nr 2-19-135896 OÜ Aktiva Finants hagi X.X. vastu tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu 450 euro ja seadusjärgse viivise väljamõistmiseks hagimenetlus
Hagihind
486,14 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
OÜ Aktiva Finants (registrikood Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)
2.Välja mõista X.X.lt OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus summas 450 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, sh perioodi 29.01.2020-21.04.2020 eest summas 8,76 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Välja mõista X.X.lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu 260 eurot ja viivis tasumata ning väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
6.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte hagejale, tema esindajale ja kostjale. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud
menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
HAGEJA NÕUE JA VASTUVÄITED KOSTJALE
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas kohtule 28.01.2020 hagi X.X. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 510 eurot ja viivise põhinõudelt alates 29.01.2020 kuni põhinõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (digi tl 48-51).
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja IPF Digital Estonia OÜ 26.06.2014 tarbijakrediidilepingu nr 684161, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 1800 eurot (digi tl 52-57, tl 59, s.o laenutaotlus, üldtingimuse ja maksekorraldus).
3.IPF Digital Estonia OÜ on loovutanud 23.02.2018 nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (digi tl 58).
4.Sõlmitud lepingu tingimuste kohaselt on lepingujärgne krediidikulukuse määr 249,56% aastas. Laenu taotlemise ja laenu väljastamise ajal kuupäeval 20.06.2014 oli Eesti Panga kodulehel avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 32,03%. Hageja on seisukohal, et kuivõrd tegemist oli tühise tehinguga VÕS § 4062 lg 1 kohaselt, siis hagejal on õigus nõuda kostjalt tagasi tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu.
5.Kostja on teostanud saadud laenu katteks perioodil 25.11.2014-14.11.2017 summas 1110 eurot. Seejärel on olnud tasumistes paus ning kostja on tasunud perioodil 20.03.201809.07.2019 igakuiste maksetena veel 180 eurot. Kokku on kostja enda kohustuste katteks tasunud 1290 eurot. Hageja on kõik kostja sooritatud maksed arvestanud maha laenusummast ehk põhinõudest.
6.Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.
8.Kostja vastuse järgselt on hageja vähendanud põhinõuet 450 euroni.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja esitas 18.02.2020 vastuse hagile, milles tunnistab hagi osaliselt (digi tl 71-74), märkides, et on tasunud võlast mitte 1290 eurot, vaid 1350 eurot, lisades hilisemale vastusele ka tõenditena maksekorraldused (digi tl 85-88).
10.Kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid tõendavad. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab ise seadust tulenevalt TsMS § 436 lg-s 7 ja § 438 lg-s 1 sätestatust. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
12.Järgides TsMS § 444 lg-tes 1 ja 2 sätestatud ja kuulanud kirjalikult ära mõlemad menetlusosalised, pidas kohus võimalikuks tsiviilasi lihtmenetluses sisuliselt lahendada.
13.Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt.
14.Hageja esitas kostja vastu nõude tühise tarbijakrediidilepingu alusel saadud võla väljamõistmiseks. Seega ei ole vaidlust selles, et 26.06.2014 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 684161 on tühine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 3 esimese lause järgi kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi.
15.Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et tal on tühise lepingu alusel saadust tagastamata 450 eurot. Seega tuleb nõue rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista 450 eurot.
16.Samuti on tuvastatav, et kostja on põhivõla 450 euro maksmisega viivituses.
17.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning tuleb samuti kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna hageja nõuab viiviseid alates hagiavalduse esitamisest, peab kostja perioodi eest 29.01.2020 kuni 21.04.2020 tasuma hagejale sissenõutavaks muutunud viivised summas 8,26 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee) ning alates 22.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni viivise tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
MENETLUSKULUD
18.Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 otsustab kohus kohtuotsuse tegemisel menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse. Hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. (TsMS § 162 lg 1).
19.Kuivõrd kohtuotsusega rahuldati hageja nõue ning otsus tehti kostja kahjuks, tuleb menetluskulud hüvitada kostjal.
20.Hageja on esitanud kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt koosnesid hageja menetluskulud kulust riigilõivule 125 eurot ja kulutustest õigusabile summas 240 eurot.
21.Kohus leiab, et hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Küll on lähtudes vähendatud nõudest ja seeläbi muutunud hagihinnast põhjendatud välja mõista kostjalt hageja tasutud riigilõivust 100 eurot.
22.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
23.Hageja lepinguline esindaja on märkinud õigusabikulude spetsifikatsioonis, et asjas on kulunud aega kokku 2 tundi ning õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot tund. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt märgitud õigusabile kulunud ajamaht 2 tundi on käesoleva tsiviilasja puhul põhjendatud, kuid märgitud tunnihinna osas leiab kohus, et tegemist ei ole põhjendatud tunnitasumääraga. Kohtu hinnangul oleks hageja märgitud tasumäär 120 eur/h põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Nimelt on advokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu hinnangul pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80 eur/h.
24.Seega määrab kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks tasutud riigilõivu 100 eurot ja hageja esindaja põhjendatud õigusabikulu 2 tunni ulatuses tunnitasumääraga 80 eur/h, s.o 160 eurot – kokku menetluskulud 260 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja
kasuks välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt (260 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras, tingimusel, et viivis ei ületa menetluskulude põhisummat.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.