Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna 15.aprillil 2020 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-19-129730 4 478,04 eurot OK Incure OÜ hagi K. K. vastu võla nõudes Hageja OK Incure OÜ, registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn; lepinguline esindaja Anne-Liis Veski, e-post: [email protected]; Kostja K. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata. Kirjalik menetlus
mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
1.OK Incure OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi K. K. vastu põhivõlgnevuse 2 800 euro; intressi 655,20 euro, viivise 1 022, 84 euro nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vahel 23.10.2018 sõlmitud krediidilepingust nr 4046241. Nimetatud lepingu alusel andis laenuandja kostjale krediiti 2 800 eurot intressimääraga 46,80% aastas. Kostja tagasimakseid vajalikus ulatuses ei ole sooritanud. Laenuandja ütles lepingu üles 21.04.2019 ning laenuandja loovutas nõude hagejale. Hageja on arvestanud intressi 0,130% päevas alates lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni, so 23.10.2018-21.04.2019 summas 655, 20 eurot ning intressiga võrdses määras viiviseid 0,130% päevas alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni, so 22.04.2019-28.01.2020 (281 päeva) summas 1 022,84 eurot.
lepingule. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Hagiavaldusest nähtub, et esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 23.10.2018 laenulepingu, mille alusel sai kostja krediiti 2 800 eurot. Esialgne võlausaldaja on sõlminud laenulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgset viivist, mis on võrdne krediidilimiidi intressi aasta ja päevamääraga, so 0,130% päevas. Pooled on käesoleval juhul sõlminud tarbijakrediidilepingu, mille osas on hageja kohtule esitanud krediidikonto personaalsed-, üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Krediidilepingu üldtingimuste p 1 on märgitud, et viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne intressimääraga. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel on märgitud, et maksetega hilinemisel kaasneb viivis krediidilimiidi intressi aasta- ja päevamäära alusel. Kohtu hinnangul on viivise kokkulepe käsitletav tüüptingimusena VÕS § 35 tähenduses, sest need on esialgse võlausaldaja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimustes kasutatavad tingimused, mis ei ole eraldi läbi räägitud ja mille sisu kostja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et viivise määras oleks kostjaga personaalselt kokku lepitud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga Kohus on seisukohal, et kokkulepitud viivise määr 0,13% päevas, 46,80 % aastas (ca viis korda enam kui seadusjärgne viivise määr, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8% aastas) on VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Riigikohus on 10.05.2016 lahendis nr 3-21-25-16 p-s 13 lahendis leidnud, et viivisemäära mõistlikkuse hindamisel on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Riigikohus märkis, et eelduslikult on tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Praegusel juhul ületab kokkulepitud viivisemäär enam kui viis korda seadusjärgset viivisemäära ning kohtu hinnangul kahjustab selline viivisemäär kostjast tarbijat ebamõistlikult. VÕS §-st 41 tuleneb, et kui tüüptingimus on tühine, kohaldatakse sellise tingimuse alusel seda liiki lepingu kohta sätestatut. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast.
Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid summalt 2 800 eurolt perioodi 22.04.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 28.01.2020 (281 päeva) eest summas 1 022, 84 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) on viivis seadusjärgses määras nimetatud perioodi eest summas 172,40 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.