If P&C Insurance AS hagi X X vastu võlgenevuse nõudes 1151,40 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht: Lõõtsa tn 8a, 11415, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Riho Siil Kostja: X X (isikukood xxx, asukoht Tartu Vangla) Kostja lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista X Xlt If P&C Insurance AS-i kasuks põhivõlgnevus 947,41 eurot, viivis seisuga 04.09.2019 summas 127,91 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt (s.o 947,41 eurot) alates 05.09.2019 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Menetluskulud jätta X X kanda.
4.Välja mõista X Xlt If P&C Insurance AS-i kasuks menetluskulud summas 696,65 eurot, s.h riigilõiv 200 eurot ning õigusabikulu 496,65 eurot.
5.Välja mõista X Xlt If P&C Insurance AS-i kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 696,65 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 04.09.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 12.11.2017 kell 21.25 Tallinnas Tulika-Koskla ristmikul liiklusõnnetus, milles sai kahjustada sõiduk Citroen Picasso, registrimärk xX. Kahju põhjustas X X (kostja) poolt juhitud sõiduk Volkswagen Passat, registrimärk xX. Kahju põhjustas asjaolu, et Volkswageni juht (kostja) ei andnud teed sõidueesõigusega teel liikunud Citroen Picassole. Pärast õnnetuse toimumist lahkus kostja sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja tsiviilvastutus kindlustatud If P&C Insurance AS-s (hageja). Kannatada saanud sõiduk Citroen Picasso remonditi X Grupp OÜ poolt. Remondi maksumus oli 947,41 eurot. Selle kohta koostati 08.12.2017 arve nr 172165. Hageja hüvitas kannatanule tekitatud kahju summas 947,41 eurot. Tuginedes Liikluskindlustuse seadusele (LKindlS) esitas hageja 20.12.2017 kostjale tagasinõude E42177337L, milles palus kostjal teostada tagasimakse summas 947,41 eurot 7 päeva jooksul. Kostja jättis hageja poolt esitatud nõude täitmata. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt 8 % aastas, alates hageja poolt 20.12.2017 kostjale saadetud tagasinõudes ettenähtud maksmise tähtpäevale (27.12.2017) järgnevast päevast, s.o alates 28.12.2017. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutava viivise suurus 127,91 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 947,41 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga 04.09.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 127,91 eurot ja viivis
tasumata põhinõudelt 947,41 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 05.09.2019 VÕS §-s 113 lg-s 1 ja §-s 94 sätestatud määras. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja leiab, et antud juhul ei saa remondikulu nii suur tulla. Hageja oleks pidanud hindama ka seda, kas Citroen Picassol oli eelnevast ajast vigu. Samuti märgib kostja, et mõlemal autol oli olemas kindlustus. Seega peaks ka kindlustus vähemalt osa korvama. Lähtuvalt LKindlS § 53 lõikest 4 on kindlustusandjal õigus saada 30 protsenti väljamakstavast hüvitisest, kuid mitte rohkem kui 640 eurot. Hagiavalduse põhjal oli kahju 947,41 eurot, seega kindlustusandja saaks LKindlS § 53 lõike 4 järgi nõuda 947,41 x 30% on 284,22 eurot. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled on 22.01.2020 ärakuulatud.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus juhindub antud asja lahendamisel liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-le 53 lg 1 p 2 ja lg 2 p 3. LKindlS § 53 lg 1 p 2 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. LKindlS § 53 lg 2 p 3 sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi seetõttu, et ta juhtis sõidukit liiklusseaduse § 90 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud mootorsõiduki juhtimise keeldu
eirates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
6.Käesoleval juhul on tsiviilasja materjalidega tõendatud, et 12.11.2017 kell 21.25 toimus Tallinnas Tulika-Koskla ristmikul liiklusõnnetus, milles sai kahjustada sõiduk Citroen Picasso, registrimärk xX. Kahju põhjustas kostja poolt juhitud sõiduk Volkswagen Passat, registrimärk xX (dtl 38-40). Samuti on tõendatud, et kannatada saanud sõiduk Citroen Picasso remonditi X Grupp OÜ poolt maksumusega 947,41 eurot, mille hageja on hüvitanud (dtl 43). Nimetatud asjaolude osas pooltel menetluses vaidlus puudus. X Grupp OÜ poolt esitatud arvest nähtuvad järgmised tööd: komplekteerimine 1,75 tunni ulatuses summas 37,91 eurot, plekitöö 3,35 tunni ulatuses summas 72,56 eurot, plastiremont 22,50 euro ulatuses summas 13,50 eurot, värvitööd 10,76 tunni ulatuses 381,01 eurot, värvimaterjal summas 184,15 eurot, ilukilp summas 18,33 eurot, roostetõrje 0,39 tunni ulatuses summas 11,37 eurot, silla reguleerimine summas 15,16 eurot, diagnostika 1 tunni ulatuses summas 21,66 eurot, kulumaterjal summas 33,86 eurot. Seega nähtub, et enamus hagejale tasumiseks esitatud summast moodustavad värvimisega seotud tööd. Kostja on menetluses vaidlustanud remondikulude maksumuse, kuna tema hinnangul on tehtud töid, mis ei ole olnud vajalikud.
7.Kohus selgitab, et kannatanule tekitatud kahju hüvitamine tähendab seda, et tuleb taastada endine olukord, mis eelnes kahjujuhtumile. Hageja on kohtule esitanud kannatada saanud sõiduki juhi kahjuteate 12.11.2017 (dtl 128), milles sõiduki juht selgitab toimunut ja kirjeldab kahju ulatust, mis esimesel vaatlusel talle silma hakkas. Teate kohaselt sai kannatada sõiduki parempoolne tagumine poritiib ja parem tagaratas. Samuti on hageja esitanud 13.11.2017 koostatud remondikalkulatsiooni koos fotodega (dtl 129-141). Kalkulatsiooni peatükis "Eemaldatud osad värvimiseks" on loetelu detailidest, mis tuleb eemaldada, et saaks läbi viia värvimise tööd. Seal loetelus olevaid detaile ei vahetatud. Vasak tagatuli tuli kalkulatsiooni kohaselt eemaldada, et oleks võimalik stanget värvida. Vahetatud varuosad on eraldi peatükis „Varuosade kokkuvõte“ ning käesoleval juhul on kannatada saanud sõidukil vahetatud ainult ilukilp. Peatükis „Värvitööde kokkuvõte“ on ka loetletud kõik värvimist vajavad detailid. Seega on kohtu hinnangul tõendatud ka värvitööde vajalikkus. Lisatud fotodelt on näha, et kannatada on saanud parempoolne tagumine tiib ja ilukilp. Hageja poolt esitatud remondikalkulatsioon kinnitab ka kostja poolt kohtuistungil esitatud väiteid, et kannatada sai sõiduki parem tagumine tiib ja ilukilp. Käesoleval juhul on seega kohtu hinnangul hageja tõendanud, et endise olukorra taastamiseks oli vaja teostada remondikalkulatsioonis kirjeldatud tööd. Eluliselt on usutav, et remondikalkulatsiooni koostanud isikud on oma ala spetsialistid andmaks hinnangut vajalike tööde kohta. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Samuti ei tõenda kostja poolt esitatud fotod kostja vastuväidet, et autol ei olnud nii suured vigastused (dtl 95-96, 162163). Kostja väited auto väärtuse osas ei ole käesolevas tsiviilasjas olulised. Samuti ei ole
kostja esitanud ühtegi tõendit kannatada saanud sõiduki väärtuse kohta avarii toimumise ajal. Kohus on seisukohal, et sõiduki kahjustused ning remontimise ulatus ja vajadus on tõendatud m.h ka kahjukäsitleja 02.07.2018 e-kirjaga saadetud selgitusest (dtl 142), millest nähtub, et: sõidukil on remonditud paremal küljel tagumisel osal olevad kahjustused ning värvi on hajutatud ka kahjustuse piirkonnaga külgnevatele detailidele. Tegemist tavapäraste remondivõtetega, et tagada võimalikult ligilähedaselt avariieelne olukord (hajutatakse, et ei jääks näha värvierinevused remonditud ja vanade detailide vahel). Kui klient arvab, et kalkulatsioonis kirjeldatud roostetõrje on roostekahjustuste eemaldamine, siis nii see ei ole. Tegemist on peale pleki õgvendamist sisepinna korrosioonikaitse taastamisega. See on vajalik töö osa sõiduki keretööde juures. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arves märgitud teenused on olnud vajalikud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega ka tõendeid, et remonttööd oleks saanud teha odavamalt.
8.Kostja on viidanud LKindlS § 53 lg 4, mis sätestab, et kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu 30 protsendi ulatuses väljamakstavast kindlustushüvitisest, kuid mitte enam kui 640 eurot, kui sõidukijuht ei esitanud sõidukit kindlustusandja nõudel ülevaatamiseks või ei andnud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi. Kostja leiab, et kindlustusandja saaks selle järgi nõuda 284,22 eurot. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole tegemist LKindlS § 53 lg 4 sätestatud olukorraga. Nimetatud § käsitleb selgelt olukorda, kus sõidukijuht ei ole esitanud sõidukit kindlustusandja nõudel ülevaatamiseks või ei andnud kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi. Käesoleval juhul tuleneb hageja nõue sellest, et kostja põhjustas liiklusõnnetuse ning lahkus sündmuskohalt. Seega ei ole põhjendatud hüvitist vähendada.
9.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole hagejale nõutud summat tasunud, mistõttu on kostja omapoolseid kohustusi rikkunud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tagasinõude korras kahjuhüvitis summas 947,41 eurot.
10.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist alates kostja poolse kohustuse sissenõutavaks muutumisest 28.12.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.09.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Arvestades, et kostja on
olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis hagiavalduse esitamise seisuga summas 127,91 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis seadusjärgses määras põhinõudelt alates 05.09.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
11.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 947,41 eurot, viivis 127,91 eurot ning viivis alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud oma menetluskuludeks riigilõivu summas 200 eurot ja esindustasu 496,65 eurot (ilma käibemaksuta) 8 tunni ja 40 minuti eest, mille hulgas on ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot (vastavalt TsMS §-le 4842) . Hageja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: - dokumentide väljanõudmine ja komplekteerimine, analüüs, asjaolude välja selgitamine, õigusliku positsiooni kujundamine, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine - 3 h; - kostja 30.09.2019 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine, vastuse esitamine 08.10.2019 ja 08.11.2019 - 1h; - 22.01.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine kohtuistungil - 1h 40 min; - Täiendavate tõendite kogumine ja seisukoha esitamine - 1h ja 30 min; - Kostja 02.03.2020 esitatud dokumentide kohta seisukoha koostamine, lõpliku seisukoha esitamine- 1h ja 30 min.
15.Riigilõivu tasumine summas 200 eurot on olnud seaduse kohaselt vajalik ning selle tasumine nähtub e-toimikust. Tegemist on seega olnud vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
16.Kohtu hinnangul on kõik hageja menetluskulude nimekirjas märgitud teenused olnud menetluses vajalikud ja põhjendatud ning neile kulunud aeg usutav ning mõistlik. Hagiavalduse esitamiseks on vajalik materjale komplekteerida ning analüüsida ning esmased toimingud menetlused võivad olla seega ajakulukamad. Samuti on vajalik tutvuda vastaspoole esitatud dokumentidega õigusliku positsiooni kujundamiseks ja edasise tegevuse planeerimiseks. Kuna tsiviilasjas toimus ka kohtuistung, siis ei saa pidada ebavajalikuks ka istungiks ettevalmistamist ja sellel osalemist. Arvestades ka esitatud dokumentide sisu ja mahuga on kohtu hinnangul esindaja poolt osutatud teenuste põhjendatud ajakulu kokku 8 tundi ja 40 minutit. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindaja tunnitasuks oli käesolevas menetluses 55 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud ega ületa keskmist esindaja tasu tunnihinda. Seega on hageja esindajatasu põhjendatud summas 496,65 eurot (s.h maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842).
17.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 696,65 eurot, s.o riigilõiv summas 200 eurot ning esindaja tasu 496,65 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (696,65 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.