Otsuse tegemise aeg ja koht 16.04.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-108960
Tsiviilasi
AS Triger hagi OÜ E13 vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 3558,48 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS Triger (registrikood 10053247, Papli tn 8, Pärnu linn 80012 Pärnumaa); esindajad Hageja lepinguline esindaja: S. D. (FIE Sergei Desjatnikovi Õigusbüroo, Mõisavahe 21, Tartu 50707; telefon: 5547092; e-post: [email protected]); Kostja: OÜ E13 (registrikood 10151929, Pärnu mnt 142, Tallinn 11317); Kostja seaduslik esindaja: T. K. (e-post: xxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt E13 (registrikood 10151929) hageja AS Triger (registrikood 10053247) kasuks välja 3558,48 (kolm tuhat viissada viiskümmend kaheksa eurot ja 48 senti) eurot, millest 3394,20 eurot on põhinõue ja 164,28 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja OÜ E13 kanda.
2.Mõista kostjalt OÜ-lt E13 (registrikood 10151929) hageja AS Triger (registrikood 10053247) kasuks menetluskuludena välja 685 (kuussada kaheksakümmend viis) eurot, millest 360 eurot on õigusabikulud ja 325 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv.
Mõista kostjalt OÜ-lt E13 (registrikood 10151929) hageja AS Triger (registrikood 10053247) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 685 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 3394 eurot ja viivisena 164,28 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja suulise töövõtulepingu ATS süsteemi ehitamiseks ja valvesüsteemi taastamiseks, suitsuluukide kaabelduse vahetamiseks ja ühendamiseks. Suulise töövõtulepingu alusel esitas hageja 19.09.2018 kostjale nõrkvoolutööde akti nr 18-223 tööde vastuvõtmiseks.
2.Kostjal puudusid pretensioonid aktis märgitud tööde ulatuse ja kvaliteedi kohta. Kostja kinnitas akti esindaja allkirjaga. Hageja leidis, et seega ei saa poolte vahel olla vaidlust selle üle, et töö on tegemata ja kostjale üle andmata. Nõrkvoolutööde akti nr 18-223 alusel esitas hageja kostjale arve nr 181699 summas 3394,20 eurot.
3.Kostja jättis lepingulised kohustused täitmata, sest ta jättis arve summas 3394,20 eurot õigeaegselt tasumata. Kostjal tekkis hageja ees võlgnevus. Hageja palus korduvalt võlgnevus tasuda. Hageja esindaja X. OÜ esitas 27.11.2018 nõudekirja, millele kostja reageeris ja esitas X. OÜ kodulehele kaudu elektroonilise taotluse maksegraafiku sõlmimiseks. Maksegraafiku jättis kostja sõlmimata.
4.Hageja viitas VÕS § 635 lõikele 1 ja § 76 lõigetele 1 kuni 3. Kuna kostja rikkus kohustust, on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1. Kostja viivitab rahalise kohustuse täitmisega alates 30.09.2018. Hageja esitas viivise arvestuse, mille kohaselt oli kostja hagiavalduse esitamise päevaks 08.05.2019 viivitanud 220 päeva ja sissenõutavaks muutunud viivise summa oli seaduses sätestatud viivisemäära alusel 164,28 eurot.
5.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 325 eurot ja õigusabikulud 240 eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutati tunnitasuga 120 eurot ja hagiavalduse koostamiseks kulus aega 2 tundi. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3394,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 164,28 eurot, menetluskulud ja viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määra alusel.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostjal puudusid pretensioonid aktis märgitud tööde mahu ja kvaliteedi ning tööde maksumuse kohta. Akt on allkirjastatud kostja poolt ja E13 OÜ ei esitanud avaldust hinna alandamiseks. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kuna viivis on arvestatud seadusest tuleneva määra järgi, puudub alus viivise nõudest loobumiseks. Hageja
esitas kostjale oma kompromissettepaneku.
7.Lisaks esitas hageja täiendava menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud koosnevad osutatud õigusabiteenustest 360 (käibemaksuta) ja tasutud riigilõivust 325 eurot, mis on kokku 685 eurot (käibemaksuta). Hagejale osutati õigusteenust tunnitasuga 120 eurot. Hagiavalduse koostamisele kulus 2 tundi ja kostja vastusega tutvumisele ning sellele vastamisele 1 tund.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja nõustus, et ta sõlmis suulise kokkuleppe tööde teostamiseks hoone osal, mis asub aadressil xxx. Hageja kanda jäi ATS võrkude taasatamine rekonstrueeritava lasteaia ruumides. Töid tehti plaaniväliselt. Uue ja toimiva ning seadusest tuleneva aktsepteeritava tulemuse saavutamiseks tegi hageja oluliselt rohkem tööd, kui oli kokku lepitud suulises lepingus. Teostatud tööd tehti ehitustöövõtu piiridest väljaspool. Hoone haldusettevõtteks oli samuti hageja, mistõttu läks osa aktis kajastatud töödest vanade ühenduste taastamiseks. See ei kuulunud lepinguliste tööde hulka. Hageja ja kostja küll sõlmisid suulise töövõtulepingu, kuid hageja ei ole kostjaga liige töö osas täiendavaid läbirääkimisi pidanud.
9.Kostja ei nõustunud, et paigaldus- ja seadistustööde maksumuseks on 1800 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja leidis, et tööde maksumus peaks olema 1020 eurot ilma käibemaksuta. Kostja avaldas, et ülejäänud osas tal vastuväiteid ei ole. Kostja on kontrollinud paigaldatud seadmete kvaliteeti. Kostja võttis hageja nõude osaliselt omaks summas 2048,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja soovis omaks võetud osas tasuda võlgnevust osade kaupa. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Kostja palus jätta viivisenõude rahuldamata. Viivisenõude esitamisel tugineb hageja arvele, kuid viivise nõudmiseks puudub alus.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
11.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et nad sõlmisid suulise töövõtu lepingu, mille alusel võttis kostja allkirjastatud aktiga tööd üle. Kostja võttis hageja töövõtulepingust tuleneva tasunõude õigeks summas 2048,50 eurot, millele lisandub käibemaks ehk 2458,20 eurot koos käibemaksuga. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtutasu aktis ja arves märgitud ulatuses ehk summas 3394 eurot.
12.TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuivõrd kostja võttis hagi õigeks summas 2458,20 eurot, rahuldab kohus antud ulatuses hagi kostja õigeksvõtu alusel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2458,20 eurot.
13.Ülejäänud nõude osas leidis hageja, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu kõigi nende tööde kohta, millised olid kajastatud kostja allkirjastatud aktis nr 18-223. Kostjal puudusid pretensioonid tööde ulatuse ja kvaliteedi kohta. Kostja küll nõustus, et tööd olid kvaliteetsed, kuid leidis, et hageja tegi töid suuremas ulatuses, kui oli kokku lepitud. Osa aktis kajastatud töödest olid vajalikud vanade ühenduste taastamiseks, aga see ei kuulunud lepinguliste tööde hulka. Viivisenõudele vaidles kostja vastu.
14.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust lähtudes lasus kostjal kohustus tõendada väiteid selle kohta, milliste tööde kohta ja millises summas sõlmisid pooled töövõtulepingu. Kostjal lasus kohustus tõendada, et hageja nõudis temalt tasu tööde eest, mille tegemises kokku ei lepitud.
15.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 4 näeb ette, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eeltoodust tuleneb, et kui tellija on tööd aktiga vastu võtnud, tuleb temal tõendada, et täitmine ei olnud kohane ehk vastu võtmiseks esitatud töö ei vastanud lepingule.
16.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Seega olukorras, kus tellija on tööd aktiga vastu võtnud, on töövõtja tasunõue muutunud sissenõutavaks.
17.Kohus selgitas kostjale 03.12.2019 pöördumises (toimiku lk 49), et viimasel tuleb oma vastuväiteid täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus selgitas, et kui kostja hinnangul ei ole ta sõlminud hagejaga kokkulepet kõigi tööde osas, mille eest hageja arve esitas ja mille eest ta tasu nõuab, tuleb kostjal neid väiteid tõendada. Kohus selgitas kostjale tööde aktiga vastuvõtmise tagajärgi. Vaatamata kohtu selgitustele kostja ei põhistanud ega tõendanud oma vastuväiteid.
18.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja esindaja allkirjastas 28.09.2018 nõrkvoolutööde akti nr 18-223 (toimiku lk 20-21). Aktis oli teostatavateks töödeks märgitud ATS süsteemi ehitus vastavalt projektile, valvesüsteemi taastamine ja suitsuluukide kaabelduse vahetus ning ühendamine. Täpsemalt on aktis iga töö osas välja toodud nende maht ja maksumus. Akti kohaselt oli tööde kogumaksumuseks koos paigaldusega 3394,20 eurot. Kostja võttis akti alusel tööd vastu ega esitanud vastuväited tööde mahu ega maksumuse osas.
19.19.09.2018 esitas hageja kostjale arve summas 3394,20 eurot (toimiku lk 22). Arves oli viidatud nõrkvoolutööde teostamisele. Arve tähtaeg oli 29.09.2018. Seega soovis hageja saada kostjalt tasu aktis vastavalt aktis kajastatud tööde mahule ja maksumusele.
20.27.11.2018 saatis hageja esindajana X. OÜ kostjale nõude (toimiku lk 23) põhivõlgnevuse 3394,20 euro ja viivisvõlgnevuse 44,06 euro tasumiseks. Kostja tegi ettepaneku võlgnevuse tasumiseks osamaksete kaupa (toimiku lk 24). Kostja ei viidanud sellele, et hageja tasunõue on osaliselt alusetu, sest pooled ei olnud kokku leppinud kõigi tööde tegemises, millised olid aktis kajastatud.
21.Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta sõlmis hagejaga lepingu väiksemas mahus tööde tegemiseks, kui oli märgitud aktis. Kostja võttis aktiga tööd vastu ega esitanud nende suhtes ei tööde vastuvõtmisel ega hiljem ühtegi pretensiooni. Kuna kostja võttis tööd vastu, läks temale üle kohustus tõendada, et tööd ei vastanud lepingule. Kostja ei ole seda tõendanud.
22.Lisaks sätestab VÕS § 644 lg 1, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandusvõi kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö
lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega on kostja kohtumenetluse ajaks minetanud õiguse tugineda tööde lepinguline mittevastavusele, sest ta ei ole varasemalt sellest hagejat teavitanud.
23.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei tasunud arvet tähtaegselt, nõudis hageja kostjalt viivist seadusjärgses määras.
24.Kostja palus jätta viivisenõue rahuldamata, kuid ei põhistanud oma väiteid selle kohta, miks on viivisenõue alusetu. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et arvel kajastatud maksetähtaeg ei vastanud poolte kokkuleppele. Viivise arvestusele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kuna kostja rikkus kohustust tasuda arve tähtaegselt, kuulub hageja viivisenõue rahuldamata. Kokkuvõttes kuulub hageja nõue tervikuna rahuldamisele, sest kostja ei ole nõude vaidlustatud osale esitanud põhistatud ning tõendatud vastuväiteid. Kostjalt tuleb hageja kasuks kogumis välja mõista 3558,48 eurot, millest põhinõue on 3394,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis on 164,28 eurot.
25.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
26.Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 685 eurot. Hageja menetluskulud koosnesid osutatud õigusabiteenustest 360 eurot ilma käibemaksuta ja tasutud riigilõivust 325 eurot. Hagejale osutati õigusteenust tunnitasuga 120 eurot. Hagiavalduse koostamisele kulus 2 tundi ja kostja vastusega tutvumisele ning sellele vastamisele 1 tund. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus ning õigusabi osutamiseks kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud, arvestades vaidluse sisu ja keerukust. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 685 eurot, millest 360 eurot on õigusabikulud ja 325 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 685 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.