Taizer OÜ hagi AB Kreditex AS (Express Credit AS üldõigusjärglane) vastu võla nõudes 426 399,84 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Taizer OÜ (registrikood 14536767, asukoht Tuulemäe tn 5, 11411 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, asukoht Pärnu mnt 10, 10148 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: AB Kreditex AS (esialgse kostja Express Credit AS (registrikood 12338141) üldõigusjärglane) (registrikood 12041659, asukoht Rävala pst 3, 10143 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Oksana Sobko (Advokaadibüroo CLARUS, asukoht Parda 12, 10151 Tallinn, e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt AB Kreditex AS hageja Taizer OÜ kasuks välja kokku 187 870,43 eurot, sealhulgas põhivõlgnevus summas 104 750,73 eurot ja viivis summas 83 119,7 eurot.
Jätta rahuldamata hageja 14.04.2020 korduv taotlus tõendite kogumiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult
2-19-17524 teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA SEISUKOHAD
1.Hageja Taizer OÜ esitas 08.11.209 Harju Maakohtule hagi Express Credit AS vastu võla nõudes. Hageja taotleb mõista kostjalt välja Taizer OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 237 747,33 eurot ja viivis summas 188 652,51 eurot, so kokku 426 399,84 eurot.
2.Juhul kui hageja esimest nõuet (hagi nõude punkt 1) ei rahuldata, siis taotleb hageja esimese alternatiivina, et kohus mõistaks kostjalt välja Taizer OÜ kasuks käsunduslepingu nr xxxx alusel tasu järgmiselt: ühe summana Taizer OÜ hagi punktis 1.9 nimetatud võlgnikelt (lisades võlgnike nimekirjad kohtulahendile) perioodil 12.11.2016 – 08.11.2019 Express Credit AS-le toimunud kõikidelt laekumistelt arvestusega 20% laekunud summadest, millele lisandub viiviste nõue arvestusega 0,15% päevas alates laekumise toimumisele järgneva kuu 11-st kuupäevast kuni võlgnevuse tasumiseni ning edaspidi (so alates 09.11.2019) kõikidelt hagi punktis 1.9 nimetatud võlgnikelt Express Credit AS-le toimunud laekumistelt arvestusega 20% igakuiselt laekunud summadest, milline tasu tuleb Taizer OÜ-le maksta Taizer OÜ arvelduskontole nr xxxx igakuiselt üks kord kuus hiljemalt 10-ks kuupäevaks Taizer OÜ hagi p-s 1.9 nimetatud Express Credit AS võlgnikelt eelmisel kuul Express Credit AS-le laekunud rahasummadest. Tasumisega viivitamisel mõista Express Credit AS-lt välja Taizer OÜ kasuks viivis arvestusega 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Kohustada kostjat esitama Taizer OÜ-le igakuiselt hiljemalt järgneva kuu 5-ks kuupäevaks täpne aruanne Taizer OÜ hagi punktis 1.9. nimetatud kostja võlgnike osas kostjale igakuiselt laekunud kõikide maksete kohta koos kostja konto väljavõttega laekunud summade kohta (kust nähtuvad laekumiste summad ja kuupäevad).
3.Juhul kui hageja esimest ja teist nõuet (hagi nõude p 1 ja 2) ei rahuldata, siis taotleb hageja teise alternatiivina, et kohus mõistaks kostjalt välja Taizer OÜ kasuks käsunduslepingu nr xxxx alusel tasu ühe maksena kohtu poolt määratud mõistlikus suuruses (VÕS § 627 lg 2), millele lisandub viiviste nõue arvestusega 0,15% päevas alates 29.05.2018 kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Hagi asjaolude kohaselt sõlmiti Condor Inkasso OÜ ja Express Credit AS (kostja) vahel 03.01.2014.a käsundusleping nr xxxx (Leping, vt hagiavalduse lisa nr 1), mille alusel osutas Condor Inkasso OÜ kostjale võlgade sissenõudemenetluse teenust (vt Lepingu p 1.1), mille eest kohustus kostja tasuma Condor Inkasso OÜ-le tasu arvestusega 20% käsundi täitmise käigus kostja võlgnikelt sisse nõutud summadest (vt Lepingu p 3.3.1.). Selles summas tasu kohustus kostja Condor Inkasso OÜ-le tasuma ka kõikidelt peale 31.08.2015 toimunud kostja võlgnike laekumistelt (vt Lepingu lisa nr 2).
2 (25)
2-19-17524
5.Kostja kohustus Condor Inkasso OÜ-le tasu maksma Condor Inkasso OÜ arvelduskontole igakuiselt üks kord kuus hiljemalt 10-ks kuupäevaks kostja võlgnikelt laekunud rahasummadest (vt Lepingu p 3.3.2). Lepingu p 3.4 kohaselt leppisid kostja ja Condor Inkasso OÜ kokku, et Lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamise korral kohustub viivituses olev pool tasuma tasumata summalt viivist arvestusega 0,15% päevas.
6.28.05.2016 edastas kostja Condor Inkasso OÜ-le teate, milles teavitas, et kostja ütleb Lepingu selle p 6.2 alusel üles alates 28.05.2018, millise teate sai Condor Inkasso OÜ kätte 28.05.2016 (vt hagiavalduse lisa nr 2). Kostja soovis Lepingu ülesütlemisega saavutada olukorda, kus kostja ei peaks maksma Condor Inkasso OÜ poolt osutatud teenuste eest Lepingus kokkulepitud tasu, millist tasu on Condor Inkasso OÜ-l aga õigus saada vaatamata Lepingu lõppemisele nii Lepingu kui seaduse alusel hagi punktis 1.9. nimetatud võlgnike osas.
7.13.08.2016 (kirjas märgitud kuupäev: 12.08.2016) edastas kostja Condor Inkasso OÜ-le eposti teel Lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles kostja avaldas, et ütleb Lepingu selle p 6.3 alusel üles alates 12.11.2016 (vt hagiavalduse lisa nr 3). Kostja teavitas Condor Inkasso OÜt oma ülesütlemisavalduses, et Condor Inkasso OÜ töötajatele antud volikirjad tunnistatakse kehtetuks alates 13.11.2016.
8.Condor Inkasso OÜ edastas 13.09.2016 kostjale vastuse 12.08.2016 ülesütlemisavaldusele (vt hagiavalduse lisa nr 4), milles selgitas, et kostja poolne 12.08.2016 Lepingu erakorralise ülesütlemise avaldus ei ole kaasa toonud Lepingu lõppemist, sest esiteks on Leping kostja poolt 28.05.2016 ülesütlemisavaldusega juba kehtivalt üles öeldud alates 28.05.2018 ja teiseks ei esine materiaalset alust Lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, sest Condor Inkasso OÜ ei ole Lepingut rikkunud (vt Condor Inkasso OÜ 13.09.2016 vastuse p 2.2 ja 2.3).
9.20.02.2017 edastas Condor Inkasso OÜ kostjale tasaarvestuse avalduse (vt hagiavalduse lisa nr 5), millega Condor Inkasso OÜ tasaarvestas kostja Lepingust tuleneva nõude Condor Inkasso OÜ vastu Condor Inkasso OÜ poolse tasu nõudega (osaliselt summas 11 429,60 eurot). Tsiviilasja nr 2-17-19494 menetluses (so Express Credit AS hagi Condor Inkasso OÜ vastu) on Condor Inkasso OÜ esitanud kostja rahalise nõude osas täpsustatud ja täiendavad tasaarvestuse avaldused Lepingust tuleneva Condor Inkasso OÜ tasu nõudega kostja vastu (vt hagiavalduse lisa nr 6). Samas ei puuduta eelviidatud tasaarvestuse avaldused käesolevas asjas esitatud nõuet, sest need Condor Inkasso OÜ poolsed tasaarvestuse avaldused on esitatud nende võlgnike osas, kelle suhtes ei ole Condor Inkasso OÜ oma Lepingust tulenevat tasu nõuet Taizer OÜ-le loovutanud (vt Condor Inkasso OÜ 27.07.2018 menetlusdokument tsiviilasjas nr 2-17-19494 p 2.2.4-2.2.6, Condor Inkasso OÜ 04.04.2019 menetlusdokument tsiviilasjas nr 2-17-19494 p 2.9 ja 2.11 ning käesoleva hagi p 1.9).
10.14.02.2018 sõlmisid pooled kokkuleppe (vt hagiavalduse lisa nr 7), millega lepiti kokku, et Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse Eesti Vabariigi seaduste alusel Harju Maakohtus.
11.Lepingu alusel andis kostja Condor Inkasso OÜ-le menetlemiseks mh kostja võlgnike võlgnevused, milliste võlgnike võlgnevuste osas on Condor Inkasso OÜ omapoolse tööteostanud sisuliselt tervikuna (st täitnud käsundi sisuliselt tervikuna), st Condor Inkasso OÜ on nende kostja võlgnike osas teostanud kohtueelse sissenõudemenetluse (nõudekirjad, telefonikõned võlgnikele jm), koostanud/esitanud kohtule hagid/maksekäsu avaldused, osalenudkohtumenetlustes, võlgnike osas on tehtud kohtulahendid, millega kostja kasuks on
3 (25)
2-19-17524 vastavadrahasummad välja mõistetud, kohtulahendid on jõustunud, Condor Inkasso OÜ on esitanud täitmisavaldused kohtutäiturile, võlgnike osas on algatatud täitemenetlused või on võlgnikega sõlmitud kokkulepped/maksegraafikud (kusjuures enamus sellistest kokkulepetest on sõlmitud peale kohtulahendi saamist kostja võlgniku vastu), millede alusel tasuvad võlgnikud oma võlgnevusi kostjale (hageja esitatud tabelites on toodud lepingu numbrid, võlgnike nimed, isikukoodid, tsiviilasja numbrid ja nõude jäägid seisuga 12.11.2016, viimases nö plokis on toodud võlgnikud, kes tasuvad kostjale võlgnevust Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena sõlmitud kokkulepete alusel ning hagiavalduse lisana nr 8 on esitatud all viidatud kõikide võlgnike kohta tehtud kohtulahendid, täitmisavaldused ja sõlmitud kokkulepped/maksegraafikud).
12.Hagi p-s 1.9 nimetatud kostja võlgnike osas on Condor Inkasso OÜ omapoolse Lepingu kohase käsundi sisuliselt täitnud (so omapoolse töö sisuliselt tervikuna teostanud), kuid vaatamata sellele ei ole kostja eelviidatud võlgnike osas seni Condor Inkasso OÜ-le Lepingu kohast tasu (so 20% laekumistelt) maksnud. Alates 12.11.2016 ei ole kostja Lepingu alusel Condor Inkasso OÜ-le mitte ühtegi makset teostanud.
13.Võlgnevuste summa, mis Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena kostjale laekub hagi ps 1.9 nimetatud võlgnike osas, on seisuga 12.11.2016 kokku summas 1 188 736,67 eurot (millele omakorda lisanduvad viivised).
14.Condor Inkasso OÜ-l puudub info selle kohta, millistes summades on alates 12.11.2016 hagi p-s 1.9 nimetatud võlgnikelt kostjale laekumisi toimunud, sest kostja on Condor Inkasso OÜ volitused alates eelviidatud ajast tühistanud. Samas, kuna Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena on hagi p-s 1.9 nimetatud kostja võlgnike osas algatatud täitemenetlused või sõlmitud võlgnikega kokkulepped võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel (so hagi p-s 1.9 toodud viimane nö plokk võlgnikke summas 36 034,03 eurot, kusjuures enamus selliseid kokkuleppeid on sõlmitud peale võlgniku suhtes kohtulahendi tegemist, st ka nende võlgnike osas on enamuses osas olemas ka täitedokument vajadusel täitemenetluse algatamiseks), siis on selge, et kostjale laekuvad võlgnevused suure tõenäosusega tervikuna, so summas 1 188 736,67 eurot. Siinjuures tuleb arvestada ka asjaolu, et enamike kostja võlgnike puhul lisanduvad põhinõudele veel ka viiviste laekumised.
15.Leping on kostja poolse ülesütlemisega lõppenud alates 28.05.2018 (vt hagi p 1.4), mistõttu on Lepingu kohane Condor Inkasso OÜ tasu nõue, so 20%, muutunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 629 lg 1 kohaselt tervikuna sissenõutavaks. Condor Inkasso OÜ-l on õigus nõuda oma tasu tervikuna, sest Leping lõppes kostjast (käsundiandjast) tuleneva asjaolu tõttu (kostja soovis Lepingu lõpetamist) ja kogu tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane, sest käsund on Condor Inkasso OÜ poolt sisuliselt tervikuna täidetud ning täitemenetluste algatamise ja kokkulepete sõlmimise tõttu saab eeldada, et hagi p-s 1.9. toodud võlgnevused laekuvad kostjale 100%-lt, so kokku vähemalt summas 1 188 736,67 eurot.
16.Lepingu kohane Condor Inkasso OÜ tasu hagi punktis 1.9 nimetatud võlgnike osas on kokku 237 747,33 eurot (so 1 188 736,67 x 20%), milline tasu nõue on muutunud tervikuna sissenõutavaks hiljemalt 28.05.2018 (so ajast, mil Leping lõppes seoses kostja poolse ülesütlemisega).
17.06.06.2019 loovutas Condor Inkasso OÜ Lepingust tulenevad Condor Inkasso OÜ rahalised nõuded (sh tasunõuded, viivise nõuded jm) kostja vastu hagi punktis 1.9 nimetatud kostja võlgnike osas Taizer OÜ-le (edaspidi: hageja, vt hagiavalduse lisa nr 9).
4 (25)
2-19-17524
18.Kuna hagi p-s 1.14. toodud tasu on seni hagejale (ja Condor Inkasso OÜ-le) tasumata (vaatamata asjaolule, et Condor Inkasso OÜ on korduvalt kohtuväliselt tasu maksmist nõudnud ning kostjale on pakutud ka kompromissi võimalusi, mida kostja ei ole aga vastu võtnud), siis on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtu poole.
19.Haginõude õigusliku põhjendusena märgib hageja, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Condor Inkasso OÜ ja kostja vahel on 03.01.2014.a sõlmitud VÕS § 619 kohaselt käsundusleping, mille alusel osutas Condor Inkasso OÜ kostjale võlgade sissenõudemenetluse teenust, mille eest kohustus kostja tasuma Condor Inkasso OÜle tasu arvestusega 20% käsundi täitmise käigus kostja võlgnikelt sisse nõutud summadest (vt hagi p 1.1.).
20.Vaatamata asjaolule, et Leping on seoses kostjapoolse ülesütlemisega lõppenud (alates 28.05.2018) on Condor Inkasso OÜ-l õigus Lepingu (vt ka Lepingu lisa nr 1) ja VÕS § 629 lg 1, 2, § 195 lg 2 teise lause kohaselt saada kostjalt nii enne kui peale Lepingu lõppemist toimunud/tulevikus toimuvatelt hagi p-s 1.9 nimetatud kostja võlgnike laekumistelt Lepingu kohast tasu tervikuna (so 20% võlgnevuse summalt). See, mis summades on hagi p-s 1.9 nimetatud kostja võlgnikelt käesolevaks ajaks kostjale võlgnevusi laekunud, ei oma samas tähtsust (va juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et tasu on õigus saada vaid reaalselt toimunud võlgnike laekumistelt, milliseks juhuks on hageja esitanud asjas alternatiivse nõude, vt hagi taotluste p 2), Condor Inkasso OÜ-l on õigus vaatamata laekumiste summale saada hagi p-s 1.12 nimetatud võlgnevuse summalt oma tasu tervikuna (so 20%, ehk summas 237 747,33 eurot) järgmistel põhjustel.
21.Esiteks on Leping käesoleval juhul lõppenud alates 28.05.2018 kostjast tuleneva asjaolu tõttu (so kostja poolse ülesütlemise tõttu). Kostja soovis Lepingu ülesütlemisega saavutada olukorda, kus kostja ei peaks maksma Condor Inkasso OÜ poolt osutatud teenuste eest Lepingus kokkulepitud tasu, millist tasu on Condor Inkasso OÜ-l aga õigus saada vaatamata Lepingu lõppemisele nii Lepingu kui seaduse alusel hagi punktis 1.9. nimetatud võlgnike osas, arvestades asjaolu, et laekumised nendelt võlgnikelt toimuvad Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena. Selline kostja poolne käitumine (kus kostja soovib Lepingu ülesütlemisega jätta Condor Inkasso OÜ osutatud teenuste eest tasu maksmata) on ilmses vastuolus hea usu põhimõttega (TSÜS § 138 lg 1, 2) ja seega lubamatu (VÕS § 6 lg 2). Condor Inkasso OÜ-l ei ole ühtlasi võimalik kostjapoolse eelviidatud käitumise tõttu alates 12.11.2016 teostada võimalikke täiendavaid toiminguid hagi p-s 1.9. nimetatud võlgnike osas.
22.Teiseks on kogu tasu maksmine asjaolusid arvestades õiglane, sest hagi p-s 1.9 nimetatud võlgnike osas on Condor Inkasso OÜ käsundi sisuliselt tervikuna täitnud (vt hagi p 1.9), mille tulemusena laekub kostjale eelduslikult 100% võlgnevuste summast (so kokku vähemalt 1 188 736,67 eurot). Sellise Condor Inkasso OÜ tasu saamise õiguse näeb sõnaselgelt ette VÕS § 629 lg 1, lg 2 ning pooled ei ole Lepingus kokku leppinud sellise nõudeõiguse välistamises. Ka VÕS § 195 lg 2 kohaselt on ette nähtud, et lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Ka näiteks juhul kui maja ehitamisel ütleb tellija töövõtjaga lepingu üles enne maja valmimist, on tellija ometigi kohustatud töövõtjale tasuma seni tehtud tööde eest tasu, kusjuures kui ülesütlemiseks tegelikkuses alust ei olnud, peaks tellija sellisel juhul tasuma kogu töövõtja tasu (vaatamata sellele, et maja ei ole veel valmis ehitatud). Sama olukord on ka seoses Condor Inkasso OÜ poolt kostjale osutatud
5 (25)
2-19-17524 teenustega võlgnevuse sissenõudmisel – Condor Inkasso OÜ-l (so hagejal) on õigus saada kokkulepitud tasu, juhul kui Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena laekub kostjale kostja võlgnikelt raha ja seda ka juhul, kui vastav käsundusleping on lõppenud enne raha kostjale laekumist.
23.Võlgade sissenõudmisel moodustab peamise/mahukama/ raskema osa tööst just nimelt hagi esitamine ja kohtumenetluses osalemine. Kohtulahendi saamine ongi eelduseks, et võlgniku osas saaks algatada täitemenetluse. Ka Condor Inkasso OÜ poolses võlgade sissenõudemenetluses hagi p-s 1.9 nimetatud võlgnike osas moodustas mahukama ja raskema osa tööst just nimelt kohtueelne menetlus (so võlgnikega kontakti saavutamine, suhtlus võlgnikega, läbirääkimised jm) ja kohtumenetlus, mis moodustas Condor Inkasso OÜ poolses võlgade sissenõudemenetluses hinnanguliselt 95% kogu Condor Inkasso OÜ töö mahust. On üldteada asjaolu, et ainuüksi võlgnikuga kohtuväliselt kontakti saavutamine (so tema elukoha ja kontaktandmete tuvastamine) on paljudel juhtudel äärmiselt keeruline ja ajamahukas protsess. Selle menetlusega tegelesid Condor Inkasso OÜ juures põhimõtteliselt enamus Condor Inkasso OÜ töötajad (so 2014-2016 keskmiselt kokku ca 16 töötajat, kelle tööülesanded hõlmasid suuremal või vähemal määral eelviidatud menetlust). Vaid ühel Condor Inkasso OÜ töötajatest moodustas suurema osa tööst tegelemine nende toimingutega, mis tuli teostada peale võlgnike suhtes täitemenetluse algatamist (so eelkõige suhtlemise vahendamine sissenõudja ja kohtutäiturivahel jm lihtsamad tehnilised toimingud), kusjuures see üks töötaja tegeles selles osas lisaks kostja võlgnikele veel ka teiste Condor Inkasso OÜ klientide suhtlusega täitemenetluses.
24.Peale kohtulahendi saamist ja selle kohtutäiturile edastamist (täitemenetluse algatamiseks) on võlgade sissenõudmisel inkassofirma (so antud juhul Condor Inkasso OÜ) poolt täidetud sisuliselt 100% käsundist, sest edasine sõltub eelkõige kohtutäiturist, kes mh teostab perioodiliselt võlgnike vara/tulu seiret ja annab sissenõudjale olukorrast regulaarset ülevaadet jne. Peale võlgnike suhtes täitmisavalduste esitamist teostab inkassofirma vaid äärmiselt lihtsat ja mitte mahukat nö tehnilist tööd, mis peamiselt seisneb vaid selles, et inkassofirma vahendab infot kliendi ja kohtutäituri vahel. Inkassoettevõttel puudub ühtlasi õiguslik alus teostada täitemenetluses oleva kliendi nõudega mingeid täiendavaid toiminguid, sest täitemenetluse läbiviijaks ja kõikide toimingute teostajaks täiteasjas saab täitemenetluse seadustiku kohaselt olla vaid kohtutäitur. Sissenõudja ja/või tema esindaja roll on täitemenetluses üsna marginaalne. Pankrotimenetlustes, pärimismenetlustes, ühisvara jagamise menetlustes ja võlgade ümberkujundamise menetlustes osalemine peale täitemenetluse algatamist moodustab üldjuhul äärmiselt väikese osa kogu inkassofirma menetluste mahust, kusjuures sellistes menetlustes osalemise pidid kostja ja Condor Inkasso OÜ eelnevalt eraldi kokku leppima. Enamikel juhtudel toimuvad laekumised võlgnikelt peale täitemenetluse algatamist täituri poolsete toimingute tulemusena ning inkassofirma poolsete täiendavate toimingute maht ja keerukus on äärmiselt väike ega oma peale täitemenetluse algatamist laekumiste tulemuslikkuse osas määravat tähtsust. Kuna kohtutäituril on kasutada efektiivsed meetodid võlgnevuste sissenõudmiseks (so juurdepääs registritele, võlgniku sissetuleku andmetele, kontodele jne, vara arestimise ja müümine jne), siis saab eeldada, et eraisikute puhul (hagi p-s 1.9 nimetatud isikute puhul on tegemist eraisikutega) laekub 100% võlgnevusest (millele lisanduvad mh viivised). Kõikide kostja võlgnike puhul, kus on saavutatud Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena täitedokument ja see on antud täiturile sissenõudmiseks või kus on kostja võlgnikuga sõlmitud kas kohtuväliselt või peale kohtumenetluse toimumist kokkulepe võlgnevuse tasumiseks (so maksegraafik), on Condor Inkasso OÜ ära teinud Lepingus ettenähtud töö sisuliselt täies mahus (st täitnud käsundi sisuliselt tervikuna), mistõttu on kostjal kohustus hagi p-s 1.9 nimetatud võlgnike osas Condor Inkasso OÜ-le (so hagejale)
6 (25)
2-19-17524 tasu maksta täies ulatuses (st 100% tasust), ehk 20% võlgnevuste summalt.
25.Hageja rõhutab, et Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena oli kostjale tagatud kostja võlgnike laekumiste alusel igakuine kindel rahavoog, mis koosnes kahest osast: täitemenetlustes kohtutäiturite tegevuse tagajärjel laekuvad maksed ja Condor Inkasso OÜ vahendusel võlgnikega sõlmitud kokkulepete (so maksegraafikute) alusel laekuvad maksed. Nt perioodil 2016.a. jaanuar-juuli laekus kostjale Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena kokku 319 465,60 eurot (vt hagi lisa nr 4, lk 6), so keskmiselt 45 638 eurot kuus. Ei ole põhjust kahelda, et vähemalt sellises summas rahavoog (so laekumised võlgnikelt) on jätkunud ka alates 2016.a. augustist kuni käesoleva ajani ning jätkub ka tulevikus kuni võlgnevuste kostjale tervikuna laekumiseni. Kostja sooviski Lepingut lõpetada ainuüksi sel põhjusel, et kostja sai aru, et edasiste laekumiste toimumiseks on kõik vajalikud toimingud Condor Inkasso OÜ poolt juba tehtud, soovides seega Lepingu lõpetamisega kokku hoida Condor Inkasso OÜ tasu arvelt. Mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui Condor Inkasso OÜ (so hageja) kostjale osutatud teenuste eest tasu ei saaks, kuigi sellise teenuse osutamise tulemusena laekub hagi p-s 1.9. nimetatud võlgnike osas kostjale äärmiselt suures summas rahalisi vahendeid (so vähemalt 1 188 736,67 eurot, millele lisanduvad viivised).
26.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Condor Inkasso OÜ on kohaselt täitnud kõik omapoolsed Lepingust tulenevad kohustused (so täitnud käsundi sisuliselt tervikuna), kuid kostja on rikkunud poolte vahelist Lepingut sellega, et on jätnud Condor Inkasso OÜ-le tasumata Lepingu kohase tasu kokku summas 237 747,33 eurot (vt hagi p 1.14).. Condor Inkasso OÜ on VÕS § 164 lg 1 kohaselt loovutanud Lepingust tuleneva tasu nõude kostja vastu hagi p-s 1.9 nimetatud võlgnike osas hagejale (vt hagi p 1.15), mistõttu on hageja VÕS § 164 lg 2 kohaselt astunud Lepingust tuleneva Condor Inkasso OÜ tasunõude osas Condor Inkasso OÜ asemele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 108 lg 1 ja Lepingu alusel tasumata põhivõlgnevuse tasumist kokku summas 237 747,33 eurot.
27.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu kohaselt on pooled viivise määraks kokku leppinud 0,15% päevas (vt Lepingu p 3.4). Condor Inkasso OÜ on oma 20.02.2017 kirjas kostjat teavitanud (vt hagiavalduse lisa nr 5), et Condor Inkasso OÜ kavatseb võlgnevuse tasumata jätmisel nõuda kostjalt ka Lepingu kohase viivise tasumist. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse summalt (237 747,33 eurot) viivise tasumist alates kogunõude sissenõutavaks muutumisest, so alates 28.05.2018 kuni seisuga 08.11.2019, so kokku summas 188 652,51 eurot (so periood 29.05.2018-08.11.2019 kokku 529 päeva*356,620995 eurot päevas).
28.Hageja peab ühtlasi vajalikuks märkida, et Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena õnnestus Condor Inkasso OÜ-l nt perioodil 2013-2016.a. (so alla 3 aastase menetluse tulemusena) sisse nõuda kostja poolt Condor Inkasso OÜ-le üle antud võlgnike võlgnevused keskmiselt ca 86% ulatuses, mida tõendab Condor Inkasso OÜ poolt kostjale esitatud laekumiste aruanne (vt hagi lisa nr 10). Seega võib eeldada, et juhul kui Condor Inkasso OÜ-l oleks olnud võimalik teenuste osutamist jätkata, siis oleks selle tulemuseks samuti olnud võlgnevuste laekumine vähemalt ca 86% ulatuses alla 3 aastase perioodi jooksul. Eelviidatud lisa on esitatud näitena selles lisas kajastatud 4 nö võlaportfelli (so kostja nõuded kostja võlgnike vastu) kohta (millised laekumised ei ole käesoleva haginõude aluseks), tõendamaks,
7 (25)
2-19-17524 et alla 3 aastase perioodi jooksul (so alates 2013-2016), mil Condor Inkasso OÜ-l oli võimalik nende võlgnike osas sissenõudemenetlust korraldada, õnnestus Condor Inkasso OÜ-l saavutada nende võlgnike osas laekumised ca 86% ulatuses kogu võlgnevuste summalt (st Condor Inkasso OÜ-le menetlemiseks antud nende võlgnike võlgnevusest laekus Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusel kostjale võlgnevusi eelviidatud määras). Eelnev tähendab seda, et kui Condor Inkasso OÜ oleks saanud ka teisi Condor Inkasso OÜ-le menetlemiseks üleantud nö võlaportfelle menetleda vähemalt 3 aastat (mida Condor Inkasso OÜ aga teha ei saanud, kunakostja lõpetas alates 2016.a. Condor Inkasso OÜ volitused kostja võlgnikega tegelemise osas), oleks eelneva põhjal ka kõikides teistes asjades saavutatud 3 aasta jooksul laekumiste määr ca 86% ulatuses. Pikema kui 3 aastase menetluse korral oleks eelduslikult laekumiste määr olnud 100% võlgnevustest.
29.Arvestades asjaolu, et Lepingu ülesütlemise tõttu ei saa Condor Inkasso OÜ (so hageja) edaspidi teostada hagi p-s 1.9 nimetatud võlgnike osas võimalikke täiendavaid nö lihtsamaid toiminguid (vt hagi p 2.3.), millelt hoitakse seega kokku aja- ja töökulu, saab hageja hinnangul seda arvesse võtta hagejale mõistliku tasu määramisel. Eelviidatud kokkuhoiu tõttu saab hageja hinnangul mõistliku tasu määramisel vähendada hageja tasu summat 5% võrra, milline vähendamine vastab eelduslikult kokkuhoitud ajakulule. Seega juhul kui kohtu hinnangul ei ole hagi taotluste p-s 1 ja 2 toodud nõuded põhjendatud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasu mõistlikus suuruses ning hageja hinnangul tuleb mõistlikuks Condor Inkasso OÜ (so hageja) tasuks pidada 225 859,96 eurot (1 188 736,67*20%=237 747,33 eurot*5%=11 887,37-237 747,33), millele lisandub viiviste nõue arvestusega 0,15% päevas alates 29.05.2018 kuni võlgnevuse tasumiseni.
30.02.03.2020 esitas hageja arvamuse hagi vastuse kohta. Hageja leiab, et laekumised toimuvad kostjale just nimelt Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena kas täitemenetluses või vastavate maksegraafikute alusel, kostja vastupidised väited on paljasõnalised ja väärad.
31.Kostja väited, nagu oleks Condor Inkasso OÜ mingil viisil rikkunud käsunduslepingut nr xxxx (Leping) või nagu oleks Condor Inkasso OÜ teenuste kvaliteet oluliselt langenud, on paljasõnalised ja väärad. Condor Inkasso OÜ ei ole Lepingut rikkunud, samuti on kõik Condor Inkasso poolsed Lepingu alusel kostjale osutatud teenused alati olnud kvaliteetsed, mistõttu ei olnud kostjal alust Lepingut erakorraliselt üles öelda. Kostja väited, nagu ei oleks Condor Inkasso OÜ esitanud kostjale palutud andmeid, informatsiooni ja kinnitusi, on paljasõnalised ja väärad. Kusjuures kostja ei olegi selgitanud, milliseid andmeid, informatsiooni ja kinnitusi kostja nõudis ning millise Lepingu sätte alusel kostjal selliste andmete, informatsiooni ja kinnituste nõudmise õigus väidetavalt tekkis. Lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse esitamine ei tõenda, et Lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks oleks esinenud materiaalsed alused. Condor Inkasso OÜ ei ole Lepingut rikkunud, Leping lõppes 28.05.2018.
32.Kostja etteheiteid Lepingu väidetava rikkumise osas (millist Lepingu rikkumist tegelikkuses ei esine) on Condor Inkasso OÜ põhjalikult käsitlenud 13.09.2016 vastuses kostjale (vt hagi lisa nr 4). Kostja 12.08.2016 ülesütlemisavalduse kohaselt on Lepingu ülesütlemise aluseks asjaolu, et Condor Inkasso OÜ ei ole väidetavalt esitanud kostjale viimase poolt nõutud andmeid ja dokumente. Sellised väited on väärad ega andnud kostjale alust Lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
33.Esmalt on oluline rõhutada, et kostjal oli õigus Condor Inkasso OÜ-lt nõuda vaid selliseid andmeid ja dokumente, milliseid Condor Inkasso OÜ oli kohustatud kostjale esitama Lepingu alusel, mingeid muid Lepingus nimetamata andmeid ja dokumente kostjal Condor
8 (25)
2-19-17524 Inkasso OÜ-lt alust nõuda ei ole. Kõik Lepingu kohased andmed ja dokumendid on Condor Inkasso OÜ kostjale esitanud. Lepingu p 5.2.3. kohaselt oli Condor Inkasso OÜ-l kohustus esitada kostjale kirjalikke ülevaateid kõigi tema käsitleda antud võlgnevuste hetkeolukorra kohta. Lepingu p 5.2.3. kohased ülevaated on alates Lepingu sõlmimisest (03.01.2014) ka regulaarselt Condor Inkasso OÜ poolt kostjale esitatud ning selliste ülevaadete kohta ei ole kostja Condor Inkasso OÜ-le mitte mingisuguseid pretensioone esitanud. Mingeid muid dokumente ega andmeid ei olnud Condor Inkasso OÜ kohustatud kostjale edastama. Seega ei esine alust Lepingut selle p 6.3.3 kohaselt üles öelda, sest ei esine Condor Inkasso OÜ poolset Lepingu rikkumist. Condor Inkasso OÜ on ühtlasi kohaselt täitnud VÕS § 624 sätestatud teavitamiskohustust ja VÕS § 626 sätestatud väljaandmiskohustust. Väär on kostja väide, nagu oleks Condor Inkasso OÜ oma väidete ja käitumisega väidetavalt tunnistanud Lepingu lõppemist alates 12.11.2016.
34.VÕS § 196 lg 3 kohaselt ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Condor Inkasso OÜ on alates Lepingu sõlmimisest (03.01.2014) esitanud Lepingu p 5.2.3 nimetatud ülevaateid regulaarselt ning kuni 2016.a. suveni ei ole kostja talle esitatud ülevaadete osas mitte mingisuguseid pretensioone ega etteheiteid esitanud. Eelnevat silmas pidades on ilmne, et kostja poolsed enam kui 2 aastat hiljem esitatud põhjendamatud etteheited Condor Inkasso OÜ poolsete ülevaadete vormi ja sisu kohta ei andnud kostjale VÕS § 196 lg 3 kohaselt 2016.a. augustis enam alust Lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
35.Arusaamatuks jääb kostja etteheide (vt hagi vastuse p 10), et peale 12.11.2016 ei ole Condor Inkasso OÜ poolt kostjale arveid esitatud – Condor Inkasso OÜ ei saanudki alates eelviidatud kuupäevast kostjale arveid esitada, sest kostja poolt Condor Inkasso OÜ volituste kehtetuks tunnistamise tõttu (vt hagi lisa nr 3) puudus Condor Inkasso OÜ-l alates 12.11.2016 informatsioon selle kohta, millised laekumised on kostja võlgnikelt alates 12.11.2016 toimunud (ilma millise infota ei olnud aga arvete koostamine võimalik, sest Condor Inkasso OÜ tasu oli 20% laekumistelt). Käibemaks deklareeritakse ja tasutakse hageja poolt peale võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumist, samas ei ole see asjaolu Condor Inkasso OÜ (ja seega ka hageja) tasunõude aluseks.
36.Hageja rõhutab siinjuures, et VÕS § 629 lg 1 annab käsundisaajale (Condor Inkasso OÜ-le ja seega ka hagejale) õiguse saada peale lepingu lõppemist tasu ka sel juhul kui eeldada, et Leping on lõppenud Condor Inkasso OÜ poolse rikkumise tõttu (millist rikkumist tegelikkuses ei esine). Seega on hagejal õigus tasu saada peale Lepingu lõppemist toimunud kostja võlgnike laekumistelt ka sel juhul kui nõustuda kostja seisukohaga, et kostjal oli õigus Leping erakorraliselt üles öelda (millega hageja ei nõustu, sest alust Lepingut erakorraliselt üles öelda tegelikkuses ei esinenud). Hagejal on õigus tasu saada vaatamata sellele, et leping on lõppenud, hageja tasu nõue on tervikuna põhjendatud. Hageja rõhutab, et pooled ei ole lepingus kokku leppinud VÕS § 629 lg 1 kohaldamise välistamises, seega ei saa olla vaidlust selles, et vastav säte kohaldub poolte vahelise Lepingu osas. Lepingu lisas nr 2 (vt hagi lisa nr 1) on samuti sõnaselgelt sätestatud, et Condor Inkasso OÜ tasu (20%) tuleb arvestada kõikidelt laekumistelt, mis toimuvad ka peale 31.08.2015.
37.Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega oleks aga vastuolus hoopis olukord, kus Condor Inkasso OÜ (so hageja) oma töö eest mitte mingit tasu ei saaks, kuigi selle töö tulemusena laekub kostjale eelduslikult äärmiselt suur rahasumma, so kokku 1 188 736,67 eurot. Sarnaselt Lepingust tuleneva hageja tasu nõudega on nt ka maaklerilepingu puhul käsundiandjal kohustus tasuda maakleri tasu osutatud teenuste eest ka juhul, kui maakleri vahenduse tulemusel
9 (25)
2-19-17524 sõlmitakse leping pärast maaklerilepingu lõppemist (vt VÕS § 664 lg 3). Sama olukord on ka Condor Inkasso OÜ poolt kostjale osutatud teenustega võlgnevuse sissenõudmisel, st Condor Inkasso OÜ-l (ja seega hagejal) on õigus saada Lepingus kokkulepitud tasu (so 20%), juhul kui Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena laekub kostjale tema võlgnikelt raha ja seda ka juhul, kui Leping lõpeb enne raha kostjale laekumist (VÕS § 629 lg 1). Kõikide hagi punktis 1.9 nimetatud võlgnike osas toimuvadki kostjale laekumised just nimelt Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena – Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena on võlgnike suhtes saavutatud täitedokumendid ning laekumised toimuvad täitemenetluses ilma, et selleks oleks vaja teha mingeid täiendavaid toiminguid uue inkassofirma poolt.
38.Asjaolu, et Condor Inkasso OÜ-l (ja seega ka hagejal) on õigus tasu (so 20%) saada alles peale kostja võlgnikult laekumise toimumist, ei välista VÕS § 629 lg 1 kohaldamist. Vastupidi, VÕS § 629 lg 1 reguleeribki olukorda, kus käsundisaaja poolse töö tulemusena laekub käsundiandjale raha peale Lepingu lõppemist. Lepingu lõppemine ei välista seega hageja tasu nõuet kostja vastu ning hagejal on õigus ka peale Lepingu lõppemist saada nii Lepingu kui seaduse alusel tasu nende kostja võlgnike osas: a) kus on kostja võlgnikelt laekumised juba toimunud ja b) kus Condor Inkasso OÜ on teostanud töid kostja võlgnikelt (so hagi punktis 1.9. nimetatud võlgnikud) laekumiste saavutamiseks ja selle tulemusena toimuvad laekumised kostjale tulevikus – nii nagu see ka on hagi punktis 1.9 nimetatud võlgnike osas.
39.Kostja väited, nagu toimuks hagi punktis 1.9. nimetatud võlgnike osas laekumised uue inkassoettevõtte poolse töö tulemusena, on paljasõnalised ja väärad. Asjaolu, et uus inkassoettevõte võib olla teostanud hagi punktis 1.9 nimetatud kostja võlgnike osas mingeid toiminguid, ei tähenda, et laekumised võlgnikelt toimuks just selliste väidetavate toimingute tagajärjel. Sel põhjusel ei oma kostja vastuse p 15 esitatud nimekiri võimalike inkassoettevõtte poolsete toimingute kohta asja lahendamisel mitte mingit tähtsust. Juhul kui võlgnike laekumised toimuvad täitemenetluses või Condor Inkasso OÜ poolt võlgnikega sõlmitud kokkulepete alusel (nagu see ka on kõikide hagi punktis 1.9 nimetud võlgnike osas), siis tuleb eeldada, et laekumised toimuvad just nimelt Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena ja vastupidise tõendamise kohustus on iga võlgniku osas kostjal.
40.Samas ei ole hagi vastuse p-st 22 nähtuvalt vaidlust selles, et hagi punktis 1.11 nimetud võlgnevuse summast (so 1 188 736,67 eurot) laekub vähemalt ca 70% (so 832 115,67 eurot, millest hageja tasu summa moodustab 20%, so 166 423,13 eurot). Hageja ei anna edasises menetluses kostjale nõusolekut selle omaksvõtu tagasivõtmiseks (TsMS § 231 lg 3). Hageja on hagis korduvalt rõhutanud (vt nt hagi p 1.9), et käsund on sisuliselt tervikuna täidetud. Sellise väite esitamisega on hageja pidanud silmas seda, et Condor Inkasso OÜ poolsed toiminguid, mis on vajalikud võlgnikelt laekumiste toimumiseks, on suuremas osas tehtud, sest Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena on algatatud võlgnike suhtes täitemenetlused, milliste täitemenetluste käigus toimuvadki laekumised.
41.Hageja selgitab, et hageja ei nõua kostjalt tasu nendelt laekumistelt, mis on toimunud enne 12.11.2016 – sel põhjusel ongi ka hagi p-s 1.9 esitatud tabelites toodud nõuete jääk just nimelt selle kuupäeva seisuga, sest alates sellest kuupäevast toimunud laekumistelt ei ole kostja Condor Inkasso OÜ-le (ega ka hagejale) tasu maksnud. Asjaolu, et Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena on toimunud võlgnikelt laekumised ka enne 12.11.2016, käesoleva asja lahendamisel mitte mingit tähtsust ei oma, sest sellised laekumised ei ole hagi esemeks.
42.Hageja on valmis sõlmima järgmise kompromissi: - Kostja tasub hagejale tasu kokku summas 166 423,13 eurot. Hageja selgitab, et selle kompromissi summa arvestamise aluseks
10 (25)
2-19-17524 on kostja poolt omaksvõetud asjaolu (vt hagi vastuse p 22), et üldjuhul laekub võlgnevustest ca 70% (so 1 188 736,67*70%=832 115,67*20%); - Hageja loobub Lepingust tulenevast ülejäänud tasu ja viiviste nõudest kostja vastu; - Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
43.Oma 14.04.2020 menetlusdokumendis märgib hageja, et lepingus (so Condor Inkasso OÜ ja Express Credit AS vahel 03.01.2014.a sõlmitud käsundusleping nr xxxx) ei ole pooled kokku leppinud, et Condor Inkasso OÜ tasu suurus sõltuks Condor Inkasso OÜ kasumist või sellest, kui mitu Condor Inkasso OÜ töötajat kostja võlgnikega tegeleb. Käsunduslepingu kohaselt on kostjal kohustus Condor Inkasso OÜ-le (ja seega ka hagejale kui nõude omandanud isikule) tasu maksta 20% käsundi täitmise käigus kostja võlgnikelt laekunud summadest (vt Käsunduslepingu p 3.3.1.).
44.VÕS § 629 lg 1 ja 2 kohaselt ei oma käsundisaaja tasu määramisel tähtsust, milline on käsundisaaja (so Condor Inkasso OÜ) kasumi suurus või töötajate arv. VÕS § 629 lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel tuleb arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Siinjuures märgib hageja, et kuni Käsunduslepingu lõppemiseni (so kuni 28.05.2018) tuleb hagejale tasu maksta Käsunduslepingu p 3.3.1. alusel igalt selleks ajaks toimunud laekumiselt (so seisuga 28.05.2018 laekunud summalt 521 293 eurot arvestusega 20%) ning edaspidi (so alates 29.05.2018) tuleb hagejale makstava tasu osas lähtuda VÕS §-st 629 lg 1, 2.
45.Kostja on oma 18.03.2020 menetlusdokumendis (p 7) kinnitanud, et: „Perioodil 13.11.2016 - 28.05.2018 on kostjale laekunud 521 293 eurot (Lisad 1). 20% sellest summast on 104 259 eurot“. Eelneva põhjal ei saa ühtlasi olla vaidlust selles, et hageja kasuks tuleb reaalselt toimunud laekumiste alusel (mis on toimunud seisuga 28.05.2018) igal juhul välja mõista vähemalt 104 259 eurot, millele lisanduvad viivised. Eelviidatud osas ei saa olla vaidlust, et selles summas (so summas 521 293 eurot) on Condor Inkasso OÜ käsundi täitnud tervikuna (so 100%-lt).
46.Samas on nii Käsunduslepingu kui seaduse alusel käesoleval juhul põhjendatud ja õiglane, et hageja kasuks mõistetaks välja tasu (millele lisanduvad viivised) tervikuna kogu kostjale laekuvalt/laekunud summalt (so summalt 1 188 736,67 eurot arvestusega 20%, ehk 237 747,33 eurot). Sarnast olukorda on käsitletud nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 2-07-49582, kus on samuti rõhutatud, et käsundisaajal on VÕS § 629 lg 1, 2 alusel põhjendatud saada tasu tervikuna olukorras, kus käsundisaaja on käsundi sisuliselt tervikuna täitnud ja sellest tekib käsundiandjale kasu – käesoleval juhul on aga Condor Inkasso OÜ poolse teenuse osutamise tulemusena kostjale tekkiv kasu äärmiselt suur, so vähemalt summalt 1 188 736,67 eurot (millest vähemalt 521 293 eurot oli seisuga 28.05.2018 juba kostjale ka reaalselt laekunud ning on ilmne, et käesolevaks hetkeks on laekumiste summa oluliselt suurenenud ning saab eeldada, et hetke seisuga on kostjale laekunud 100%-lt võlgnevustest).
47.Siinjuures rõhutab hageja, et kostja poolt 18.03.2020 esitatud kostja ühe pangakonto väljavõtted ei tõenda, et kostjale ei oleks lisaks sellele toimunud täiendavaid laekumisi (nt mõnele teisele kostja pangakontole või kostja poolt osutatud kolmanda isiku pangakontole). Võimalike täiendavate laekumiste toimumisele osutab mh asjaolu, et kostja on vastavale hagejale taotlusele tõendite kogumiseks esmalt vastu vaielnud väitega (vt kostja 18.03.2020 menetlusdokumendi p 2), et: „Kostja on jätkuvalt seisukohal, et ei ole põhjendatud hageja huvi saada täielik ülevaade toimunud laekumistest“, samas on kostja sellise ülevaate oma menetlusdokumendiga ometi esitanud. Sel põhjusel ongi hageja asjas taotlenud tõendite kogumist, kuna hageja hinnangul on tõenäoline, et tegelik laekumiste summa ületab oluliselt
11 (25)
2-19-17524 kostja poolt esile toodud summat, kusjuures laekumiste info on kostja poolt esitatud seisuga 28.05.2018, millest on käesolevaks hetkeks möödunud ligi 2 aastat.
48.Kostja väited (vt kostja 18.03.2020 menetlusdokumendi p 9), nagu sisaldaks kostja esitatud ühele pangakontole laekunud summa mingeid ekslikke laekumisi, on paljasõnalised. Seega on kostja tõendite põhjal laekumiste summaks (seisuga 28.05.2018) tegelikult vähemalt 523 753,67 eurot.
49.Hageja rõhutab, et kuni Käsunduslepingu lõppemiseni (so kuni 28.05.2018) tuleb hagejale tasu maksta Käsunduslepingu p 3.3.1. alusel igalt selleks ajaks toimunud laekumiselt (so seisuga 28.05.2018 laekunud summalt 521 293 eurot arvestusega 20%) ning edaspidi (so alates 29.05.2018) tuleb hagejale makstava tasu osas lähtuda VÕS §-st 629 lg 1, 2. Ka Riigikohus on rõhutanud (vt nt lahendit nr 2-13-6457 p 22), et käsunduslepingu lõppemise korral tuleb järgida VÕS §-s 629 sätestatut. Vaidlust ei ole selles (ning see nähtub üheselt ka Lepingust), et pooled ei ole Käsunduslepingus VÕS § 629 lg 1 kohaldamist välistanud ega sellest erinevalt kokku leppinud.
50.Hageja esitas kohtule dokumentaalse tõendina Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-17-19494. Riigikohus on korduvalt osutanud, et ühes tsiviilasjas tehtud kohtuotsused võivad olla teises tsiviilasjas dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu lahendit nr 2-17-1725), seega on tegemist lubatava tõendiga. Eelviidatud ringkonnakohtu lahend tõendab täiendavalt hageja väiteid: 1) Et Condor Inkasso OÜ ja kostja vahel 03.01.2014.a sõlmitud käsundusleping nr xxxx lõppes 28.05.2018 ning, et Condor Inkasso OÜ ei ole Käsunduslepingut rikkunud (vt ringkonnakohtu lahendi p 53 ja 54). Siinjuures rõhutab hageja, et kuni lepingu lõppemiseni on leping igal juhul pooltele täitmiseks kohustuslik, st ei saa olla vaidlust, et kuni 28.05.2018 oli kostjal kohustus Condor Inkasso OÜle Käsunduslepingu kohaselt tasu maksta igalt toimunud võlgniku laekumiselt (vaidlust ei ole, et kokku oli seisuga 28.05.2018 laekumisi toimunud vähemalt 521 293 eurot) ning kostja ei saa sellist tasu nõuet välistada väitega, et ta andis lepingu kehtivuse ajal võlgnike osas nö menetluse väidetavalt üle uuele inkassofirmale. Alates 29.05.2018 on hageja Käsunduslepingu kohase tasunõude aluseks siis VÕS § 629 lg 1, 2; 2) Et Condor Inkasso OÜ-l (ja seega ka hagejal nõude omandanud isikuna) on õigus Käsunduslepingu alusel saada kostjalt tasu (so 20%) kõikidelt reaalselt toimunud laekumistelt, vaatamata sellele, millal Käsundusleping lõppes (vt ringkonnakohtu lahendi p 63-66 ja 68). Samuti leiab hageja, et ringkonnakohtu otsus tõendab, et 1) tõendeid selle kohta (hageja märgib siinjuures, et tsiviilasjas nr 2-17-19494 ja käesolevas tsiviilasjas on kostja poolt kohtule esitatud tõendid/väited uue inkassofirma väidetava tegevuse kohta olnud samasisulised), et laekumised kostjale oleks toimunud juba uue inkassofirma poolt teostatud väidetava töö tulemusena, ei ole kostja esitanud; 2) Et hagi p-s 1.9 nimetatud võlgnike osas on Condor Inkasso OÜ käsundi sisuliselt tervikuna täitnud ning, et Condor Inkasso OÜ-l (ja seega ka hagejal nõude omandanud isikuna) on õigus Käsunduslepingu ja VÕS § 629 lg-te 1 ja 2 alusel kostjalt tasu saada (so 20%) kõikidelt reaalselt toimunud laekumistelt.
51.Ringkonnakohtu eelviidatud lahendi kohaselt sõltub hageja tasu saamise õigus sellest, millises ulatuses on kostja võlgnikelt kostjale laekumisi toimunud (st hageja tasu nõue muutub sissenõutavaks laekumise toimumisest), mistõttu ei saa olla vaidlust selles, et hagejale tuleb ainuüksi seisuga 28.05.2018 toimunud laekumiste alusel tasuna igal juhul välja mõista vähemalt 104 259 eurot, millele lisanduvad viivised arvestusega 0,15% päevas. Ühtlasi on ringkonnakohtu eelviidatud lahendi põhjal hageja arvates ilmne, et täpse hageja tasu suuruse välja arvutamiseks on ilmtingimata vajalik tuvastada täpne kostja võlgnikelt laekunud summa suurus käesoleva hetke seisuga.
12 (25)
2-19-17524
52.Hageja arvates kostja poolt 18.03.2020 esitatud kostja ühe pangakonto väljavõtted ei tõenda, et kostjale ei oleks lisaks sellele toimunud täiendavaid laekumisi (nt mõnele teisele kostja pangakontole või kostja poolt osutatud kolmanda isiku pangakontole või on tegemist summadega, mis seisavad/on kantud võlgniku poolt kohtutäiturite kontodele). Samuti on laekumiste info hetkel esitatud vaid seisuga 28.05.2018, millest on käesolevaks hetkeks möödunud ligi 2 aastat. Seetõttu kordas hageja 14.04.2020 oma varasemalt esitatud tõendite kogumise taotlust ning palub kohtul: 1) Rahuldada Taizer OÜ taotlus tõendite kogumiseks ja kohustada kohtutäitur Aive Kolsar ́it (e-post: [email protected]), Anne Böckler ́it (e-post: [email protected]), Elin Vilippus ́t (e-post: [email protected]), Risto Kütt ́i (kohtutäitur Kersti Vilbo toimikud on üle antud Risto Kütt ́ile, e-post: [email protected]), Marek Laanemets ́a (e-post: [email protected]), Mati Kadak ́tu (e-post: [email protected]), Natalja Malahhova ́t (e-post: [email protected]), Oksana Kutsmei ́d (e-post: [email protected]), Raigo Pärs ́i (e-post: [email protected]), Rannar Liitmaa ́d (epost: [email protected]), Rocki Albert ́it (e-post: [email protected]), Tatjana Afanasieva ́t (e-post: [email protected]) esitama kohtule täpne aruanne Taizer OÜ hagi punktis 1.9. nimetatud (vt ka hagi lisa nr 11) Express Credit AS võlgnike osas perioodil 12.11.2016 – kuni käesoleva hetkeni kohtutäiturile toimunud kõikide laekumiste (sh sellised laekumised, mis ei ole laekunud kohtutäituri kontole, kuid millistest laekumistest on Express Credit AS-/AB Kreditex AS kohtutäiturit teavitanud) kohta iga võlgniku osas eraldi, tuues iga võlgniku osas välja laekumise summad ja kuupäevad ning seni kohtutäiturile laekunud ja Express Credit AS-ile/AB Kreditex AS-le või Express Credit AS/AB Kreditex AS taotluse alusel kolmandale isikule ülekantud summad kokku; 2) Rahuldada Taizer OÜ taotlus tõendite kogumiseks ja kohustada Express Credit AS-i (so AB Kreditex AS-i) esitama kohtule täpne aruanne Taizer OÜ hagi punktis 1.9. nimetatud Express Credit AS võlgnike osas Express Credit AS-le/AB Kreditex AS-le perioodil 12.11.2016 – kuni käesoleva hetkeni toimunud kõikide laekumiste kohta, millised laekumised ei ole toimunud kohtutäiturite kaudu (st laekumised, mis on Express Credit AS-le/AB Kreditex AS-le tasutud kas otse võlgnike või kolmandate isikute poolt täitemenetluse väliselt, sh laekumised, mis on Express Credit AS/AB Kreditex AS-le tahte kohaselt võlgnike poolt kantud kolmandale isikule), koos vastavate tõenditega, so Express Credit AS/AB Kreditex AS pangakontode väljavõtetega kõikide eelviidatud laekumiste kohta (kust nähtuks laekumise summad ja kuupäevad).
KOSTJA VASTUVÄITED
53.Kostja esitas 22.01.2020 vastuse hagiavaldusele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Puudub vaidlus, et Condor Inkasso OÜ ja Express Credit AS vahel sõlmiti 03.01.2014.a käsundusleping nr xxxx koos lisaga (edaspidi leping, hagiavaldusele lisatud), mille alusel osutas Condor Inkasso OÜ kostjale võlgade sissenõudemenetluse teenust. Leping on lõppenud alates 12.11.2016.a, mida Condor Inkasso OÜ on korduvalt tunnistanud nii oma väidetega kui ka käitumisega ning vastupidised hageja väited on täiesti alusetud. Selle järeldusele tuli ka Harju Maakohus tsiviilasja nr 2-17-19494 läbivaatamise käigus. Hageja väide, et leping on kostja poolse ülesütlemisega lõppenud alates 28.05.2018.a, ei vasta tõele.
54.Asjaolude paremaks mõistmiseks peab kostja vajalikuks selgitada olukorda, mis tingis lepingu erakorralise ülesütlemise. 20.05.2016.a esitas kostja Condor Inkasso OÜ-le teabenõude (Lisa 1), kus selgitas, et kuna Condor Inkasso OÜ kaotas kaks põhiisikut (01.aprillist 2016), kes kostja nõuetega vahetult tegelesid, samuti arvestades seda, et Condor Inkasso OÜ poolt
13 (25)
2-19-17524 osutatud teenuste kvaliteet oluliselt langenud (alates aprillist 2016 kostja poole pöördusid pidevalt kostja endised kliendid kaebustega Condor Inkasso OÜ tegevuse peale), samuti seoses Finantsinspektioonilt tegevusloa taotlemisega oli kostja kohustuseks kontrollida kõiki kostja peamisi partnereid. KAVS § 46 kohaselt võib krediidiandja oma tegevusi edasi anda kolmandale isikule. Condor Inkasso OÜ-le oli antud edasi võlgnevuse sissenõudmisega seotud tegevus. Seadus ja Finantsinspektsioon kohustavad kostjat veenduma, et kolmandal isikul, kellele tegevused edasi antakse, on vajalikud teadmised ja oskused; kolmas isik kohaldab nõuetekohaseid sise-eeskirju, tagab andmete säilitamist, sh kus säilitatakse andmeid ning kuidas toimub vastavate dokumentide turvaline edastamine (arvestades seejuures isikuandme kaitse nõudeid), jne. Muuhulgas KAVS § 46 lg 5-7 sätestab, et krediidiandja jääb tegevuse edasiandmise korral täielikult vastutavaks edasiantud tegevuse nõuetekohase täitmise eest. Tegevuse edasiandmise korral peab krediidiandja hindama, kas teine isik, kellele tegevus edasi antakse, on edasiantud tegevuseks pädev ja sobiv. Krediidiandjal on õigus saada isikult, kellele nad on oma tegevuse edasi andnud, teavet edasiantud tegevuse kohta ning anda talle kohustuslikke juhiseid. Palutud andmeid, informatsiooni ja kinnitusi (vt Lisa 1) ei ole kostja Condor Inkasso OÜ-lt saanud.
55.28.05.2016.a teavitas kostja Condor Inkasso OÜ-t, et ütleb Express Credit AS ja Condor Inkasso OÜ vahel 03.01.2014.a sõlmitud Käsunduslepingu nr xxxx korraliselt üles alates 28.05.2018.a (hagiavalduse lisa 2). Muuhulgas teavitas kostja, et kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvestades ei või siiski oodata, et kostja jätkaks lepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja möödumiseni (eelkõige käsundisaaja poolt oma kohustuste korduva rikkumiste tõttu), siis kostjal on õigus lepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. 03.06.2016.a jätkuvalt palus kostja esitada kõik palutud dokumendid ja ülevaated vastavalt 20.05.2016 teabenõudele (Lisa 2). Condor Inkasso OÜ-le oli antud ka täiendav tähtaeg rikkumiste kõrvaldamiseks (palutud informatsiooni ja dokumentide esitamiseks), kuid vaatamata sellele ei ole kostja saanud Condor Inkasso OÜ-lt kogu vajalikku informatsiooni ning mitte ühtegi dokumenti. Kostjal oli õigus Condor Inkasso OÜ poolse lepingu korduva rikkumise tõttu erakorraliselt üles öelda. 12.08.2016.a teatise (hagiavalduse lisa 3) esitamise ajal leping kehtis ning pooled täitsid lepingut. Seega kostjal oli õigus vaatamata sellele, et kostja teavitas Condor Inkasso OÜ-t, et ütleb lepingu korraliselt alates 28.05.2018 üles, leping hiljem erakorraliselt üles öelda. Leping lõppes sel põhjusel 12.11.2016.a. Samuti on Condor Inkasso OÜ tunnistanud oma käitumisega ning vastuses hagile tsiviilasjas nr 2-17-19494 käsunduslepingu ülesütlemist alates 12.11.2016.a.
56.VÕS § 631 järgi võib kumbki lepingupool nii tähtajalise kui ka tähtajatu käsunduslepingu erakorraliselt üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Kolleegium on leidnud (nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-13032), et viidatud sätte järgi võib käsunduslepingu ülesütlemise aluseks olla lepingurikkumine, aga ka muu seadusest tuleneva kohustuse rikkumine või muu asjaolu, sh usalduse kaotus, mille tõttu ei saa oodata, et pooled täidavad lepingutedasi. Käsunduslepingute puhul kohaldatav VÕS § 631 on samasisuline VÕS § 196 lg-ga 1, mis sätestab üldise aluse kestuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-09, p 11; Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-13032). Sellest sättest tuleneva üldreegli kohaselt võib kumbki pool kestuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Olukorras, kus vaatamata korduvatele nõuetele ei ole kostja saanud Condor Inkasso OÜ-lt kogu
14 (25)
2-19-17524 vajalikku informatsiooni ja dokumente, ei ole Condor Inkasso OÜ andnud kostjale võimalust veenduda Condor Inkasso OÜ teenuse osutamise korrektsuses, ei võiks kostjalt kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni etteteatamistähtaja lõppemiseni, so kuni 28.05.2018.a.
57.Kuni lepingu lõpetamiseni, so kuni 12.11.2016.a esitas Condor Inkasoo OÜ kostjale regulaarselt arveid, millised olid kostja poolt ka nõutekohaselt tasutud ning selles osas vaidlus puudub. Peale lepingu lõpetamist ei ole Condor Inkasoo OÜ poolt arveid esitatud, kuna temal puudub alus mingi tasu kättesaamiseks.
58.Hageja väide, et kostja soovis Lepingu ülesütlemisega saavutada olukorda, kus kostja ei peaks maksma Condor Inkasso OÜ poolt osutatud teenuste eest Lepingus kokkulepitud tasu, millist tasu on Condor Inkasso OÜ-l aga õigus saada vaatamata Lepingu lõppemisele nii Lepingu kui seaduse alusel hagi punktis 1.9. nimetatud võlgnike osas, on täiesti alusetu. Peale lepingu lõpetamist, teeb kostja koostööd teise inkassofirmaga, kes osutab kostjale samasugust teenust ning mille eest tasub kostja sellele firmale tasu. Seega ei saanud kostja kuidagi alusetult rikastuda peale lepingu lõpetamist. Uus inkassofirma tegeleb mh ka nende võlgnikega, kellega varem tegeles kostja ning menetleb alates detsembrist 2016 kuni tänase päevani võlgnike portfelli, millega algselt tegeles Condor Inkasso OÜ ja vaatamata sellele, et valdava enamuse nõuete suhtes olid aastatel 2013-2016 alustatud täitemenetlused ja uue inkassofirma töötajad olid tegelenud nende nõuetega väga aktiivselt on enamus täitemenetlustest lõpetamata, kusjuures 30-40% nõuete osas pole toimunud ühtegi laekumist.
59.Ei saa nõustuda hageja väidetega, et hagi p-s 1.9 nimetatud «võlgnike võlgnevuste osas on Condor Inkasso OÜ omapoolse töö teostanud sisuliselt tervikuna (st täitnud käsundi sisuliselt tervikuna)». «...Peale kohtulahendi saamist ja selle kohtutäiturile edastamist (täitemenetluse algatamiseks) on võlgade sissenõudmisel inkassofirma (so antud juhul Condor Inkasso OÜ) poolt täidetud sisuliselt 100% käsundist...». «...On üldteada asjaolu, et võlgade sissenõudmisel moodustab peamise/mahukama/raskema osa tööst just nimelt hagi esitamine ja kohtumenetluses osalemine». Kostja märgib, et valdavas osas oli tegemist maksekäsu kiirmenetluse avalduste või tüüphagide koostamise ja esitamisega, mis olid valdavas osas rahuldatud tagaseljaotsusega. Seega ei saa kuidagi väita, et antud juhul mahukam/raskem osa tööst on just nimelt hagi esitamine ja kohtumenetluses osalemine. Seda enam, oma hagiavalduse lisana 8 on hageja esitanud jõustunud kohtulahendid ja kohtutäituritele esitatud täitmisavaldused ning nendest dokumentidest on selgelt näha, et tegemist oli valdavas osas maksekäsu kiirmenetlusega ning seega on täiesti paljasõnaline ja ei ole millegagi põhjendatud hageja seisukoht, et «peamise/mahukama/raskema osa tööst just nimelt hagi koostamine/esitamine ja kohtumenetluses osalemine.» Kostja esitas Condor Inkasso OÜ tegevjuhi Jüri Kogeri 06.12.2012.a e-kirja, kus ta ise kinnitab, et 5 maksekäsu koostamine ja esitamine ei pea võtma rohkem aega kui 30 minutit. Seega Condor Inkasso OÜ ise kinnitab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine võtab aega maksimaalselt 5 min ja on elementaarne toiming. Hiljem on need toimingud e-toimiku kaudu veel lihtsamaks muutunud. Kui võlgade sissenõudmine koosneks ainult maksekäsu kiirmenetluse avalduse või tüüphagi võla sissenõudmise koostamiseks ja esitamiseks, siis oleks kostja saanud seda ise teha. Seda enam, kostja ise tasus ka riigilõivud. Reeglina on just toimingud peale kohtulahendi saamist kõige olulisemad ja aeganõudvad. Täitmisavalduste esitamine kohtutäituritele üldjuhul ei eelda võlgnikelt automaatset raha laekumist ilma ühegi toimingu tegemiseta. Raha laekumist peab pidevalt jälgima ning otsustama edasisi tegevusi ja vajadusel korrigeerima tööd võlgnikega. Nõuete tasumise tagamiseks tehakse pidevalt tööd nii võlgnike kui ka kohtutäituritega.
15 (25)
2-19-17524
60.Kui hageja loogika järgi peale kohtulahendi kättesaamist ja selle kohtutäiturile üleandmist tuleb lugeda, et käsund on tervikuna täidetud, siis kohe tekib küsimus kas Condor Inkasso OÜ või keegi teine inkassofirma tegeleks eeltoodud toimingutega tasuta. Eelnimetatud toimingud on tihti rohkem aeganõudvad ning suuremas osas just nimelt eelnimetatud toimingute tulemusest sõltub raha laekumine võlgnike poolt. Reeglina saadud kohtulahend (tavaliselt kas maksekäsk või tagaseljaotsus) ei tähenda, et võlgnik kohe alustab võlgnevuse tasumist.
61.Hageja üritab mõistete ja andmetega manipuleerides eksitada kohut. Väide, et eraisikutest võlgnike puhul õnnestub sisse nõuda 100% võlast on vale, paljasõnaline ja tõendamata. Tuleb eelkõige arvestada, milliste eraisikutega on tegemist. Antud vaidluses esitatud nõuded on enamasti isikute vastu, kes on tõsistes rahalistes raskustes, s.t. paljudel nendest on hulgaliselt kohustusi (võib tuua näiteid, kus eraisiku vastu on algatatud üle 40 täitemenetluse). Paljudel on ka kaotatud sissetulek mõne aja pärast peale laenu võtmist või sissetulek on muutunud nii väikseks, et ei võimalda kinnipidamisi teostada. Eraldi peaks mainima, et märkimisväärne osa võlgnikutest eraisikuid üritavad oma probleeme lahendada elukoha riigi vahetamisega, sellisel juhul ei anna nii Eestis saadud kohtulahend kui kohtutäiturite toimingud tulemusi ja nõue jääbki tasumata. Need eraisikud, kellelt on võimalik 100% nõudest probleemideta saada, tasuvad need iseseisvalt, kohtuväliselt ja ilma inkassofirma osaluseta. Ei saa kuidagi pidada tõenäoliseks, et hagi p 1.9 nimetatud võlgnikelt on võimalik sisse nõuda 100% võlast ning vastupidised hageja väited on täiesti asjakohatud.
62.Condor Inkasso OÜ menetluses oli kokku 2153 nõuet, millest 845 (39%) nõude katteks ei toimunud ühtegi laekumist. Uue inkassofirma aktiivse töö tulemusena õnnestus „lootusetu“ nõuete kogust vähendada 471 (22%-ni). Inkassofirmade praktikas õnnestub enamus nõudeid sisse nõuda 3-4 aasta jooksul, seega on suur tõenäosus, et enamus sellest 22% tuleb lõpuks maha kanda (menetlused olid alustatud aastael 2013-2016). 2153 nõudest on toimunud laekumised 70% nõuete osas ja seda aktiivse menetluse tulemusena uue inkassofirma poolt (!). See ühiselt tõendab, et hageja väide 100% nõuete laekumisest on paljasõnaline ja vale.
63.Võlgade sissenõudmine ei lõpe kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega või täiturile täitmisavalduse esitamisega. Kohtulahendite kättesaamine ja nende ülendmine kohtutäiturile ei tähenda a priori, et koheselt laekub võlgnikelt raha ilma mingi täiendava toiminguta. Kostja on jätkuvalt kindlal seisukohal, et hagejal ei ole üldse õigust nõuda mingit tasu peale käsunduslepingu lõppemist (nii ühekordse tasu kui ka perioodilised maksed peale lepingu lõppemist) ning vastupidine hageja lähenemine on selgelt vastuolus poolte tahtega lepingu sõlmimisel. Käsunduslepingu tingimuste kohaselt tekkis Condor Inkasso OÜ-l õigus saada oma tasu alles siis, kui kostjale laekus võlgnikelt tasutud rahasumma. Condor Inkasso OÜ esitas kostjale arved kuni 13.11.2016.a toimunud laekumiste eest (so kuni käsunduslepingu lõppemiseni), mis on kostja poolt ka tasutud ning selles osas vaidlus puudub. Peale käsunduslepingu lõppemist ei ole Condor Inkasso OÜ-l õigust saada mingit tasu. Pooled ise valisid sellise koostöö variandi, kus tasu makstakse mitte protsessi eest, vaid alles siis kui on lepingu kehtivuse ajal saavutatakse tulemus - võlgnikelt laekub raha.
64.Ei läbirääkimistel ega kirjavahetuses ei olnud kunagi mainitud, et Condor Inkasso OÜ peaks saama tasu või saama perioodilisi makseid peale lepingu lõppemist. Ka lepingus ei kajastunud sätteid, mis võimaldaksid Condor Inkasso OÜ-l saada taolisi makseid. Mõlemad pooled alati tõlgendasid lepingut nii, et uuele inkassoettevõttele sissenõudmise protsessi üleandmisel hakkab kostja tasuma arveid juba uuele ettevõttele, kuna tasuda ühe ja sama töö eest kahele ettevõttele oleks äärmiselt absurdne. Seega kostja ei saa kuidagi nõustuda hageja
16 (25)
2-19-17524 seisukohaga, et Condor Inkasso OÜ-l on õigus saada tasu nö «eluaegselt». Selline suvaline lepingu ja selle lisade tõlgendamine on selgelt vastuolus nii mõistlikkuse kui ka hea usu põhimõtetega. Puudub vaidlus, et kuni käsunduslepingu lõpetamiseni, so kuni 13.11.2016.a esitas Condor Inkasso OÜ kostjale regulaarselt arveid, millised olid kostja poolt ka nõutekohaselt tasutud. Peale käsunduslepingu lõpetamist ei ole Condor Inkasso OÜ poolt arveid esitatud, just nimelt põhjusel, et temal puudub alus mingi tasu kättesaamiseks.
65.Absoluutselt ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et «Condor Inkasso OÜ-l on õigus nõuda oma tasu tervikuna, sest Leping lõppes kostjast (käsundiandjast) tuleneva asjaolu tõttu (kostja soovis Lepingu lõpetamist) ja kogu tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane, sest käsund on Condor Inkasso OÜ poolt sisuliselt tervikuna täidetud ning täitemenetluste algatamise ja kokkulepete sõlmimise tõttu saab eeldada, et hagi p-s 1.9. toodud võlgnevused laekuvad kostjale 100%-lt, so kokku vähemalt summas 1 188 736,67 eurot». Lepingu järgi oli käsund suunatud tulemusele ning alles tulemuse saavutamisel (so võlgnikelt raha laekumine) oli Condor Inkasso OÜ-l õigus tasule. Lepingu lõppemise hetke seisuga ei olnud tulemus saavutatud, so käsund ei olnud täidetud ning vastupidised hageja väited on täiesti alusetud.
66.Kostja ütles lepingu üles, kuna see olnud tingitud Condor Inkasso OÜ poolsest (käsundisaajapoolsest) lepingurikkumisest ning antud olukorras tasu maksmine kas osaliselt või tervikuna on asjaolusid arvestades ei ole kuidagi õiglane. Tulemus oli saavutatud uue inkassofirma aktiivse töö tõttu (ja seda ka vaid osaliselt kolme aasta töö jooksul), mitte Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena.
67.Hageja eeldus, et hagi p-s 1.9. toodud võlgnevused laekuvad kostjale 100%-lt, so kokku vähemalt summas 1 188 736,67 eurot, ei ole millegagi põhjendatud. Condor Inkasso OÜ on väga hästi teadlik, et kunagi ei laeku kõik võlgnevused alati 100%-lt ning vastupidist tõendatud ei ole. Osa võlgnevustest on alati lootusetud, osa võlgnevustest nõutakse sisse vaid mitmete aastate aktiivse töö käigus (maksekäsu kättesaamine ja täitmisavalduse esitamine ei eelda võlgnevuse kohest laekumist). Hageja eksitab kohut väites, et Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena oli kostjale tagatud kostja võlgnike laekumiste alusel igakuine kindel rahavoog. Igakuine rahavoog on alates detsembrist 2016 kuni käesoleva ajani tagatud just nimelt uue inkassofirma poolse töö tulemusena ning vastupidised väited ei vasta tõele. Hagi esitamisega soovib just nimelt hageja alusetult rikastuda ning saada seda, mis temal ei ole õigust saada.
68.Isegi kui eeldada, et peale käsunduslepingu lõppemist, oleks Condor Inkasso OÜ-l mingi õigus tasu saada (kostja sellega kindlasti ei nõustu), siis isegi sel juhul ei ole Condor Inkasso OÜ-l õigust saada tasu täies ulatuses (so 20 %). Condor Inkasso OÜ ei ole kolme viimase aasta jooksul tegelenud kostja võlgnikega, seetõttu ei teki Condor Inkasso OÜ-l kulusid, mis võiksid olla seotud antud võlgnevuste sissenõudmisega/klientide teenindamisega, kulusid tööjõule, rendile jms. Kui hagejale makstakse tasu 20%, siis tegemist on just nimelt hagejapoolse alusetu rikastumisega. Olukorras, kus tulemust saavutatud ei olnud, siis ei saa kuidagi lugeda, et käsund on täidetud; kus leping oli lõppenud just nimelt käsundisaajapoolse lepingurikkumise tõttu; kus võlgnevuse sissenõudmisega hagi p-s 1-9 nimetatud võlgnike osas juba kolme aasta jooksul tegeleb teine inkassofirma ning just nimelt selle firma töö tulemusel toimuvad laekumised, ei ole esitatud hagi kuidagi põhjendatud.
69.Oma 18.03.2020 menetlusdokumendis on kostja on jätkuvalt seisukohal, et ei ole põhjendatud hageja huvi saada täielik ülevaade toimunud laekumistest. Lepingu järgi oli käsund suunatud tulemusele ning alles tulemuse saavutamisel (so võlgnikelt raha laekumine) oleks Condor Inkasso OÜ-l õigus tasule. Lepingu lõppemise hetke seisuga ei olnud tulemus
17 (25)
2-19-17524 saavutatud, so käsund ei olnud täidetud. Tulemus oli saavutatud uue inkassofirma aktiivse töö tõttu (ja seda ka vaid osaliselt kolme aasta töö jooksul), mitte aga Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena. Uuele inkassoettevõttele sissenõudmise protsessi üleandmisel hakkab kostja tasuma arveid juba uuele ettevõttele. Ei ole ühtegi loogilist põhjendust, miks kostja peaks tasuma ühe ja sama töö eest kahele eraldi ettevõttele. Seda enam, Condor Inkasso OÜ ei ole kolme viimase aasta jooksul üldse tegelenud kostja võlgnikega, seetõttu ei tekkinud Condor Inkasso OÜ-l sellega mingeid kulusid. Seega täielikku ülevaadet toimunud laekumistest ei ole millegagi põhjendatud nõuda.
70.Kostja esitas 18.03.2020 menetlusdokumendi lisana laekumised perioodil 13.11.201628.05.2018.a. Perioodil 13.11.2016 - 28.05.2018 on kostjale laekunud 521 293 eurot. 20% sellest summast on 104 259 eurot. Kostja selgitab, et kostjal on avatud eraldi konto, kuhu laekub raha vaid hagiavalduses nimetatud võlgnikelt. Lisana 1 esitatud konto väljavõtetes kajastatud summad erinevad veidi faktilistest laekumistest, kuna nad sisaldavad ka summasid, mis olid ekslikult sissekantud, tagasimaksed kohtutäituritele jms (selliste laekumiste eest ei pidanud Condor Inkasso OÜ-le tasu maksma). Faktilised laekumised võlgnikelt on kokku summas 521 293,79 eurot. Hageja mõistlikuks tasuks oleks summa 6 912 eurot (104 259 eurot х 6,63%). 6,63% vastab ettevõtte Condor Inkasso OÜ rentaablusele (vt 02.03.20120.a kostja menetlusdokument) ja kostja nõustub kompromissiga, et Condor Inkasso OÜ-le hüvitatakse saamata jäänud tulu perioodil kuni 28.05.2018.a, mis ei saa olla suurem kui 6,63 % lepingutasust (st 20%-st).
71.14.04.2020 menetlusdokumendis jääb kostja oma varem esitatud seisukohtade juurde. Peale käsunduslepingu lõppemist ei ole Condor Inkasso OÜ-l õigust saada mingit tasu. Pooled ise valisid sellise koostöö variandi, kus tasu makstakse mitte protsessi eest, vaid alles siis kui on lepingu kehtivuse ajal saavutatakse tulemus - võlgnikelt laekub raha. Lepingu lõppemise hetke seisuga ei olnud tulemus saavutatud, so käsund ei olnud täidetud. Tulemus oli saavutatud uue inkassofirma aktiivse töö tõttu (ja seda ka vaid osaliselt kolme aasta aktiivse töö jooksul), mitte aga Condor Inkasso OÜ poolse töö tulemusena. Puudub vaidlus, et alates 13.11.2016.a Condor Inkasso OÜ ei ole üldse tegelenud kostja võlgnikega. Uuele inkassoettevõttele sissenõudmise protsessi üleandmisel hakkab kostja tasuma arveid juba uuele ettevõttele.
72.Hageja kirjutab, et «samas ei ole hagi vastuse p-st 22 nähtuvalt vaidlust selles, et hagi punktis 1.11 nimetud võlgnevuse summast (so 1 188 736,67 eurot) laekub vähemalt ca 70% (so 832 115,67 eurot, millest hageja tasu summa moodustab 20%, so 166 423,13 eurot). Hageja ei anna edasises menetluses kostjale nõusolekut selle omaksvõtu tagasivõtmiseks (TsMS § 231 lg 3)». Hageja moonutab kostja poolt toodut. Tegemist ei ole omaksvõtuga, vaid kostja eeldusega. Kostja märkis, et «kostja kogemus ütleb, et paremal juhul võib 10 aastase aktiivse (!!) menetluse tulemusena laekuda ca 70% sellest summast». Kostja vaid eeldas lähtudes oma kogemusest, et kui aktiivselt tegeleda võlgnevuse sissenõudmisega mitmete aastate jooksul, siis isegi sel juhul ei ole 100% võlgnevusest võimalik sisse nõuda.
73.Kuna alates 13.11.2016.a Condor Inkasso OÜ ei ole üldse tegelenud kostja võlgnikega, siis ei tekkinud Condor Inkasso OÜ-l ka kulusid, mis võiksid olla seotud antud võlgnevuste sissenõudmisega/klientide teenindamisega, kulusid tööjõule, rendile jms. Seega isegi sel põhjusel nõuda tasu ei ole millegagi põhjendatud ja õige. Isegi kui eeldada, et Condor Inkasso OÜ oleks täitnud käsundi sisuliselt tervikuna (mida aga kostja ei tunnista), siis isegi sel juhul ei saa Condor Inkasso OÜ nõuda tasu, mis on suurem kui 6,63 % oma lepingutasust (vt kostja 02.03.2020.a menetlusdokument).
18 (25)
2-19-17524
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
74.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 (II kd, tl 67-68). Harju Maakohtu 18.12.2019 määrusega lubas kohus kostja Express Credit AS (registrikood 12338141, kustutatud) asemel menetlusse astuda tema õigusjärglasel AB Kreditex AS (registrikood 12041659), seega tuleb käesolevas menetluses kostjana käsitleda AB Kreditex AS-i. Samuti märgib kohus, et 06.06.2019 loovutas Condor Inkasso OÜ käsunduslepingust tulenevad Condor Inkasso OÜ rahalised nõuded (sh tasunõuded, viivise nõuded jm) kostja vastu hagiavalduse punktis 1.9 nimetatud kostja võlgnike osas Taizer OÜ-le (I kd, tl 55). Seda asjaolu pole ka kostja vaidlustanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Seetõttu on käesolevas asjas hagejaks Taizer OÜ. Pooled on kokku leppinud Harju Maakohtu kohtualluvuses (I kd, tl 53-54).
75.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ja kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
76.Vaidlus puudub selles, et 03.01.2014 sõlmiti Condor Inkasso OÜ ja Express Credit AS (kostja) vahel 03.01.2014.a käsundusleping nr xxxx (I kd, tl 25-26), mille alusel osutas Condor Inkasso OÜ kostjale võlgade sissenõudemenetluse teenust (vt lepingu p 1.1), mille eest kostja kohustus kostja tasuma Condor Inkasso OÜ-le tasu arvestusega 20% käsundi täitmise käigus kostja võlgnikelt sisse nõutud summadest (vt lepingu p 3.3.1.).
77.Vaidlus puudub ka selles, et kostja on edastanud Condor Inkasso OÜ-le kaks lepingu ülesütlemise teadet. 28.05.2016 edastas kostja Condor Inkasso OÜ-le teate, milles teavitas, et kostja ütleb lepingu selle punkti 6.2 alusel üles alates 28.05.2018 (I kd, tl 31-31). 12.08.2016 allkirjastatud kirjaga edastas kostja Condor Inkasso OÜ-le aga käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles kostja avaldas, et ütleb lepingu selle punkti 6.3 alusel üles alates 12.11.2016 (I kd, tl 32-34). Kostja teavitas Condor Inkasso OÜ-d oma ülesütlemisavalduses, et Condor Inkasso OÜ töötajatele antud volikirjad tunnistatakse kehtetuks alates 13.11.2016. Condor Inkasso OÜ vaidles käsunduslepingu erakorralisele ülesütlemisele vastu (I kd, tl 3539).
78.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolne käsunduslepingu ülesütlemine alates 12.11.2016 oli kehtiv või mitte. Kostja leiab, et käsundusleping on lõppenud alates 12.11.2016, mida Condor Inkasso OÜ on korduvalt tunnistanud nii oma väidetega kui ka käitumisega. Kostja tugineb sellele, et olukorras, kus vaatamata korduvatele nõuetele ei ole kostja saanud Condor Inkasso OÜ-lt kogu vajalikku informatsiooni ja dokumente, ei ole Condor Inkasso OÜ andnud kostjale võimalust veenduda Condor Inkasso OÜ teenuse osutamise korrektsuses, ei võinud kostjalt kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni etteteatamistähtaja lõppemiseni, so kuni 28.05.2018. Hageja leiab, et kostja väited, nagu oleks Condor Inkasso OÜ mingil viisil rikkunud käsunduslepingut) või nagu oleks Condor Inkasso OÜ teenuste kvaliteet oluliselt langenud, on paljasõnalised ja väärad. Condor Inkasso OÜ ei ole hageja arvates käsunduslepingut rikkunud, samuti on kõik Condor Inkasso poolsed lepingu alusel kostjale osutatud teenused alati olnud kvaliteetsed, mistõttu ei olnud kostjal alust käsunduslepingut erakorraliselt üles öelda.
19 (25)
2-19-17524
79.Pooled on viidanud seoses lepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse vaidlusega tsiviilasjale nr 2-17-19494. Nimetatud tsiviilasjas vaidlesid pooled sisuliselt samadel asjaoludel käesoleva vaidlusega selle üle, kas kostja poolne käsunduslepingu ülesütlemine alates 12.11.2016 oli kehtiv või mitte (vt nt II kd, tl 1-2; tl 82). Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2020 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-19494 p-s 51 märgitakse, et Condor Inkasso OÜ esitas AB Kreditex AS poolt esile toodud lepingurikkumise süüdistusele koheselt vastuväited, mille juurde ta jäi kogu menetluse vältel: - Hagejal on õigus nõuda vaid selliseid andmeid ja dokumente, millised kostja on kohustatud esitama hagejale lepingu alusel ning mingeid muid lepingus nimetamata andmeid ja dokumente hagejal kostjalt alust nõuda ei ole; - Kõik lepingu kohased andmed ja dokumendid on kostja regulaarselt hagejale esitanud. Lepingu p 5.2.3. kohaselt on kostjal kohustus esitada hagejale kirjalikke ülevaateid kõigi tema käsitleda antud võlgnevuste hetkeolukorra kohta. Lepingu p 5.2.3. kohased ülevaated on alates lepingu sõlmimisest (03.01.2014) ka regulaarselt kostja poolt hagejale esitatud ning selliste ülevaadete kohta ei ole hageja kostjale seni pretensioone esitanud. Esimesed pretensioonid ülevaate kohta esitas hageja alles 2016.a. suvel, kuid ei ole selgitanud, millisel põhjusel ei vasta esitatud ülevaade lepingu tingimustele, st millised on esitatud ülevaate puudused; - Kõik ülesütlemisavalduses nimetatud dokumendid on hagejale alati olnud kättesaadavad kostja andmebaasis, millele hagejal on ligipääs. Samuti on kohtudokumendid kättesaadavad ka etoimikus. Kostja on seda korduvalt hagejale selgitanud, samuti on kostja hagejale teada andnud, et juhul, kui selleks on vajadus, on ta valmis viima läbi koolituse andmebaasi kasutamiseks, kuid hageja ei ole selleks soovi avaldanud; - Vastuseks ülesütlemisavalduses toodud etteheitele, et kostja ei esitanud oma ettevõtte kohta informatsiooni, mida hageja vajas Finantsinspektsioonilt tegevusloa taotlemiseks, selgitas kostaja, et krediidi andmiseks vajaliku litsentsi saamiseks ei nõua Finantsinspektsioon andmete esitamist krediidiandjale teenust osutava inkassoettevõtte kohta. Sellest informeeris kostja ka hagejat, kes sellele teabele ei vastanud; - VÕS § 196 lg 3 kohaselt ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Kostja on alates lepingu sõlmimisest (03.01.2014) esitanud lepingu p-s 5.2.3 nimetatud ülevaateid regulaarselt ning seni ei ole hageja esitatud ülevaadete osas pretensioone ega küsimusi esitanud. Eelnevat silmas pidades on ilmne, et hageja poolsed enam kui 2 aastat hiljem esitatud etteheited ülevaadete vormi ja sisu kohta ei anna hagejale VÕS § 196 lg 3 kohaselt enam alust lepingu ülesütlemiseks (II kd, tl 90 ja tl 90 pöördel).
80.Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2020 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-19494 p-des 4854 jõudis ringkonnakohus järeldusele, et tõendeid selle kohta, et Condor Inkasso OÜ oleks käsunduslepingut rikkunud, esitatud ei ole. Ringkonnakohus märkis, et Condor Inkasso OÜ ei ole kunagi omaks võtnud asjaolu, et on käsunduslepingut rikkunud ega ka seda, et käsundusleping lõppes 12.11.2016 erakorralise ülesütlemisega. Ringkonnakohus selgitas, et ülesütlemisavalduse esitamine ei tõenda veel seda, et oleks ka tegelikult olnud õiguslik alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul olid etteheited Condor Inkasso OÜ-le aruannete väidetava mitteesitamise kohta üldsõnalised ja põhjendamatud ega andnud alust käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ringkonnakohus märkis, et vaidlust ei ole, et Express Credit AS-l oli kuni 2017.a. veebruarini juurdepääs Condor Inkasso OÜ süsteemile, kust nähtusid kõik Condor Inkasso poolsed toimingud ja laekumised Express Credit AS võlgnike osas, kust Express Credit AS sai täieliku ülevaate oma võlgnike võlgade sissenõudmise menetluse seisu kohta. Ringkonnakohus tuvastas, et käsundusleping ei lõppenud erakorralise ülesütlemisega 22.11.2016 (II kd, tl 90 ja 90 pöördel).
81.Kohus ei näe käesolevas menetluses sisuliselt samadel asjaoludel alust hinnata käsunduslepingu erakorralise ülesütlemisega seotud vaidlust teisiti kui hindas Tallinna
20 (25)
2-19-17524 Ringkonnakohus 08.04.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-19494. Kohus leiab, et ka käesolevas asjas kostja poolt esitatud tõendid ei võimalda järeldada, nagu oleks Condor Inkasso OÜ käsunduslepingut rikkunud. Kohus asub käesolevas asjas sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-19494 seisukohale, et pooltevaheline käsundusleping ei lõppenud mitte 12.11.2016 (kuivõrd käsunduslepingu ülesütlemine ei olnud vastavate materiaalsete eelduste puudumise tõttu kehtiv), vaid varasema korralise käsunduslepingu ülesütlemisavalduse alusel 24-kuulise etteteatamisega. Kohus loeb tuvastatuks, et käsundusleping lõppes 28.05.2018. Asjaolule, et käsundusleping on kostja poolse kehtiva ülesütlemisega lõppenud alates 28.05.2018, tugineb ka hageja (I kd, tl 2 pöördel, tl 18 pöördel).
82.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 108 lg 1 ja käsunduslepingu alusel tasumata põhivõlgnevuse tasumist kokku summas 237 747,33 eurot (I kd, tl 20). Kohus nõustub hagejaga, et kuni lepingu lõppemiseni on leping pooltele täitmiseks kohustuslik, st et kuni 28.05.2018 oli kostjal kohustus maksta Condor Inkasso OÜ-le käsunduslepingu kohast tasu, millena oli kokku lepitud 20% võlgnikelt sissenõutud ehk reaalselt tasutud summadest (I kd, tl 25, tl 28). Hageja märgib samuti õigesti, et vaidlust ei ole, et kokku oli seisuga 28.05.2018 laekumisi toimunud vähemalt 521 293 eurot. Samuti nõustub kohus hageja kriitikaga, et kostja väited, nagu sisaldaks kostja pangakontole võlgnikelt laekunud summa mingeid ekslikke laekumisi, on paljasõnalised. Seetõttu loeb kostja poolt esitatud pangaväljavõtete alusel tuvastatuks, et hagiavalduses nimetatud võlgnikelt laekus pärast kostjapoolset alusetut käsunduslepingu ülesütlemist 12.11.2016 kuni käsunduslepingu tegeliku lõppemiseni 28.05.2018 kokku summa 523 753,67 eurot (II kd, tl 62-64).
83.Vaidlus puudub selles, et kostja pole kuni käsunduslepingu lõppemiseni 28.05.2018 toimunud laekumistelt summas 523 753,67 eurot hagejale kokkulepitud tasu maksnud. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt käsunduslepingus kokkulepitule 20% viidatud laekumisest summas 523 753,67 eurot, mis on 104 750,73 eurot. Kohus rahuldab hageja põhinõude osaliselt. Samuti kuulub osaliselt (vastavalt põhinõude rahuldamise ulatusele) rahuldamisele hageja viivisenõue. Hageja nõuab põhivõlgnevuselt viivist perioodi eest 29.05.2018 - 08.11.2019 (I kd, tl 20 pöördel). Kohus on seisukohal, et hageja käsunduslepingu kestel võlgnikelt laekunud summadega seotud tasunõue muutus sissenõutavaks hiljemalt lepingu lõppemisel 28.05.2018, mistõttu on hagejal õigus arvestada tasumata põhivõlgnevuselt ka viivist alates 29.05.2018. Viivise määrana on pooled käsunduslepingu p-s 3.4. kokku leppinud 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest (I kd, tl 25 pöördel). Kuna kohtu poolt tuvastatud asjaoludel on kostja poolt hagejale maksmisele kuuluv põhivõlgnevuse summa 104 750,73 eurot, siis sellelt summalt arvestatud viivis määraga 0,15% päevas perioodil 29.05.2018 08.11.2019 moodustab 83 119,7 eurot. Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt AB Kreditex AS hageja Taizer OÜ kasuks välja 187 870,43 eurot, sealhulgas põhivõlgnevuse summas 104 750,73 eurot ja viivise summas 83 119,7 eurot.
84.Kohus on seisukohal, et hageja õigust saada käsunduslepingu kohast tasu 20% võlgnikelt sissenõutud summadest kuni käsunduslepingu lõppemiseni 28.05.2018 ei väära kostjapoolne alusetu käsunduslepingu ülesütlemine alates 12.11.2016 ega asjaolu, et Condor Inkasso OÜ töötajatele välja antud volikirjad tunnistati kehtetuks alates 13.11.2016 (I kd, tl 3234). Kohus nõustub hagejaga, et Condor Inkasso OÜ-l ei olnud võimalik just kostjapoolse alusetu käsunduslepingu erakorralise ülesütlemise tõttu jätkata käsunduslepingu täitmist. Seetõttu kostja ei saa hageja käsunduslepingust tulenevat tasunõuet välistada väitega, et ta andis lepingu kehtivuse ajal võlgade sissenõudmise üle uuele inkassofirmale. Asjaolu, et kostja põhjendamatult ei lubanud hagejal lepingu täitmist jätkata kuni selle lõppemiseni 28.05.2018
21 (25)
2-19-17524 ning sellega seotud kostja võimalikud täiendavad kulud on kostja enda risk. Seetõttu ei kuulu käsunduslepingu kohasest hageja tasust mahaarvamisele ka hageja poolt kokkuhoitud aja- ja töökulu perioodil 12.11.2016 - 28.05.2018, sest hageja poolne käsunduslepingu täitmise võimatus tekkis kostja süül ja oli seega kostja enda riskiks. Samuti ei näe käsundusleping ette lepingujärgsest tasunõudest (VÕS § 627 lg 1) mahaarvamiste tegemist ning lepingu kehtivuse perioodil tekkinud tasunõudele ei kohaldu VÕS § 629 lg 2 teine lause.
85.Hageja õigust saada käsunduslepingu kohast tasu 20% võlgnikelt sissenõutud summadest kuni käsunduslepingu lõppemiseni 28.05.2018 ei muuda ka hageja poolt kostjale arvete esitamata jätmine. Hageja märgib õigesti, et peale 12.11.2016 ei saanudki Condor Inkasso OÜ kostjale arveid esitada, sest kostja poolt Condor Inkasso OÜ volituste kehtetuks tunnistamise tõttu puudus Condor Inkasso OÜ-l informatsioon selle kohta, millised laekumised on kostja võlgnikelt toimunud (ilma millise infota ei olnud aga arvete koostamine võimalik, sest Condor Inkasso OÜ tasu oli 20% laekumistelt).
86.Samuti ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust kostja vastuväited, mis põhinevad hageja tegevuse kasumlikkusele ja hageja majandusnäitajate analüüsile. Kohus nõustub hagejaga, et käsunduslepingus ei ole pooled kokku leppinud, et Condor Inkasso OÜ tasu suurus sõltuks Condor Inkasso OÜ kasumist või sellest, kui mitu Condor Inkasso OÜ töötajat kostja võlgnikega tegeleb. Hageja märgib õigesti, et käsunduslepingu kohaselt on kostjal kohustus maksta tasuna 20% käsundi täitmise käigus kostja võlgnikelt laekunud summadest (vt käsunduslepingu p 3.3.1.). Lepingujärgse tasu nõude esitamine tuginebki käsunduslepingule (VÕS § 627 lg 1) ning lepingujärgselt tasunõudelt ei näinud pooled ette mistahes mahaarvamiste tegemist.
87.Kohus ei nõustu aga hagejaga selles, justkui olnuks hagejal õigus saada käsunduslepingus kokku lepitud tasu ka pärast lepingu lõppemist 28.05.2018 toimunud laekumistelt. Hageja leiab, et kuni käsunduslepingu lõppemiseni (so kuni 28.05.2018) tuleb hagejale tasu maksta käsunduslepingu punkti 3.3.1. alusel igalt selleks ajaks toimunud laekumiselt (so seisuga 28.05.2018 laekunud summalt 521 293 eurot arvestusega 20%) ning edaspidi (so alates 29.05.2018) tuleb hagejale makstava tasu osas lähtuda VÕS §-st 629 lg 1, 2. Kohus märgib, et VÕS § 629 lg 1 ja lg 2 on sätestatud seadusjärgne mõistliku tasu nõudeõigus ja selle määramise põhimõtted. Kohus on seisukohal, et VÕS § 629 sätted ei kohaldu juhul, kui pooled on tasu maksmises ja selle suuruses kokku leppinud lepingu alusel. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes III, lk 23 (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, Tallinn 2009) on samuti VÕS § 627 kommentaarina selgitatud, et esimeseks ja soovitatavaks lahenduseks käsundisaajale tasu maksmisel on alati tasu maksmine vastavalt lepingule. Alles siis, kui tasu maksmist ja selle suurust lepingus kokku lepitud ei ole, võib kõne alla tulla mõistliku tasu maksmine. Kohus nõustub kostjaga, et käesoleval juhul on pooled käsunduslepingu kohaselt ise valinud sellise koostöö variandi, kus tasu makstakse mitte protsessi eest, vaid alles siis, kui lepingu kehtivuse ajal saavutatakse tulemus - võlgnikelt laekub raha. Kohus märgib, et lepingu nn subjektiivne tõlgendamine poolte ühise tahte väljaselgitamise kaudu tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lepingu tingimused on formuleeritud segaselt või ebamääraselt, on kasutatud mitmetähenduslikke väljendeid vms (vt P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; VÕS kommenteeritud väljaanne I, Tallinn 2016, lk 156). Käesoleval juhul on käsunduslepingu punkt
3.3.1.sõnastatud selgelt ja selles on kokku lepitud, et teenusetasu makstakse üksnes käsundi täitmise käigus võlgnikelt sissenõutud summadelt (I kd, tl 25). Käsundit olnuks aga käesoleval juhul võimalik täita üksnes kuni käsunduslepingu lõppemiseni 28.05.2018.
Eksitav on hageja viide VÕS § 195 lg 2 teisele lausele, mille kohaselt lepingust kuni
22 (25)
2-19-17524 selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Kohtu hinnangul saavad lepingulised õigused ja kohustused kehtima jääda üksnes käsunduslepingu tähtaja piires ning vaidlus puudub, et käsundusleping lõppes 28.05.2018. VÕS § 195 lg 2 esimeses lauses on sätestatud, et „Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest.“ See kinnitab, et lepingulised õigused ja kohustused ei jää kehtima tulevikku suunatuna.
89.Kohtu järeldust kinnitab Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-1719494, millega jäeti rahuldamata Condor Inkasso OÜ 04.04.2019 täiendav tasaarvestuse avaldus AB Kreditex AS vastu (sarnaselt käesoleva menetlusega olid Condor Inkasso OÜ tasaarvestuse avalduse aluseks nõuded, mille osas Condor Inkasso OÜ väitis, et on käsunduslepingu alusel täitnud käsundi sisuliselt tervikuna). Ringkonnakohus selgitas oma otsuse p-s 68, et ringkonnakohus ei nõustu Condor Inkasso OÜ seisukohaga, nagu oleks Condor Inkasso OÜ-l käsunduslepingu p 3.3.1. ja VÕS § 629 lg 1 ja 2 alusel õigus saada AB Kreditex AS-lt tasu põhjusel, et Condor Inkasso OÜ on sisuliselt käsundi täitnud. Ringkonnakohus märkis, et iseenesest võiks Condor Inkasso OÜ-l olla käsundi sisulisel täitmisel VÕS § 629 lg 1 ja 2 alusel tasu nõue, kuid antud juhul on pooled kokku leppinud teisiti. Ringkonnakohtu seisukoha järgi sõltub tasunõude olemasolu üksnes võlgnikelt raha reaalsest laekumisest, mitte aga sellest, kui Condor Inkasso on saavutanud täitedokumendi võlgniku suhtes ja selle täiturile üle andnud (II kd, tl 91 pöördel).
90.Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hagejal ei ole õigust nõuda VÕS § 629 alusel kostjalt käsunduslepingu järgset tasu pärast lepingu lõppemist 28.05.2018. Sellist õigust ei tulene hagejale ka käsunduslepingu lisast 2 (I kd, tl 28), mis käsunduslepingu osana ei laienda poolte õigusi ja kohustusi väljapoole käsunduslepingu kehtivust, vaid käsitleb üksnes teenustasu protsendi muutmist. Kohus ei nõustu ka hageja argumendiga, nagu oleks talle pärast käsunduslepingu lõppemist jätkuvalt lepingujärgse tasu maksmine õiglane. Kohus ei näe mõistlikku põhjust, miks peaks hageja lepingujärgse tasu õigus laienema väljapoole käsunduslepingu lõppemise aega. Vastasel korral puuduks lepingu lõppemise ajal sisuline tähendus. Vaidlus puudub selles, et hageja ei ole alates 13.11.2016 käsunduslepingut reaalselt täitnud ning kohtu hinnangul ei oleks õiglane ega mõistlik, kui hageja sellele vaatamata saaks midagi tegemata puhastulu uue inkassofirma kaasabil võlgnikelt laekuvatelt summadelt. Kohus nõustub kostjaga, et hagejale n-ö „eluaegse“ tasu maksmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja kinnitusel on igakuine rahavoog on alates detsembrist 2016 kuni käesoleva ajani tagatud just nimelt uue inkassofirma poolse töö tulemusena. Siiski ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut poolte vaidlusele ja esitatud tõenditele selles, milline on olnud käsundi täitmise ulatus, milline on olnud hageja või uue inkassofirma panus võlgnikelt laekuva raha suhtes; milline töö on võlgade sissenõudmisel kõige raskem ja mahukam või milline prognoos võlgade tulevase laekumise suhtes on kõige täpsem. Nimetatud asjaolud ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust, sest nagu kohus eelnevalt selgitas, ei ole hagejal õigust nõuda VÕS § 629 alusel kostjalt käsunduslepingu järgset tasu pärast lepingu lõppemist 28.05.2018.
91.Hageja alternatiivnõuded eeltoodud põhjendusi arvestades rahuldamisele ei kuulu (välja arvatud hageja esimene alternatiivnõue osas, mis kattub hageja põhinõudega lepingu alusel tasumata põhivõlgnevuse saamiseks ehk osas, milles hageja nõuab käsunduslepingu järgset tasu kuni lepingu lõppemiseni 28.05.2018, vt I kd, tl ja tl 20 pöördel). Hageja esimene alternatiivnõue põhineb ekslikule eeldusele, justkui oleks hagejal õigust nõuda kostjalt käsunduslepingu järgset tasu ka pärast käsunduslepingu lõppemist toiminud võlgnike laekumistelt. Hageja teine alternatiivnõue mõistliku tasu maksmiseks VÕS § 627 lg 2 alusel on samuti põhjendamatu. VÕS § 627 lg 2 on sätestatud, et kui tasu suurust ei ole kindlaks
23 (25)
2-19-17524 määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Käesoleval juhul olid pooled tasu suuruse käsunduslepingus kokku leppinud, seega VÕS § 627 lg 2 ei kohaldu. Üksnes siis, kui tasu maksmist ja selle suurust ei olnuks lepingus kokku lepitud, võinuks kõne alla tulla mõistliku tasu maksmine (vt ka käesoleva kohtuotsuse punkt 87).
92.Samuti jätab kohus rahuldamata hageja alternatiivnõuetega seotud hageja 14.04.2020 korduva taotluse tõendite kogumiseks (II kd, tl 83 ja tl 83 pöördel). Kuna hageja alternatiivnõuded on alusetud ega kuulu rahuldamisele (välja arvatud käsunduslepingu järgse tasu nõue kuni lepingu lõppemiseni 28.05.2018), siis puudub vajadus koguda nende nõuetega seotud andmeid. Andmed, mis puudutavad võlgnikelt toimunud laekumisi kuni käsunduslepingu lõppemiseni 28.05.2018, on kohtule juba esitatud. Kohus luges kostja poolt esitatud pangaväljavõtete alusel tuvastatuks, et hagiavalduses nimetatud võlgnikelt laekus pärast kostjapoolset alusetut käsunduslepingu ülesütlemist 12.11.2016 kuni käsunduslepingu tegeliku lõppemiseni 28.05.2018 kokku summa 523 753,67 eurot (II kd, tl 62-64). Seega on hagiavaldust võimalik lahendada esitatud tõendite alusel ning täiendavate tõendite kogumine ei ole vajalik. Ekslik on hageja 14.04.2020 menetlusdokumendis väljendatud arvamus, nagu järelduks Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2020 otsusest tsiviilasjas nr 2-17-19494 vajadus tuvastada kostja võlgnikelt laekunud summa suurus „käesoleva hetke seisuga.“ Kohus on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2020 otsusest järeldub hoopis see, et VÕS § 629 lg 1 ja 2 järgset tasu nõuet pärast käsunduslepingu lõppemist hagejal kostja vastu ei ole (vt II kd, tl 91 pöördel). Seega ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust pärast käsunduslepingu lõppemist toimunud võlgnike laekumised.
93.Põhistamata ja vastuolulised on hageja 14.04.2020 menetlusdokumendis väljendatud kahtlused, justkui ei tõendaks kostja poolt 18.03.2020 esitatud pangakonto väljavõtted, et kostjale ei oleks lisaks sellele toimunud täiendavaid laekumisi (nt mõnele teisele kostja pangakontole või kostja poolt osutatud kolmanda isiku pangakontole). Kohus märgib esiteks, et vastuolus oma kahtlusega on hageja 14.04.2020 oma menetlusdokumendis kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtted siiski oma nõude aluseks võtnud, märkides mh, et „Hageja peab vajalikuks siinjuures veelkord rõhutada, et kuni Käsunduslepingu lõppemiseni (so kuni 28.05.2018) tuleb hagejale tasu maksta Käsunduslepingu p 3.3.1. alusel igalt selleks ajaks toimunud laekumiselt (so seisuga 28.05.2018 laekunud summalt 521 293 eurot arvestusega 20%) ning edaspidi (so alates 29.05.2018) tuleb hagejale makstava tasu osas lähtuda VÕS §-st 629 lg 1, 2“ (II kd, tl 81 pöördel). Teiseks, kuigi hageja avaldab kahtlust kostja poolt esitatud andmete õigsuse osas, taotleb hageja mh just kostja kohustamist laekumiste aruande esitamiseks (II kd, tl 83). Kui hageja seab kostja poolt 18.03.2020 esitatud andmed ja pangaväljavõtted paljasõnaliselt kahtluse alla, siis puudub loogiline põhjus, miks peaks neid kahtlusi kummutama kostja poolt hilisemalt koostatav aruanne. Kolmandaks, pooltevahelise käsunduslepingu punkti 4.2.3. oli kostja kohustuseks eraldi arvelduskonto avamine võlgnike poolt rahaliste vahendite laekumiseks (I kd, tl 25 pöördel), mistõttu on käsunduslepinguga kooskõlas kostja selgitus, et kostjal on avatud eraldi konto, kuhu laekub raha vaid hagiavalduses nimetatud võlgnikelt. Põhjendamatu ja vastuolus käsunduslepinguga on hageja käsitlus, nagu võinuks võlgnike maksed laekuda ka mõnele muule kontole. Kuigi iseenesest ei saa kohus kõikvõimalikke kahtlusi välistada, ei ole kohtu ülesandeks võistlevas hagimenetluses tsiviilasjas teostada uurimisfunktsiooni ja kontrollida erinevaid kostja veenvalt põhistamata kahtlusi.
94.Lisaks juba eelnevalt viidatud normidele lähtub kohus käesoleva asja lahendamisel veel järgmisest normidest. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud
24 (25)
2-19-17524 tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
95.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 163 lg 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi osalist rahuldamist ning rahuldamise ulatust, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kohus selgitab, et kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
96.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
97.Hageja esitas 14.04.2020 taotluse tagastada Taizer OÜ arvelduskontole menetluskulude tagatis summas 4160 eurot. Kostja palus 17.04.2020 menetlusdokumendis jätta hageja taotluse rahuldamata. Kostja leiab, et taotlus on esitatud selgelt enneaegselt; taotlus oleks põhjendatud kui asjas oleks jõustunud kohtulahend ning hagejal ei oleks täitmata jäänud kohustusi menetluskulude näol kostja ees. Kohus nõustub kostjaga, et hageja taotlus menetluskulude katteks antud tagatise tagastamiseks on käesoleval hetkel enneaegne ja kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Hagejal on võimalus esitada vastav taotlus uuesti pärast käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumist, kui on täidetud TsMS § 195 lg 1 sätestatud eeldused.
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 20.04.2020 kohtuotsus.
25 (25)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.