OÜ Aktiva Finants hagi K. V. võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
805,68 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Maarja Radziwill, Julianus Inkasso OÜ, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected] Kostja: K. V. , isikukood xxxxxxxxxxx, elu- ja viibimiskoht teadmata
Kirjalik menetlus
Lihtmenetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi K. V. võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista K. V. OÜ Aktiva Finants kasuks K. V. Elisa Eesti AS-i vahel 16.12.2015 sõlmitud liitumislepingu nr xxxxxx ja vara osamaksetega müügilepingu nrxxxxxx, 25.10.2016 sõlmitud liitumislepingu nrxxxxxx . vara osamaksetega müügilepingu nr xxxxx alusel:
2.1.598 (viissada üheksakümmend kaheksa) eurot 35 senti, sealhulgas põhivõlg 487,20 eurot ning viivis 111,15 eurot alates 19.06.2017 kuni 21.04.2020 (kaasa arvatud);
viivis põhivõlalt (487,20 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.04.2020 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata käsitlustasu 140 euro ja sellelt arvestatud viivise osas.
4.Jätta menetluskulud 79% ulatuses K. V. ja 21% ulatuses OÜ Aktiva Finants kanda.
5.Mõista K. V. OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskuluna 327 (kolmsada kakskümmend seitse) eurot 85 senti.
6.Mõista K. V. OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja esindajale.
8.Teha tagaseljaotsus K. V. teatavaks avaliku kättetoimetamise teel kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks.
ASJAOLUD
1.OÜ Aktiva Finants esitas Tartu Maakohtule hagi K. V. 755,32 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja Elisa Eesti AS-iga sõlminud järgmised lepingud: 16.12.2015 liitumisleping nr xxxxx ja vara osamaksetega müügileping nrxxxxx, 25.10.2016 liitumisleping nr . vara osamaksetega müügileping nr xxxxxxx. Elisa Eesti AS ütles lepingu üles 26.05.2017, kuivõrd kostja ei tasunud temale osutatud teenuste ega saadud kauba eest ja loovutas 15.01.2019 nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 07.01.2020. Kohtule teadaolevatel aadressidel ei õnnestunud kostjale hagiavaldust koos lisadega, menetlusse võtmise määrust ja kirjaliku vastuse nõuet kätte toimetada. Seetõttu on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale kätte toimetatud avalikult Tartu Maakohtu 03.03.2020. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 19.03.2020. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt ega ka hiljem kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimene lause näeb ette, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seega on käesoleva asja näol tulenevalt hagi hinnast tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga.
4.TsMS § 405 lg 1 kohaselt võib sellise hagi menetlemisel muuhulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all, loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava või põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes järgmist. TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping ja selle lisa on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Arvestades, et käsitlustasu nõutakse lepingu lõpetamisega seonduvate kulude, mitte sissenõudekulude katmiseks, on kohtu hinnangul käsitlustasul leppetrahvi iseloom. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijaga sõlmitud lepinguga, on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühiste tingimustega. Kuna käsitlustasu ette nägevad tüüptingimused on tühised, tuleb kostjalt põhinõudena hageja kasuks välja mõista 487,20 eurot (627, 20 – 140).
6.Kuivõrd hageja põhinõude suurus on väiksem, kui hageja on hagis märkinud, tuleb ümber arvestada ka viivised. Arvestades hageja põhinõude suurust, viivise määra ja viivituses oldud päevade arvu, tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 99,90 eurot (põhivõlgnevus 487,20 eurot x viivitatud päevade arv 932 x seadusjärgne viivisemäär 0,022 %). Hageja on palunud välja mõista ka viivis alates 07.01.2020. Kohus on TsMS § 367 alusel arvestanud välja viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana. Edasiselt tuleb tasuda viivist kuni põhinõude täitmiseni protsendina tasumata põhinõudest.
7.Hagi tuleb jätta rahuldamata käsitlustasu summas 140 eurot ja sellelt arvestatud viivise osas.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust (hagis taotletu 755,32 eurot; hagi rahuldamise ulatus 597,92 eurot) arvestades tuleb jätta menetluskuludest 79% kostja kanda ja 21% hageja kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
9.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja kantud menetluskulud on olnud vajalikud ja menetluskulude suurus põhjendatud. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 327,85 eurot.
10.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine
11.Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada, kuna kohtule ja hagejale ei ole teada kostja asukoht, mida ei ole õnnestunud kõiki võimalikke vahendeid kasutades välja selgitada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka käesolev kohtuotsus tuleb kostjale avalikult kätte toimetada. Vastavalt TsMS § 317 lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus kohtuotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.