Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova Kostja M.N (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi M.N-i vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ esitas 12.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 978,60 euro saamiseks. Kohus tegi 14.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 27.03.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 04.04.2025 Harju Maakohtule hagi M.N vastu võlgnevuse nõudes. Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS LHV Finance ja kostja M.N vahel 15.07.2022 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust 858,40 eurot, intresse 50,89 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 72,04 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (858,40 eurot) alates 05.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Kostja ja AS LHV Finance (esialgne krediidiandja) sõlmisid 15.07.2022 järelmaksuga müügilepingust nr xxx krediidilimiidiga 1319,55 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 11,20% aastas: krediidilimiit 1319,55 eurot, intressimäär 9,90% aastas, viivisemäär 9,90% aastas, tagasimaksete arv 48, maksepäev iga kuu 10. kuupäev.
4.Kostja sai krediiti kokku 1319,55 eurot, mis kanti 29.07.2022 E OÜ-le, kes oli kauba müüja.
5.Laenusumma tagasimaksmine toimub annuiteetgraafiku alusel. Tasumisele kuulus 48 igakuist laenusumma ja/või intressimakse tagasimakset, iga perioodilise makse suurus on 33,90 eurot (väljaarvatud esimene ja viimane).
6.Kostja poolt lepingu katteks tehtud tagasimaksetest arvestati põhiosa katteks 461,15 eurot, intressi katteks 181,17 eurot, lepingu tasu katteks 6,95 eurot, viivise katteks 0,12 eurot ja meeldetuletustasu katteks 5 eurot. Kostja teostas viimase tagasimakse 23.10.2023.
7.Hageja on hagiavalduses selgitanud, kuivõrd kostja ei taganud arvelduskontol piisavalt vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade debiteerimiseks ning jäi viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva (täielikult 10.03.2024, 10.04.2024 ja 10.05.2024 osamakse tasumisega), edastas krediidiandja kostjale 14.05.2024 teatise võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 28.05.2024. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega ütles krediidiandja lepingu ülesse 29.05.2024 ning õigusega nõue loovutada inkassofirmale.
8.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
8.1.põhivõlg 858,40 eurot (1319,55 – 461,15), kuivõrd kostja sai krediiti kokku 1319,55 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks 461,15 eurot;
8.2.intressid 50,89 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 858,40 eurot intressimääraga 9,90% aastas perioodi 24.10.2024 (viimase laekumise järgnev päev 23.10.2023 kuni 15.07.2024) – 29.05.2024 (lepingu ülesütlemine) eest;
8.3.sissenõutavaks muutunud viivised 72,04 eurot (põhivõlgnevuselt 858,40 eurot alates 30.05.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 04.04.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 9,90% aastas. Lisaks palub hageja välja 2
mõista viivist põhinõudelt alates 05.04.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.4.võla sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 04.06.2024 kiri 25 eurot; 27.06.2025 kiri 5 eurot; 05.07.2024 kiri 5 eurot.
9.Hagiavalduse kohaselt on 15.07.2022 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr xxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja sissetulekust 508.26 eurot pangakonto väljavõttest lähtuvalt (laenutaotluses märgitud 5000 eurot), igakuised finantskohustused 118 eurot (konto väljavõtte kohaselt; taotluses kostja märkinud 101 eurot) ning saanud võimalikuks maksimaalseks täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse 136 eurot. Seega jäi kostjale vaba raha 254,26 eurot. Lisaks kontrollis krediidiandja maksehäire registrit (maksehäired puudusid) ning arvestanud, et kostjal ei olnud ülalpeetavaid. Krediidiandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostjale M.N-ile on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 23.04.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 07.05.2025) oma vastust esitanud ei ole. 12.05.2025 lahendi aja määrus ja lõplike seisukohtade määrus on samuti kätte toimetatud kostjale Ametlikes Teadaannetes 01.06.2025, kuid kostja ei ole vastanud kuni kohtuotsuse tegemiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
12.Vastavalt 04.04.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt AS LHV Finance ja kostja M.N ́i vahel 15.07.2022 sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust 858,40 eurot, intresse 50,89 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid 72,04 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (858,40 eurot) alates 05.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Kohus tuvastab, et kostja M.N ́i ja AS LHV Finance (esialgne krediidiandja) sõlmisid 15.07.2022 järelmaksuga müügilepingu nr xxx krediidilimiidiga 1319,55 eurot ja kauba müüjale kanti 29.07.2022 1319,55 eurot. Kostja tegi tagasimakseid kokku 461,15 eurot. Kostja ja AS LHV Finance vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et AS LHV Finance (esialgne krediidiandja) loovutas kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le.
14.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. 3
15.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
16.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
17.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
18.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
19.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
20.Hagiavalduse kohaselt on 15.07.2022 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr xxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja sissetulekust 508.26 eurot pangakonto väljavõttest lähtuvalt (laenutaotluses märgitud 5000 eurot), igakuised finantskohustused 118 eurot (konto väljavõtte kohaselt; taotluses kostja märkinud 101 eurot) ning saanud võimalikuks maksimaalseks täiendava finantskohustuse tulemuseks kuumakse 136 eurot. Seega jäi kostjale vaba raha 254,26 eurot. Lisaks kontrollis krediidiandja maksehäire registrit (maksehäired puudusid) ning arvestanud, et kostjal ei olnud ülalpeetavaid. Krediidiandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
21.Kohus asus 12.05.2025 kohtumääruses seisukohale, et krediidiandjal tuleb esitada ümberarvestus juhul, kui kohus leiab, et esialgne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses 4
tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitas, et VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama (s.o tegema ümberarvestuse), arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist ning tooma selgelt välja, millised summad loetakse millise lepingu põhinõude tagasimakseteks.
22.Antud juhul oli kostja sissetulek 508,26 eurot. Pangakonto väljavõtte kohaselt nähtub, et antud summa moodustab Sotsiaalkindlustusametilt saadav sotisaaltoetus ja Töötukassast saadud töövõimetustoetus, mis on ajutised sissetulekud ja seetõttu ei pruugi neid järgnevatel kuudel enam olla. Kostja on eelnevalt võtnud laene ESTO AS-ist ja Bondora AS-ist, mille suuruseks on kokku 118 eurot. Krediidiandja ei ole arvestanud kostja majanduskulusid. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja tasub xxx korteriühistule keskmiselt 250 eurot kuus. Seega arvestades eelpool toodud kohustusi (laenumaksed 118 eurot ja korterühistule masktav 250 eurot) jääks kostjale vabadeks vahenditeks 140,26 eurot. Nimetatud summast tuleks tasuda kõnealuse lepingu alusel järelmaksu osamakse 106,36 eurot. Seega jääks kostjale kätte summa mis on ilmselgelt väiksem elatusmiinimumist. Eeltoodust tulenevalt ei oleks tohtinud kostjale krediiti anda.
23.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
24.Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
25.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
26.Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 12.05.2025 kohtumääruses võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga ehk esitada ümberarvestus 06.06.2025. Hageja lepinguline esindaja esitas 16.05.2025 vastuse, mille kohaselt leidis, et rikutud ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet ning ei täpsustanud haginõuet ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga.
27.Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja 5
tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.
28.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka hoolimata kohtunõudest VÕS § 403 4 lgga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist (st hageja hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks ning andmeid selle kohta, kas lepingu ülesütlemine kehtib), asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
31.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
32.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 23.04.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.