Tsiviilasi nr 2-19-126682
Kohtuasja number
2-19-126682
Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
14.04.2020, Narva kohtumaja kantselei kaudu
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Kohtuasi
DSV Estonia AS-i hagi Osaühingu STRATEEG vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
3994,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: DSV Estonia AS (RK 10342368; asukoht Pärnu mnt 535, Jälgimäe küla, Saku vald, Harju maakond, 76404) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Madis Meristo (e-post XXX) Kostja: Osaühing STRATEEG (RK 10032917; asukoht Suur-Aguli tn 9, Narva linn, Ida-Viru maakond, 20309) Kostja seaduslik esindaja: Daniil Galitski (elukoht XXX)
1(5)
Tsiviilasi nr 2-19-126682
Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
Hageja esitas 14.11.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse nõudes lepingujärgsete teenuste eest tasu maksmist.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja lepingud, mille esemeks olid transporditeenused. Kostja tehtud broneeringute alusel sõlmisid pooled alljärgnevad kaubaveolepingud: lähtekohast S AS, P, sihtkohta N OÜ, XXX; lähtekohast C, sihtkohta N OÜ, XXX; lähtekohast N OÜ, XXX, sihtkohta E, Prantsusmaa. Hageja teostas kokkulepitud veod ja kostja ei esitanud nimetatud vedudega seoses ühtegi pretensiooni.
Hageja väljastas kostjale vedude eest järgmised arved: 28.05.2019 arve nr CD826655 summas 96 eurot, tasumise tähtajaga 28.05.2019. 05.06.2019 arve nr CD830357 summas 2706 eurot, tasumise tähtajaga 05.06.2019. 13.06.2019 arve nr CD832988 summas 546 eurot, tasumise tähtajaga 13.06.2019. 18.06.2019 arve nr CD834630 summas 234 eurot, tasumise tähtajaga 18.06.2019. Kostja arveid tähtaegselt tasunud ei ole. Hageja edastas kostjale 02.09.2019 nõudekirja koos pankrotihoiatusega. Kokku moodustas kostja põhivõlgnevus 02.09.2019 seisuga hageja ees 3582 eurot, millele lisandus sissenõutavaks muutunud viivis summas 68,42 eurot. Hageja nõudis kostjalt kogu võlgnevuse tasumist koos viivistega hiljemalt 09.09.2019.
Kostja vastas hagejale 02.09.2019 ja tunnistas kostja võlgnevust hageja ees. Kostja soovis sõlmida maksegraafikut, mille alusel tasuks kostja hagejale 300 eurot kuus. Hageja oli nõus maksegraafiku sõlmimisega, eeldusel, et kostja juhatuse liige sõlmib käenduslepingu, millega kohustub hageja ees vastutama kostja kohustuste täitmise eest. Kostja juhatuse liige keeldus käenduslepingu sõlmimisest. Kostja ei ole hagiavalduse esitamise ajaks oma võlgnevust isegi osaliselt likvideerinud.
Hagejal on õigus nõuda põhinõuete sissenõutavaks muutumisest alates viivist seadusjärgses määras. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 125,73 eurot. Hageja palub kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel välja mõista viivised
2(5)
Tsiviilasi nr 2-19-126682
otsuse tegemiseni kindlas summas (s.h. hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavad viivised) ja edasi seadusjärgses viivisemääras põhinõudelt summas 3582,00 eurot kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 3582,00 eurot.
Kostja on seisukohal, et tsiviilasi on võimalik lahendada kompromissiga. 3.09.2019 leppisid pooled kokku, et kostja likvideerib võlgnevuse summas 3582 eurot 12 osas. Kostja juhatuse liige ei ole keeldunud maksegraafikut allkirjastamast, aga ei ole nõus allkirjastama käenduslepingut.
Kostja ei ole nõus õigusabikulude ja lisakuludega, kuna pooltel oli võimalik leppida kokku ilma lisakuludeta.
Hageja toob välja, et pooled ei sõlminud maksegraafikut. Pooled ei ole tahteavaldusi maksegraafiku ja käenduslepingu sõlmimiseks vahetanud. Hageja väljendas selgelt, et maksegraafiku sõlmimise eelduseks on, et kostja juhatuse liige on nõus sõlmima käenduslepingu. Kostja on samas sõnaselgelt keeldunud käenduslepingu sõlmimisest. Hageja on selle peale teatanud, et sellisel juhul keeldub hageja maksegraafiku sõlmimisest. Seega ei ole pooled maksegraafikut sõlminud.
Kostja ei ole ka oma võlgnevust vähendanud. Kostja käitub pahauskselt ja esitab paljasõnalisi vastuväiteid. Kostja ei ole võlgnevust vähendanud ega täida ka sõlmimata jäänud maksegraafikut. Menetluskulude väljamõistmine on kostjalt on igati põhjendatud.
KOSTJA 15.01.2020 ARVAMUS
Kostja on seisukohal, et neil on endiselt lubatud maksegraafikut koostada, ilma täiendavate tasudeta ja garantiideta. Hea usu kinnituseks tasub kostja esimese osas maksegraafiku alusel hiljemalt 20.01.2020 (300 eurot).
Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada.
Pooltel puudub vaidlus selles osas, et kostja võlgneb hagejale 3582 eurot, samuti ei ole kostja esitanud ühtegi vastuväidet seoses talle osutatud teenusega või selle maksumusega. Kohus loeb, et tegemist on kostja omaksvõtuga TsMS § 231 tähenduses. Kostja on esitanud vastuväited selles osas, et hageja nõuab viiviseid ning kohtukulusid ning lisaks sellele on kostja viidanud asjaolule justkui oleks pooltel olnud kokkulepe maksegraafikus. 3(5)
Tsiviilasi nr 2-19-126682
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (võlaõigusseaduse (VÕS) § 100). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kostja tunnistab 3582 euro suurust nõuet (dtl 79). Kohus selgitab, et hagejal ei ole kohustust leppida kostjaga kokku maksegraafikus, tegemist on poolte võimalusega jõuda kokkuleppele, kuid hageja ei ole sellise kokkuleppe sõlmimiseks kohustatud. Kohtule esitatud materjalidest ei ilmne, et pooled oleksid maksegraafikus kokkuleppele jõudnud. Vastupidi, hageja on mitmel korral selgesõnaliselt avaldanud, et oli maksegraafikuga ainult sellisel juhul nõus, kui kostja juhatuse liige oleks sõlminud käenduslepingu. Võttes arvesseesitatud asjaolusid, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt nõutud 3582 eurot.
Hageja on esitanud ka viivisenõude seaduses sätestatud viivisemääras. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et pooltel oleks olnud kokkulepe seaduses sätestatud viivisemäärast kõrgemas määras, samuti ei nähtu poolte poolt esitatud tõenditest, et pooled oleksid leppinud kokku viivise kohaldamise välistamises. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 125,73 eurot ning jooksev viivise alates 15.11.2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui summas 3582,00 eurot.
Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus leiab, et kostja vastuväited selles osas, et ta ei peaks vastutama kohtukulude maksmise eest, ei ole asjakohased. Kostja on hagejale olnud pikema aja jooksul võlgu ning ei ole oma võlgnevust kohtuväliselt likvideerinud, mistõttu oli hageja sunnitud kohtusse pöörduma. Hageja on oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt ning on andnud kostjale võimaluse
4(5)
Tsiviilasi nr 2-19-126682
kohtuväliselt oma kohustused likvideerida, seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulude hageja kanda jätmine ning kohus mõistab menetluskulud kostjalt välja.
TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.