Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

13.03.2020 esitas puudutatud isik kohtule avalduse, mille kohaselt soovib võlgnevust tasuda osade kaupa. Kohus tegi 13.03.2020 ja 01.04.2020 pooltele ettepaneku asja kiirema ja võimalikult väiksemate kuludega menetlemise huvides läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi sõlmimiseks. Kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule kompromissi ei esitatud. Avaldaja esitas 16.04.2020 kohtule vastuse, milles märgib, et avaldaja ei soovi kokkulepet sõlmida, kuna puudutatud isik ei ole kokkulepitud tingimustest ega aegadest kinni pidanud, et võlgnevust vähendada ning puudutatud isik pole samal ajal maksnud jooksvaid kommunaalarveid, mistõttu on puudutatud isikul tekkinud uus võlgnevus. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe ja kumbki pool ei ole taotlenud ärakuulamist, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Puudub vaidlus, et puudutatud isik on Tamme-8, Lehetu küla, Saue vald, Harjumaa asuva korteri omanik. Kohus loeb selle asjaolu TsMS § 231 lg 2 alusel tuvastatuks. Avaldaja on esitanud kommunaal- ja majandamiskulude 2058,68 euro tasumise nõude. Võlgnevus on tekkinud perioodil 01.11.2018-31.12.2019. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse suurusele ega arvestusele. Kohus peab nõuet põhjendatuks. Kohus leiab, et avaldaja nõue on tõendatud puudutatud isikule vaidlusalusel perioodil esitatud arvete, meeldetuletuste ja kliendilaekumiste aruandega, millelt nähtub võlgnevuse kujunemine. 01.01.2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei

tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Puudutatud isikule esitatud kõikidel arvetel on märgitud maksetähtajad, mida puudutatud isik ei ole vaidlustanud. Seega on kohustus muutunud sissenõutavaks. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna puudutatud isik jättis korteriühistu majandamiskulude tasumise kohustuse täitmata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel kuulub avaldus rahuldamisele ning kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse 2058,68 eurot. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ja kohus rahuldab avaldaja avalduse, siis tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud. Kohtumaterjalidest ei nähtu, et avaldajat oleks maakohtu menetluses esindanud lepinguline esindaja. Kõik maakohtule esitatud dokumendid on allkirjastanud Saue vald, Lehetu küla, Tamme korteriühistu juhatuse liige A L. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas asjas ei ole avaldajat menetluses lepinguline esindaja esindanud, ei ole avaldajal hüvitatavaid õigusabikulusid tekkinud. Avaldaja on tasunud riigilõivu kokku 311,76 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 61,76 eurot ja avalduse esitamisel Harju Maakohtule 250 eurot). Hagita menetluses läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS §59 lg 5) mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Kohus märgib, et avaldajal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4). Kohus määrab avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 50 eurot, milleks on riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.