Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-1123018
Tsiviilasi
Light Elekter OÜ hagi OÜ Männiku Saekoda vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 1998,05 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Light Elekter OÜ (registrikood 12084060, Aedmaasika esindajad tn 17, Aespa alevik, Kohila vald 79705, Rapla maakond); Hageja lepinguline esindaja: Reet Vokk (RV Õigusbüroo OÜ, Pärnu mnt 67a, Tallinn 10134, telefon 5093511, e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Männiku Saekoda (registrikood 10449876, Männiku tee 140b, Männiku küla, Saku vald 75511, Harju maakond); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Sulev Tammemäe (e-post: [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi põhivõlgnevuse 1800 euro, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 51,29 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja Light Elekter OÜ kanda.
2.Mõista hagejalt Light Elekter OÜ-lt (registrikood 12084060) kostja OÜ Männiku Saekoda (registrikood 10449876) kasuks menetluskuludena välja 1998,05 (üks tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa eurot ja 05 senti) eurot.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu
otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja pikaajalist kogemust omav ettevõte, kes tegeleb korterelamute elektrisüsteemide renoveerimise ja elektrisüsteemide paigaldusega, tööstuste elektrisüsteemide väljaehitusega, samuti hooldustööde ja nõustamisega. Hageja saatis kostjale 25.05.2018 e-kirjaga arve nr 19057 kostja tellitud ja hageja tehtud töö eest. Tööks oli tootmishoone elektri projekteerimine. Arve summa oli koos käibemaksuga 1800 eurot.
2.Arvel nr 19057 näidatud töö tulemuse ehk elektriprojekti saatis hageja kostjale 18.05.2019 ekirjaga. Kostja teatas hagejale 27.05.2019 e-kirjas, et on nõus tasuma maanduskontuuri paigaldamise eest, kuid keeldus projekti eest tasumisest. Seega keeldus kostja arve tasumisest. 04.06.2019 e-kirjas teatas kostja, et ta ei nõustu hageja tasunõudega, sest poolte vahel puudub leping. Kostja leidis, et pooled pidasid küll läbirääkimisi töövõtulepingu sõlmimiseks, kuid ei saavutanud kokkulepet kõikides olulistes küsimustes, muuhulgas töö teostamise aja ning hinna osas. Seetõttu ei ole leping sõlmitud. Kostja ka ei ole kasutanud hageja loodud lahendust ega ole hageja töö arvel rikastunud. Projekt, mille hageja koos edastas, on kostja jaoks väärtusetu, sest kostja tellis vajaliku töö teiselt ettevõtjalt. Vaatamata hageja hilisematele meeldetuletustele kostja arvet ei tasunud.
3.Hageja leidis, et vaidlust ei ole selle üle, et ta on arvel nr 19057 näidatud töö teinud ja kostja on arve saanud. Hageja viitas VÕS § 9 lõikele 1 ja leidis, et leping on sõlmitud ka siis, kui kokkuleppe saavutamine on piisavalt selge. Kostja 27.05.2019 e-kirjast nähtub, et kostja oli nõus hageja töö tegemisega. Pooled saavutasid kokkuleppe lepingu esemes. Hinnas kokkuleppe mittesaavutamine ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Oluline on ka see, et kostja sai kätte hageja ettepaneku. Kõikides lepingu tingimustes ei pidanudki kokkulepet saavutama.
4.27.05.2019 e-kirjas kinnitas kostja, et oli nõus projekti tegemisega. Kostja andis selgesõnalise aktsepti hageja oferdile. Hageja viitas VÕS § 26 lõikele 1 ja lõikele 2 ja leidis, et mõned lepingu tingimused võivad jääda lahtiseks. Samas e-kirjas kinnitas kostja, et ta tegi erinevaid toiminguid selleks, et hageja saaks ehitusprojekti koostada. Järelikult väljendas kostja oma tahet ja asus lepingut täitma.
5.Lepingu täitmist tõendavad ka poolte e-kirjad, milles vahetati töö tegemiseks vajalikku informatsiooni. Hageja 08.04.2019 e-kirjas soovis hageja teavet tuleohutuse kohta. Kostja saatis 09.04.2019 e-kirja, millega koos saatis hageja soovitud teabe. 22.04.2019 saatis hageja kostjale e-kirja töö teostamiseks vajaliku teabega ja palus kostjal üle vaadata valminud töö etapid. Kostja ei teatanud hagejale, et ta oleks lepingu täitmisest loobunud. 22.03.2019 e-kirjas edastas kostja
hagejale töö tegemiseks vajalikku teavet. Ka hageja 08.04.2019 informatsiooni päringule vastas kostja 09.04.2019 ning saatis informatsiooni.
6.Hageja hinnangul oli selge, et pooled olid saavutanud kokkuleppe lepingu eseme üle. Töö teostamise aeg ja hind olid lahtised tingimused. Pooled asusid lepingut täitma. Seega oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping. Hageja täitis lepingust tulenevad kohustused ja andis kostjale töö üle. Kostja ei olnud ilmselt rahul lepingu täitmise kiirusega, kuid ei ole selles osas kohaldanud õiguskaitsevahendeid. Hageja ei ole rikkunud eelnevalt kokku lepitud tähtaegu.
7.Hageja viitas VÕS §-le 24. Hageja tegi kõik mõistlikult võimaliku, et prognoositavateks ja orienteeruvateks tähtaegadeks vastavad tulemused saavutada. Hageja viitas VÕS §-le 644 ja leidis, et kostja on rikkunud puudustest teatamise kohustust ega saa seetõttu puudustele tugineda või nendest tulenevalt õiguskaitsevahendeid kohaldada. Kostja ei ole puudustest teatanud.
8.Hageja leidis, et kuna kostja on lepingulist kohustust rikkunud, on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist ja viivist alates 06.06.2019 määraga 0,05 % päevas. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1800 eurot, kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 117 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuv viivis 0,05% päevas.
9.Hagi täienduses täpsustas hageja oma viivisenõuet. Hageja viitas VÕS § 82 lõikele 7 ja leidis, et tema nõue on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 113 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda viivist. Vastavalt arvele nr 19057 tuli kohustus täita hiljemalt 05.06.2019, kostja kohustust ei täitnud ning seega muutus põhinõue sissenõutavaks alates 06.06.2019 ja hagejal on õigus nõuda viivist. Hageja palus viivise välja mõista põhinõude summalt 1800 eurolt alates 06.06.2019 seadusjärgses määras. Hagi esitamise ajaks 13.10.2019 oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 51,29 eurot. Alates 14.10.2019 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis seadusjärgses määras.
10.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 250 eurot ja kulud lepingulisele esindajale summas 720 eurot. Õigusabi osutati tunnitasuga 120 eurot. Kliendiga kohtumisele ja asjaolude selgitamisele kulus 0,5 tundi, materjalidega tutvumisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele kulus 1 tund; maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisele kulus 0,5 tundi ning hagi koostamisele 4 tundi. Kokku on hageja menetluskulud 970 eurot. Hageja palus menetluskuludelt välja mõista viivise seadusjärgses määras.
11.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Pooled sõlmisid kokkuleppe lahtiste tingimustega, millele otseselt viitab kostja esindaja 27.05.2019 e-kiri. Kostja on kinnitanud, et ta oli nõus töö tegemisega. Tähtaja ja hinna küsimused jätsid pooled lahtiseks. Kostja e-kirjast nähtub, et kostja oli nõus need küsimused lahtiseks jätma, sest ta lootis, et hageja muudab seisukohta hinna osas ning kostja eelistas hagejat tema eelmiste tööde põhjal. Põhjus, miks kostja oli nõus tähtaja küsimuse lahtiseks jätma, ei ole hagejale teada. Kostja võis soovida selles edaspidi kokkuleppele jõuda.
12.Hageja oli nõus jätma hinna ja tähtaja tingimused lahtiseks, sest hageja ei teadnud täpselt, millisteks kujunevad töö hind ja tegemise aeg, kuid hageja soovis tellimust täita. Kostja ei avaldanud hagejale, et kui hinnas ja tähtajas kokku ei lepita, ei soovi ta tööd tellida. Arvestada tuleb ühtlasi poolte vahel välja kujunenud praktikat. Varasemalt on kostja hagejalt korduvalt erinevaid elektritöid tellinud ning hageja on neid töid teinud. Enamasti tehti töid nii, et hageja tegi pärast tellimuse saamist töö ära ja esitas kostjale arve reaalselt kulunud materjali ning töötundide alusel. Neid hageja väiteid tõendavad 30.06.2017 arve nr 170052 peakilbi tööde eest vastavalt pakkumisele, 14.12.2017 arve nr 170100 elektrimaterjalide ja elektritööde eest, 25.09.2018 arve nr 18093 kaabli 5g25cu/25m eest värvikambrile, jätkukarbi eest värvikambri kaabli pikendamiseks, värvikambri kaabli paigalduse eest ning vahekilbi eest krundi piirile, 31.03.2019 arve nr 19032 elektrikäidu eest märtsis, evakuatsiooni valgusti eest, kummikaablite
ja jätkupesade 3F/16a eest ning elektritööde eest veebruaris ja märtsis, 25.05.2019 arve nr 19045 maandustraadi RD10/240m eest, ristühendusklemmi 253 RD8-10x8-10FT eest ning maandustraadi paigalduse eest.
13.Seega on hageja varemgi teinud kostjale töid, mille hinna ja tähtaja jätsid pooled enne töö tegemist kokku leppimata. Sellisel viisil on hageja teinud varem kostjale töid, mille maksumus oli oluliselt suurem käesolevas asjas tehtud töö maksumusest. Hageja ei nõustunud, et leping sõlmiti ilma hinnas ja tähtajas kokkulepet saavutamata, vaid leping sõlmiti viisil, kus need tingimused jäid lahtisteks, sest nendes sooviti kokku leppida hiljem. Pooled ei teinud hinna ja tähtaja osas konkreetseid nõudmisi.
14.Hageja on edastanud elektriprojekti kostjale e-kirjaga 18.05.2019. Kuna hind ja tähtaeg olid lahtised tingimused, oli pooltel võimalik selles osas veel kokku leppida. Selle asemel aga teatas kostja 20.05.2019, et ta on pöördunud teise ettevõtte poole ja saanud projekti. Seega oli hageja töö üle andnud ilma tasus kokku leppimata. Hageja viitas VÕS § 637 lõikele 1. Hageja esitas kostjale arve. Kui töö on tehtud, ei saa tellija vabaneda töö eest tasumisest ettekäändel, et hind pole kokku lepitud.
15.Hageja nõuab kostjalt tavalist tasu ehk turuhinda. Hageja esitas antud elektriprojekti koostamiseks tema tehtud hinnapäringutele saabunud hinnapakkumised, millest esimene oli summas 2500 eurot + käibemaks, teine summas 2600 eurot + käibemaks ja kolmas summas 4000 eurot + käibemaks. Hageja nõutud hind on tavalisest madalam. Kostja võttis töö vastu ega teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest. Kostja tuleb lugeda töö vastu võtnuks. Kostja keeldus alusetult töö vastuvõtmisest.
16.Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et pooled vahetasid e-kirju, milles vahetati teavet lepingujärgse töö kohta. Kostja on ise kinnitanud toimingute tegemist selleks, et hageja saaks tööd teha. Pooled asusid lepingut täitma. Tegu ei olnud enam läbirääkimistega nagu väidab kostja. Asjakohatu on kostja väide, et hageja ei ole välja toonud, millisel kuupäeval leping sõlmiti.
17.13.01.2020 seisukohtades selgitas hageja, et kostjaga toimus tööde tellimine alati suuliselt telefoni teel. Seda kajastavad läbi aastate esitatud arved, mis on esitatud jooksvate tööde eest, mitte konkreetsete lepingute või pakkumiste alusel. Hageja tegi kostjaga koostööd üle kümne aasta. Vaidlusaluse töö tellimine toimus suuliselt kostja kontoris. Algses töö hinnas lepiti kohe kokku. Muus osas kordas hageja oma varasemaid väiteid.
18.Hageja tegi tööna uue hoone elektriprojekti, mis on aluseks elektritööde tegemisel. Elektriprojekt edastati kostjale e-kirjale lisatud lingilt allalaaditavana DWG formaadis. Hageja esitas kohtule projekti. Töö tegemise ajal esitas hageja kostjale korduvalt täpsustavaid küsimusi, mida tõendavad e-kirjad. Esimesel korral saatis hageja kostjale joonise tutvumiseks ja soovis saada täpsustavat infot 25. märtsil 2019. Teisel korral edastas hageja kostjale projekti tutvumiseks ja soovis lisainformatsiooni 18. aprillil 2019. Kolmandal korral soovis hageja kostjalt täpsustavat informatsiooni 22. aprillil 2019. Kostja palus telefoni teel hagejal kohale tulla, mida hageja tegi ja sai kostjalt paberkandjal joonise, kuhu oli kostja poolt tehtud täpsustused hageja esitatud küsimuste osas. Lõplik töö anti üle 17.05.2019 e-kirja teel kolmele erinevale e-posti aadressile.
19.Kostja kinnitas töö kättesaamist 20. mai 2019 e-kirjas, aga keeldus selle vastuvõtmisest. Kostja väitel ei olnud ta teadlik, kas hageja teeb tellitud tööd, mistõttu ta tellis selle mujalt. Hageja pidas kostja väiteid arusaamatuteks, sest kostja oli talle mitme kuu jooksul töö tegemiseks saatnud lisainformatsiooni. Kostja väited ei ole eluliselt usutavad.
Kostja vastuväited
20.Kostja vaidles hagile vastu. Poolte vahel puudub lepinguline suhe ja hagejal ei saa kostja vastu olla nõuet. Kui poolte vahel oleks kehtiv leping, ei saaks hagi rahuldada, sest hageja ei ole välja toonud ega tõendanud tasu sissenõutavaks muutumist.
21.Kostja oli nõus, et hageja saatis talle 25.05.2019 arve summas 1800 eurot, kuid sellest ei tulene kostjale tasumise kokkulepet. Hageja on nõustunud, et poolte vahel puudus kokkulepe tähtaja ja hinna osas. Hageja esitatud asjaolud ja tõendid ei võimalda kohaldada VÕS § 26. Lahtine ei ole tingimus, milles ei ole kokku lepitud, vaid lahtine on selline tingimus, mis jäi lahtiseks poolte kokkuleppe alusel. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega konkreetset väidet, kuidas ja millal saavutasid pooled kokkulepe, et nad jätavad hinna ja tähtaja küsimuse lahtiseks ning lepivad nendes kokku tulevikus.
22.Hagiavalduses puuduvad põhistused, miks oleksid pooled pidanud jätma need tingimused lahtisteks. Korraliku hoolsusega ettevõtja ei sõlmi tehinguid, mille täitmise tähtaeg ja makstav hind on kokku leppimata. Tegu on sedavõrd oluliste tingimustega, et kui nendes ei ole kokku lepitud, ei saa lepingut lugeda sõlmituks. Kostja 27.05.2019 e-kirjast nähtub, et kostjale olid tähtaeg ja hind olulise tähtsusega tingimusteks. Neid toodi läbirääkimistel korduvalt välja. Tähtajas ja hinnas kokkulepet ei saavutatud. Kostja viitas VÕS § 9 lõikele 3. Kuna kostja soovis nendes tingimustes kokkuleppele jõuda, ei saa lepingut lugeda sõlmituks.
23.Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et hinna 1800 euro kujunemine oli õige ja põhjendatud. Lisaks on hageja väited vastuolulised. Kui hind oli lahtine tingimus, oleksid pooled pidanud hinna osas tulevikus kokku leppima, kuid sellisele kokkuleppele hageja ei ole viidanud, vaid on hinna määranud ühepoolselt. Hageja ei ole tõendanud, et hind vastab VÕS §-le 28.
24.Hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist. Hageja ei ole väitnud, et kostja võttis töö vastu. Ainuüksi töö saatmisest ei saa seda järeldada. Alusetud on hageja väited, et kostja asus lepingut täitma. Seejuures ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, millal leping sõlmiti. E-kirjade vahetamine ei tähenda lepingu täitmisele asumist. E-kirjades ei täidetud lepingut, vaid üksnes vahetati teavet ja tegu oli lepingueelsete läbirääkimistega.
25.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Asjakohatu on hageja väide, et pooled on kogu aeg sõlminud lepinguid suuliselt. Tegu on asjakohatu väitega, sest hagejal tuli tõendada lepingu sõlmimist. Hageja oli ebaõigesti väitnud, et kostja on temaga sõlminud lepinguid kokku leppimata hinnas. Kostja sellega ei nõustunud. Hageja ei ole ka välja toonud, milline oli täpne töö sisu, mida ta tulemuse saavutamiseks tegi ja milline oli poolte kokkulepe töö sisu ning kvaliteedi osas. Ebaselgeks jääb, mida tõendab hageja esitatud projekt olukorras, kus hageja ei ole välja toonud lepingu tingimusi.
26.Õige on hageja väide, et kostja keeldus töö vastuvõtmisest. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, millest järelduks kostja kohustus töö vastu võtta. Hageja väited on üldsõnalised. Hageja tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks.
27.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 135 eurot tunnis ja 163 eurot tunnis koos käibemaksuga. Kostja palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hagiavalduse ning selle lisadega tutvumisele ja analüüsile kulus 4 h. Nõupidamisele kliendiga ning asjaolude väljaselgitamisele kulus 2 h. Hageja erinevate hagiavalduste võrdlemisele kulus 3 h. Vastuse koostamisele kulus 5 h. Kõik kokku oli 14 h ehk 2268 eurot.
28.Hageja 27.11.2019. a seisukoha ja sellele lisatud tõenditega tutvumisele ning analüüsile kulus 2 h 30 min ehk 405 eurot. Kohtu 09.12.2019 kirjaga tutvumisele kulus 10 min. Telefoninõupidamisele kliendiga seoses kohtu kirjaga kulus 10 min. Kokku kulus 20 min ehk 54
eurot. Hageja 13.01.2020 seisukoha ning sellele lisatuid tõenditega tutvumisele ning analüüsile kulus 2 h 30 min. Kostja kirjaliku seisukoha koostamisele (va menetluskulude nimekirja puudutav osa) kulus 2 h. Kokku kulus 4 h ehk 729 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
29.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
28.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et hageja saatis kostjale arve nr 19057 summas 1800 eurot, mille kostja jättis tasumata. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nad pidasid läbirääkimisi töövõtulepingu sõlmimise üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad jõudsid läbirääkimiste tulemusena lepingu sõlmimiseni ning kas kostja on kohustatud tasuma hagejale viimase esitatud arve.
29.Hageja väitis, et ta sõlmis kostjaga töövõtulepingu tootmishoone elektri projekteerimiseks ja saatis kostjale valmis töö 18.05.2019 e-kirjaga. Kostja 27.05.2019 e-kiri tõendab, et ta oli töö tegemisega nõus. Kokkuleppe sõlmimisel jätsid pooled lahtisteks tingimusteks töö hinna ja töö tähtaja. Kostja asus lepingut täitma, millega ta väljendas tahet kokkuleppe sõlmimise kohta. Poolte vahel oli varem kujunenud praktika, kus lepinguid sõlmiti sama moodi hinda ning tähtaega määramata. Hageja nõudis kostjalt tavalist tasu turuhinna alusel.
30.Kostja leidis, et kuigi pooled pidasid läbirääkimisi, ei jõutud lepingu sõlmimisel kokkuleppeni. Kuna lepinguline suhe puudub, ei saa hageja kostjalt tasu nõuda. Pooled ei saavutanud kokkulepet tööde tähtaja ja hinna osas ning tegemist ei olnud lahtiste tingimustega. Muid lepingu tingimusi ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Kostja ei ole hagejalt töid vastu võtnud.
31.Kohus nõustub kostja väidetega ja leiab, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud oma väiteid lepingu sõlmimise kohta. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millisel viisil pooled lepingu sõlmisid ning millistes tingimustes täpselt kokku leppisid. Hageja ei ole välja toonud ega ühegi tõendiga tõendanud, millal ja kuidas vahetasid pooled tahteavaldusi viisil, kus oli piisavalt selge kokkuleppe saavutamine. Hageja on üksnes väitnud, et lepinguliste tööde hind ja tähtaeg jäid lahtisteks tingimusteks, kuid ta ei ole välja toonud ega tõendanud, millistes muudes tingimustes pooled kokku leppisid. Hageja ei ole tõendanud, millistes tööd puudutavates ja muudes tingimustes pooled kokku leppisid.
32.VÕS § 9 lg 2 näeb ette, et pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Hageja on väitnud, et lepingu sõlmimine kostjaga on tõendatud seetõttu, et kostja asus lepingut täitma. Samuti on hageja väitnud, et pooltevahelises praktikas jäidki hind ja tähtaeg tavaliselt lahtisteks, kuid need hageja väited on jäänud tõendamata. Hageja ei ole konkreetselt välja toonud, millal ja milline on see kostja tegu, milles väljendus tema nõustumus hageja pakkumusega. Hageja ei ole isegi välja toonud, millal ja millise pakkumuse ta tegi kostjale lepingu sõlmimiseks.
33.VÕS § 20 lg 1 sätestab, et nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 20 lg 2 järgi loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Hageja ei saanud üksnes kostja vaikimisest järeldada nõustumust lepingu sõlmimisega. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et poolte vahel oli praktika, mille kohaselt sai kostja vaikimist lugeda nõustumuseks. Lisaks eeldab nõustumuse esitamine seda, et teine pool on teinud pakkumuse lepingu sõlmimiseks. Hageja ei ole pakkumuse esitamist ei väitnud ega tõendanud. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendav pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
34.Hageja esitatud tõenditest ja kostja väidetest võib järeldada, et pooled pidasid läbirääkimisi. Samas sätestab VÕS § 14 lg 3, et kui lepingueelseid läbirääkimisi pidanud isikud ei saavuta kokkulepet, siis läbirääkimistest ei tulene neile õiguslikke tagajärgi. Seega olukorras, kus pooled kokkulepet ei saavuta, ei tulene üksnes läbirääkimiste pidamisest ühele poolele õigus nõuda teiselt poolelt tasu maksmist.
35.VÕS § 26 lg 1 näeb ette, et lepingupooled võivad jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). VÕS § 26 lg 2 sätestab, et kui lepingupooled ei jõua lahtises tingimuses kokkuleppele või kui lepingupool või kolmas isik ei määra lahtist tingimust, ei mõjuta see lepingu kehtivust, kui ei saa eeldada lepingupoolte teistsugust tahet. Lisaks tuleneb VÕS § 27 lõikest 1, et kui lepingupooled ei ole kokku leppinud nende õiguste ja kohustuste määramiseks olulises tingimuses või üksnes arvavad, et nad on selles tingimuses kokku leppinud, on leping kehtiv, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata.
36.Hageja on väitnud, et lepingu sõlmimisel jätsid nad lepingu hinna ja tähtaja tingimused lahtisteks. Kohtu hinnangul oleks hageja sellise väite esitamisel pidanud tõendama, et pooltel oli ühine tahe sõlmida leping viisil, kus tähtaeg ja hind jäetakse lahtiseks ning nendes tingimustes lepitakse kokku hiljem. Hageja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Lahtistele tingimustele viitamine eeldab pooltevahelist vastavat kokkulepet (RK TKm 2-17-101031, p 14).
37.Riigikohus on selgitanud, et kui leping sõlmiti mõne lahtise tingimusega VÕS § 26 järgi, tuleb lepingu tõlgendamise teel jõuda selgusele, kes pidi lahtise tingimuse määrama (RK TKo 32-1-78-09, p 12). Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, millisel viisil või mille üle pooled läbi rääkisid, milles kokku leppisid ja milles mitte. Seetõttu ei ole käesolevas asjas võimalik ka lepingu tõlgendamise teel jõuda arusaamale, kes pidi lahtise tingimuse kindlaks määrama. Hageja väitis, et lahtistes tingimustes pidid pooled kokkuleppele jõudma hiljem, kuid vastuolus eelnevaga asus samas väitma, et ta nõudis kostjalt tasu turutingimustel. Asjas kogutud tõenditest ei saa ühelgi viisil järeldada, et hageja oleks pärast töö valmimist soovinud kostjaga jõuda kokkuleppele tingimustes, mida hageja pidas lahtisteks. Hageja esitas kostjale arve enda määratud tasu suurusega. Seega ei leidnud hageja ka ise, et hind oleks jäänud lahtiseks tingimuseks.
38.VÕS § 28 lg 2 sätestab, et kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Seega olukorras, kus hageja väiteil jätsid pooled hinna tingimusena lahtiseks, olid nad hinna määramise viisi siiski kokku leppinud ehk hind tuli määrata tulevikus poolte vahel peetavate läbirääkimiste teel. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et hinna jätmisel lahtiseks tingimuseks oli temal endal õigus üksinda määrata tasu suurus. VÕS § 28 lg 2 kohaldub aga juhul, kui hinna suhtes ei ole
sõlmitud mistahes kokkuleppeid. Hageja väited poolte vahel sõlmitud lepingu sisu kohta on vastuolulised ja üldsõnalised.
39.VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Seega on töövõtulepingute puhul põhimõtteliselt võimalik, et tasus kokku ei lepita. Samas on hageja väitnud, et tasu jäi lahtiseks tingimuseks ning selles pidid pooled kokku leppima edaspidi. Lisaks eeldab VÕS § 28 lg 2 ja VÕS § 637 lg 1 kohaldamine seda, et pooled on muudes lepingu tingimustes saavutanud kokkuleppe, mida hageja tõendanud ei ole. Hageja on ka ekslikult samastanud turuhinnale vastava tasu tavalise tasuga. Tavaline tasu tähendab tasu, mida vastav töövõtja tavaliselt sarnaste toodete või teenuste puhul soovib saada ehk tegu on nn hinnakirja järgse tasuga. Mõistlik tasu on aga tasu, mida sarnaseid teenuseid sarnastel tingimustel osutavad isikud tavaliselt ehk mõistlikult saada soovivad.
40.Kohus selgitas hagejale 09.12.2019 pöördumises (toimiku lk 79), et nõude aluseks olevate asjaolude esmase tõendamise kohustus lasub hagejal. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua ja tõendada, millise lepingu ta kostjaga sõlmis ning millise töö pidi tegema. Kohus selgitas, et lahtiseks ei saa pidada tingimust, milles pooled kokku ei leppinud. Kohus osundas, et hageja väidetest ega tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud lepingu kavatsusega jõuda hinnas ja tähtajas kokkuleppele hiljem. Samuti selgitas kohus hagejale tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi ja nende tõendamise vajadust. Vaatamata kohtu selgitusele hageja oma nõuet täiendavalt ei tõendanud ega põhistanud. Nõude aluseks olevate asjaolude tõendamata jätmine välistab nõude rahuldamise.
41.Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kajastaks kostja ja hageja vahelisi lepingueelseid läbirääkimisi ja vastastikuste tahteavaldustega kokkuleppele jõudmist. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kas või millise pakkumuse ta tegi kostjale lepingu sõlmimiseks ja mida kostja vastas. Hageja ei ole isegi üldsõnaliselt selgitanud, millist teenust ta pidi kostjale osutama ehk milliste lähteandmete alusel millise projekti koostama. Hageja ei ole välja toonud, millal ja millest lähtuvalt jõudsid pooled piisavalt selgete tahteavalduste vahetamisel teel kokkuleppele.
42.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 25.03.2019 saatis kostja hagejale e-kirja, milles saatis teavet hoone võimsuste kohta ulatuses, milles ta seda teadis (toimiku lk 36). E-kirjadest ei saa järeldada, millisel eesmärgil kostja teavet saatis ja kas tegu oli lepingueelsete läbirääkimiste või millegi muuga. Mistahes nõustumust lepingu sõlmimiseks e-kirjast järeldada ei ole võimalik.
43.09.04.2019 saatis hageja kostjale e-kirja, milles soovis saada teavet suitsuluukide kohta ning tuleohutuse plaani. Kostja saatis hagejale soovitud teabe samal päeval (toimiku lk 33). Taas ei ole e-kirjast võimalik järeldada, millisel eesmärgil kostja teavet saatis, kas tegu oli lepingueelsete läbirääkimiste või millegi muuga. Ainuüksi teabe saatmisest ei saa kohtu hinnangul järeldada, et kostja asus lepingut täitma. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millistel tingimustel pooled tema arvates lepingu sõlmisid ehk millistele tingimustele pidi valmis töö vastama ja millised lepingulised kohustused olid kostjal töö tegemisel. Hageja ei ole ka välja toonud ega tõendanud, kas või millise pakkumuse ta esitas kostjale lepingu sõlmimiseks ning kas või millises ulatuses oli pakkumuse esitamiseks vajalik saada kostjalt teavet. Kuna hageja ei ole esile toonud mistahes lepingu sisu või sõlmimisega seotud asjaolusid, ei saa esitatud e-kirjadest järeldada, et kostja oleks nõustunud lepingu sõlmimisega või hakanud lepingut täitma.
44.22.04.2019 saatis hageja kostjale edasi projekteerija küsimused ja seni koostatud joonised (toimiku lk 35). Samuti saatis hageja kostjale edasi oma projekteerija e-kirja 09.04.2019 (toimiku lk 34). Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks saadetud e-kirjadele kuidagi reageerinud, jooniseid üle vaadanud ning palunud neis teha muudatusi või täiendusi. Hageja saadetud e-kirjad ei tõenda, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud leping. E-kirjadest ei saa
järeldada, mille kohta hageja kostjale jooniseid saatis.
45.Hageja ja kostja vahelistest e-kirjadest 17.05.2019 kuni 27.05.2019 nähtub (toimiku lk 24-25, lk 27-29), et Harri Meier saatis hagejale dwg jooniste alla laadimiseks lingi. Milliste joonistega tegu oli, tõendist endast järeldada ei saa. 18.05.2019 saatis hageja kostjale e-kirja ja teatas, et saadab eelmisel päeval valminud elektriprojekti. Hageja avaldas samas e-kirjas erinevaid põhjuseid, miks töö ei saanud valmis varem. Kostja vastas 20.05.2019 ja teatas, et kuna hageja ei vastanud kostja kõnedele ega sõnumitele ning kostja ei teadnud, kas hageja enam üldse tööga tegeleda tahab, oli kostja sunnitud pöörduma töö tellimiseks teise ettevõtte poole. Seega nähtub esitatud e-kirjadest, et kostja hinnangul ta hageja töö tellimiseks kokkulepet ei sõlminud.
46.Hageja saatis kostjale vastuseks 25.05.2017 e-kirja, kus heitis kostjale ette informatsiooni edastamist ning pidas õigustatuks, et ei teinud tööd valmis kostja soovitud ajaks. Kohus osundab, et käesolevas asjas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kostjalt soovinud töö tegemiseks informatsiooni, mida kostja talle saatnud ei ole. Koos e-kirjaga saatis hageja kostjale tööde eest arve (toimiku lk 26) summas 1800 eurot.
47.27.05.2019 e-kirjas leidis kostja, et pidas hagejaga mitu kuud läbirääkimisi ning peale tööde maksumuse oli talle ülioluline aeg. Kostja kirjeldas detailselt poolte erimeelsusi hinna osas, kus hageja suurendas läbirääkimiste käigus kostja hinnangul hinda korduvalt ja meelevaldselt. Kostja arvates jäeti hinna küsimus lahtiseks, et edaspidi hinna osas siiski kokku leppida. Teine küsimus kostja jaoks oli tööde tähtaeg, mille osas kostja leidis, et ta jäi oma soovide juurde ning hageja teadis, et kostja küsis ka mujalt pakkumisi. Seejärel jäid asjad kostja hinnangul venima ning kostja edastas enda arvates hagejale töö tegemiseks kogu informatsiooni, mida viimane vajas. Kostja viitas, et hageja pakutud tööde teostamise tähtaeg oli poolteist kuni kaks kuud, mis kostjale ei sobinud. Aprilli lõpul ja mai alguses oli kostjal hagejat enda sõnul võimatu kätte saada ja hageja ei reageerinud ka kostja sõnumitele. Edasi suhtles kostja juba teise ettevõttega, kust ta sai esimese materjali 13.05.2019. Kostja avaldas, et tal ei olnud teavet, kas hageja üldse mingit projekti ette valmistab. Kostja viitas, et elamu üleandmise tähtaeg oli 01.06.2019, mida hageja teadis ning hageja hilinemisega esitatud projekti ei saa ta enam kasutada. Kostja keeldus projekti eest tasumisest.
48.Vaatamata hageja väidetele tõendab kostja 27.05.2019 e-kiri üksnes seda, et pooled pidasid läbirääkimisi, kuid ei jõudnud kokkuleppele. E-kirjast samas ei nähtu, milline oli läbirääkimiste sisu. Kostja on rõhutanud, et tööde tähtaeg oli talle sedavõrd oluline tingimus, et ilma selles kokkuleppele jõudmata ei olnud ta nõus tööd tellima. Kostja e-kirjast nähtub, et kui kostja ka oli nõus jõudma hinnas kokkuleppele hiljem, ei olnud ta nõus sõlmima lepingut viisil, kus töö tema soovitud tähtajaks valmis ei saanud. Seega ei ole kostja nõustunud hagejaga lepingut sõlmima. Ainuüksi kostja e-kirjast, kus viimane on nõustunud läbirääkimiste pidamisega, ei saa järeldada, et pooled sõlmisid lepingu. Kostja e-kirjast ei saa kohus järeldada mistahes muid väidetava lepingu tingimusi ehk seda, millistele tingimustele vastava töö pidi hageja tegema.
49.Täiendavalt esitas hageja kohtule elektriprojekti (toimiku lk 85-93) ning väitis, et tegemist oli kostjaga sõlmitud lepingu alusel tehtud ja üleantud tööga. Kuna hageja ei toonud välja ega tõendanud, millise töö ta pidi kostjale lepingu alusel tegema, ei saa esitatud tõend tõendada töö tegemist ja lepingule vastamist. Nii ei ole hageja isegi üldsõnaliselt selgitanud ega tõendanud, millise ehitise kohta ta projekti tegema pidi ning millistele tingimustele pidi projekt vastama. Neid asjaolusid ei saa kohus ise tõenditest otsida. Ainuüksi projektist endast ei saa kohus järeldada, kas töö vastas lepingule või mitte. Projekteerijaks on kohtule esitatud projektis märgitud mitte hageja, vaid x. Seega ei tõenda esitatud tõend seda, et hageja tegi ja andis kostjale üle lepingukohase töö, mille vastuvõtmisest kostja keeldus. Õigusaktid ei näe isikule ette kohustust võtta vastu ja tasuda töö eest, mille tegemist ta ei ole soovinud.
50.Hageja esitas kohtule oma varasemad kostjale koostatud arved (toimiku lk 71-75), kuid
ainuüksi arvetest ei saa teha mistahes järeldusi selle kohta, milline oli poolte praktika lepingute sõlmimisel ning kas kostja esitatud arveid tasus või mitte. Ainuüksi arvetest ei saa järeldada, et hageja ja kostja ei vahetanud varem e-kirju lepingu tingimustes kokku leppimiseks ning hageja ei esitanud kostjale kunagi aktsepteerimiseks mõnda selget pakkumist. Vastupidi, arvel nr 170052 on viidatud nimelt pakkumisele. Muus osas on arved valdavalt esitatud materjalide eest, mitte projekteerimisteenuste eest. Seega ei tõenda esitatud tõendid hageja väiteid selle kohta, et poolte vahel oli välja kujunenud praktika, kus kokkuleppeid tähtaegade ja hindade osas kunagi ei sõlmitud ning kostja üksnes tasus hageja esitatud arveid.
51.2019. a novembris saatis hageja mitmetele ettevõtetele päringuid elektriprojekti koostamise hinnapakkumise saamiseks. Esitatud e-kirjadest (toimiku lk 76-78) järeldub, et hageja on soovinud saada pakkumist lao- ja tootmishoone elektriprojektile, tuues välja hoone mahu. Kõik teenuse osutajad, kelle poole hageja pöördus, on tema hinna küsimist pidanud vähe informatiivseks, kuid on kokkuvõttes teinud pakkumused summades 2500 eurot + käibemaks, 2600 eurot + käibemaks ning 4000 eurot + käibemaks. Kohus leiab, et esitatud tõendid ei tõenda hageja väidet, et ta nõudis kostjalt mõistlikku tasu. Hageja esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, millise töö pidi hageja kostjale väidetava lepingu alusel tegema. Kuna kohtule ei ole teada, millistele tingimustele pidi vastama hageja töö, ei saa hinnata seda, kas hinnapakkumised on esitatud võrdväärsetel tingimustel sarnase töö tegemiseks või mitte.
52.Lisaks nähtub esitatud tõenditest, et hageja saatis kostjale korduvaid nõudeid arve tasumiseks (toimiku lk 32), kuid kostja leidis, et poolte vahel puudub lepinguline suhe, mistõttu ta ei olnud nõus arvet tasuma (toimiku lk 30-31). Ainuüksi nõuete esitamine arve tasumiseks ei tõenda ega põhjenda lepingulist tasunõuet.
53.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja põhinõue 1800 eurot tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole tõendanud, et ta sõlmis kostjaga lepingu. Hageja ei ole tõendanud, millise töö ta pidi lepingu alusel tegema ning et ta teostas lepingule vastava töö. Kuna hageja väited on tõendamata, ei saa nõuet rahuldada, sest kostjal puudub hageja ees täitmata lepinguline kohustus. Kuna kohus ei rahulda hageja põhinõuet, ei kuulu rahuldamisele sissenõutavaks muutunud viivise 51,29 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue.
54.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
55.Menetluskuludena palus kostja välja mõista kulud õigusabile. Kostjale on osutatud õigusabi hinnaga 135 eurot tunnis ja 163 eurot tunnis koos käibemaksuga. Kostja palus menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hagiavalduse ning selle lisadega tutvumisele ja analüüsile kulus 4 h. Nõupidamisele kliendiga ning asjaolude väljaselgitamisele kulus 2 h. Hageja erinevate hagiavalduste võrdlemisele kulus 3 h. Vastuse koostamisele kulus 5 h. Kõik kokku oli 14 h ehk 2268 eurot.
56.Hageja 27.11.2019 seisukoha ja sellele lisatud tõenditega tutvumisele ning analüüsile kulus 2 h 30 min ehk 405 eurot. Kohtu 09.12.2019 kirjaga tutvumisele kulus 10 min. Telefoninõupidamisele kliendiga seoses kohtu kirjaga kulus 10 min. Kokku kulus 20 min ehk 54 eurot. Hageja 13.01.2020 seisukoha ning sellele lisatuid tõenditega tutvumisele ning analüüsile kulus 2 h 30 min. Kostja kirjaliku seisukoha koostamisele (va menetluskulude nimekirja
puudutav osa) kulus 2 h. Kokku kulus 4 h ehk 729 eurot. Seega on kostja õigusabikulud kokku 3 456 eurot.
57.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus 135 eurot on põhjendatud ning kooskõlas vaidluse keerukusega. Küll aga leiab kohus, et kostja esindaja ajakulu toimingute tegemiseks on ülepaisutatud. Kohus leiab, et hagiavaldusega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja vastuse koostamisele ei saanud kokku aega kuluda enam kui 8 tundi. Tegemist ei olnud sisuliselt keeruka vaidlusega. Kostja vastus oli sisult lühike ning sellele ei olnud lisatud tõendeid. Alusetu oli ajakulu 3 tundi hagiavalduse erinevate versioonide võrdlemisele, sest hagiavalduse redaktsioonides erines vaid viivise nõue. Viivise nõudele kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
58.Kostja 21.02.2020 seisukoha koostamisele ei saanud eelnevat ajakulu arvestades kuluda aega enam kui 1 tund. Sisuliselt kordas kostja varasemaid väiteid ega esitanud uusi seisukohti. Muus osas on kostja esindaja ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud ning kooskõlas menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Seega loeb kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks 8 h + 2 h 30 min + 20 min + 2 h 30 min + 1 h = 14 h 20 minuti ulatuses. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 135 eurot, on kostja põhjendatud õigusabikulud ilma käibemaksuta 2340 eurot.
59.Käesoleva tsiviilasja hind on 1998,05 eurot. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RK TKm 32-1-4-15, p 14). Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (samas, p 14). Kohtu hinnangul ei olnud vaidlus eriliselt keerukas ega suure mahuga, mis õigustaks tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulude väljamõistmist. Seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud tsiviilasja hinnale vastavas ulatuses ehk summas 1998,05 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.