Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

1.OK Incure OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi M. R. vastu põhivõlgnevuse 500 euro; intressi 86 euro, viivise 159 euro nõudes. Hageja nõue tuleneb kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vahel 25.10.2018 sõlmitud krediidilepingust nr 4049500. Nimetatud lepingu alusel andis laenuandja kostjale krediiti 500 eurot, intressimääraga 35,88% aastas. Kostja tagasimakseid vajalikus ulatuses ei ole sooritanud. Laenuandja ütles lepingu üles 15.04.2019 ning laenuandja loovutas nõude hagejale. Hageja on arvestanud intressi 0,100% päevas alates lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemiseni, so 25.10.2018-15.04.2019 summas 86 eurot ning intressiga võrdses määras viiviseid 0,100% päevas alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni, so 16.04.2019-28.02.2020 (318 päeva) summas 159 eurot.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Hagiavaldusest nähtub, et esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 25.10.2018 laenulepingu, mille alusel sai kostja krediiti 500 eurot. Esialgne võlausaldaja on sõlminud laenulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgset viivist, mis on võrdne krediidilimiidi intressi aasta ja päevamääraga, so 0,100% päevas. Pooled on käesoleval juhul sõlminud tarbijakrediidilepingu, mille osas on hageja kohtule esitanud krediidikonto personaalsed-, üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. Krediidilepingu üldtingimuste p 1 on märgitud, et viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne intressimääraga. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel on märgitud, et maksetega hilinemisel kaasneb viivis krediidilimiidi intressi aasta- ja päevamäära alusel. Kohtu hinnangul on viivise kokkulepe käsitletav tüüptingimusena VÕS § 35 tähenduses, sest need on esialgse võlausaldaja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimustes kasutatavad tingimused, mis ei ole eraldi läbi räägitud ja mille sisu kostja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et viivise määras oleks kostjaga personaalselt kokku lepitud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga Kohus on seisukohal, et kokkulepitud viivise määr 0,100% päevas, 35,88 % aastas (ca 4,5 korda enam kui seadusjärgne viivise määr, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8% aastas) on VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Riigikohus on 10.05.2016 lahendis nr 3-2-1-25-16 p-s 13 lahendis leidnud, et viivisemäära mõistlikkuse hindamisel on põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Riigikohus märkis, et eelduslikult on tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Praegusel juhul ületab kokkulepitud viivisemäär enam kui 4,5 korda seadusjärgset viivisemäära ning kohtu hinnangul kahjustab selline viivisemäär kostjast tarbijat ebamõistlikult. VÕS §-st 41 tuleneb, et kui tüüptingimus on tühine, kohaldatakse sellise tingimuse alusel seda liiki lepingu kohta sätestatut. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid summalt 500 eurolt perioodi 16.04.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 28.02.2020 (318 päeva) eest summas 159 eurot. Kohtu arvutuste kohaselt kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) on viivis seadusjärgses määras nimetatud perioodi eest summas 34,83 eurot.

MENETLUSKULUD

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.