lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-14264/26

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-14264/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1457
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 221 lg 21Esindaja esindusõiguse tõendamineHKMS § 4 lg 1PädevusPõhiseaduse § 28 lg 2RVastS § 1 lg 1Seaduse reguleerimisalaRVastS § 12 lg 2Kahju hüvitamiseks kohustatud isikSHS § 5TsMS § 1Õigusemõistmine tsiviilasjadesTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

21.04.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-14264

Kohtuasi

XX hagi YY vastu kahjuhüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 26.11.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised määruskaebuse Hageja (määruskaebuse

XXXXXXXXXXX)

menetlemisel Menetluse liik

esitaja)

XX

(isikukood

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja lahendamise juurde XX määruskaebemenetluses esitatud tõendid: Lääneranna vallavalitsuse kiri ja koduteenuse osutamise kord. Keelduda kohtuotsuse haldusasjas nr 3-18/96 asja juurde võtmisest ning eemaldada see toimikust.
2.Keelduda määruskaebemenetluses kohtuistungi korraldamisest ja tunnistajate ülekuulamisest.
3.Jätta Pärnu Maakohtu 26.11.2019 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta maakohtu määruse põhjendusi.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavus
TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsMS § 667 lg 3Määruskaebuse lahendamine
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
Jätta määruskaebus rahuldamata.
5.Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud XX kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-19-14264 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (hageja) esitas 16.09.2019 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 2739 eurot (sh otsene varaline kahju ning moraalne kahju). Hagiavalduse kohaselt on kostja Lääneranna valla (varem Lihula vald) sotsiaaltöötaja. Kostja on süüdi selles, et hageja jäi 2017. a märtsis nädalaks ajaks abita. Hageja on 74-aastane ning elab üksinda, tema ruumides ei ole vett ega elektrit. Samuti ei tulnud kostja hagejale appi 2018. a novembris, kuigi hageja oli kostjale helistanud ja teda appi kutsunud. Kostja keeldus, sest hageja olevat kostja peale varem kaevanud. Kostja soovitas hagejale kedagi palgata. Hagejale tuli 13.11.2018 appi QQ. QQ kutsus hagejale kiirabi. Hageja jättis enda pangakaardi ning korterivõtmed QQ-le. QQ kasutas hageja pangakaarti mh endale alkoholi ostmiseks, millele kulutas 200 eurot. Hagejale tekkis kostja tegevusest tulenevalt kahju. Hageja kahju seisneb haiglakuludes, QQ ära kulutatud 200 euros ning moraalses kahjus. Kostja vastutab selle kahju eest. Lääneranna vald on Lihula valla õigusjärglane ning nad on kohustatud tagama hagejale kui Eesti Vabariigi kodanikule maksimaalse füüsilise ja psüühilise tervise ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti (ÜRO pakt) artiklite 11 ja 12 järgi. Hagejal ei pea abi saamiseks olema selleks eraldi lepingut kostjaga ega vallavalitsusega. Lisaks on igal inimesel kohustus abistada ligimest, sh eelkõige valla sotsiaaltöötajal.
2.Pärnu Maakohus keeldus 26.11.2019 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel. Hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Hagiavaldusest ei tulene asjaolusid, millest saab järeldada, et kostjal oli kohustus hagejat külastada, kui hageja seda soovis. Asjaolu, et kostja oli valla sotsiaaltöötaja, ei kohusta kostjat hagejat teenindama. Ka hageja väide, et kui kostja hageja poole pöördus, oli hageja juba haigestunud, kinnitab vaidluse perspektiivitust. Hagiavaldusest ei tulene asjaolusid, et kostjal olid meditsiinilised eriteadmised ning nende rakendamisel ei oleks hageja pidanud haiglasse

2-19-14264 ravile pöörduma. Asjaolu, et hageja võimaldas QQ-le ligipääsu enda pangakaardile, ei ole seotud kostja tegevusega. Kostja tegevuse ning hageja kahju vahel ei ole põhjuslikku seost. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse. Hageja jääb enda varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja lisab täiendavalt, et riik peab Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi artiklite 7, 8 ja 10 kohaselt tagama hagejale teenuse osutamise iga haigusliku seisundi puhul, mis nõuab arstiabi või hospitaliseerimist. 2017. a märtsi episoodis oleks kostja pidanud informeerima hageja perearsti, kes omakorda oleks pidanud kohustama kiirabi hagejat hospitaliseerima. Kostja oli teadlik hageja tungivast abivajadusest. Põhiseaduse § 28 lg 2 kohaselt on hagejal õigus riigi abile ning kostja ja vald, kelle esindajana kostja töötab, on hageja jaoks riigiks põhiseaduse tähenduses. Kostjal kui riigi esindajal ja palgalisel sotsiaaltöötajal oli hagejale abi andmise kohustus ka 2018. novembri episoodis. Kui hageja oleks kohe hospitaliseeritud, oleks neerukasvaja varem avastatud ja haigused ei oleks edasi kandunud. Hageja esitas 10.12.2019 kohtule kaebuse kohtujuristi peale TsMS § 221 kohaselt. Kohtujurist jättis hageja kaebuse käiguta. Kohtujurist ei olnud pädev määrust tegema. Hageja oli juba piisavalt enda nõudeid täpsustanud.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-iga 659 jätta muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 6. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest, kuid tegi seda ebaõigel alusel. Ringkonnakohtu arvates tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, sest maakohus ei ole pädev asja lahendama.
7.Hagiavalduses esitatud väidete ja asjaolude kohaselt ei kuulu praegune vaidlus maakohtu pädevusse, vaid asja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi lahendada halduskohtus. Lihula valla ja selle õigusjärglase Lääneranna valla põhiseadusest, ÜRO paktist, parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalhartast ning sotsiaalhoolekandeseadusest (SHS) tulenev kohustus tagada abivajavale isikule sotsiaalabi ja teenused ning muu sotsiaalkaitse on oma olemuselt avalik-õiguslik. Seda ülesannet saab täita üksnes avaliku võimu kandja, mitte eraisik. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi, samuti eakate hoolekannet. SHS § 5 kohaselt on isikule kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama kohaliku omavalitsuse üksus. Kui isik väidab, et vald ja selle funktsioone täitev füüsiline isik on rikkunud

2-19-14264 isiku õigust saada sotsiaalabi või -teenuseid või muud sotsiaalabi, kuulub selle vaidluse lahendamine HKMS § 4 lg 1 alusel halduskohtu pädevusse.

8.Hagiavaldusest ei tulene, et hageja ning kostja vahel oli eraõiguslik võlasuhe, sh lepingu alusel tekkinud võlasuhe (VÕS § 3 p 1). Hagiavalduses ning määruskaebemenetluses esitatud väidetest tuleneb, et hageja hinnangul oleks tema pidanud saama sotsiaalteenust või sotsiaalabi ning ta pöördus teadlikult abi saamiseks YY kui valla sotsiaaltöötaja, mitte tema kui muu isiku poole. Hageja esitas 18.12.2019 kohtule Lääneranna Vallavalitsuse 17.12.2019 kirja, mille kohaselt osutab valla hoolekandetöötaja YY SHS §-s 17 sätestatud koduteenust. YY tegutseb seega valla kui avaliku võimu kandja nimel ning hagejal on avalik-õiguslik suhe vallaga, mitte YY-ga.
9.Valla hoolekandetöötaja YY ei vastuta riigivastutuse seaduse (RVastS) järgi solidaarselt koos vallaga. RVastS § 12 lg 2 esimese lause kohaselt loetakse avaliku võimu kandja tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. RVastS § 12 lg 2 teise lause kohaselt ei vastuta füüsiline isik kannatanu ees, kui seadus ei sätesta teisiti. SHS-s ei ole erisätteid selle kohta, et valla hoolekandetöötaja vastutaks kahju tekitamise korral kannatanu ees solidaarselt avaliku võimu kandjaga. Eelnevat arvestades ei ole RVastS § 1 lg 1, § 7 lg 1 ja § 12 lg 2 järgi tekkinud hageja ning kostja vahel eraõiguslikku võlasuhet, mistõttu ei ole maakohtul TsMS § 1, § 9 lg 1 ning § 11 lg 1 järgi pädevust praegust vaidlust lahendada (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2016 määrus asjas nr 3-2-1-126-16, p 16; 14.06.2016 määrus asjas nr 3-2-1-40-16, p-d 12-19).
10.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 järgi asja lahendamise juurde 18.12.2019 esitatud täiendavad tõendid (Lääneranna vallavalitsuse kiri ja koduteenuse osutamise kord, tl 99-102). Ringkonnakohus keeldub TsMS § 238 lg 1 alusel kohtuotsuse haldusasjas nr 3-18/96 (tl 110) toimikusse võtmisest, sest see ei mõjuta kaebuse lahendamist. Kuna hageja esitas tõendi elektrooniliselt, eemaldab kohus selle toimikust ega tagasta seda hagejale.
11.Määruskaebemenetluses taotles hageja ka istungi korraldamist, tunnistajate ülekuulamist ning vallavalitsuse kostjaks lisamist. Praegusel juhul ei ole TsMS § 667 lg 3 järgi istungi korraldamine määruskaebuse lahendamiseks vajalik. Samuti ei ole kaebuse lahendamiseks vajalik tunnistajate ülekuulamine. Ringkonnakohus selgitab, et vallavalitsuse kostjaks lisamiseks ei ole alust, hagejal tuleb vaidlus tema ning valla vahel lahendada halduskohtus.
12.Lisaks selgitab ringkonnakohus, et kuigi hageja esitas maakohtule kaebuse kohtujuristi peale, milles palus kohtujuristi TsMS § 221 järgi taandada, ei olnud kohtujuristi taandamiseks alust. Asjaolu, et kohtujurist palus hagejal 02.12.2019 ning 05.12.2019 nõuet täpsustada, kuigi hageja arvates oli ta seda juba piisavalt teinud, ei ole alus kohtujuristi taandamiseks TsMS § 221 lg 21 ning § 23 järgi.
13.Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
14.Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa.

2-19-14264

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval