lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-2443/9

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-2443/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6064
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Krondelli Grupp OÜ11220118(Hageja)GFC Good Finance Company AS12423254(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E ES T I V A B A R I IG I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.04.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-2443

Tsiviilasi

Krondelli Grupp OÜ hagi GFC Good Finance Company AS (likvideerimisel) vastu võla nõudes 24 367,67 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Krondelli Grupp OÜ (registrikood: 11220118, asukoht Kai tn 1, Tallinn 10111) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Dragan Perovic (asukoht Advokaadibüroo Legalia, Narva mnt 13, Tallinn 10151; e-post: [email protected]) Kostja: GFC Good Finance Company AS (likvideerimisel) (registrikood: 12423254, Maakri tn 19/1, Tallinn 10145; e-post: [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Marek Keiman, advokaadibüroo Magnusson, aadress Maakri tn 19/1, Tallinn 10145, e-post [email protected]) Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt GFC Good Finance Company AS (likvideerimisel) hageja Krondelli Grupp OÜ kasuks välja põhivõlgnevus summas 4069,29 eurot ja 18 985,74 USA dollarit.
3.Mõista kostjalt GFC Good Finance Company AS (likvideerimisel) hageja Krondelli Grupp OÜ kasuks välja 13.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 251,75 eurot ja 1019,01 USA dollarit.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Mõista kostjalt GFC Good Finance Company AS-lt (likvideerimisel) hageja Krondelli Grupp OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras 4069,29 euro ja 18 985,74 USA dollari suuruselt põhinõude summalt alates 14.02.2020 kuni otsuse tegemiseni 15.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 55,15 eurot ja 257,29 USA dollarit ning viivis pärast otsuse tegemist, s.o alates 16.04.2020 protsendina põhinõudest VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (4069,29 eurot ja 18 985,74 USA dollarit) täitmiseni.

2-20-2443

5.Jätta menetluskulud kostja GFC Good Finance Company AS (likvideerimisel) kanda. Mõista kostjalt GFC Good Finance Company AS (likvideerimisel) hageja Krondelli Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud summas 2160 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA SEISUKOHAD

1.Hageja Kondelli Group OÜ esitas 13.02.2020 Harju Maakohtule hagi GFC Good Finance Company AS (likvideerimisel) vastu võla nõudes. Hageja palub mõista GFC Good Finance Company AS-lt (likvideerimisel) hageja kasuks välja põhivõlgnevus 4069,29 eurot ja 18 985,74 USA dollarit. Samuti palub hageja mõista GFC Good Finance Company AS-lt (likvideerimisel) Krondelli Grupp OÜ kasuks välja hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 251,75 eurot ja 1019,01 USA dollarit ning viivis vastavalt VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud viivise määrale 4069,29 euro ja 18 985,74 USA dollari suuruselt summalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni selliselt, et viivis mõistetakse välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud palub hageja jätta GFC Good Finance Company AS-i (likvideerimisel) kanda.
2.Hagi kohaselt on Krondelli Grupp OÜ kui käsundiandja ja GFC Good Finance Company AS kui makseteenuse pakkuja sõlmisid makseteenuse lepingu, mille alusel GFC Good Finance Company AS avas Krondelli Grupp OÜ-le maksekonto nr XXX. Maksekonto olemasolu on tõendatud kostja 30.05.2018 kinnitusega hagejale maksekonto avamise kohta (vt lisa 1 – kostja 30.05.2018 kiri) ja maksekonto nr XXX väljavõttega (vt lisa 2 - hageja maksekonto nr XXX väljavõte seisuga 31.05.2019).
3.GFC Good Finance Company AS makseasutuse tegevusluba tunnistati Finantsinspektsiooni 27.05.2019 otsusega nr 4.1-1/70 kehtetuks (vt lisa 3 - Finantsinspektsiooni otsus GFC Good Finance Company AS-i tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks). Finantsinspektsiooni 27.05.2019. a otsus nr 4.1-1/70 jõustus vastavalt Finantsinspektsiooni otsusele ja HMS § 61 lgle 1 selle kostjale teatavaks tegemisega 27.05.2019 (vt lisa 3 - Finantsinspektsiooni otsus nr 4.1-1/70, lk 23 ja väljavõte kostja kodulehelt). Kostja on oma kodulehel 28.05.2019. a avaldanud, et tema tegevusluba on Finantsinspektsiooni 27.05.2019. a otsusega nr 4.1-1/70 kehtetuks tunnistatud (vt lisa 3 – väljavõte kostja kodulehelt). Kuna GFC Good Finance Company AS-i tegevusluba on kehtetu, ei ole GFC Good Finance Company AS-il õigust

2 (13)

2-20-2443 makseasutusena tegutseda ja makseteenust pakkuda.

4.Kostja poolt makseteenuste osutamise lõpetamisel jäid maksekontole hageja rahalised vahendid summas 18 985,74 USA dollarit ja 6154,51 eurot (vt lisa 2 –hageja maksekonto nr XXX väljavõte seisuga 31.05.2019). Alates juunist 2019 on hageja üritanud oma raha maksekontolt kätte saada. Hageja esitas 06.06.2019 kostjale nõude, milles palus kõik maksekontol olevad rahalised vahendid kanda hageja arvelduskontole Tallinna Äripanga AS-s (vt lisa 4 – hageja 06.06.2019 kiri). Vaatamata eeltoodule kostja hageja nõuet ei täitnud, tagastades 23.08.2018 maksekontolt hageja arvelduskontole Tallinna Äripanga AS-s üksnes summa 2085,22 eurot, ülejäänud hageja raha summas 4069,29 eurot ja 18 985,74 USA dollarit on tänaseni hagejale tagastamata.
5.Hageja märgib, et makseteenuse leping vastab käsunduslepingu tunnustele võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud VÕS) § 619 mõttes. Maksekontol olev raha on käsitatav konto omaniku varalise nõudena makseteenuse pakkuja vastu kontol näidatud ulatuses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-83-07, p 14). Selline nõue makseteenuse pakkuja vastu kuulub kontoomanikule, s.o konto avamise aluseks oleva makseteenuse lepingu (VÕS § 709 lg 1) poolele (käsundiandjale), kelle korralduste alusel on kontopidaja õigustatud ja kohustatud kontol oleva rahaga toiminguid tegema. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Kostja on seoses käsundi täitmisega saanud 4069,29 eurot ja 18 985,74 USA dollarit, mistõttu peab ta selle hagejale välja andma.
6.VÕS § 82 lg 3 on sätestatud, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lg-s 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
7.Kostja käsundi täitmiseks saadu väljaandmiskohustus muutus sissenõutavaks 14.06.2019, kui möödus rahalise kohustuse täitmiseks mõistlikult vajalik aeg. Hageja esitas 06.06.2019 kostjale rahalise kohustuse täitmise nõude (vt lisa 4 – hageja 06.06.2019 kiri). Hageja palus kostjal kanda kostja juures avatud maksekontol olevad Krondelli Grupp OÜ rahalised vahendid hageja arvelduskontole Tallinna Äripanga AS-s. Hageja hinnangul ei ületa antud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajalik aeg seitset (7) kalendripäeva. Kostja hageja rahalist nõuet täitnud ei ole, mistõttu on see nõue muutunud sissenõutavaks.
8.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 on sätestatud kohustuse rikkumise mõiste/legaaldefinitsioon. Viidatud paragrahvi järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Hageja palub kostjalt põhinõudena välja mõista 4069,29 eurot ja 18 985,74 USA dollarit ning hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise, mis on arvestatud seadusjärgse viivisemäära alusel perioodi eest 14.06.2019 – 13.02.2020 summas 1019,01 USA dollarit ja 251,75 eurot (vt lisa 5

3 (13)

2-20-2443 – viivisekalkulatsioon). Hageja palub kohtult TsMS § 367 alusel, et kohus mõistaks kostjalt välja viivise alates hagi esitamisest kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi protsendina kuni 4069,29 euro ja 18 985,74 USA dollari suuruse põhinõude täieliku täitmiseni kostja poolt, võttes aluseks VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud viivisemäära.

9.09.04.2020 esitas hageja täiendava arvamuse. Hageja märgib, et kostja tunnistab, et ta ei ole täitnud oma rahalist kohustust hageja ees summas 18 985,74 USD ja 6 154,51 EUR. Kostja hinnangul tuleb hagi jätta rahuldamata seetõttu, et temapoolne raha maksmise/tagastamise kohustuse rikkumine on vabandatav VÕS § 103 lg 2 alusel, kuna kostja rikub raha maksmise kohustust vääramatu jõu tõttu. Hageja on seisukohal, et kostja (GFC) kohustuse rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 alusel ning vääramatu jõuna käsitatavaid asjaolusid ei ole pooltevahelises võlasuhtes esinenud. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama sätte lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
10.Kohtupraktika kohaselt ei ole rahalise kohustuse rikkumine reeglina vabandatav (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-50-06, p 15) ning vääramatu jõud ei ole takistavaks asjaoluks rahalise kohustuse täitmisel. Kehtiv õigus lubab võlausaldajal nõuda rahalise kohustuse täitmist vääramatule jõule vaatamata. Samuti leiab hageja, et kostja makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine, mille tagajärjel sulgesid Eestis tegutsevad finantsasutused kostja arveldamisvõimalused ja kostja korrespondentkonto arestimine Läti krediidiasutuses, ei ole hinnatav vääramatu jõuna. Seaduses käsitatakse vääramatut jõudu kui olukorda ja asjaolusid, mis on väljaspool võlgniku mõjuala ja mida ei olnud võimalik mõistuspäraselt ette näha, arvestada, vältida või ületada. Võlgniku kohustuse täitmist takistava asjaolu teke peab olema objektiivne ega tohi olla põhjustatud võlgniku enda tegevusest või tegevusetusest. Käesoleval juhul kostja kui makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja selle tagajärjena kostja arveldamisvõimaluste kaotamine Eestis ning kostja korrespondentkonto arestimine Läti krediidiasutuses ei asunud väljapool kostja mõjuulatust.
11.Kostja kui makseasutus pidi olema teadlik tema majandustegevust reguleerivatest õigusaktidest ja kohustusest neid järgida. Kostja väited, et ta on täitnud nõutavaid rahapesu tõkestamise reegleid, on tõendamata, paljasõnalised ja vastuolus asjas esitatud tõenditega. Kostja tegevusluba tunnistati Finantsinspektsiooni poolt kokkuvõtlikult kehtetuks seetõttu, et kostja rikkus korduvalt ja olulisel määral kehtivaid õigusnorme, s.h rahapesu tõkestamise norme. Samuti on kostja kahjustanud Eesti Vabariigi finantssektori läbipaistvust, mh selle ausust ja läbipaistvust (vt hagiavalduse lisa 2 - Finantsinspektsiooni otsus GFC Good Finance Company AS-i tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, lk 2 punkt 1.8.). Finantsinspektsiooni otsuses toodud põhjenduste kordamine ei ole siinkohal vajalik. Kokkuvõttes Finantsinspektsioon tuvastas, et GFC on olulisel määral, korduvalt ja jämedalt rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut. Kostja tegevus kahjustas oluliselt rahaturu toimimist ja maksesüsteemi stabiilsust ning usaldusväärsust. MERAS § 22 lg 2 punkti 5 alusel Finantsinspektsioon tunnistas kostja tegevusloa kehtetuks.
12.Hageja on seisukohal, et isiku suutmatus täita õiguskorrast tulenevaid nõudeid ning nende nõuete mittetäitmisest seaduses ettenähtud abinõude ja meetmete kasutamine õiguskaitseorganite ja järelevalveorganite poolt ei ole ega saa olla vääramatu jõuna käsitatav.

4 (13)

2-20-2443 Vääramatuks jõuks saab lugeda vaid sellist asjaolu, mida kostja ei saanud mõjutada. Vääramatuks jõuks ei ole kostja enda vastutussfääri kuuluvad asjaolud nagu tema enda majandustegevus ja selles tekkivad takistused, näiteks konto arest, lepingupartnerite puudumine jms. Võimalik subjektiivne võimatus raha maksta ei vabasta täitmise kohustusest ega ole aluseks rikkumise vabandatavusele. Kostja on tema poolt kirjeldatud olukorra ise põhjustanud, kuna ta ei ole järginud tema tegevuse suhtes õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Hageja leiab, et isik, kes tegutseb makseasutusena, peab arvestama, et rahapesu tõkestamise nõuete pideval ja olulisel määral järgimata jätmine toob suure tõenäosusega kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise ja konto aresti.

13.Kostja korrespondentkonto Läti krediidiasutuses arestiti sellepärast, et oli alust kahtlustada, et kostja kontot oli kasutatud õigusrikkumiseks. Läti Finantsinspektsiooni 26.08.2019 korraldusest (vt kostja hagivastuse lisa 1) nähtuvalt on AS-i Baltic International Bank kliendiks olnud GFC kontol nr ZZZ tehtud tehingud seotud rahapesuga. Läti Finantsinspektsiooni 24.09.2019 korralduses kuritegeliku vara arestimise kohta (vt kostja hagivastuse lisa 2) leidis finantsinspektsioon, et kostja konto on seotud kahtlaste tehingutega ning kostja kontot kasutatakse õigusrikkumiseks, kusjuures kostjal on õigus vaidlustada tema kontol olevate rahaliste vahendite arestimist.
14.Hageja väitel tingis avaliku võimu sekkumise Lätis kostja mõne kliendi võimalik õigusvastane käitumine, mida kostjal ei olnud kuidagi võimalik takistada ning uurimine on algatatud rahapesu kahtlusel mõne kostja kliendi vastu. Selline paljasõnaline väide on väär, asjakohatu ning vastuolus tõenditega. Kostja kannab oma konto aresti riisikot, toimugu see siis rahapesu tõkestamise või kreeditoride nõuete tagamise eesmärgil. Käesoleval juhul rahapesuks ei kasutatud mõne kostja kliendi, vaid kostja kontot. Kostja arusaamatu loogika kohaselt ei vastuta ta oma kontol toimuva eest. Rahapesu tõkestamise nõuete rikkumine on etteheidetav üksnes konto omanikust kostjale, mitte mõnele kostja kliendile. Märgitagu, et Läti ametivõimud seadsid aresti kostja, mitte tema klientidele kuuluvale varale. Riia Ringkonnakohtu 10.01.2020 otsusest (vt kostja hagivastuse lisa 3) nähtuvalt leidis kohus, et kostja vara, s.o. tema kontol oleva raha puhul eksisteerib kahtlus, et see on kuritegeliku päritoluga ning kostjal on võimalik esitada menetlejale tõendid raha legaalse päritolu kohta, mida kostja tänaseni teinud ei ole. Sealjuures on vastuolus tõenditega kostja väited, et tal õnnestus avada vaidlusalune konto Lätis alles pärast arveldusvõimaluste sulgemist Eestis tegevusloa kehtetuks tunnistamise tõttu. Riia Ringkonnakohtu 10.01.2020 otsusest nähtuvalt kasutati kostja kontot AS-s Baltic International Bank rahapesuks suures ulatuses 09. maist 2019 kuni 24. septembrini 2019. Seega toimus väidetav rahapesu pikema ajavahemiku vältel nii enne kui pärast kostja makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Rahapesus kahtlustatavatena peeti 09.12.2019 kinni kolm GFC töötajat, nimeliselt Z (D– endine juhatuse liige), Z (J – nõukogu esimees) ja Z (vt lisa 1 – väljavõte Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt ja GFC äriregistri ajaloo väljavõte). Eeltoodust järeldub, et rahapesus kahtlustatakse kostjat ennast.
15.Kokkuvõtvalt leiab kostja, et konto arest ei kvalifitseeru vääramatu jõuna, kuna see ei olnud kostja jaoks vältimatu ja ettenägematu. Rahapesu tõkestamise reeglite ja nõuete järgimise korral ei oleks kostja olukorras, kus tema korrespondentkontol on kriminaaltulu kahtlusega raha. Hageja hinnangul on kostja mõjuulatuses tema majandustegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud nõuete täitmine. Majandustegevuse alustamisel pidi kostja olema teadlik makseasutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja nendega makseasutusele kehtestatud nõuetest. Lisaks pidi kostjale olema hagejaga 23.07.2018 lepingu sõlmimisel ettenähtav, et makseasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide mittetäitmine võib põhjustada tema tegevusloa kehtetuks tunnistamise, millega võib kaasneda arveldamisvõimaluste

5 (13)

2-20-2443 kaotamine või nende raskendamine. Kostjale pidi olema ettenähtav ka see, et kui tema kontot kasutatakse õigusrikkumiseks, võib see põhjustada kontol asuva raha arestimise. Õiguskirjanduses on märgitud, et kui avalik võim on sekkunud võlgniku tegevusse võlgnikust endast tuleneval põhjusel, ei tohiks olla tegemist vabandatavusega (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn, 2016, lk 485). Käesoleval juhul sekkus avalik võim kostja tegevusse kostjast endast tuleneval põhjusel, sest kostja ei ole järginud makseasutuse tegevust ja rahapesu tõkestamist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis tingis kostja arveldamisvõimaluste kaotamise Eestis ning kostja korrespondentkonto arestimise Läti krediidiasutuses. Seega kostja kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

16.Kostja sai ületada tema kui makseatuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ja Läti krediidiasutuses asuva korrespondentkonto arestimisest tulenevaid tagajärgi võlasuhtes hagejaga. Kostja ei ole hageja sissenõutavaks muutunud nõuet alates juunist 2019 rahuldanud, kuigi raha selleks on kostja väitel olemas. Kostja on hagivastuse punktides 15, 16 ja 17 omaks võtnud, et tal on hageja nõude rahuldamiseks vahendeid teistel kontodel. Kostja majandusaasta aruande (vt kostja hagivastuse lisa 6) kohaselt moodustavad kostja varad 19 255 177 eurot, millest raha erinevatel arvelduskontodel ja kassas moodustab kokku 18 839 301 eurot. Kostja on ühtlasi jätnud märkimata, et tal on muu hulgas korrespondentkonto ka Vene Föderatsioonis registreeritud krediidiasutuses Sberbank of Russia (Sberbank, aadressiga 19 Vavilova tn, 117997, Moskva, SWIFT-koodiga SABRRUMM), millel on piisavalt rahalisi vahendeid hageja nõude täitmiseks. Kostja Sberbank of Russia kontol oli 01.07.2019 a seisuga 300 259,75 eurot (vt lisa 2 - konto väljavõte) ja 6 500 184,71 dollarit (vt lisa 3 - konto väljavõte). Kostjal kui makseasutusel on hagejale teadaolevalt veel mitmetes muudes pankades ja finantseerimisasutustes korrespondent-, arveldus- ja maksekontosid. Seega on alusetud väited, et kostja rahalise kohustuse täitmise rikkumine on vabandatav vääramatu jõu tõttu.
17.Kostja õiguslikult ja faktiliselt põhjendamata seisukoha järgi võib hageja nõude rahuldamine kostja mittearestitud rahaliste vahendite arvelt kaasa tuua kostja maksejõuetuse, võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise ja likvideerija vastutuse. Hageja nimetatud seisukohaga ei nõustu. Hageja leiab, et kostja likvideerimismenetlus ei oma mingit mõju käesoleva kohtuasja menetluse suhtes. Kostja enese väitel on kostja maksejõuline ning suuteline likvideerimise käigus rahuldama kõikide võlausaldajate nõuded. Kostja likvideerimismenetlus ei õigusta kostjat peatama hagejale võlgnetavate ja sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste täitmist või pikendama nende täitmise tähtaegu likvideerimismenetluse läbiviimise ettekäändel. Hageja täitmisnõude rahuldamist ei välista kostja vastuväide, et kohustuse täitmine võib tulevikus kaasa tuua kostja maksejõuetuse ning seetõttu tuleks haginõue jätta rahuldamata. Kui kostja on tegelikkuses maksejõuetu, siis peaks likvideerijad toimima seaduses sätestatud korras ja esitama pankrotiavalduse kostja pankroti väljakuulutamiseks, vältimaks vastutust pankrotiavalduse esitamata jätmise eest.
18.Lõpetuseks soovib hageja täiendavalt esile tuua, et makseasutuse klientide raha hoidmisele on kehtestatud range vara lahususe printsiip, mille järgi tuleb makseasutuse ja kliendi vahendeid hoida eraldi. Makseasutusele usaldatud vara arvel ei või rahuldada teiste võlausaldajate nõudeid. Seega kostja käsitlus võlausaldajate võimalikust ebavõrdsest kohtlemisest on alusetu.

KOSTJA VASTUVÄITED

6 (13)

2-20-2443

19.Kostja esitas 13.03.2020 vastuse hagiavaldusele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
20.Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu rahalise kohustuse täitmisnõude VÕS § 626 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel ning viivisenõude VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei ole täitnud hageja 06. juuni 2019. a. nõuet tagastada hageja nimel avatud maksekontol asuvad rahalised vahendid summas 18 985,74 USD ja 6154,51 EUR. Kostja nendib, et hageja avatud maksekontol vastavad vahendid eksisteerivad ning ta ei ole hagejale nõutud summat tasunud, kuid on seisukohal, et kohustuse rikkumine on vabandatav VÕS § 103 lg 2 järgi vääramatu jõu tõttu.
21.Nagu hageja isegi on välja toonud, tunnistati kostja makseasutuse tegevusluba Eesti Finantsinspektsiooni 27. mai 2019. a. otsusega kehtetuks. Finantsinspektsiooni otsusega võeti kostjal õigus tegutseda makseasutusena ja makseteenust pakkuda. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise tõttu sulgesid kõik Eestis tegutsevad finantsasutused kostja arveldamisvõimalused, mistõttu ei ole kostjal võimalik teostada hagejale makseid üheltki Eesti finantsasutuse kontolt. Kostjal ei olnud võimalik ette näha ega vältida olukorda, et Finantsinspektsioon tunnistab tema tegevusloa kehtetuks. Kostja on täitnud makseasutustelt nõutud rahapesu tõkestamise nõudeid ja tunne-oma-klienti-printsiipi ning leiab, et Finantsinspektsiooni otsus tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohta on alusetu ja õigusvastane. Eelnevast johtuvalt on kostja vaidlustanud halduskohtus tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuse, kuid halduskohus ei ole käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga veel jõudnud asjas seisukohta kujundada. Isegi kui halduskohus leiab, et Finantsinspektsiooni otsus oli õiguspärane, oli sellegipoolest väljaspool kostja mõjusfääri ja vältimatu olukord, kus pärast Finantsinspektsiooni otsust kõik Eesti finantsasutused kostja arveldamisvõimalused sulgesid.
22.Veelgi enam ei saanud kostja hagejaga lepingu sõlmimisel ette näha, et Finantsinspektsioon tunnistab õigusvastaselt kostja makseasutuse tegevusloa kehtetuks. Samuti ei olnud ettenähtav, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine tingib olukorra, kus kostjalt võetakse juurdepääs finantsteenustele täielikult ning ükski Eesti finantsasutus ei võimalda kostjal isegi oma klientidele raha tagasi kanda. Eelnev on tingitud Eestit viimasel ajal puudutanud rahapesu juhtumistest, mille tõttu on Eesti finantsasutused muutunud tõrksaks raskustes makseasutuste suhtes. Vastava fooni kujunemist ei saanud kostja kuidagi ette näha ega seda mõjutada.
23.Kostja on teinud kõik endast oleneva, et antud olukorda lahendada. Hoolimata Eesti finantsasutuste poolt arveldamisvõimaluste sulgemisest, õnnestus kostjal avada korrespondentkonto Läti krediidiasutuses AS Baltic International Bank. Vahetult pärast konto avamist arestis aga Läti Finantsinspektsioon 26. augusti 2019 korraldusega Baltic International Bank AS-is kostja nimel avatud korrespondentkontol olevad rahalised vahendid põhjendusega, et Finantsinspektsiooni käsutuses olevad andmed on tekitanud kahtluse, et kontol tehtud tehingud on olnud seotud rahapesuga. 24. septembri 2019 korraldusega pikendas Läti Finantsinspektsioon uue ajutise arestiga juurdepääsu kostja korrespondentkontol olevatele finantsvahenditele kuni 08. novembrini 2019. 10. oktoobril 2019 algatati Läti kriminaalpolitsei majanduskuritegude tõkestamise talituses kriminaalmenetlus seoses võimaliku rahapesuga, milleks kasutati kostja AS-is Baltic International Bank avatud korrespondentkontot. Kriminaalmenetluse raames seati uus arest kostja korrespondentkontol olevatele vahenditele.
24.Kostja esitas aresti seadmise otsuse peale kaebuse Riia Ringkonnakohtusse, milles palus otsuse tühistada ja korrespondentkontol olevad vahendid arestist vabastada. Kaebuses märkis

7 (13)

2-20-2443 kostja, et arestitud korrespondentkontol olevad rahalised vahendid kuuluvad kostja klientidele, mitte kostjale endale. Kõigi korrespondentkontol tehtud maksete puhul on makse saajana nimetatud mitte kostja, vaid kostja kliendid, ning kõik need maksed on Eesti Vabariigi Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsiooni rahapesu ja terrorismi tõkestamise alase järelevalve all. Kostja on omal algatusel pöördunud Eesti Vabariigi Rahapesu Andmebüroo poole ja palunud teavitada võimalike pretensioonide olemasolust, kuid neist ei ole teada antud. Riia Ringkonnakohus otsustas siiski 10. jaanuaril 2020 kostja kaebust mitte rahuldada, otsuse peale ei saa edasi kaevata. Samuti esitas kostja taotluse Läti kriminaalpolitsei majanduskuritegude tõkestamise talitusele vabastada korrespondentkontol olevad vahendid arestist. Ka antud kostja taotlus lükati 05. veebruari 2020 otsusega tagasi põhjendusega, et kriminaalmenetluses tehakse veel menetlustoiminguid, et selgitada välja võimalikke rahapesuga seotud asjaolusid.

25.Seega oli hageja esitatud nõude ajaks võetud kostjal võimalus teostada makseid oma klientidele, sh hagejale Eesti finantsasutustest. Ajal, mil kostjal õnnestus avada korrespondentkonto Läti krediidiasutuses, arestiti vahetult sellel asuvad rahalised vahendid. Hoolimata ulatuslikest pingutustest ei ole kostjal õnnestunud neid aresti alt vabastada. Asjaolu, et Läti Finantsinspektsioon ning hilisemalt kriminaalpolitsei arestis kostja korrespondentkontol olevad vahendid, oli ettenägematu ja väljaspool kostja mõjuala. Läti kriminaalpolitsei on algatanud rahapesu kahtluse tõttu uurimise mõne kostja kliendi vastu. Kostja kinnitab, et kostja suhtes ei ole ühtegi menetlustoimingut algatatud uurimise raames läbi viidud. Samas ei ole kostja teadlik, millise kliendi vastu uurimine on algatatud.
26.Ka puudus kostjal võimalus hagejaga lepingu sõlmimisel ette näha, et kostja mõne kliendi vastu algatatakse rahapesu kahtluse tõttu uurimine ja kostja nimel avatud korrespondentkonto seetõttu arestitakse. Kostja on järginud tunne-oma-klienti printsiipi, mistõttu asjaolu, et kostja mõni klientidest satub rahapesujuhtumi uurimise subjektiks, ei ole midagi, mida kostja saanuks mõistlikult võttes vältida ega ette näha. Isegi rahapesu tõkestamise reegleid järgides, ei ole makseasutustel täielikult võimalik takistada ja vältida klientide poolt õigusvastast käitumist. Kuivõrd käimas on alles võimaliku rahapesujuhtumi uurimine, ei ole alust ka definitiivselt väita, et kostja nimel avatud korrespondentkontot kasutati õigusvastaselt.
27.Kostja on ammendanud menetluslikud võimalused korrespondentkontolt aresti mahavõtmiseks, et oma võlausaldajate nõudeid täita. Isegi kui kostja saaks teostada oma klientidele makseid, võib Läti kriminaalpolitsei väljamakse tõttu mõne kostja kliendi raha konfiskeerida. Eeldusel, et kostja on raha isikule, kelle vahendid konfiskeeritakse, välja maksnud, võib kostja uurimise lõppedes kaotada võime rahuldada teiste klientide nõuded täies ulatuses. Veelgi enam võib Läti kriminaalpolitsei süüdistada kostjat ennast rahapesu ja terrorismi rahastamisele kaasaaitamises, juhul kui klient, kellele kostja makse teostaks, osutuks käimasoleva kriminaalmenetluse subjektiks.
28.Eelnevast tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja rahalise kohustuse täitmisnõude rikkumine on vabandatav VÕS § 103 lg 2 järgi, mistõttu hageja viivisenõue on välistatud. Kuigi kohtupraktikas on märgitud, et rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul üldjuhul kõne alla, leiab kostja, et eelnevalt kirjeldatud erakorralised asjaolud tingivad erandi. Käesoleval juhul sekkus avalik võim kostja tegevusse kostjast endast mittetulenevatel põhjustel. Kuigi kostja on järginud makseasutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid, tingis kostja arveldamisvõimaluste kaotamise Eestis ning kostja korrespondentkonto arestimise Lätis kostja kliendi võimalik õigusvastane käitumine. Kuna kriminaaluurimine on alles pooleli, on ilma süüdimõistva kohtuotsuseta sama tõenäoline, et

8 (13)

2-20-2443 rahapesu juhtumit pole toimunud ning avaliku võimu sekkumine kostja tegevusse oli alusetu.

29.Kostja aktsionärid võtsid 28. oktoobril 2019 vastu otsuse lõpetada ühingu tegevus ning alustada likvideerimisprotsessi. 2018 kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt oli kostja omakapital 623 705 eurot, majandusaasta kasum 282 088 eurot ja bilansimaht 19 255 177 eurot. Kostja ei ole maksejõuetu ja suudab likvideerimise käigus rahuldada kõigi võlausaldajate nõuded. Vastavalt ÄS §-le 377 lg 1 rahuldab likvideerija aktsiaseltsile teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest. Eelnevast tulenevalt rahuldatakse ka hageja rahalise kohustuse täitmisnõue likvideerimismenetluse käigus. Seni kuni Lätis avatud korrespondentkonto on arestitud, ei ole aga kostjal võimalik rahuldada hageja nõuet. Seejuures ei saa kostja rahuldada hageja nõuet teiste kostja nimel avatud korrespondentkontode vahenditest, kuivõrd see võib kaasa tuua kostja maksejõuetuse, ning olukorra, kus kostja on eelistanud üht võlausaldajat teistele. Tagatipuks võib eelnev kaasa tuua likvideerija vastutuse. Eelnevast tulenevalt ei saa kostja enne Lätis kriminaalmenetluse lõpetamist ja AS-is Baltic International Bank avatud korrespondentkontolt aresti mahavõtmist hagejale makset teostada.
30.Kokkuvõttes ei ole kostja täitnud hageja rahalise kohustuse täitmisnõuet, kuna hageja nõude täitmine on võimatu. Hageja nõude esitamise seisuga oli kostja tegevusluba kehtetuks tunnistatud ning võetud võimalus klientidele makseid teostada. Ajal, mil kostjal õnnestus avada korrespondentkonto Läti krediidiasutuses, arestiti vahetult sellel asuvad rahalised vahendid. Kostja on teinud endast kõik oleneva, et raha aresti alt vabastada. Samas ei saa kostja hageja nõuet rahuldada teiste kostja nimel avatud korrespondentkontode vahenditest, kuna see võib kaasa tuua kostja maksejõuetuse, võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise ning tagatipuks likvideerija vastutuse. Eelneva tõttu on hageja rahalise kohustuse täitmisnõude rikkumine vabandatav. Kostja täidab hageja nõude likvideerimismenetluse käigus samadel alustel teiste võlausaldajatega ajal, mil kostja AS-is Baltic International Bank avatud korrespondentkontol olevad rahalised vahendid vabastatakse arestist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

31.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 (vt tl 44, tl, tl 63). Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
32.Kohus loeb hageja esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et hageja kui käsundiandja ja kostja kui makseteenuse pakkuja sõlmisid makseteenuse lepingu, mille alusel kostja avas hagejale maksekonto nr XXX. Kostja ei vaidle sellele ka vastu. Maksekonto olemasolu on tõendatud kostja 30.05.2018 kinnitusega hagejale maksekonto avamise kohta (vt tl 5-8). Hageja maksekonto nr XXX väljavõttega seisuga 31.05.2019 on tõendatud, et makseteenuste osutamise lõpetamisel jäid maksekontole hageja rahalised vahendid summas 18 985,74 USA dollarit ja 6154,51 eurot (vt tl 9-10). Ka sellele asjaolule kostja vastu ei vaidle.
33.Samuti puudub vaidlus selles, et kostja ei ole täitnud hageja 06.06.2019 nõuet tagastada hageja nimel avatud maksekontol asuvad rahalised vahendid (vt tl 27), tagastades hagejale üksnes summa 2085,22 eurot, ülejäänud hageja raha summas 4069,29 eurot ja 18 985,74 USA dollarit on tänaseni hagejale tagastamata. Kostja nendib, et hageja avatud maksekontol vastavad vahendid eksisteerivad ning ta ei ole hagejale nõutud summat tasunud, kuid on seisukohal, et kohustuse rikkumine on vabandatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 2 järgi vääramatu jõu tõttu (tl 42).

9 (13)

2-20-2443

34.Arvestades eeltoodut, on käesolevas asjas ainus vaidlusalune küsimus see, kas kostja kohustuste rikkumine on vabandatav VÕS § 103 lg 2 järgi vääramatu jõu tõttu või mitte. TsMS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
35.Kohus ei nõustu esitatud tõendeid arvestades kostja seisukohaga, et kostja kohustuste rikkumine hageja ees oleks vabandatav vääramatu jõu asjaolude tõttu. Riigikohtu 12.06.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06 on selgitatud, et rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla (vt ka Riigikohtu 7. novembri 2005 otsust tsiviilasjas nr 32-1-118-05 (RT III 2005, 39, 384), p 16). Seda möönab ka kostja ise, leides siiski, et käesolevas asjas tingivad erakorralised asjaolud erandi, kuivõrd käesoleval juhul olevat avalik võim sekkunud kostja tegevusse kostjast endast mittetulenevatel põhjustel. Kostja väidab, et kuigi kostja olevat järginud makseasutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid, tingis kostja arveldamisvõimaluste kaotamise Eestis ning kostja korrespondentkonto arestimise Lätis kostja kliendi võimalik õigusvastane käitumine. Kostja püstitab hüpoteesi, et kuna kriminaaluurimine on alles pooleli, on ilma süüdimõistva kohtuotsuseta sama tõenäoline, et rahapesu juhtumit pole toimunud ning avaliku võimu sekkumine kostja tegevusse oli alusetu.
36.Kohus märgib, et kostja seisukoht, nagu oleks avalik võim sekkunud kostja tegevusse kostjast mittetulenevatel põhjustel, on vastuolus käesolevas asjas esitatud tõenditega. Kostja makseasutuse tegevusluba tunnistati kehtetuks Finantsinspektsiooni 27.05.2019 otsusega nr 4.1-1/70 (tl 11-22). Finantsinspektsiooni 27.05.2019 otsus nr 4.1-1/70 jõustus selle kostjale teatavaks tegemisega Kostja on oma kodulehel avaldanud, et tema tegevusluba on Finantsinspektsiooni 27.05.2019 otsusega nr 4.1-1/70 kehtetuks tunnistatud (vt tl 23-24). Oluline on asjaolu, et kostja tegevusluba tunnistati Finantsinspektsiooni poolt kokkuvõtlikult kehtetuks seetõttu, et kostja rikkus korduvalt ja olulisel määral kehtivaid õigusnorme, s.h rahapesu tõkestamise norme. Samuti on tuvastatud, et kostja tegevus kahjustas oluliselt rahaturu toimimist ja maksesüsteemi stabiilsust ning usaldusväärsust (vt tl 17).
37.Nagu hageja õigustatult viitas, siis tuvastas Finantsinspektsioon muu hulgas alljärgnevad kostja tegevusloa kehtetuks tunnistamise tinginud asjaolud: 1) Kostja rikub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud korda; 2) Kostja on jätnud kehtestamata asjakohased või nõuetele vastavad protseduurireeglid; 3) Kostja ei ole tuvastanud õigesti tegelikku kasusaajat ja ei ole aru saanud klientide omandi ja kontrollistruktuuridest; 4) Kostja ei ole õigesti tuvastanud ärisuhte eesmärki ning olemust, sh kliendi tegevusala/tegevusvaldkonda, maksetavasid ning olulisemaid äripartnereid; 5) Kostja ei ole kogunud teavet kliendi rikkuse päritolu kohta; 6) Kostja ei ole ärisuhet pidevalt õigesti jälginud, sh ei ole teostanud ärisuhtes tehingute kontrolli, tuvastanud õigesti tehingus kasutatavate vahendite allikat ja päritolu ning ei tuvastanud õigesti rahapesule või terrorismi rahastamisele viitavaid või sellega tõenäoliselt seotud tehinguid; 7) Kostja ei ole kohaldanud hoolsusmeetmeid vastavalt ärisuhte riskile või kliendile määratud riskiastmele ning on kõrgema riskiga klientide puhul jätnud kohaldamata tugevdatud hoolsusmeetmed; 8) Kostja ei ole Rahapesu andmebürood nõuetekohaselt teavitanud.
38.Samuti viitas hageja põhjendatult sellele, et Riia Ringkonnakohtu 10.01.2020 otsusest (tl 50-52) nähtuvalt leidis kohus, et kostja vara, s.o. tema kontol oleva raha puhul eksisteerib

10 (13)

2-20-2443 kahtlus, et see on kuritegeliku päritoluga. Riia Ringkonnakohtu 10.01.2020 otsusest nähtuvalt kasutati kostja kontot AS-s Baltic International Bank rahapesuks suures ulatuses 09. maist 2019 kuni 24. septembrini 2019. Seega toimus võimalik rahapesu nii enne kui pärast kostja makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Rahapesus kahtlustatavatena peeti 09.12.2019 kinni kolm kostja töötajat (tl 74).

39.Eeltoodut arvestades on täiesti põhjendamatud kostja etteheited, nagu oleks avalik võim sekkunud kostja tegevusse kostjast mittetulenevatel põhjustel. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja tegevusse sekkumise põhjustanud kostja tõsised ja ulatuslikud õigusrikkumised nii Eestis kui Lätis. Eesti Finantsinspektsiooni ja Riia Ringkonnakohtu 10.01.2020 otsused kostja suhtes on jõustunud; kostja kinnitab hagivastuses, et Riia Ringkonnakohtu otsuse peale ei saa edasi kaevata. Käesolevas tsiviilvaidluses pole oluline, et puudub süüdimõistev otsus kriminaalmenetluses. Käesolevas tsiviilasjas ei lahenda kohus kostja ega teiste isikute kriminaalõigusliku süü küsimust, vaid annab hinnangu kostja vastuväitele, et temapoolne kohustuste rikkumine hageja ees olevat toimunud vääramata jõu tõttu.
40.Käesoleva kohtuotsuse p-s 35-39 märgitud asjaolusid ja tõendeid arvestades asub kohus seisukohale, et kostja kohustuste rikkumine hageja ees ei ole vabandatav vääramatu jõu asjaolude tõttu. Kohus nõustub hagejaga, et kostja makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine, mille tagajärjel sulgesid Eestis tegutsevad finantsasutused kostja arveldamisvõimalused ja kostja korrespondentkonto arestimine Läti krediidiasutuses, ei ole hinnatav vääramatu jõuna. Hageja märgib õigesti, et vääramatuks jõuks saab lugeda vaid sellist asjaolu, mida kostja ei saanud mõjutada ning vääramatuks jõuks ei ole kostja enda vastutussfääri kuuluvad asjaolud nagu tema enda majandustegevus ja selles tekkivad takistused, näiteks konto arest. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kui avalik võim on sekkunud võlgniku tegevusse võlgnikust endast tuleneval põhjusel, ei ole tegemist vabandatavusega. Kohus loeb kohtuotsuse p-des 36-38 viidatud tõendite alusel tuvastatuks, et käesoleval juhul sekkus avalik võim kostja tegevusse kostjast endast tulenevatel põhjusel, sest kostja ei ole järginud makseasutuse tegevust ja rahapesu tõkestamist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
41.Lisaks eeltoodule on põhjendamatu ka kostja vastuväide, nagu oleks hageja nõude täitmine võimatu. Kostja väidab, justkui ei saavat ta hageja nõuet rahuldada teiste kostja nimel avatud korrespondentkontode vahenditest, kuna see võivat kaasa tuua kostja maksejõuetuse, võlausaldajate ebavõrdse kohtlemise ning tagatipuks likvideerija vastutuse (tl 43 pöördel). Nimetatud kostja vastuväide on vastuolus kostja enda kinnitusega, et „Kostja ei ole maksejõuetu ja suudab likvideerimise käigus rahuldada kõigi võlausaldajate nõuded“ (tl 43 pöördel). Samuti nähtub muudest asjas esitatud ja kostja poolt kahtluse alla seadmata tõenditest, et kostjal on piisavalt vara hageja nõude täitmiseks (vt tl 77-78). Hageja rahalise täitmisnõude rikkumist ei vabanda ka kostja paljasõnaline vastuväide, et kohustuse täitmine võivat tulevikus kaasa tuua kostja maksejõuetuse ja võlausaldajate ebavõrdse kohtlemine. Nimetatud tulevikku suunatud hüpoteesid ei anna vastavalt seadusele kostjale alust oma kohustuste täitmisest hageja ees keelduda või kohustuste täitmist edasi lükata. Kohus nõustub hagejaga, et kostja likvideerimismenetlus ei õigusta kostjat peatama hagejale võlgnetavate ja sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste täitmist või pikendama nende täitmise tähtaegu likvideerimismenetluse läbiviimise ettekäändel.
42.Arvestades eeltoodud asjaolusid ei ole kostjal alust keelduda oma kohustuste täitmisest hageja ees. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §

11 (13)

2-20-2443 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 4069,29 eurot ja 18 985,74 USA dollarit.

43.Samuti on põhjendatud hageja viivisenõue. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise, mis on arvestatud seadusjärgse viivisemäära alusel perioodi eest 14.06.2019 – 13.02.2020 summas 1019,01 USA dollarit ja 251,75 eurot (vt tl 29-31). Samuti palub hageja tulevikku suunatud viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel. Kuigi USA dollarite puhul on hageja ekslikult arvestanud viivise eurodes (tl 31) ei muuda see arvestust viivise summa osas valeks ja hageja nõuab ka USA dollaritelt arvestatud viivist USA dollarites. Kostja ei ole hageja poolt esitatud viivise perioodile ja arvestusele vastu vaielnud.
44.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
45.Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 13.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 251,75 eurot ja 1019,01 USA dollarit. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras 4069,29 euro ja 18 985,74 USA dollari suuruselt põhinõude summalt alates 14.02.2020 kuni otsuse tegemiseni 15.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivise summas 55,15 eurot ja 257,29 USA dollarit ning viivise pärast otsuse tegemist, s.o alates 16.04.2020 protsendina põhinõudest VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (4069,29 eurot ja 18 985,74 USA dollarit) täitmiseni.
46.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 on sätestatud, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus on tehtud kostja kahjuks, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
47.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas 09.04.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 900 eurot ja lepingulise esindaja kuludest. Lepingulise esindaja poolt on käesolevas menetluses osutatud õigusabi kokku 9 tunni kestel, sh hagiavalduse koostamine ja

12 (13)

2-20-2443 esitamine 5 h ning hageja seisukohtade koostamine ja esitamine 4 h. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 140 eurot/h, millele hageja on lisanud ka käibemaksu. Hageja menetluskulud kokku on 2414 eurot (sh riigilõiv 900 eurot ja lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga 1512 eurot). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 900 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja õigusabikulud koosnevad hageja lepingulise esindaja õigusabikuludest 9 h eest koos käibemaksuga kokku summas 1512 eurot ja ilma käibemaksuta summas 1260 eurot. Kostja tähtaegseid vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) ei ole ülemääraselt kõrge ning kohus aktsepteerib seda käesolevas menetluses. Kohus leiab, et ka hageja esindaja poolt näidatud ajakulu 9 h on käesolevas menetluses tervikuna põhjendatud. Siiski ei pea kohus võimalikuks hageja lepingulise esindaja kulusid välja mõista koos käibemaksuga. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta, sest hageja pole esitanud käibemaksu hüvitamise eelduseks olevat kinnitust.

48.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks summa 2160 eurot (riigilõiv summas 900 eurot + põhjendatud lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta summas 1260 eurot). Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 2160 eurot. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg 1 alusel saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

13 (13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja