Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-20-15381 (a) „Kohtus tühiseks kuulutatud 1,25 miljoni euro väärtuses müügitehingu tõttu peaks ITettevõtja X tagastama Cresco Väärtpaberitele pool miljonit eurot ja tulema tagasi osanikuks väärtust kaotanud ettevõttesse“ - Baltic Ferry Tickets OÜ müügihind ei olnud 1,25 miljonit eurot, vaid 1 miljonit eurot. Ülejäänud 250 000 eurot kuulus Xle tasumisele IT-süsteemide iseseisva toimimise tagamiseks tingimuste loomise eest. Artikli avaldamise hetkeks ei olnud tuvastatud Baltic Ferry Tickets OÜ väärtuse langemist, see on alles vaidluse all kohtuasjas nr 215-12148 ning lõpplahendit ei ole jõustunud; (b) „X sõnul otsis Cresco Väärtpaberid toona vaid ettekäänet lepingust väljumiseks, sest konkurentsipiirangut ta ei rikkunud“ Konkreetseks eesmärgiks oli konkurentsipiirangu rikkumise tõttu leppetrahvi maksma panemine. X ega Seamill OÜ ei tea hageja Baltic Ferry Tickets OÜ ostuinvesteeringu üldisi eesmärke ning neid ei ole objektiivselt üheski allikas tuvastatud. Väide väärtustab hagejat negatiivse hinnanguga ja loob hagejast mulje kui petturlikust lepingupartnerist ning investeerimisteenuse osutajast; (c) „X väitel esitas Cresco Väärtpaberid leppetrahvi nõude kohe pärast seda, kui Tallink lõpetas koostöö laevapiletid.ee-ga. Seetõttu kaotas veebifirma Baltic Ferry Tickets suure osa rahavoost“ – koosmõjus eelmise väitega esitletakse leppetrahvinõude ja hiljem tehingu tühisusele tuginemise motiivina investeeringu (Baltic Ferry Tickets OÜ) väärtuse langust. Baltic Ferry Tickets OÜ väärtuse langust ei ole siiani tuvastatud ja see on vaidluse all. X ega Seamill OÜ ei tea hageja Baltic Ferry Tickets OÜ ostuinvesteeringu üldisi eesmärke ning neid ei ole objektiivselt üheski allikas tuvastatud Väide väärtustab hagejat negatiivse hinnanguga ja loob hagejast mulje kui petturlikust lepingupartnerist ning investeerimisteenuse osutajast; (d) „Siiski leidis maakohus, et X ei rikkunud konkurentsipiirangut ega määranud leppetrahvi“ – eeldatavasti peetakse silmas kohtuasjas nr 2-13-8736 tehtud Harju Maakohtu 25.02.2014 kohtuotsust, mis on tühistatud jõustunud 19.06.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Tühistatud otsusel ei ole õigusjõudu ning sellega ei saa mitte midagi tuvastada. Vale väide loob mulje, justkui oleks jõustunud kohtuotsusega tuvastatud hageja suhtes midagi negatiivset; (e) „X leiab, et Cresco Väärtpaberid on tema suhtes kasutanud aastaid alatut kurnamistaktikat. Lisaks arvukatele menetlustele on X firma Seamill pidanud tasuma üksnes menetluskuludeks ehk riigilõivudeks, tagatisteks ja ekspertiisideks üle 43 300 euro“ – Mitte midagi sellist ei ole toimunud. Hageja algatusel on toimunud vaid üks menetlus – esialgne tsiviilasi nr 2-13-8736. Kõik ülejäänud menetlused on olnud Seamill OÜ või X algatatud või otseselt nende tegevusest põhjustatud. Seamill OÜ esitas kohtule asja nr 2-13-8736 lahendi täitmise takistamiseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (tsiviilasi nr 2-15-12148); X maksis vahetult enne tsiviilasjas nr 2-13-8736 lõpliku lahendi jõustumist dividendidena Seamill OÜ-st välja vaba raha, mille tõttu oli hageja sunnitud algatama tagasivõitmise tsiviilasja nr 2-17-8142; varatuks muudetud Seamill OÜ ei ole juba aastaid suutnud täita tsiviilasjast nr 2-13-8736 tulenevaid kohustusi, mistõttu hageja oli sunnitud esitama kohtule pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-1814489); tsiviilasjas nr 2-17-8142 jõustunud lahendist tulenevate kohustuste täitmisest vabanemiseks esitas X kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (tsiviilasi nr 2-204358). Eeltoodust nähtub selgelt, et hageja ei ole kasutanud „kurnamistaktikat“, vaid üksnes reageerinud Seamill OÜ ja X järjepidevatele kuritarvitustele. Väide väärtustab hagejat negatiivse hinnanguga ja loob hagejast mulje kui ebaausast ning pahatahtlikust isikust; (f) „Hiljem kirjutas kohus ka oma otsuses, et Cresco Väärtpaberid tahtsid ilma tegeliku kaitse vajaduseta rakendada kõige rängemaid õiguskaitsevahendeid ja tahtsid ilma kaitse vajaduseta tekkinud olukorras Seamilli arvelt teenida, seisis otsuses“ – Eeldatavasti on tegemist viitega Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 otsusele, mis on tühistatud Riigikohtu 28.01.2015 otsusega. Tühistatud otsusel ei ole õigusjõudu ning sellega ei saa mitte midagi tuvastada. Vale väide loob mulje, justkui oleks jõustunud kohtuotsusega tuvastatud hageja suhtes midagi negatiivset; (g) „Mul puudus igasugune kahtlus, et Cresco poolt ettevalmistatud leping ja tema kavandatud lepingu sõlmimise vorm ei ole seadusega kooskõlas,“ väitis X“ – 2012. aasta tehingut, selle vormi ja struktuuri ei andnud ette hageja. X töötas hageja välja pakutud tehingute struktuuri läbi

2-20-15381 ning tegi sinna omapoolseid muudatusi. Poolte kirjavahetusest nähtub, et ühiselt arutati tehingu tingimuste üle ning rõhutati, et detailsed tingimused pannakse paika läbirääkimiste käigus. X avaldas 25.07.2012 e-kirjas muuhulgas soovi kaasata tehingu ettevalmistamisse nõustajad, mida ta ka tegi. Xle ei sobinud hageja poolt välja pakutud võimalus, et Baltic Ferry Tickets OÜ osad omandatakse otse Xlt kui füüsiliselt isikult. Tehingutega kaasnevate maksukohustuste optimeerimiseks kaasas X tehingusse Seamill OÜ. X võõrandas endale kuuluva Baltic Ferry Tickets OÜ osa notariaalselt tõestatud tehinguga 02.08.2012 Seamill OÜ-le, kes selle omakorda võõrandas 23.08.2012 hagejale. Seega oli tehingute struktuur X ja Seamill OÜ poolt hoolikalt läbi analüüsitud, Xd ja Seamill OÜ-t abistasid tehingu läbiviimisel professionaalsed nõustajad, tingimustesse tehti nende soovil muudatusi, tehingu ja maksude optimeerimiseks kaasas X tehingusse müüjana juriidilise isiku, X oli varem sarnaseid notariaalselt tõestatud osaühingu osa võõrandamise tehinguid teinud ja oli teadlik nende vorminõuetest. Vale väide väärtustab hagejat negatiivse hinnanguga ja loob hagejast mulje kui petturlikust lepingupartnerist ning investeerimisteenuse osutajast; (h) „kui Cresco Väärtpaberid tegid tühise lepingu meelega, et jätta tehingust väljumise võimalus, ei lähe see laitmatu ärialase mainega kokku“ – hageja ei ole sõlminud sihilikult tühist tehingut, mitte midagi sellist ei ole tuvastatud ega tõendatud. Arvestamata ei saa jätta lihtsat tõsiasja, et hageja asus lepingut täitma ja tasus Seamill OÜ-le pool miljonit eurot. Seda ei oleks tehtud teadaolevalt tühise tehingu alusel. Vale väide väärtustab hagejat negatiivse hinnanguga ja loob hagejast mulje kui petturlikust lepingupartnerist ning investeerimisteenuse osutajast; (i) „X sõnul räägib Schults igal võimalusel kõrgete standardite austamisest ja järgimisest, ent paraku on kohtus kinnitamist leidnud fakt, et just Cresco Väärtpaberid on ette valmistanud ja sõlminud tühise lepingu“ – sellist kohtuotsust ei ole jõustunud. Hageja ei valmistanud tehingut ette, pooled tegid seda koos; (j) „Crescol on teisigi kliente ja ma küsiksin neilt: kui rahulikult sa magaksid teadmises, et Cresco Väärtpaberid sõlmivad tühiseid lepinguid ja kogu sinu vara oleks selle ettevõtte arvel? Ja kui neile on äriliselt kasulik, tuginevad nad lepingu tühisusele. See ei ole vastuvõetav!“ ütles X“ – hageja praktikaks ei ole teadlikult tühiste lepingute sõlmimine ja klientide eksitamine. Mitte midagi sellist ei ole tuvastatud, rääkimata selliste faktide tuvastamisest muude hageja klientide suhtes. Vale väide väärtustab hagejat negatiivse hinnanguga ja loob hagejast mulje kui petturlikust lepingupartnerist ning investeerimisteenuse osutajast; (k) „X väitis, et kuna ettevõtte väärtus on Cresco Väärtpaberite ajal langenud mitmekordselt, pole tal selle ettevõtte vastu enam huvi“ – Baltic Ferry Tickets OÜ väärtuse langust ei ole tuvastatud ja see on tänaseni vaidluse all tsiviilasjas nr 2-15-12148. Väide jätab väära mulje, justkui oleks hageja tegelenud Baltic Ferry Tickets OÜ juhtimisega, juhtinud Baltic Ferry Tickets OÜ-t halvasti ja hageja oleks põhjustanud Baltic Ferry Tickets OÜ väärtuse languse. Tegelikkuses on hageja kõigest üks Baltic Ferry Tickets OÜ osanikest ning ei osale Baltic Ferry Tickets OÜ majandustegevuses. Baltic Ferry Tickets OÜ-t juhib osaühingu juhatus; (l) „[---] pole ta kindel, kas Cresco Väärtpaberitel on üldse võimalik sellisest mahus hagi rahuldada, mistõttu võib ta enda sõnul ikkagi lõpuks tühjade pihkudega jääda. Xd esindav advokaat Leppik ütles, et poolelioleva kohtuvaidluse tõttu peab Cresco Väärtpaberid varem või hiljem OÜ-le Seamill maksma kahjuhüvitisena enam kui 1,3 miljonit eurot. „Vaadates nende majandusaasta aruandeid, siis ma ei tea, kust nad selle raha võtavad,“ teatas Leppik“ – jäetakse väär mulje, et hageja ei suuda oma kohustusi täita ning hagejal on kehv majanduslik olukord. See ei vasta tõele, hageja on Finantsinspektsiooni järelevalve all tegutsev professionaalneuruosaline, kes vastab ja on alati vastanud kõrgendatud usaldusväärsus- ja kapitalinõuetele. Vale väide väärtustab hagejat negatiivse hinnanguga ja loob hagejast mulje kui ebausaldusväärsest partnerist, kes ei suuda oma kohustusi täita. Juriidilist isikut on võimalik kahjustada ka ebakohaste väärtushinnangutega. Juriidilisel isikul ei ole küll füüsilise isikuga sarnast au ja väärikust, kuid juriidilise isiku suhtes ebakohaste väärtushinnangute avaldamine kahjustab tema omandit ja sekkub tema majandustegevusse, sest

2-20-15381 hävitab tema usaldusväärsuse kuvandi ning peletab eemale kliente ning partnereid. Ebakohastel väärtushinnangutel on läbi majandustegevuse kahjustamise selge rahaline mõju. Õiguskirjanduse kohaselt on sellises olukorras ja juriidilisel isikul VÕS § 1045 lg 1 p-i 4 koosmõjus p-dega 5-6 alusel õigus nõuda õigusvastaste ebakohaste väärtushinnangutega põhjustatud varalise kahju hüvitamist. Artiklis on avaldatud järgmised väärtushinnangud: (a) „X sõnul jättis Schults professionaalse mulje, kuni esimese ootamatuseni“ – hagejast luuakse kuvand kui ebaprofessionaalsest ja -pädevast teenuse osutajast. Isik ei ole ebaprofessionaalne või -pädev pelgalt seetõttu, et ei nõustu Seamill OÜ ja Xga ning otsustab nende vastu oma õigused maksma panna; (b) Ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavad ka eelnevalt alapunktides (b), (c), (e), (g), (h), (j) ja (l) esitatud faktilist laadi väited (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 12). Eelnevalt nimetatud faktiväited ja hinnangud sekkuvad otseselt hageja majandustegevusse, sest loovad hagejast ebapädeva ja -usaldusväärse kuvandi, kui usaldusväärsus ja pädevus on professionaalse investeerimis- ja varahaldusteenuse nurgakivideks. Hageja avaliku kuvandi kahjustamise otsene ja ilmselge tagajärg on klientide ning partnerite kaotus, vähenenud koostöövõimalused ning seetõttu majandustegevuse oluline vähenemine. Selliste kahjulike mõjude tekitamine ongi olnud Seamill OÜ ja X artikli eesmärk. Seamill OÜ ja X on vaieldamatult avaldanud eeltoodud väited ja hinnangud süüliselt. Tegemist oli teadliku ja tahtliku hageja kahjustamisega, mille eesmärk oli tõmmata hagejale negatiivset tähelepanu ning sundida teda seeläbi loobuma vaidlustest Seamill OÜ-ga ja Xga. Seamill OÜ ja X rikkumised tõid hagejale negatiivse tähelepanu Kostjate valeväited ja rikkumised tõid hagejale negatiivse tähelepanu nii tururegulaatori kui ka klientide poolt. Reguleeritud turuosalisena oli hageja sunnitud kallutatud ja halvustava artikli ilmumisest teavitama Finantsinspektsiooni. Sarnased teavitused ja omapoolse selgituse pidi hageja edastama ka oma võtmeklientidele ja olulisematele partneritele, kuid konfidentsiaalsuskohustuse tõttu ei ole võimalik nende isikuid ja kirjavahetuse sisu avaldada. Kostjate valeväited ajendasid Finantsinspektsiooni kaaluma hageja suhtes menetluse algatamist, kahtlustades tegevust, mis ei vasta investeerimisühingu heale äritavale. Hagejalt põhjalike selgituste saamise järel ei teinud Finantsinspektsioon hagejale teadaolevalt edaspidiseid menetlustoiminguid, st formaalset menetlust ei alustatud. Olgugi, et Finantsinspektsioon ei algatanud menetlust hageja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, on ainuüksi sellise menetluse algatamise kaalumise fakt hageja tegevusvaldkonnas klientidele ja partneritele tõsine ohumärk. Hageja laitmatu maine sai selle juhtumi tõttu väga tõsiselt kahjustada. Seamill OÜ ja X on põhjustanud hagejale 100 000 eurot kahju - Seamill OÜ ja X artikliga loodud negatiivne kuvand on oluliselt kahjustanud hageja majandustegevust. Majandustegevusse sekkumise ja selle kahjustamise tõttu on hagejal jäänud 2019. ja 2020. aastal teenimata märkimisväärne tulu (VÕS § 128 lg 4). Aktsiaseltsi Cresco Väärtpaberid 2017. aasta kogutulu (käive) oli 363 331 eurot, halduskulud ja põhivara kulum kokku -258 405 eurot ning kasumit teeniti 88 512 eurot. 2018. aasta kogutulu (käive) oli 393 537 eurot, halduskulud ja põhivara kulum kokku -415 543 eurot ning ettevõte teenis kahjumit -35 545 eurot. 2019. aasta majandusaasta aruanne on auditeerimisel, lähtudes 2019. aasta 12 kuu vahearuandest, mis on avaldatud hageja kodulehel, oli 2019. aasta kogutulu (käive) 291 267

2-20-15381 eurot , halduskulud ja põhivara kulum kokku -241 133 eurot ning ettevõte teenis kasumit 38 243 eurot. 2020. aasta puhul saab lähtuda hageja kodulehel avaldatud 2020. aasta 6 kuu vahearuandest. 2020. aasta esimese poolaasta kogutulu (käive) oli 139 669 eurot, halduskulud ja põhivara kulum kokku -119 528 eurot ning ettevõte teenis poolaastaga kasumit 18 151 eurot. Eeltoodust nähtub, et artikli avaldamise järgselt on 2019. aastal hageja kogutulu märkimisväärselt kahanenud: 2019. aasta kogutulu moodustas 2018. aasta kogutulust kõigest 74%, kuigi halduskulud ja põhivara kulum oli ligikaudu 42% väiksem. 2020. aastal on olukord paranenud, kuid majandustegevuse kahanemise trend on siiski jätkunud: 2020. aasta poole aasta kogutulu moodustab kõigest 47,95% eelmise aasta käibest samal ajal, kui halduskulud ja põhivara kulum on olnud 49,57% eelmisest aastast. Hageja leiab, et eelnevalt kirjeldatud kahjuliku mõjutamise tulemusena on talle tekitatud ning tekitatakse lähiaastatel varalist kahju vähemalt 100 000 euro ulatuses. Kuigi hageja on märkimisväärselt vähendanud enda kulusid, on tema kogutulud langenud kümnetes protsentides. Selle tulemusena on märkimisväärselt langenud ka kasum, mida hageja oleks rikkumiseta teeninud. Vahearuande kasumiaruande lehel teenustasutulu + intressitulu + kasum valuutakursside muutuselt. Nõude arvestuse lihtsuse huvides nõuab hageja Seamill OÜ-lt ja Xlt kahju hüvitamist 100 000 euro ulatuses. Lisaks põhinõudele nõuab hageja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kuna Seamill OÜ ja X on hageja õigusi rikkunud ühiselt, vastutavad nad kahju hüvitamise eest solidaarselt (VÕS § 65 lg 1-3). Alternatiivselt tuleb hüvitada kahju kohtu siseveendumuse kohaselt, mistõttu alternatiivselt palub hageja kostjatelt välja mõista kahju vastavalt TsMS § 233 lg-tele 1-2. Nimetatud sätete kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Eeltoodut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. Hageja möönab, et ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangutega põhjustatud kahju täpne numbriline tuvastamine võib olla keeruline. Sellisel juhul palub hageja kohtul kostjatelt välja mõista kahju hüvitise, mis on kohtu siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades õiglane ja asjakohane. Tulenevalt Harju Maakohtu 04.11.2020 puuduste kõrvaldamise määrusest on hageja täiendavalt selgitanud talle tekkinud kahju arvestamise aluseid. Hageja leidis 20.10.2020 hagiavalduses, et kahjuliku mõjutamise tulemusena on talle tekitatud ning tekitatakse lähiaastatel varalist kahju vähemalt 100 000 euro ulatuses. Vastavalt kohtu juhisele esitas hageja täpsemad kahju arvutused. Enne hagi aluseks oleva artikli avaldamist, 2017. ja 2018. aastal, oli hageja vara tootlikkus vastavalt 74% ja 71%. Pärast hagi avaldamist, 2019. aasta lõpuks, oli hageja vara tootlikkus langenud 46%-le. 2019. aasta kogutulu (käive) oli 291 267 eurot . Keskmised varad olid 2019. aastal 638 610 eurot. Eelneva alusel on leitav, et 291 267 ÷ 638 610 = 46%.

2-20-15381 Hageja leiab, et kostjate kahjustava tegevuseta oleks vara tootlikkus olnud ka 2019. aastal endisel tasemel, vähemalt 71%. Selle alusel on võimalik välja arvutada 2019. aasta eeldatav kogutulu ilma kahjustava sündmuseta: 638 610 × 71 ÷ 100 = 453 413 eurot. Hageja leiab, et 2019. aasta puhastulukus oleks pidanud olema vähemalt 2017. aasta tasemel 24%. 2018. aasta oli ühekordsete kulude tõttu kahjumlik, mistõttu puhastulukus oli -9% ning seda ei saa prognoosis arvestada – vrdl nt 2017. aasta halduskulud ja põhivara kulum kokku 258 405 eurot; 2018. aasta halduskulud ja põhivara kulum kokku 415 543 eurot, sisaldades ühekordset tavapärasest suuremat lootusetute nõuete kulu enam kui 170 000 eurot; 2019. aasta halduskulud ja põhivara kulum kokku 241 133 euro; 2020. aasta esimese poolaasta halduskulud ja põhivara kulum kokku 119 528 eurot ehk kogu aasta peale eeldatavalt 239 056 eurot. Kuna teada on eeldatav kogutulu 453 313 eurot ja puhastulukuse määr 24%, on võimalik välja arvestada 2019. aasta puhaskasum ilma rikkumiseta: 453 313 × 24 ÷ 100 = 108 819 eurot. Hageja oleks pidanud 2019. aastal teenima kasumit 108 819 eurot, kuid tegelikkuses teenis kõigest 38 243 eurot. Järelikult on hagejale tekitatud 2019. aastal kahju 70 576 eurot. Sarnane arvutus on võimalik teha ka 2020. aasta kohta. Võttes aluseks 2020. aasta esimese poolaasta aruande ning korrutades vastavad näitajad kahega, on võimalik leida eeldatavad numbrid terve aasta kohta. 2020. aasta esimese poolaasta kogutulu (käive) oli 139 669 eurot, aasta kohta seega: 139 669 × 2 = 279 338 eurot. 2020. aasta esimese poolaasta halduskulud ja põhivara kulum kokku oli 119 528 eurot, aasta kohta seega: 119 528 × 2 = 239 056 eurot. 2020. aasta esimese poolaasta kasum oli 18 151 eurot, aasta kohta seega: 18 151 × 2 = 36 302 eurot. Hageja 2020. aasta vara tootlikkuseks kujuneb rikkumiste tõttu eeldatavasti 36%. Aasta kogutulu on 279 338 eurot, keskmised varad 774 101 eurot. Eelneva alusel on leitav, et 279 338 ÷ 774 101 = 36%. Varade tootlikkuse määr on langenud rikkumisele eelnenud ajaga võrreldes ligikaudu kaks korda. Hageja leiab, et kostjate kahjustava tegevuseta oleks vara tootlikkus olnud ka 2020. aastal endisel tasemel, vähemalt 71%. Selle alusel on võimalik välja arvutada 2020. aasta eeldatav kogutulu ilma kahjustava sündmuseta: 774 101 × 71 ÷ 100 = 549 612 eurot. Hageja leiab, et 2020. aasta puhastulukus oleks pidanud olema vähemalt 2017. aasta tasemel 24%. Kuna teada on eeldatav 2020. aasta kogutulu ilma kahjustava sündmuseta 549 612 eurot ja puhastulukuse määr 24%, on võimalik välja arvestada 2020. aasta puhaskasum ilma rikkumiseta: 549 612 × 24 ÷ 100 = 131 907 eurot. Hageja peaks 2020. aastal teenima kasumit 131 907 eurot, kuid poolaasta andmetele tuginedes teenib ta kõigest 36 302 eurot. Järelikult on hagejale tekitatud 2020. aastal kahju 95 605 eurot. 2019. ja 2020. aastate peale kokku on kahju tekitatud 166 181 eurot. Kahjustamise trend jätkub eeldatavasti ka 2021. ja järgnevatel aastatel. Kahju arvestuse lihtsuse huvides nõuab hageja kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist 100 000 euro ulatuses. II Kostjate ühised vastuväited

2-20-15381 avaldatud faktiväidete või väärtushinnangutega (ptk (I). Lisaks saab juriidiline isik mainekahjust tuleneva varalise kahju hüvitamist nõuda üksnes erandlikul juhul, kui isik tõendab lisaks kahju tekkele väärtushinnangute tõttu ka väärtushinnangute ebakohasust, kuid hageja ei ole seda teinud. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole kohtule tõendanud VÕS § 1043 kahjuhüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Teiseks tuleneb hageja kahju hageja väitel sellest, et Äripäevas ilmunud artikli tõttu saatis Finantsinspektsioon hagejale järelepärimise ning kaalus tema suhtes järelevalvemenetluse algatamist (ptk (II). Finantsinspektsiooni menetlus on konfidentsiaalne (FIS § 54). Seega ei saa selline kaalutlus hageja mainet ega majanduslikku olukorda mitte kuidagi mõjutada. Kuna hageja õiguste rikkumine hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude alusel ei ole võimalik, tuleb hagiavaldus jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kolmandaks on kõik kostjate avaldatud faktiväited tõesed ja väärtushinnangud – osas, milles kostjad on neid üldse avaldanud – kohased (ptk (III)). Isegi, kui kostjate avaldatud faktiväited ja väärtushinnangud tooksid hagejale kaasa mingi negatiivse tagajärje, oleks hageja kohustatud seda taluma, sest tõeste faktiväidete ja kohaste väärtushinnangute avaldamine on õiguspärane. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ka sel põhjusel. Kostjad on seisukohal, et hagiavalduse nõue on põhistamata ja tõendamata. TsMS § 230 lg 1 ls 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja nõuab õigusvastase kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel ning peab seega tõendama, et kostjad on pannud toime õigusvastase teo, et hagejale on tekkinud või võib tekkida kahju, ning põhjusliku seose olemasolu kostjate tegevuse ja kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud ühtegi neist asjaoludest. Kahju puudumine välistab kahjunõude rahuldamise Saamata jäänud tulu, mille hüvitamist hageja hagiavalduses nõuab, on VÕS § 128 lg 4 kohaselt kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja ei ole kohtule esitanud mitte mingeid tõendeid ettevalmistuste tõttu, mille tõttu ta lootis teenida 2019. aastal ja 2020. aastal kasumit, mis tema väitel jäi saamata. Hageja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid kasu saamise võimaluse kaotamise kohta. Seega ei ole hageja kahju olemasolu tõendanud. Kuivõrd Harju Maakohus jättis hagiavalduse 04.11.2020 määrusega käiguta, sest hageja ei selgitanud hagiavalduses, millel põhineb tema kahjuarvestus, esitas hageja 23.11.2020 puuduste kõrvaldamise dokumendi. Selles kirjeldas hageja andmeid oma 2017. aasta, 2018. aasta, 2019. aasta ja 2020. aasta majandusaastate kohta. Hageja esitas lisaks paljasõnalise väite, et eeldatavasti oleks tema vara tootlikkus nii 2019. aastal kui 2020. aastal kostjate kahjustava tegevuseta olnud endisel tasemel, vähemalt 71%. Esiteks oli hageja 2019. aasta majandusaasta kasumlikum kui 2018. aasta majandusaasta – seda näitavad hageja enda poolt kohtule esitatud tõendid. Teiseks pole hageja kohtule selgitanud ei 2019. aasta ega 2020. aasta osas, millel põhineb tema eeldus, et vara tootlikkus oleks pidanud 2019. aastal ja 2020. aastal püsima vähemalt 71% tasemel. Ka pole kohtule esitatud mingeid tõendeid hageja tehtud ettevalmistuste kohta, millele tuginedes võis ta loota veel isegi 2020. aastal - mil kogu maailma tabas koroonapandeemia tõttu pretsedenditu majanduskriis samasugust tootlikkust või kasumit, nagu oli teeninud 2017. aastal ja 2018. aastal. Samas dokumendis on hageja kohtule väitnud, et 2018. aastal mõjutasid tema majandustulemusi ülisuured ühekordsed kulud summas 170 000 eurot. Järelikult on hageja kohtule oma viimase nelja majandusaasta andmeid esitades ise tõendanud, et tema kulude-tulude prognoos ei ole

2-20-15381 stabiilne ning suuri majanduslikke ootamatusi oli hagejal juba 2018. aastal. 2021. aasta osas on majandusprognoose teha keeruline kõigil ettevõtjatel, sest koroonapandeemia edasine kulg on praeguse seisuga ettearvamatu. Hageja aga ei ole 2021. aasta kohta mingeid prognoose esitanudki, vaid nendib paljasõnaliselt, et „kahjustumise trend jätkub eeldatavasti ka 2021. a ja järgnevatel aastatel“. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tal jäi 2019. või 2020. aastal saamata või jääb edaspidi saamata tulu, mida ta võis oma ettevalmistustele tuginedes loota, ning ei ole esitanud ka tõendeid kasu võimaluse kaotamise kohta (nt kaotatud kliendid, ülesöeldud lepingud vms), siis puudub hagejal kahju, mille hüvitamist ta oleks õigustatud nõudma. Isegi, kui hageja oleks tõendanud kasu saamise võimaluse kaotamist (mida ta teinud ei ole), poleks ikkagi mitte millegagi tõendatud, et sellise võimaluse kaotamine on põhjuslikus seoses kostjate tegevusega. Hageja on püüdnud kostjate faktiväidete ebaõigsust põhistada arusaamatute viidetega Finantsinspektsioonile – hageja hagiavaldus tugineb asjaolul, et väidetavalt asus Finantsinspektsioon tema tegevust uurima ajalehes Äripäev ilmunud artikli tõttu, kaaludes just artikli ilmumise tõttu tema osas järelevalvemenetluse algatamist. Finantsinspektsioon esitas hagejale järelepärimise alles pool aastat pärast artikli ilmumist. Isegi, kui Finantsinspektsioon oleks järelepärimise esitanud artiklis avaldatu tõttu (millisel juhul oleks järelepärimine esitatud kiiremini) ning hagejale oleks sellest tulenevalt tekkinud kahju, siis ei saaks hageja nõuda selle kahju hüvitamist kostjatelt, sest kõik kostjate faktiväited on tõesed ja väärtushinnangud kohased. Lisaks on välistatud, et Finantsinspektsiooni järelepärimine või kaalutlus algatada järelevalvemenetlus oleksid saanud mõjutada hageja majandustegevust. Hageja esitas Finantsinspektsioonile teadlikult valeväiteid juba enne Äripäeva artikli ilmumist. Esiteks saatis hageja Finantsinspektsioonile enne Äripäeva artikli ilmumist kirja, milles esitas teadvalt täiesti alusetu etteheite kostjate aadressil. Kirjas väitis hageja esindaja Olev Schults: „See tehing [Seamilli ja Cresco vaheline Baltic Ferry Tickets OÜ osa müügitehing] ebaõnnestus teise poole pettuse tõttu, ja me nõudsime tehingu kehtetuks tunnistamist, mille me kohtus ka saavutasime.“ Baltic Ferry Tickets OÜ osa müügitehing ei ebaõnnestunud, vaid oli vorminõude rikkumise tõttu tühine. Seda rikkumist ei põhjustanud Seamilli väidetav pettus, sest Seamill pole pettuslikku tegu toime pannud. Seetõttu pole ka Cresco kunagi kohtus nõudnud tehingu kehtetuks tunnistamist TsÜS § 90 lg 1 alusel. Hageja esindaja, kes on hästi kursis kogu tsiviilasja nr 2-13-8736 menetlusega, saatis Finantsinspektsioonile Lisas 7 sisalduva teadvalt valede väidetega kirja neli ja pool aastat pärast selle tsiviilasja menetlemise lõppu. Asjaolu, et hageja on sama kirja esitanud kohtule ka alusetu haginõude tõendamiseks, tähendab menetlusõiguste kuritarvitamist (TsMS § 200 lg 1). Hageja ei nõudnud tsiviilasjas nr 2-13-8736 kostjalt I mitte tehingu kehtetuks tunnistamist pettuse tõttu, vaid alusetut leppetrahvi olematu rikkumise eest. Alles siis, kui kohus seda nõuet ei rahuldanud, asus hageja järgmises kohtuastmes üllatuslikult tuginema tehingu tühisusele vorminõude rikkumise tõttu. Hageja tegi seda vaatamata järgmistele faktidele: 1) tehing sõlmiti hageja initsiatiivil ja selle valmistas ette hageja, kes Finantsinspektsiooni järelevalve all oleva professionaalse väärtpaberiühinguna sai vorminõude rikkumise põhjustada ainult teadlikult; 2) hageja asus tehingu tühisusele tuginema alles siis, kui oli tühist tehingut 1,5 aastat täitnud ning teadvalt tühise tehingu alusel nõudnud tehingu teiselt poolelt leppetrahvi tasumist. Hageja on jätnud põhjendamatult esitamata oma vastuskirja Finantsinspektsioonile – hageja on kohtule esitanud Finantsinspektsiooni järelepärimise Cresco ja Seamilli vahelise (Baltic Ferry Tickets OÜ osa) tehingu kohta (hagiavalduse Lisa 8), kuid jätnud esitamata oma vastused Finantsinspektsioonile, põhjendades seda alusetu väitega, et tegemist on konfidentsiaalse teabega. Finantsinspektsiooni järelepärimine sisaldas konkreetseid küsimusi ainult hageja ja

2-20-15381 kostja I vahel toimunud tehingu kohta. Seega ei saa hageja vastus neile küsimustele sisaldada mitte mingit infot, mis ei oleks kostjale I tehingu teise poolena (ja kostjale II tema esindajana) juba teada. Puudub igasugune põhjus jätta see info kohtule esitamata, kui hageja nõuab kahju hüvitamist, mis tekkis hageja väitel seetõttu, et Finantsinspektsioon asus uurima hageja tegevust. Hageja eesmärk Lisa 8 ja Lisa 9 esitamisel on olnud jätta kohtule mulje, et Finantsinspektsioon ei ole tema tegevuses leidnud midagi laiduväärset. Kaudselt püüab hageja selle abil tõendada, et kostjate Äripäeva artiklis esitatud faktiväited on väärad või väärtushinnangud ebakohased, sest Finantsinspektsioon on artiklile reageerinud, ent jätnud järelevalvemenetluse algatamata. Finantsinspektsioon esitas järelepärimise esiteks alles pool aastat pärast Äripäeva artikli ilmumist. Teiseks tõendab Lisa 8 ainult seda, et Finantsinspektsioon on esitanud hagejale järelepärimise konkreetsete küsimustega hageja ja kostja I vahelise tehingu kohta. Lisa 9 ei tõenda mitte midagi peale selle, et hageja keeldub kostjatele ja kohtule avaldamast oma vastuseid. Kirja autoriks on sama isik, kes esitas Lisas 7 Finantsinspektsioonile teadvalt valeinfot tsiviilasja nr 2-13-8736 menetluse kohta. See muudab ebausaldusväärseks ka Lisas 9 antud kinnituse. Hageja vastuskirja nägemata ei ole ei kostjatel ega kohtul võimalik teada, kas ja millist infot hageja Finantsinspektsioonile andis, millistel kaalutlustel jättis Finantsinspektsioon järelevalvemenetluse algatamata ning kas otsus jätta järelevalvemenetlus algatamata on lõplik. Finantsinspektsiooni järelepärimise või menetluse algatamise kaalutluse mõju hageja majandustegevusele on välistatud – väidetava mainekahju ja sellest tulenevalt varalise kahju teket on hageja põhistanud Finantsinspektsiooni kaalutlusega alustada järelevalvemenetlust. FIS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt ei ole finantsjärelevalvemenetlus avalik ning selle käigus menetlusosalistelt saadud teave on konfidentsiaalne. Seega ei saa Finantsinspektsiooni kaalutlus menetlust alustada olla teada mitte ühelegi kolmandale isikule (enne käesoleva hagiavalduse kättesaamist ei olnud see teada ka kostjatele). On välistatud, et kaalutlus, millest kolmandad isikud ei tea, mõjutaks nende isikute käitumist. Hageja on Finantsinspektsiooni järelevalve all olev kutseline väärtpaberiühing. Järelikult on võimatu, et hageja ei tunne finantsinspektsiooni seadust. Sellele vaatamata nõuab hageja kostjatelt kohtu kaudu enesele 100 000 euro tasumist just Finantsinspektsiooni väidetava kaalutluse tõttu algatada järelevalvemenetlus, sest tema väitel on ainuüksi selline kaalutlus hageja tegevusvaldkonnas klientidele ja partneritele tõsine ohumärk. Hageja ei ole sealjuures väitnud, et tema ise avaldas klientidele ja partneritele Finantsinspektsiooni kaalutluse. Järelikult ei saa kaalutlus olla kolmandatele isikutele teada ja välistatud on selle mõju hageja majandustegevusele. Kui aga hageja avaldas kaalutluse kolmandatele isikutele vabatahtlikult, siis on tegemist teadlikult võetud majandusliku riskiga, mida tuleb kanda hagejal endal. Esitades hagiavalduses väite, nagu saaks ainuüksi Finantsinspektsiooni kaalutlus algatada järelevalvemenetlus tekitada hagejale maine- ja varalist kahju, eksitab hageja teadlikult kohut ja kuritarvitab alusetu hagi esitamisega oma menetlusõigusi (TsMS § 200 lg-d 1-2). Selline hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, kuna hageja faktilised väited pole õiged. Kostjad on esitanud ainult tõeseid faktiväiteid ja kohaseid väärtushinnanguid – isegi, kui 24. mai 2019 artiklis avaldatud kostjate faktiväited või väärtushinnangud oleksid põhjustanud hagejale kahju (mida hageja ei ole tõendanud), siis puuduks hagejal õigus nõuda kostjatelt kahju hüvitamist. Kõik hagiavalduses esile toodud faktiväited on tõesed ja väärtushinnangud kohased. Selliste faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamine on õiguspärane. Isegi, kui need kahjustaksid hageja mainet (mida hageja ei ole tõendanud), oleks hageja kohustatud sellist tagajärge taluma ega saaks nõuda kahju hüvitamist.

2-20-15381 Kõik hagiavalduses viidatud faktiväited on tõesed – hageja on hagiavalduse p-s 2.1.5 välja toonud kaksteist artiklis avaldatud faktiväidet. Kõik need faktiväited on tõesed: 1) „Kohtus tühiseks kuulutatud 1,25 miljoni euro väärtuses müügitehingu tõttu peaks ITettevõtja X tagastama Cresco Väärtpaberitele pool miljonit eurot ja tulema tagasi osanikuks väärtust kaotanud ettevõttesse.“. Baltic Ferry Tickets OÜ tehingu koguväärtuseks oli 1,25 miljonit eurot, millest 0,25 miljonit eurot moodustas tasu IT-süsteemide töö tagamise eest. Baltic Ferry Tickets OÜ osa on tehinguaegse väärtuse kaotanud. Kui see nii poleks, siis puuduks hageja ja kostja I vahelisel tsiviilasjal nr 2-15-12148 majanduslik sisu. Samuti olnuks hageja jaoks majanduslikult eesmärgipäratu nõuda tehingu tühisuse tuvastamist tsiviilasjas nr 2-13-8476. Kostjad ei ole väitnud, et Baltic Ferry Tickets OÜ osa väärtusetuks muutmine on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud. 2) „X sõnul otsis Cresco Väärtpaberid toona vaid ettekäänet lepingust väljumiseks, sest konkurentsipiirangut ta ei rikkunud.“. Arusaamatu on hageja selgitus hageja ostuinvesteeringu üldiste eesmärkide kohta, sest faktiväide neid eesmärke ei puuduta. Arusaamatu on ka väide, nagu oleks hageja konkreetseks eesmärgiks olnud konkurentsipiirangu rikkumise tõttu leppetrahvi maksma panemine. Kohtud ei tuvastanud tsiviilasjas nr 2-13-8736, et kostjad oleksid rikkunud konkurentsipiirangut. Olematu rikkumise eest leppetrahvi nõuda ei saa. Õigusvaidluse jätkamine tehingu tühisuse tuvastamise nõudega ei saanud seega täita ka hageja viidatud „konkreetset eesmärki“. Lähtudes tsiviilasja nr 2-13-8736 asjaoludest ja menetluse kulust oli hageja eesmärgiks selles vaidluses saavutada juba makstud 500 000 euro tagasisaamine – kui kohtud leppetrahvinõuet summas 500 000 eurot ei rahuldanud, asus hageja tuginema tehingu tühisusele. 3) „X väitel esitas Cresco Väärtpaberid leppetrahvi nõude kohe pärast seda, kui Tallink lõpetas koostöö laevapiletid.ee-ga. Seetõttu kaotas veebifirma Baltic Ferry Tickets suure osa rahavoost.“. On fakt, et Baltic Ferry Tickets OÜ käive langes 2013. aastal pärast koostöö katkemist Tallinkiga. On fakt, et hageja esitas kostjate vastu hagi tsiviilasjas nr 2-13-8736 varsti pärast seda, kui Baltic Ferry Tickets OÜ ja Tallinki koostöö oli katkenud. Kostjad ei ole Äripäeva artiklis väitnud, et Baltic Ferry Tickets OÜ osa väärtuse langus oleks tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ega esitanud seisukohta hageja ostuinvesteeringu üldise eesmärgi kohta. Eelduslikult on kõigi investeeringute esmane eesmärk teenida kasumit. 4) „Siiski leidis maakohus, et X ei rikkunud konkurentsipiirangut ega määranud leppetrahvi.“ – Arusaamatu on hageja seisukoht, justkui ei oleks maakohus konkurentsipiirangu rikkumise osas midagi tuvastanud, sest Harju Maakohtu 25.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-138736 tühistati 19.06.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Otsus tühistati sellepärast, et ringkonnakohus tuvastas pooltevahelise vaidluse keskmes oleva müügitehingu tühisuse. Konkurentsipiirangu rikkumist ükski kohus ei tuvastanud ja leppetrahvi ei määranud. Hageja poolt välja toodud faktiväide sisaldab ainult tõeseid fakte maakohtu otsuse sisu kohta – seda sisu refereerib ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2015 otsus, mis on avalikult kättesaadav. 5) „X leiab, et Cresco Väärtpaberid on tema suhtes kasutanud aastaid alatut kurnamistaktikat. Lisaks arvukatele menetlustele on X firma Seamill pidanud tasuma üksnes menetluskuludeks ehk riigilõivudeks, tagatisteks ja ekspertiisideks üle 43 300 euro.“ – Tõele ei vasta hagiavalduse väide, nagu oleks vaid üks menetlus toimunud hageja algatusel. Hageja algatas juba 2013. aastal kostjate vastu kaks menetlust: tsiviilasja nr 2-13-8736 ja tsiviilasja nr 213-17965, mis hiljem liideti ühte menetlusse. Hageja on esitanud kostja I suhtes pahauskse pankrotiavalduse tsiviilasjas nr 2-18-14489. Hageja ei olnud selleks sammuks „sunnitud“, nagu ta väidab hagiavalduses, sest hagejal ei olnud pankrotiavalduse esitamisega võimalik saavutada mitte midagi, mida ta poleks juba saavutanud täitemenetluses. Sellele viitab hageja kaudselt ka ise, nimetades kostjat I „varatuks muudetud äriühinguks“. Kogu kostja I äriühingu vara on täitemenetluses läinud hageja juba lõppenud nõude rahuldamiseks. Hageja soov kostja I pankrotimenetluses on saavutada kostja I pankrot ja kostja I kustutamine äriregistrist, et lõpetada tsiviilasjas nr 2-15-12148 toimuv vaidlus enne lahendini jõudmist. Kostjad juhivad tähelepanu, et Harju Maakohus jättis 23.04.2020 määrusega rahuldamata hageja avalduse kostja I pankroti välja

2-20-15381 kuulutamiseks ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.10.2020 määrusega maakohtu määruse muutmata. Seega on väär ka hagiavalduse p-s 3.1.2 väidetu, mille kohaselt kostjal I puudub likviidne vara, sest tema ainus vara on „õiguslikult perspektiivitu nõue“ tsiviilasjas nr 2-1512148. Pankrotiavaldus jäi rahuldamata just selle nõude olemasolu tõttu. Samuti hindas kostja I kahju hüvitamise nõuet õiguslikult perspektiivseks Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-83-16 – kuigi hageja eksitab kohut teadlikult vastupidise väitega. Erinevate menetluslike sammude abil on hagejal õnnestunud tsiviilasja nr 2-15-12148 menetlemist oluliselt venitada. Kostjate faktiväide kurnamistaktika kohta on seega tõene faktiväide. Kostjad on valmis kohtule vajadusel esitama tõendid nii tsiviilasjast nr 2-15-12148 kui tsiviilasjast nr 2-18-14489; 6) „Hiljem kirjutas kohus ka oma otsuses, et Cresco Väärtpaberid tahtsid ilma tegeliku kaitse vajaduseta rakendada kõige rängemaid õiguskaitsevahendeid ja tahtsid ilma kaitse vajaduseta tekkinud olukorras Seamilli arvelt teenida, seisis vastuses.“ – See on tõene faktiväide kohtuotsuse sisu kohta. Kostjad ei ole väitnud, et Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 otsus oleks lõplikult jõustunud – sellise järelduse tegemine pole ühegi Äripäeva artikli lugeja jaoks loogiliselt võimalik, sest kui viidatud otsus oleks jõustunud, siis poleks poolte vahel vaidlust tsiviilasjas nr 2-15-12148 ning poleks ilmunud ka Äripäeva artiklit, mis seda vaidlust kirjeldab. Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 otsuse sellepärast, et Riigikohtu hinnangul on osa võõrandamistehingu vorminõude eesmärk õiguskindluse tagamine. Riigikohus ei analüüsinud sealjuures Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 hinnangut hea usu põhimõtte rikkumise osas (kõige rängemate õiguskaitsevahendite rakendamine ilma tegeliku kaitse vajaduseta), millele kostjad artiklis viitasid. 7) „Mul puudus igasugune kahtlus, et Cresco poolt ettevalmistatud leping ja tema kavandatud lepingu sõlmimise vorm ei ole seadusega kooskõlas,“ väitis X.“ – On fakt, et Baltic Ferry Tickets OÜ osaluse müügitehing toimus hageja algatusel ja selle valmistas ette hageja. Hageja on selle tõendamiseks kohtule ise esitanud enese ja kostja II vahelise kirjavahetuse. Kostja II kogemus osaluste võõrandamisel on marginaalne – enne pooltevaheliste läbirääkimiste algust oli kostja II teinud vaid ühe väikese tehingu 2006. aastal. Seevastu on hageja Finantsinspektsiooni järelevalve all olev väärtpaberiühing, kelle puhul on välistatud, et ta vorminõudest ei teadnud. Pooltevahelises suhtluses ei juhtinud hageja kostja II tähelepanu kordagi vorminõudele ega selgitanud selle järgimata jätmise tagajärgi. Veelgi enam – hageja selgitas kostjale II: „Cresco vaatab meie võimalikku kokkulepet Baltic Ferry Tickets OÜ-ga seoses kui sõbralikku tehingut ja me lähtume põhimõttest, et kõike seda, mida lepingus detailselt kirjeldatud ei ole, ei pöörata tahtlikult teis(t)e pool(t)e vastu“. Kostja II ei kasutanud enne tehingu tegemist õigusnõustajat, vaid maksunõustajat. Hageja teab seda, sest viis kostja II KMPG Baltic maksunõustajaga ise kokku. Seega on ainetud kõik hageja vastuväiteid poolte võrdväärsete teadmiste osas. 8) „kui Cresco Väärtpaberid tegi tühise tehingu meelega, et jätta tehingust väljumise võimalus, ei lähe see laitmatu ärialase mainega kokku“ – Kostjad on esitanud faktiväite, mille kohaselt ei lähe laitmatu ärialase mainega kokku see, kui isik teeb meelega tühise tehingu. Sealjuures ei ole kostjad isegi väitnud, et hageja sõlmis tühise tehingu tõepoolest sihilikult. Kostjad peavad samas võimatuks, et turul pikka aega tegutsenud Finantsinspektsiooni järelevalve all olev kutseline väärtpaberiühing ei oleks teadlik osa võõrandamistehingu vorminõudest; 9) „X sõnul räägib Schults igal võimalusel kõrgete standardite austamisest ja järgimisest, ent paraku on kohtus kinnitamist leidnud fakt, et just Cresco Väärtpaberid on ette valmistanud ja sõlminud tühise lepingu.“ – On fakt, et tehingu valmistas ette just hageja. Hageja tõendab seda ise hagiavalduse Lisaga 5, kuigi vaidleb hagiavalduses väitele vastu; 10) „Crescol on teisigi kliente ja ma küsiksin nende käest: kui rahulikult sa magaksid teadmises, et Cresco Väärtpaberid sõlmivad tühiseid lepinguid ja kogu sinu vara oleks selle ettevõtte arvel? Ja kui neile on äriliselt kasulik, tuginevad nad lepingu tühisusele. See ei ole vastuvõetav!“ ütles X.“ – Hagiavalduses väidab hageja, et tema praktikaks ei ole teadlikult tühiste lepingute sõlmimine ja klientide eksitamine. Kostja II sõlmis hagejaga lepingu hageja algatusel. Tehingu valmistas ette hageja. Tehing oli tühine. Hageja täitis tühist tehingut ka ise

2-20-15381 poolteist aastat, nõudis seejärel kostjalt II tühise tehingu alusel leppetrahvi ja asus alles siis, s.o rohkem kui 1,5 aastat pärast tehingu sõlmimist tuginema selle tühisusele. Seega kostja II kogemuse kohaselt ongi hageja praktika tühiste lepingute sõlmimine ja partnerite eksitamine; 11) „X väitis, et kuna ettevõtte väärtus on Cresco Väärtpaberite ajal langenud mitmekordselt, pole tal selle ettevõtte vastu enam huvi.“ – X hinnangul on Baltic Ferry Tickets OÜ osaluse väärtus langenud nullini. Kui hageja arvates oleks Baltic Ferry Tickets OÜ osa endiselt väärtuslik, siis poleks hageja nõudnud Baltic Ferry Tickets OÜ osa tehingu tühisuse tuvastamist, vaid oleks vorminõude kohtuliku kompromissiga kinnitanud. Investeerimistegevuse eesmärk on teenida kasumit. Investor ei loobu tulusast investeeringust vormipuuduse tõttu, kui ka tehingu teine pool on nõus vormipuuduse kõrvaldama. X ei ole väitnud, et Cresco Väärtpaberid juhib Baltic Ferry Tickets OÜ-t, vaid et Baltic Ferry Tickets OÜ osaluse väärtus langes olulisel määral pärast tehingu sõlmimist; 12) „[---] pole ta kindel, kas Cresco Väärtpaberitel on üldse võimalik sellises mahus hagi rahuldada, mistõttu võib ta enda sõnul lõpuks ikkagi tühjade pihkudega jääda. Xd esindav advokaat Leppik ütles, et poolelioleva kohtuvaidluse tõttu peab Cresco Väärtpaberid varem või hiljem OÜ-le Seamill maksma kahjuhüvitisena enam kui 1,3 miljonit eurot. „Vaadates nende majandusaasta aruandeid, siis ma ei tea, kust nad selle raha võtavad,“ teatas Leppik.“ – Kostjad ei ole artiklis väitnud, nagu oleks hageja majanduslik olukord kehv, vaid, et hageja majandusaasta aruannetest nähtuvalt ei ole hageja võimeline rahuldama 1,3 miljoni euro suurust nõuet. Hageja on kohtule tõenditena esitanud oma majandusaasta aruanded, millega väite õigsust kinnitab: hageja ei ole tõepoolest võimeline rahuldama 1,3 miljoni euro suurust nõuet olemasoleva vara arvelt. Kõik hagiavalduses viidatud väärtushinnangud on kohased – juriidilisel isikul ei ole isikuõigusi ning nende olemasolu ei tunnista ka Eesti kohtupraktika. Seega ei saa juriidiline isik üldjuhul nõuda õigusvastase kahju hüvitamist VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel. Hageja viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10 on asjakohatu, sest selle lahendi p 12 käsitleb füüsilisele isikule ebakohase väärtushinnanguga tekitatud õigusvastase mittevaralise kahju hüvitamist. Juriidiline isik saab nõuda mainekahju hüvitamist ebakohaste väärtushinnangute avaldamise tõttu ainult eeldusel, et tema kohta on avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid, mille tõttu talle on tekkinud varaline kahju. Hageja ei ole tõendanud varalise kahju teket ja kostjad ei ole hageja kohta avaldanud ühtegi ebakohast väärtushinnangut. Väärtushinnangud on ebakohased siis, kui need tuginevad ebaõigetel andmetel, ent kostjad on tõendanud, et kõik artiklis esitatud faktiväited vastavad tõele. Ka õiguskirjanduse kohaselt pole teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine automaatselt õigusvastane. Riigikohus on selgitanud: „Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist.“ Kuivõrd kõik kostjate Äripäeva artiklis avaldatud faktiväited on tõesed, siis ei saa olla ebakohane ka ükski neist tulenev väärtushinnang. Lisaks ülal öeldule ei kätke mõned hageja viidatud faktiväited endas üldse väärtushinnangut. Kõik avaldatud väärtushinnangud on kohased: 1) „X sõnul jättis Schults professionaalse mulje, kuni esimese ootamatuseni.“ – tegemist on kostja I subjektiivse seisukoha ja kohase väärtushinnanguga lepingupartneri suhtes, kes esitas talle ja tema äriühingule alusetu leppetrahvinõude ning tugines tehingu tühisusele, kusjuures tehing valmistati ette hageja poolt ja hageja initsiatiivil; 2) „X sõnul otsis Cresco Väärtpaberid toona vaid ettekäänet lepingust väljumiseks, sest konkurentsipiirangut ta ei rikkunud.“ – on fakt, et Cresco esitas taganemisavalduse väidetava konkurentsipiirangu rikkumise tõttu, kuid rikkumist kohtud ei tuvastanud. Väide, et ükski kohtuaste ei ole tuvastanud kostjapoolset konkurentsipiirangu rikkumist, ei ole väär ega saa kuidagi „luua muljet“, nagu oleks hageja suhtes tuvastatud midagi negatiivset. Kui selle tegevuse

2-20-15381 kirjeldamine loob hagejast hageja enda hinnangul siiski negatiivse kuvandi, siis on hageja kohustatud seda taluma; 3) „X väitel esitas Cresco Väärtpaberid leppetrahvi nõude kohe pärast seda, kui Tallink lõpetas koostöö laevapiletid.ee-ga. Seetõttu kaotas veebifirma Baltic Ferry Tickets suure osa rahavoost.“ – faktiväide ei sisalda Cresco motiivide osas mitte mingit hinnangut, vaid kirjeldab faktipõhiselt sündmuste ajalist seost; 4) „X leiab, et Cresco Väärtpaberid on tema suhtes kasutanud aastaid alatut kurnamistaktikat. Lisaks arvukatele menetlustele on X firma Seamill pidanud tasuma üksnes menetluskuludeks ehk riigilõivudeks, tagatisteks ja ekspertiisideks üle 43 300 euro.“ – pooltevaheline vaidlus sai alguse Cresco algatusel ja Cresco poolt ette valmistatud Baltic Ferry Tickets OÜ osa müügitehingust. Poolte vahel puuduksid igasugused kohtuvaidlused, kui Cresco poleks tehingut sõlminud teadlikult vormipuudusega või oleks nõustunud vormipuuduse hilisema kompromissiga kõrvaldama. Küüniline on nimetada lepingupartneri soovi saada kutselise väärtpaberiühinguga sõlmitud tehingust tehinguga lubatut „järjepidevateks kuritarvitusteks“; 5) „Mul puudus igasugune kahtlus, et Cresco poolt ettevalmistatud leping ja tema kavandatud lepingu sõlmimise vorm ei ole seadusega kooskõlas,“ väitis X.“ – hageja märgib, et nimetatud faktiväide loob temast mulje kui petturlikust lepingupartnerist ning investeerimisteenuse osutajast. Kutselisest väärtpaberiühingust lepingupartner käitubki ebaausalt, kui valmistab 1,25 miljoni euro väärtuses tehingu ette teadlikult vormipuudusega, jättes teise poole vorminõude olemasolust informeerimata, ehkki teab, et teine pool ei kasuta õigusnõustajat. Negatiivset muljet hagejast ei loo mitte selle fakti nentimine, vaid fakt ise; 6) „kui Cresco Väärtpaberid tegi tühise tehingu meelega, et jätta tehingust väljumise võimalus, ei lähe see laitmatu ärialase mainega kokku“ – laitmatu ärialase mainega ei lähe kokku tühise tehingu sõlmimine ei teadlikult ega teadmatusest. Teise poole teadlik eksitamine on hea usu põhimõtte vastane, teadmatusest eksimise välistavad Finantsinspektsiooni järelevalve all olevale ühingule kohalduvad kõrgendatud usaldusväärsusnõuded, kus hageja sellistele nõuetele allumist ise rõhutab). Seega on Cresco oma laitmatut ärialast mainet ise kahjustanud olenemata sellest, kas sõlmis tühise tehingu meelega (mida kostjad artiklis faktina ei väida) või kogemata. Oma laitmatut ärialast mainet oleks Cresco tühist tehingut sõlmides kahjustanud isegi siis, kui tehingut ei oleks ette valmistatud tema enda initsiatiivil ja tema poolt; 7) „Crescol on teisigi kliente ja ma küsiksin nende käest: kui rahulikult sa magaksid teadmises, et Cresco Väärtpaberid sõlmivad tühiseid lepinguid ja kogu sinu vara oleks selle ettevõtte arvel? Ja kui neile on äriliselt kasulik, tuginevad nad lepingu tühisusele. See ei ole vastuvõetav!“ ütles X.“ – lõppenud tsiviilvaidluse asjaolude kajastamine – kusjuures 19.06.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsus on kättesaadav ka avalikkusele – ei „loo hagejast muljet“ kui petturlikust lepingupartnerist, vaid kajastab faktipõhiselt vaidluse kronoloogiat. On fakt, et kostjatega sõlmis hageja tühise lepingu ning lepingu tühisusele asus tuginema alles 1,5 aastat hiljem; 8) „[---] pole ta kindel, kas Cresco Väärtpaberitel on üldse võimalik sellises mahus hagi rahuldada, mistõttu võib ta enda sõnul lõpuks ikkagi tühjade pihkudega jääda. Xd esindav advokaat Leppik ütles, et poolelioleva kohtuvaidluse tõttu peab Cresco Väärtpaberid varem või hiljem OÜ-le Seamill maksma kahjuhüvitisena enam kui 1,3 miljonit eurot. „Vaadates nende majandusaasta aruandeid, siis ma ei tea, kust nad selle raha võtavad,“ teatas Leppik.“ – fakt, et hagejal puudub majandusaasta aruannete põhjal võimalus rahuldada olemasoleva vara arvelt vähemalt 1,3 miljoni euro suurune nõue, ei saa kuidagi jätta muljet, et hageja ei oleks üldse suuteline täitma oma kohustusi. Midagi sellist ei ole kostjad väitnud. Hagiavalduse läbi vaatamata jätmiseks on alus olemas – hageja on hagiavalduse ptk-s 2.2 põhistanud kahju teket Finantsinspektsiooni ja klientide negatiivse tähelepanuga. Klientide negatiivse tähelepanu kohta ei ole hageja kohtule esitanud mingeid tõendeid. Hagiavalduse p-s 2.2.4 väitis hageja, et ainuüksi asjaolu, et Finantsinspektsioon kaalus tema suhtes menetluse

2-20-15381 algatamist, kujutab endast valdkonnas tegutsevatele klientidele ja koostööpartneritele väga tõsist ohumärki ning just seetõttu on hageja laitmatu maine saanud tõsiselt kahjustada. Eeldades nende faktiliste väidete õigsust – hageja maine on saanud tõsiselt kahjustada Finantsinspektsiooni kaalutluse tõttu, sest ainuüksi Finantsinspektsiooni kaalutlus algatada menetlus on hageja klientidele ja koostööpartneritele väga tõsine ohumärk – ei ole kohtul põhjust hagi isegi läbi vaadata. Finantsinspektsiooni kaalutlus menetluse algatamiseks ei ole avalikkusele teada (FIS § 54). Seega saab selle kaalutluse olla avaldanud kolmandatele isikutele ainult hageja ise. Kui kaalutlus on tekitanud hagejale maine- ja sellest tulenevalt majanduslikku kahju, siis on see põhjuslikus seoses hageja enda tegevusega. Järelikult on välistatud VÕS § 1043 eelduste täitmine. Täiendava seisukoha p-s 2.1.5 on hageja seisukohta muutnud ning väitnud, et Finantsinspektsiooni kaalutlus on vaid üks näide negatiivsetest tagajärgedest, mida hageja on väidetavalt pidanud kostjate loodud kuvandi tõttu taluma. Hageja ei ole ka täiendavas seisukohas esitanud mitte ühtegi tõendit muude negatiivsete tagajärgede kohta, mis talle oleksid tekkinud (lõppenud kliendisuhted, ülesöeldud lepingud vms). Riigikohus on TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaldamise kohta selgitanud, et kui hagejale on antud võimalus oma nõuet täpsustada ja ta ei too kohtu ette asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, võib esineda alus hagi läbi vaatamata jätmiseks, samuti hagi rahuldamata jätmiseks. Kui kohus leiab, et hagi tuleb siiski läbi vaadata (kuigi Finantsinspektsiooni kaalutlus, millele tuginedes hageja kahju nõuab, ei saa hagejale kahju tekitada), siis tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hageja ei ole oma nõuet mitte millegagi tõendanud. Kostjad on tõendanud, et nad ei ole esitanud ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja pole täitnud seadusest tulenevat tõendamiskoormist – hageja pole tõendanud saamata jäänud tulu ega selle põhjuslikku seost kostjate väidetava rikkumisega. Hageja on esitanud kahjuhüvitamise nõude ning peab seega tõendama, et talle on tekkinud või võib tekkida kahju. Hageja nõuab saamata jäänud tulu hüvitamist (VÕS § 128 lg 4). Hagiavalduse p-s 2.1.8 väitis hageja: „Hageja avaliku kuvandi kahjustamise otsene ja ilmselge tagajärg on klientide ning partnerite kaotus, vähenenud koostöövõimalused ning seetõttu majandustegevuse oluline vähenemine.“ Tegemist on paljasõnalise väitega. Hageja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit klientide või partnerite kaotuse või vähenenud koostöövõimaluste kohta. Riigikohtu juurdunud praktika järgi peab hageja saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Hageja on kohtule esitanud andmed oma majandustegevuse kohta. Esitatud andmetega on hageja tõendanud seda, et tema 2019. aasta (väidetava rikkumise) aasta kasum oli suurem kui 2018. aasta kasum; ning seda, et hageja tulude-kulude struktuur on ebastabiilne. 2017. aastal kandis hageja väidetavalt ühekordseid kulusid 170 000 eurot, mis tema majandustegevuses on märkimisväärse mõjuga. Ühekordsete kulude argumendi on hageja esitanud selleks, et selgitada, miks ei peaks kohus hagiavalduse läbivaatamisel arvestama seda, et hageja kasum 2019. aastal (väidetava rikkumise aastal) suurenes, mitte ei vähenenud. Hageja ei ole kohtule millegagi tõendanud, et nende kulude pidamine ühekordseks on põhjendatud. Samuti ei ole hageja selgitanud, milliste kuludega on tegemist. Seega ei ole hageja kohtule tõsikindlalt tõendanud isegi mitte seda, et tema varade tootlikkus on aastate lõikes muutunud. Saamata jäänud tulu nõudmiseks tuleks hagejal täiendavalt tõendada, milliste ettevalmistuste tõttu oleks tema vara tootlikkus pidanud olema suurem (eeldusel, et kohtule esitatud põhjendused tootlikkuse vähenemise kohta on kontrollitavad ja osutuvad tõesteks) ja milles seisneb tema kasu saamise võimaluse kaotamine. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et hageja oleks ilma jäänud klientidest, partneritest või koostöövõimalustest. Puuduvad ka tõendid, et hageja oleks pidanud klientide või partneritega varasemalt sõlmitud kokkuleppeid endale ebasoodsalt muutma. Isegi, kui sellised tõendid esitataks, tuleks hagejal VÕS § 127 lg 4 alusel lisaks tõendada põhjuslikku seost – st tõendada, et klientide või koostöövõimaluste kadumine või

2-20-15381 koostöötingimuste ebasoodsamaks muutumine on tingitud kostjate tegevusest. Ainetu on hageja seisukoht, nagu peaksid hoopis kostjad asuma kohtule tõendama, et hageja varade tootlikkus ei ole tegelikkuses vähenenud ja/või selline väidetav vähenemine ei tähenda kahju olemasolu ja/või on põhjustatud millestki muust kui kostjate tegevusest. Kahju teket peab suutma tõendada isik, kes nõuab selle kahju hüvitamist. Tõendamiskoormis pöörduks alles siis, kui hageja oleks esitanud ammendavad tõendid nii kahju olemasolu kui põhjusliku seose kohta. Hageja ei ole tõendanud kumbagi elementi. Kostjad seevastu on tõendanud, et kõik nende avaldatud faktiväited on tõesed ja väärtushinnangud kohased. Seega ei saaks hageja nõuda neilt kahju hüvitamist isegi siis, kui talle oleks mingi kahju tekkinud, sest hageja peab taluma nii tõeseid faktiväiteid kui kohaseid väärtushinnanguid. III Kohtu põhjendused

2-20-15381 poolte 2012. aasta tehingut ja sellest tõusetunud vaidlusi puudutava artikli, milles avaldatud ebaõigete faktiväidete tulemusel tekkis hagejale kahju. Seamill OÜ ja X vastutavad hageja kahjustamise eest. Kostjad paluvad ühises vastuväites jätta hageja aktsiaseltsi Cresco Väärtpaberid hagiavaldus läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel ja alternatiivselt jätta AS Cresco Väärtpaberid hagiavaldus rahuldamata. Kostjad paluvad jätta kõik menetluskulud AS-i Cresco Väärtpaberid kanda. Andmete avaldaja

2-20-15381 Hageja õiguste rikkumine ebaõigete faktiväidete avaldamisega

2-20-15381 eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 1-3 järgi (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-24-15, p-d 13-14). Eelnevast tulenevalt nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et kostja vaidlusalust faktiväidet tuli hinnata koos kostja postitusele lisatud pildiga Facebooki lehelt „Langetame Kütuseaktsiisi“. Asja lahendamisel ei olnud tähtis, kas kostja avaldas oma postituses sõnaselgelt faktiväite, mille ümberlükkamist hageja taotleb. Kohtud ei rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust selliselt vaidlusaluse faktiväite sisu tuvastades.“

2-20-15381 kahju on esitatud kogumis. Nimetatust järeldab kohus, et hageja ei ole iga üksiku faktiväitega seotud kahju analüüsinud ega sellest tekkinud kahju hindamise aluseid kohtule esitanud. 14(b) „X sõnul otsis Cresco Väärtpaberid toona vaid ettekäänet lepingust väljumiseks, sest konkurentsipiirangut ta ei rikkunud“ Hagiavalduse kohaselt oli konkreetseks eesmärgiks konkurentsipiirangu rikkumise tõttu leppetrahvi maksma panemine. X ega Seamill OÜ ei tea hageja Baltic Ferry Tickets OÜ ostuinvesteeringu üldisi eesmärke ning neid ei ole objektiivselt üheski allikas tuvastatud. Väide väärtustab hagejat negatiivse hinnanguga ja loob hagejast mulje kui petturlikust lepingupartnerist ning investeerimisteenuse osutajast. Kostjate vastuväite kohaselt on arusaamatu hageja selgitus hageja ostuinvesteeringu üldiste eesmärkide kohta, sest faktiväide neid eesmärke ei puuduta. Arusaamatu on ka väide, nagu oleks hageja konkreetseks eesmärgiks olnud konkurentsipiirangu rikkumise tõttu leppetrahvi maksma panemine. Kohtud ei tuvastanud tsiviilasjas nr 2-13-8736, et kostjad oleksid rikkunud konkurentsipiirangut. Olematu rikkumise eest leppetrahvi nõuda ei saa. Õigusvaidluse jätkamine tehingu tühisuse tuvastamise nõudega ei saanud seega täita ka hageja viidatud „konkreetset eesmärki“. Lähtudes tsiviilasja nr 2-13-8736 asjaoludest ja menetluse kulust oli hageja eesmärgiks selles vaidluses saavutada juba makstud 500 000 euro tagasisaamine – kui kohtud leppetrahvinõuet summas 500 000 eurot ei rahuldanud, asus hageja tuginema tehingu tühisusele. Hageja on asjas tõendina esitanud Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2015 tsiviilasjas nr 2-13-8736 tehtud lahendi (I kd, tl 19-23), nimetatud lahend on lõpplahend, mis on jõustunud. Nimetatud lahendi ringkonnakohtu põhjendustest (lahendi lk 6-9) selgub, et ringkonnakohus tuvastas poolte vahel sõlminud tehingu tühisuse, millest tulenevalt tuli pooltel saadu tagastada. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et X oleks rikkunud konkurentsireegleid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud ei ole hageja väited, et vaidlusalune faktiväide on ebaõige. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et äärmisel juhul on vaidlusaluse väite (14.b) puhul tegemist väärtushinnanguga, mitte avaldatud faktiväitega. 14(c) „X väitel esitas Cresco Väärtpaberid leppetrahvi nõude kohe pärast seda, kui Tallink lõpetas koostöö laevapiletid.ee-ga. Seetõttu kaotas veebifirma Baltic Ferry Tickets suure osa rahavoost“ Hageja leiab, et koosmõjus eelmise väitega esitletakse leppetrahvinõude ja hiljem tehingu tühisusele tuginemise motiivina investeeringu (Baltic Ferry Tickets OÜ) väärtuse langust. Baltic Ferry Tickets OÜ väärtuse langust ei ole siiani tuvastatud ja see on vaidluse all. X ega Seamill OÜ ei tea hageja Baltic Ferry Tickets OÜ ostuinvesteeringu üldisi eesmärke ning neid ei ole objektiivselt üheski allikas tuvastatud Väide väärtustab hagejat negatiivse hinnanguga ja loob hagejast mulje kui petturlikust lepingupartnerist ning investeerimisteenuse osutajast. Kostjate vastuväite kohaselt on fakt, et Baltic Ferry Tickets OÜ käive langes 2013. aastal pärast koostöö katkemist Tallinkiga. On fakt, et hageja esitas kostjate vastu hagi tsiviilasjas nr 2-138736 varsti pärast seda, kui Baltic Ferry Tickets OÜ ja Tallinki koostöö oli katkenud. Kostjad ei ole Äripäeva artiklis väitnud, et Baltic Ferry Tickets OÜ osa väärtuse langus oleks tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ega esitanud seisukohta hageja ostuinvesteeringu üldise eesmärgi kohta. Eelduslikult on kõigi investeeringute esmane eesmärk teenida kasumit. Kohus leiab, et hageja väide ebaõige faktiväite kohta ei ole tõendatud. Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2015 tsiviilasjas nr 2-13-8736 tehtud lahendist (I kd, tl 19-23) nähtub, et hageja esitas tsiviilasjas nr 2-13-2013 Harju Maakohtule hagi kostjate vastu 22.02.2013.

2-20-15381 Samuti leiab kohus, et kuna kostja Seamill OÜ, keda esindas juhatuse liige X olid Baltic Ferry Tickets OÜ endine omanik ja juhatuse liige (I kd, tl 7-18), olid neile teada Baltic Ferry Tickets OÜ majandustegevuse asjaolud, millest tulenevalt oli neil võimalik teha järeldusi Baltic Ferry Tickets OÜ majandustegevuse tulemuse võimalikkuse kohta pärast Baltic Ferry Tickets OÜ ja Tallinki koostöö lõpetamist. Samuti leiab kohus, et kuna hageja oma väidetes tuginenud asjaolule, et samade poolte vahel tsiviilasjas nr 2-15-12148 toimunud vaidluses (I kd, tl 163-205) jättis hageja, vaatamata kostjate korduvatele taotlustele, esitamata Baltic Ferry Tickets OÜ majandustegevuse tulemusi hindavad andmed, siis tuleb asjaolu, et Baltic Ferry Tickets OÜ ei kaotanud suurt osa oma rahavoost, vastavalt TsM § 283 lg 2 tõendada hagejale, kes seda teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja väide, et kostjad on avaldanud ebaõige faktiväite (14.c), ei ole tõendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et äärmisel juhul on vaidlusaluse väite (14.c) puhul tegemist väärtushinnanguga, mitte avaldatud faktiväitega. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et selline väide jäi artiklist kõlama, on tõendatud asjaolude valguses selle avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. 14(d) „Siiski leidis maakohus, et X ei rikkunud konkurentsipiirangut ega määranud leppetrahvi“ Hageja leiab, et eeldatavasti peetakse silmas kohtuasjas nr 2-13-8736 tehtud Harju Maakohtu 25.02.2014 kohtuotsust, mis on tühistatud jõustunud 19.06.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Tühistatud otsusel ei ole õigusjõudu ning sellega ei saa mitte midagi tuvastada. Vale väide loob mulje, justkui oleks jõustunud kohtuotsusega tuvastatud hageja suhtes midagi negatiivset. Kostjate vastuväite kohaselt on arusaamatu hageja seisukoht, justkui ei oleks maakohus konkurentsipiirangu rikkumise osas midagi tuvastanud, sest Harju Maakohtu 25.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-13-8736 tühistati 19.06.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Otsus tühistati sellepärast, et ringkonnakohus tuvastas pooltevahelise vaidluse keskmes oleva müügitehingu tühisuse. Konkurentsipiirangu rikkumist ükski kohus ei tuvastanud ja leppetrahvi ei määranud. Hageja poolt välja toodud faktiväide sisaldab ainult tõeseid fakte maakohtu otsuse sisu kohta – seda sisu refereerib ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2015 otsus, mis on avalikult kättesaadav. Kohus leiab, et kostja vastuväited on põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2015 tsiviilasjas nr 2-13-8736 tehtud lahendist (I kd, tl 19-23), mis on tsiviilasjas tehtud lõpplahend ja on käesolevaks ajaks jõustunud. Nimetatud lahendi ringkonnakohtu põhjendustest (lahendi lk 69) selgub, et ringkonnakohus tuvastas poolte vahel sõlminud tehingu tühisuse, millest tulenevalt tuli pooltel saadu tagastada. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et X oleks rikkunud konkurentsireegleid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendatud ei ole hageja väited, et vaidlusalune faktiväide on ebaõige. 14(e) „X leiab, et Cresco Väärtpaberid on tema suhtes kasutanud aastaid alatut kurnamistaktikat. Lisaks arvukatele menetlustele on X firma Seamill pidanud tasuma üksnes menetluskuludeks ehk riigilõivudeks, tagatisteks ja ekspertiisideks üle 43 300 euro“ Hageja leiab, et mitte midagi sellist ei ole toimunud. Hageja algatusel on toimunud vaid üks menetlus – esialgne tsiviilasi nr 2-13-8736. Kõik ülejäänud menetlused on olnud Seamill OÜ või X algatatud või otseselt nende tegevusest põhjustatud. Seamill OÜ esitas kohtule asja nr 2-138736 lahendi täitmise takistamiseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (tsiviilasi nr 215-12148); X maksis vahetult enne tsiviilasjas nr 2-13-8736 lõpliku lahendi jõustumist dividendidena Seamill OÜ-st välja vaba raha, mille tõttu oli hageja sunnitud algatama

2-20-15381 tagasivõitmise tsiviilasja nr 2-17-8142; varatuks muudetud Seamill OÜ ei ole juba aastaid suutnud täita tsiviilasjast nr 2-13-8736 tulenevaid kohustusi, mistõttu hageja oli sunnitud esitama kohtule pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-18-14489); tsiviilasjas nr 2-17-8142 jõustunud lahendist tulenevate kohustuste täitmisest vabanemiseks esitas X kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (tsiviilasi nr 2-20-4358). Eeltoodust nähtub selgelt, et hageja ei ole kasutanud „kurnamistaktikat“, vaid üksnes reageerinud Seamill OÜ ja X järjepidevatele kuritarvitustele. Väide väärtustab hagejat negatiivse hinnanguga ja loob hagejast mulje kui ebaausast ning pahatahtlikust isikust. Kostjate vastuväite kohaselt ei vasta tõele hagiavalduse väide, nagu oleks vaid üks menetlus toimunud hageja algatusel. Hageja algatas juba 2013. aastal kostjate vastu kaks menetlust: tsiviilasja nr 2-13-8736 ja tsiviilasja nr 2-13-17965, mis hiljem liideti ühte menetlusse. Hageja on esitanud kostja I suhtes pahauskse pankrotiavalduse tsiviilasjas nr 2-18-14489. Hageja ei olnud selleks sammuks „sunnitud“, nagu ta väidab hagiavalduses, sest hagejal ei olnud pankrotiavalduse esitamisega võimalik saavutada mitte midagi, mida ta poleks juba saavutanud täitemenetluses. Sellele viitab hageja kaudselt ka ise, nimetades kostjat I „varatuks muudetud äriühinguks“. Kogu kostja I äriühingu vara on täitemenetluses läinud hageja juba lõppenud nõude rahuldamiseks. Hageja soov kostja I pankrotimenetluses on saavutada kostja I pankrot ja kostja I kustutamine äriregistrist, et lõpetada tsiviilasjas nr 2-15-12148 toimuv vaidlus enne lahendini jõudmist. Kostjad juhivad tähelepanu, et Harju Maakohus jättis 23.04.2020 määrusega rahuldamata hageja avalduse kostja I pankroti välja kuulutamiseks ning Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.10.2020 määrusega maakohtu määruse muutmata. Seega on väär ka hagiavalduse p-s 3.1.2 väidetu, mille kohaselt kostjal I puudub likviidne vara, sest tema ainus vara on „õiguslikult perspektiivitu nõue“ tsiviilasjas nr 2-15-12148. Pankrotiavaldus jäi rahuldamata just selle nõude olemasolu tõttu. Samuti hindas kostja I kahju hüvitamise nõuet õiguslikult perspektiivseks Riigikohus tsiviilasjas 3-2-1-83-16 – kuigi hageja eksitab kohut teadlikult vastupidise väitega. Erinevate menetluslike sammude abil on hagejal õnnestunud tsiviilasja nr 2-15-12148 menetlemist oluliselt venitada. Kostjate faktiväide kurnamistaktika kohta on seega tõene faktiväide. Kostjad on valmis kohtule vajadusel esitama tõendid nii tsiviilasjast nr 2-15-12148 kui tsiviilasjast nr 2-18-14489. Kohus leiab, et pooled on hageja esile toodud ebaõige faktiväite 14(e) selgituseks esitanud ammendava loetelu tsiviilasjadest, mis poolte vahel on toimunud. Nimetatud tsiviilasjade toimumise üle vaidlust ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et äärmisel juhul on vaidlusaluse väite (14(e)) puhul tegemist väärtushinnanguga, mitte avaldatud faktiväitega. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et selline väide jäi artiklist kõlama, on tõendatud asjaolude valguses selle avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. 14(f) „Hiljem kirjutas kohus ka oma otsuses, et Cresco Väärtpaberid tahtsid ilma tegeliku kaitse vajaduseta rakendada kõige rängemaid õiguskaitsevahendeid ja tahtsid ilma kaitse vajaduseta tekkinud olukorras Seamilli arvelt teenida, seisis otsuses“ Hageja leiab, et eeldatavasti on tegemist viitega Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 otsusele, mis on tühistatud Riigikohtu 28.01.2015 otsusega. Tühistatud otsusel ei ole õigusjõudu ning sellega ei saa mitte midagi tuvastada. Vale väide loob mulje, justkui oleks jõustunud kohtuotsusega tuvastatud hageja suhtes midagi negatiivset. Kostjate vastuväite kohaselt on see tõene faktiväide kohtuotsuse sisu kohta. Kostjad ei ole väitnud, et Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 otsus oleks lõplikult jõustunud – sellise järelduse tegemine pole ühegi Äripäeva artikli lugeja jaoks loogiliselt võimalik, sest kui viidatud otsus oleks jõustunud, siis poleks poolte vahel vaidlust tsiviilasjas nr 2-15-12148 ning poleks ilmunud ka Äripäeva artiklit, mis seda vaidlust kirjeldab. Riigikohus tühistas Tallinna

2-20-15381 Ringkonnakohtu 12.06.2014 otsuse sellepärast, et Riigikohtu hinnangul on osa võõrandamistehingu vorminõude eesmärk õiguskindluse tagamine. Riigikohus ei analüüsinud sealjuures Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 hinnangut hea usu põhimõtte rikkumise osas (kõige rängemate õiguskaitsevahendite rakendamine ilma tegeliku kaitse vajaduseta), millele kostjad artiklis viitasid. Kohus leiab, et õige on kostja vastuväide selle kohta, et kostjad ei ole viidanud asjaolule, et käsitletakse jõustunud kohtuotsust. Vaidlusaluse artiklist järeldub kogumis, et kostjad käsitlesid artiklis poolte vahelise vaidluse asjaolusid. Seega on andmed avaldatud artikli ilmumise aja seisuga. Kohus leiab, et avalikkusele huvi pakkuvaid kohtuasju on õigus ajakirjandusele avaldada ka kohtuasja toimumise ajal ja selliselt, et oleks tagatud pooltele võrdsed võimalused oma seisukohtade esitamiseks. Hageja esindaja tunnistab oma 10.05.2019 e-kirjas Finantsinspektsiooni esindajale (hagi lisa 7, I kd, tl 37), et „Arvatavasti uuel nädalal (võimlik, et juba esmaspäeval) kirjutab Katariina Krjutškova “Äripäevast” artikli, kus kesksel kohal ASi Cresco Väärtpaberid vaidlus Seamill OÜga, kellega me aastaid tagasi meie varahalduse kliendi eest tehingusse astusime; see tehing ebaõnnestus teise poole pettuse tõttu, ja me nõudsime tehingu kehtetuks tunnistamist, mille me kohtus ka saavutasime. Sellega asi ei lõppenud, sest Seamill ei soovinud kohtuotsust täita ja esitas uue hagi meie vastu eesmärgiga aeglustada täitemenetlust. Artikkel on Seamill OÜ ja tema advokaadi Indrek Lepiku poolt tellitud sooviga meid laimata. .... Katariina Krjutškova „Äripäevast“ pakkus Asile Cresco Väärtpaberid kommentaari võimalust, millest ma aega loobusin (Manuses lisatud mu kirjavahetus „Äripäeva“ ajakirjanikuga“. Viidatud hageja esindaja e-kirjast nähtub, et hagejale oli enne vaidlusaluse artikli avaldamist teada asjaolu, et ajakirjanik kavatseb artiklis käsitleda poolte vahelist vaidlust. Seega oli hagejal võimalik samas artiklis avalikkusele selgitada omapoolset käsitlust vaidlusalustest asjaoludest. Eelnimetatud võimalust omapoolse selgituse esitamiseks hageja avaldada ei soovinud. Samas on hageja oma hagis tuginenud asjaolule, et hageja oli sunnitud reguleeritud turuosalisena kallutatud ja halvustava artikli ilmumisest teavitama Finantsinspektsiooni. Kohus leiab, et kuigi hageja väidab hagiavalduses, et vaidlusaluse artikliga kostjate poolt hagejale loodud negatiivne kuvand on oluliselt hageja majandustegevusse sekkunud ja seda kahjustanud, oleks hageja Finantsinspektsiooni järelevalve all oleva ettevõttena pidanud ilmutama kõrgendatud hoolsuskohustust ja avalikkusele selgitama vaidlusaluse kohtuvaidluse kohta omapoolseid seisukohti. Kohus leiab, et hageja, jättes kasutamata talle pakutud võimalust omapoolse seisukoha avalikkusele selgitamiseks, põhjustas sellega ise pooltevahelise vaidlusse ühepoolse käsitlemise vaidlusaluses artiklis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et äärmisel juhul on vaidlusaluse väite (14(f)) puhul tegemist väärtushinnanguga, mitte avaldatud faktiväitega. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et selline väide jäi artiklist kõlama, on tõendatud asjaolude valguses selle avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. 14(g) „Mul puudus igasugune kahtlus, et Cresco poolt ettevalmistatud leping ja tema kavandatud lepingu sõlmimise vorm ei ole seadusega kooskõlas,“ väitis X“ Hageja väidetel ei andnud 2012. aasta tehingut, selle vormi ja struktuuri ette hageja. X töötas hageja välja pakutud tehingute struktuuri läbi ning tegi sinna omapoolseid muudatusi. Poolte kirjavahetusest nähtub, et ühiselt arutati tehingu tingimuste üle ning rõhutati, et detailsed tingimused pannakse paika läbirääkimiste käigus. X avaldas 25.07.2012 e-kirjas muuhulgas soovi kaasata tehingu ettevalmistamisse nõustajad, mida ta ka tegi. Xle ei sobinud hageja poolt

2-20-15381 välja pakutud võimalus, et Baltic Ferry Tickets OÜ osad omandatakse otse Xlt kui füüsiliselt isikult. Tehingutega kaasnevate maksukohustuste optimeerimiseks kaasas X tehingusse Seamill OÜ. X võõrandas endale kuuluva Baltic Ferry Tickets OÜ osa notariaalselt tõestatud tehinguga 02.08.2012 Seamill OÜ-le, kes selle omakorda võõrandas 23.08.2012 hagejale. Seega oli tehingute struktuur X ja Seamill OÜ poolt hoolikalt läbi analüüsitud, Xd ja Seamill OÜ-t abistasid tehingu läbiviimisel professionaalsed nõustajad, tingimustesse tehti nende soovil muudatusi, tehingu ja maksude optimeerimiseks kaasas X tehingusse müüjana juriidilise isiku, X oli varem sarnaseid notariaalselt tõestatud osaühingu osa võõrandamise tehinguid teinud ja oli teadlik nende vorminõuetest. Vale väide väärtustab hagejat negatiivse hinnanguga ja loob hagejast mulje kui petturlikust lepingupartnerist ning investeerimisteenuse osutajast. Kostjate vastuväite kohaselt on fakt, et Baltic Ferry Tickets OÜ osaluse müügitehing toimus hageja algatusel ja selle valmistas ette hageja. Hageja on selle tõendamiseks kohtule ise esitanud enese ja kostja II vahelise kirjavahetuse. Kostja II kogemus osaluste võõrandamisel on marginaalne – enne pooltevaheliste läbirääkimiste algust oli kostja II teinud vaid ühe väikese tehingu 2006. aastal. Seevastu on hageja Finantsinspektsiooni järelevalve all olev väärtpaberiühing, kelle puhul on välistatud, et ta vorminõudest ei teadnud. Pooltevahelises suhtluses ei juhtinud hageja kostja II tähelepanu kordagi vorminõudele ega selgitanud selle järgimata jätmise tagajärgi. Veelgi enam – hageja selgitas kostjale II: „Cresco vaatab meie võimalikku kokkulepet Baltic Ferry Tickets OÜ-ga seoses kui sõbralikku tehingut ja me lähtume põhimõttest, et kõike seda, mida lepingus detailselt kirjeldatud ei ole, ei pöörata tahtlikult teis(t)e pool(t)e vastu“. Kostja II ei kasutanud enne tehingu tegemist õigusnõustajat, vaid maksunõustajat. Hageja teab seda, sest viis kostja II KMPG Baltic maksunõustajaga ise kokku. Seega on ainetud kõik hageja vastuväiteid poolte võrdväärsete teadmiste osas. Kohus leiab, et kostja vastuväide hageja käsitlusele ebaõigest faktiväitest on põhjendatud. Kostja on tõendina tuginenud hageja esitatud poolte kirjavahetusele (hagiavalduse lisa 5, I kd, tl 31-33), milles hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et pakub lahendi mustandit (24.07.2012 kell 16.20 e-kiri) ja on selgitanud lepingu tingimusi ning andnud soovitusi nõustajate osas (26.07.2012 e-kiri). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on põhjendatult pidanud lepingu koostjaks hagejat. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul asjakohased hageja väited, et ühiselt arutati tehingu tingimuste üle ning rõhutati, et detailsed tingimused pannakse paika läbirääkimiste käigus ning kostjad analüüsisid tehingute struktuuri hoolikalt läbi ning neid abistasid tehingu läbiviimisel professionaalsed nõustajad, samuti et X oli varem sarnaseid notariaalselt tõestatud osaühingu osa võõrandamise tehinguid teinud ja oli teadlik nende vorminõuetest. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on vastutav tehingu kohustusliku vorminõude järgimata jätmise eest. hageja on kõrgendatud hoolsuskohustusega professionaalne väärtpaberitega kaupleja, kes pole kohustatud sõlmima lepingut, mis ei vasta kohustuslikele vorminõuetele. Isegi juhul, kui pooled oleksid vastavat soovi avaldanud, tuli hagejal ilmutada kõrgendatud hoolsuskohustust ja selgitada lepinguosalistele kohustusliku vorminõude järgimise kohustust ja selle mittejärgimisega kaasnevaid tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamata hageja väide, et vale väide väärtustab hagejat negatiivse hinnanguga ja loob hagejast mulje kui petturlikust lepingupartnerist ning investeerimisteenuse osutajast. 14(h) „kui Cresco Väärtpaberid tegid tühise lepingu meelega, et jätta tehingust väljumise võimalus, ei lähe see laitmatu ärialase mainega kokku“ Hageja hinnangul ei ole ta sõlminud sihilikult tühist tehingut, mitte midagi sellist ei ole tuvastatud ega tõendatud. Arvestamata ei saa jätta lihtsat tõsiasja, et hageja asus lepingut täitma

2-20-15381 ja tasus Seamill OÜ-le pool miljonit eurot. Seda ei oleks tehtud teadaolevalt tühise tehingu alusel. Vale väide väärtustab hagejat negatiivse hinnanguga ja loob hagejast mulje kui petturlikust lepingupartnerist ning investeerimisteenuse osutajast. Kostjate vastuväite kohaselt on nad esitanud faktiväite, mille kohaselt ei lähe laitmatu ärialase mainega kokku see, kui isik teeb meelega tühise tehingu. Sealjuures ei ole kostjad isegi väitnud, et hageja sõlmis tühise tehingu tõepoolest sihilikult. Kostjad peavad samas võimatuks, et turul pikka aega tegutsenud Finantsinspektsiooni järelevalve all olev kutseline väärtpaberiühing ei oleks teadlik osa võõrandamistehingu vorminõudest. Kohus leiab, et kuigi pooled on seisukohal, et artiklis avaldatud väide 14(h) on käsitletav faktiväitena, on kohtu hinnangul tegemist väärtushinnanguga. Artiklis on avaldatud arvamust, et kui hageja tegi tühise tehingu meelega, siis ei lähe see laitmatu ärialase mainega kokku. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et äärmisel juhul on vaidlusaluse väite (14(h)) puhul tegemist väärtushinnanguga, mitte avaldatud faktiväitega. Kohus leiab, et tõendatud asjaolude valguses selle avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. 14(i) „X sõnul räägib Schults igal võimalusel kõrgete standardite austamisest ja järgimisest, ent paraku on kohtus kinnitamist leidnud fakt, et just Cresco Väärtpaberid on ette valmistanud ja sõlminud tühise lepingu“ Hageja väidetel ei ole sellist kohtuotsust jõustunud. Hageja ei valmistanud tehingut ette, pooled tegid seda koos. Kostjate vastuväite kohaselt on fakt, et tehingu valmistas ette just hageja. Hageja tõendab seda ise poolte kirjavahetusega 2012. a juulis (hagiavalduse lisa 5), kuigi vaidleb hagiavalduses väitele vastu. Kohus kordab varasemat seisukohta, kuna ka käesoleval juhul on see asjakohane. Kostja on tõendina tuginenud hageja esitatud poolte kirjavahetusele (hagiavalduse lisa 5, I kd, tl 31-33), milles hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et pakub lahendi mustandit (24.07.2012 kell 16.20 e-kiri) ja on selgitanud lepingu tingimusi ning andnud soovitusi nõustajate osas (26.07.2012 e-kiri). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on põhjendatult pidanud lepingu koostjaks hagejat. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et äärmisel juhul on vaidlusaluse väite (14(i)) puhul tegemist väärtushinnanguga, mitte avaldatud faktiväitega. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et selline väide jäi artiklist kõlama, on tõendatud asjaolude valguses selle avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. 14(j) „Crescol on teisigi kliente ja ma küsiksin neilt: kui rahulikult sa magaksid teadmises, et Cresco Väärtpaberid sõlmivad tühiseid lepinguid ja kogu sinu vara oleks selle ettevõtte arvel? Ja kui neile on äriliselt kasulik, tuginevad nad lepingu tühisusele. See ei ole vastuvõetav!“ ütles X“ Hageja väidetel ei ole tema praktikaks teadlikult tühiste lepingute sõlmimine ja klientide eksitamine. Mitte midagi sellist ei ole tuvastatud, rääkimata selliste faktide tuvastamisest muude hageja klientide suhtes. Vale väide väärtustab hagejat negatiivse hinnanguga ja loob hagejast mulje kui petturlikust lepingupartnerist ning investeerimisteenuse osutajast. Kostjate vastuväidete kohaselt väidab hageja hagiavalduses, et tema praktikaks ei ole teadlikult tühiste lepingute sõlmimine ja klientide eksitamine. Kostja II sõlmis hagejaga lepingu hageja algatusel. Tehingu valmistas ette hageja. Tehing oli tühine. Hageja täitis tühist tehingut ka ise poolteist aastat, nõudis seejärel kostjalt II tühise tehingu alusel leppetrahvi ja asus alles siis, s.o

2-20-15381 rohkem kui 1,5 aastat pärast tehingu sõlmimist tuginema selle tühisusele. Seega kostja II kogemuse kohaselt ongi hageja praktika tühiste lepingute sõlmimine ja partnerite eksitamine. Poolte vahel puudub selles, et vaidlusalune tehing (I kd, tl 7-18) on tühine ja see on tõendatud tsiviilasjas nr 2-13-8736 jõustunud lahendiga. Kohus leiab, et vaidlusaluses väites (14(j)) ei ole kostjad ebaõigeid faktiväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et äärmisel juhul on vaidlusaluse väite (14(j)) puhul tegemist väärtushinnanguga, mitte avaldatud faktiväitega. Kohus leiab, et tõendatud asjaolude valguses selle avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. 14(k) „X väitis, et kuna ettevõtte väärtus on Cresco Väärtpaberite ajal langenud mitmekordselt, pole tal selle ettevõtte vastu enam huvi“ Hageja leiab, et Baltic Ferry Tickets OÜ väärtuse langust ei ole tuvastatud ja see on tänaseni vaidluse all tsiviilasjas nr 2-15-12148. Väide jätab väära mulje, justkui oleks hageja tegelenud Baltic Ferry Tickets OÜ juhtimisega, juhtinud Baltic Ferry Tickets OÜ-t halvasti ja hageja oleks põhjustanud Baltic Ferry Tickets OÜ väärtuse languse. Tegelikkuses on hageja kõigest üks Baltic Ferry Tickets OÜ osanikest ning ei osale Baltic Ferry Tickets OÜ majandustegevuses. Baltic Ferry Tickets OÜ-t juhib osaühingu juhatus. Kostjate vastuväidete kohaselt on X hinnangul Baltic Ferry Tickets OÜ osaluse väärtus langenud nullini. Kui hageja arvates oleks Baltic Ferry Tickets OÜ osa endiselt väärtuslik, siis poleks hageja nõudnud Baltic Ferry Tickets OÜ osa tehingu tühisuse tuvastamist, vaid oleks vorminõude kohtuliku kompromissiga kinnitanud. Investeerimistegevuse eesmärk on teenida kasumit. Investor ei loobu tulusast investeeringust vormipuuduse tõttu, kui ka tehingu teine pool on nõus vormipuuduse kõrvaldama. X ei ole väitnud, et Cresco Väärtpaberid juhib Baltic Ferry Tickets OÜ-t, vaid et Baltic Ferry Tickets OÜ osaluse väärtus langes olulisel määral pärast tehingu sõlmimist. Kohus kordab varasemat seisukohta, kuna ka käesoleva vaidlusaluse väite puhul on see asjakohane. Kohus leiab, et kuna kostja Seamill OÜ, keda esindas juhatuse liige X olid Baltic Ferry Tickets OÜ endine omanik ja juhatuse liige (I kd, tl 7-18), olid neile teada Baltic Ferry Tickets OÜ majandustegevuse asjaolud, millest tulenevalt oli neil võimalik teha järeldusi Baltic Ferry Tickets OÜ majandustegevuse tulemuse võimalikkuse kohta pärast Baltic Ferry Tickets OÜ ja Tallinki koostöö lõpetamist. Samuti leiab kohus, et kuna hageja oma väidetes tuginenud asjaolule, et samade poolte vahel tsiviilasjas nr 2-15-12148 toimunud vaidluses (I kd, tl 163-205) jättis hageja, vaatamata kostjate korduvatele taotlustele, esitamata Baltic Ferry Tickets OÜ majandustegevuse tulemusi hindavad andmed, siis tuleb asjaolu, et Baltic Ferry Tickets OÜ ei kaotanud suurt osa oma rahavoost, vastavalt TsM § 283 lg 2 tõendada hagejale, kes seda teinud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja väide, et kostjad on avaldanud ebaõige faktiväite (14(k)), ei ole tõendatud. 14(l) „[---] pole ta kindel, kas Cresco Väärtpaberitel on üldse võimalik sellisest mahus hagi rahuldada, mistõttu võib ta enda sõnul ikkagi lõpuks tühjade pihkudega jääda. Xd esindav advokaat Leppik ütles, et poolelioleva kohtuvaidluse tõttu peab Cresco Väärtpaberid varem või hiljem OÜ-le Seamill maksma kahjuhüvitisena enam kui 1,3 miljonit eurot. „Vaadates nende majandusaasta aruandeid, siis ma ei tea, kust nad selle raha võtavad,“ teatas Leppik“

2-20-15381 Hageja leiab, et selle väitega jäetakse väär mulje, et hageja ei suuda oma kohustusi täita ning hagejal on kehv majanduslik olukord. See ei vasta tõele, hageja on Finantsinspektsiooni järelevalve all tegutsev professionaalne turuosaline, kes vastab ja on alati vastanud kõrgendatud usaldusväärsus- ja kapitalinõuetele. Vale väide väärtustab hagejat negatiivse hinnanguga ja loob hagejast mulje kui ebausaldusväärsest partnerist, kes ei suuda oma kohustusi täita. Kostjate vastuväite kohaselt ei ole kostjad artiklis väitnud, nagu oleks hageja majanduslik olukord kehv, vaid, et hageja majandusaasta aruannetest nähtuvalt ei ole hageja võimeline rahuldama 1,3 miljoni euro suurust nõuet. Hageja on kohtule tõenditena esitanud oma majandusaasta aruanded, millega väite õigsust kinnitab: hageja ei ole tõepoolest võimeline rahuldama 1,3 miljoni euro suurust nõuet olemasoleva vara arvelt. Kohus leiab, et hageja väited ebaõige faktiväite kohta on põhjendamatud. Vaidlusaluses väites avaldab kostjate esindaja arvamust, et vaadates hageja majandusaasta aruandeid, ei tea ta, kust hageja maksaks kohtuvaidluses nõutava 1,3 miljonit eurot. hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud tõendina oma 2018. a, 2019. a ja 2020.a majandusaasta aruanded. Varasemate aastate majandusaastate aruandeid esitatud ei ole. Kuna vaidlusalune artikkel ilmus 24.05.2019 (I kd, tl 7jj), siis oli äriregistri kaudu avalikult kättesaadav hageja 2018. a majandusaasta aruanne. Kostjal ja tema esindajal oli äriregistrist võimalik tutvuda ka hageja varasemate aastate majandusaastate aruannetega. Hageja 2018. a majandusaasta aruandes (II kd, tl 5-21) on võrreldavate andmetena välja toodud varasemate majandusaastate tulemused. 2018. a majandusaasta aruande finantsseisundi aruande (aruande lk 6) kohaselt on hagejal seisuga 01.01.2017 olnud vara kokku 460 405 eurot, seisuga 31.12.2017 524 308 ja seisuga 31.12.2018 seisuga 584 113 eurot. koondkasumiaruande kohaselt on hageja 2017. a majandusaasta tulemuseks olnud kasum 88 512 eurot ja 2018. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 35 545 eurot (aruande lk 6). Rahavoogude aruande kohaselt on hagejal on olnud raha ja ekvivalente 2017. a majandusaasta lõpus kokku 178 625 eurot ja 2018. a majandusaasta lõpus 377 353 eurot (aruande lk 7). Omakapitali muutuste aruande kohaselt on hageja kahjum seisuga 31.12.2018 67 822 eurot (aruande lk 7). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja väited kostjate poolt ebaõige faktiväite avaldamise kohta ei ole põhjendatud. Kostjate väide põhineb majandusaastate näitajatel, mida kostjate esindaja on artiklis selgesõnaliselt avaldanud. Eeltoodust tulenevalt on kostjate esindaja põhjendatult tõstatanud küsimuse, et juhul, kui rahuldatakse kostjate hagi, jääb ebaselgeks, millistest vahenditest hageja selle hüvitab, kuna hageja majandusaastate aruannetest vara olemasolu hagis nõutava summa rahuldamiseks ei piisa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et äärmisel juhul on vaidlusaluse väite (14(e)) puhul tegemist väärtushinnanguga, mitte avaldatud faktiväitega. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et selline väide jäi artiklist kõlama, on tõendatud asjaolude valguses selle avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Hageja õiguste rikkumine ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega

2-20-15381 1045 lg 1 p-i 4 koosmõjus p-dega 5-6 alusel õigus nõuda õigusvastaste ebakohaste väärtushinnangutega põhjustatud varalise kahju hüvitamist. Hageja on tuginenud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p-s 12 avaldatud seisukohale. Kostjad leiavad, et juriidilisel isikul ei ole isikuõigusi ning nende olemasolu ei tunnista ka Eesti kohtupraktika. Seega ei saa juriidiline isik üldjuhul nõuda õigusvastase kahju hüvitamist VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel. Hageja viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10 on asjakohatu, sest selle lahendi p 12 käsitleb füüsilisele isikule ebakohase väärtushinnanguga tekitatud õigusvastase mittevaralise kahju hüvitamist. Juriidiline isik saab nõuda mainekahju hüvitamist ebakohaste väärtushinnangute avaldamise tõttu ainult eeldusel, et tema kohta on avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid, mille tõttu talle on tekkinud varaline kahju. Hageja ei ole tõendanud varalise kahju teket ja kostjad ei ole hageja kohta avaldanud ühtegi ebakohast väärtushinnangut. Väärtushinnangud on ebakohased siis, kui need tuginevad ebaõigetel andmetel, ent kostjad on tõendanud, et kõik artiklis esitatud faktiväited vastavad tõele. Ka õiguskirjanduse kohaselt pole teise isiku kohta väärtushinnangu avaldamine automaatselt õigusvastane. Riigikohus on selgitanud: „Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist.“ Kuivõrd kõik kostjate Äripäeva artiklis avaldatud faktiväited on tõesed, siis ei saa olla ebakohane ka ükski neist tulenev väärtushinnang.

2-20-15381

2-20-15381 18(b)5 „kui Cresco Väärtpaberid tegi tühise tehingu meelega, et jätta tehingust väljumise võimalus, ei lähe see laitmatu ärialase mainega kokku“ (kohtuotsuse alapunkt 14(h)). Kostjad leiavad, et laitmatu ärialase mainega ei lähe kokku tühise tehingu sõlmimine ei teadlikult ega teadmatusest. Teise poole teadlik eksitamine on hea usu põhimõtte vastane, teadmatusest eksimise välistavad Finantsinspektsiooni järelevalve all olevale ühingule kohalduvad kõrgendatud usaldusväärsusnõuded, kus hageja sellistele nõuetele allumist ise rõhutab). Seega on Cresco oma laitmatut ärialast mainet ise kahjustanud olenemata sellest, kas sõlmis tühise tehingu meelega (mida kostjad artiklis faktina ei väida) või kogemata. Oma laitmatut ärialast mainet oleks Cresco tühist tehingut sõlmides kahjustanud isegi siis, kui tehingut ei oleks ette valmistatud tema enda initsiatiivil ja tema poolt; 18(b)6 „Crescol on teisigi kliente ja ma küsiksin nende käest: kui rahulikult sa magaksid teadmises, et Cresco Väärtpaberid sõlmivad tühiseid lepinguid ja kogu sinu vara oleks selle ettevõtte arvel? Ja kui neile on äriliselt kasulik, tuginevad nad lepingu tühisusele. See ei ole vastuvõetav!“ ütles X.“ (kohtuotsuse alapunkt 14(j)). Kostjad leiavad, et lõppenud tsiviilvaidluse asjaolude kajastamine – kusjuures 19.06.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsus on kättesaadav ka avalikkusele – ei „loo hagejast muljet“ kui petturlikust lepingupartnerist, vaid kajastab faktipõhiselt vaidluse kronoloogiat. On fakt, et kostjatega sõlmis hageja tühise lepingu ning lepingu tühisusele asus tuginema alles 1,5 aastat hiljem; 18(b)7 „[---] pole ta kindel, kas Cresco Väärtpaberitel on üldse võimalik sellises mahus hagi rahuldada, mistõttu võib ta enda sõnul lõpuks ikkagi tühjade pihkudega jääda. Xd esindav advokaat Leppik ütles, et poolelioleva kohtuvaidluse tõttu peab Cresco Väärtpaberid varem või hiljem OÜ-le Seamill maksma kahjuhüvitisena enam kui 1,3 miljonit eurot. „Vaadates nende majandusaasta aruandeid, siis ma ei tea, kust nad selle raha võtavad,“ teatas Leppik.“ (kohtuotsuse alapunkt 14(l)). Kostjate hinnangul on fakt, et hagejal puudub majandusaasta aruannete põhjal võimalus rahuldada olemasoleva vara arvelt vähemalt 1,3 miljoni euro suurune nõue, ei saa kuidagi jätta muljet, et hageja ei oleks üldse suuteline täitma oma kohustusi. Midagi sellist ei ole kostjad väitnud.

2-20-15381 avaldamine" on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega "faktiväite avaldamine".“ Kohtu hinnangu on hageja ebaõigete faktiväidetena ja/või ebakohaste väärtushinnangutena esitanud väited hageja subjektiivne arvamus. Kohus leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja väidetud väärtushinnanguid on avaldatud, on tõendatud asjaolude valguses nende väärtushinnangute avaldamine põhjendatud ja mõistlik ning see ei ole õigusvastane. Hageja esindaja tunnistab oma 10.05.2019 e-kirjas Finantsinspektsiooni esindajale (hagi lisa 7, I kd, tl 37), et „Arvatavasti uuel nädalal (võimlik, et juba esmaspäeval) kirjutab Katariina Krjutškova “Äripäevast” artikli, kus kesksel kohal ASi Cresco Väärtpaberid vaidlus Seamill OÜga, kellega me aastaid tagasi meie varahalduse kliendi eest tehingusse astusime; see tehing ebaõnnestus teise poole pettuse tõttu, ja me nõudsime tehingu kehtetuks tunnistamist, mille me kohtus ka saavutasime. Sellega asi ei lõppenud, sest Seamill ei soovinud kohtuotsust täita ja esitas uue hagi meie vastu eesmärgiga aeglustada täitemenetlust. Artikkel on Seamill OÜ ja tema advokaadi Indrek Lepiku poolt tellitud sooviga meid laimata. .... Katariina Krjutškova „Äripäevast“ pakkus Asile Cresco Väärtpaberid kommentaari võimalust, millest ma aega loobusin (Manuses lisatud mu kirjavahetus „Äripäeva“ ajakirjanikuga“. Eeltoodud hageja esindaja e-kirjast nähtub, et hagejale oli enne vaidlusaluse artikli avaldamist teada asjaolu, et ajakirjanik kavatseb artiklis käsitleda poolte vahelist vaidlust. Kohus leiab, et olukorras, kus vaidlusaluses artiklis poolte vaidlust käsitlenud ajakirjanik küsis hageja seisukohta, oli hagejal võimalik avalikkusele selgitada oma positsiooni ja sellega õigustada oma tegevust poolte vaidlusalustes suhetes. Hageja on hagiavalduses selgitanud ja asjas esitatud tõenditega tõendanud, et hageja suutis tema tegevuse üle järelevalvet teostavat Finantsinspektsiooni veenda, et tema tegevus on seaduspärane, millest tulenevalt Finantsinspektsioon ei algatanud hageja suhtes järelevalvemenetlust. Nimetatust tulenevalt on oli hagejal võimalus ka avalikkusele läbi vaidlusaluse Äripäeva artikli selgitada oma tegevuse õiguspärasust, kuid hageja seda võimalust ei kasutanud.

2-20-15381 Kohus leiab, et kostjad on tõendanud, et nad kontrollisid avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega. Kohtu hinnangul ei olnud hageja õiguste rikkumine õigusvastane, arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit. Hagejale kahju tekkimine ja lõppjäreldused

2-20-15381

2-20-15381 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramisest TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.