Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

menetluskulude summas 1 395 eurot

ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

2(6)

prügiveo tariif summas 0,003 eur/m2 igakuiselt, seega on prügiveo tasu iga kuu 0,054 eurot. Avaldaja selgitas ka, et üldkoosoleku 26.01.2018 otsusega otsustati koguda korteriomanikelt remondifondi raha summas 100 eur/korter kuus, alates märtsist 2018 kuni septembrini 2018, s.o kokku 700 eurot. Seoses asjaoluga, et vajalikud vahendid remondi tegemiseks said varem kogutud, lõpetati remondifondi kogumist 500 euro täitumisel iga korteri eest. Korteriühistu majandamiskulud olid 2018 aastal kokku 2 212 eurot ja seda tõendab Narva-Jõesuu linn, Kudruküla tn 1 korteriühistu 2018 aasta aruanne. Avaldaja esitas ka Narva-Jõesuu linn, Kudruküla tn 1 korteriühistu 2017, 2018, 2019 aastate konto väljavõtted. Konto väljavõtetest nähtub, et korteriühistu kandis majandamisega seotud kulud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Puudutatud isik ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ja temalt nõutavale summale vastu vaielnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter asukohaga XXX (registriosa XXX, dtl X). Kudruküla tn 1, Narva-Jõesuu elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on loodud Narva-Jõesuu linn, Kudruküla tn 1 korteriühistu (dtl 22-28). Toimiku materjalidest nähtub, et võlgnik jättis tasumata arved perioodil oktoober 2017 kuni november 2019. Avaldaja esitas võlgnevuse tõendamiseks võlgnikule väljastatud arved (dtl 820; 108-132) ja õiendid (dtl 21, 96, 137), millest nähtub, et perioodil alates oktoobrist 2017 kuni oktoober 2018 oli võlgnevus summas 795 eurot. Seisuga 01.12.2019 on võlgnevus kokku 1 187,94 eurot, millest viivis 239,16 eurot ning põhivõlg 948,78 eurot. Avaldaja esitas ka korteriühistu põhikirja (dtl 22-28), mille p-s 4.2.6 on sätestatud erinevate teenuste arvestamise alused. Põhikirja p 4.2.8 alusel maksab korteriomanik arvete tasumisega viivitamisel viivist 0,07% päevas tasumata summalt.

3(6)

Puudutatud isiku võlgnevus koosneb järgnevatest teenuste ja tasude liikidest: remondifond, hooldustasu, prügivedu, vesi- ja kanalisatsioon. Prügiveo teenuse eest esitas avaldaja arved (dtl 53-75) ja hinnakirja (dtl 76-79), vastavalt põhikirja p-le 4.2.6.4. tasutakse prügiveo tasu vastavalt korteri ruutmeetritele. Samuti esitas avaldaja üldkoosoleku protokolli täienduse (dtl 140), millest nähtub, et prügiveo tasu arvestatakse ruutmeetrite alusel. Kohus leiab, et arvetes toodud prügiveo tasu suurus on seega põjendatud. Põhikirja p 4.2.6.5 tasutakse raha elamu remondifondi eest vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Korteriühistu 26.01.2018 üldkoosoleku otsusega (dtl 80, 139) määrati remondifondi tasu suuruseks märtsist kuni septembrini 2018 summa 100 eurot korteri eest. Riigikohus leidis lahendis 3-2-1-124-10, et juhul, kui korteriühistu otsusega on kindlaks määratud seadusest ja põhikirjast erinev majandamiskulude eest tasumise kord, ei tähenda see seda, et korteriühistu otsus on tühine. Juhul kui sellist otsust ei ole vaidlustatud, on see kehtiv ning KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu liikmetele kohustuslik. Kuna kohtul ei ole andmeid, et korteriühistu 26.01.2018 otsus oleks tühistatud, asub kohus seisukohale, et tegemist on kehtiva otsusega, mis kuulub täitmisele. Avaldaja nõuab ka remondifondi tasu viie kuu eest summas 500 eurot, mis on väiksem summa kui üldkoosoleku otsusega vastu võetud. Põhikirja p 4.2.6.6 järgi tasutakse halduskulud vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1m2 kohta. Hooldustasu suurus on põhjendatud korteriühistu 20.10.2017 üldkoosoleku otsusega (dtl 81, 138), millega kehtestati maja teenustasu suuruseks 1 eur/m2. Seega võlgniku korteri eest kuulub igakuiselt tasumisele 17.90 eurot. Arvetes toodud hooldustasu suurus on põhjendatud. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et avaldaja nõue põhivõlgnevuse summas 948,78 eurot väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 20.10.2017 üldkoosoleku otsusega määrati viivise suuruseks 0,05% päevas. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Riigikohus selgitas lahendi 2-17-131006 p-s 16, et KrtS § 42 lg 1, mis sätestab majandamiskulude tasumisega viivitamise jaoks viivise määra, ei ole imperatiivne säte. Selle sätte kehtima hakkamisega ei muutunud kehtetuteks korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud viivisemäärad. Seega avaldaja nõue viivise summas 239,16 eurot väljamõistmiseks on samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja on palunud ka jooksva viivise väljamõistmist alates 01.12.2019 seadusjärgses määras. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhinõudelt, s.o 948,78 eurot, KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 01.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. 4(6)

KrtS § 42 lg 2 alusel kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja tingimustel. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Seega avaldaja nõue sissenõudmiskulude summas 40 eurot väljamõistmiseks on samuti põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seega eelnevast tulenevalt kokkuvõtvalt seisukohal, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik on rikkunud oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid, mistõttu tuleb temalt avaldaja kasuks välja mõista võlgnetav summa 948,78 eurot perioodi 01.10.2017 – 30.11.2019 eest, viivis 239,16 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Samuti tuleb võlgnikult avaldaja kasuks välja mõista jooksev viivis põhinõudelt alates 01.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Avaldaja palub võlgnikult välja mõista menetluskulud kokku summas 1 395 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50.00 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu kokku 175 eurot ning esitas taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Avaldajale tuleb tagastada enammakstud riigilõiv summas 125 eurot. Võlgnikult tuleb välja mõista riigilõiv summas 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on esindanud menetluses lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindaja tunnitasu on 90 eurot tunnis, esindaja on teinud tööd kokku 8 tundi. Kohus on seisukohal, et esindaja tunnitasu määr on põhjendatud ja mõistlik. Esindaja ajakulu osas peab aga kohus vajalikuks märkida järgmist. Esindaja tegevus kohtumenetluses peab väljenduma eelkõige menetlusdokumentide koostamises ja kohtule edastamises. See tähendab, et dokumendi koostamine peaks endas sisaldama juba suhtlemist

5(6)

klientidega, tõendite ja seisukohtade õiguslikku analüüsi jne. Menetluskulude nimekirjas märgitud „04.02.2019 hagiavalduse ettevalmistamine, sh kliendiga esmane kohtumine, konsulteerimine ja vaidluse perspektiivide arutamine, haginõude aluseks olevate dokumentidega tutvumine, tõendite kogumine, analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine“, on kohtu hinnangul põhjendatud seega maksimaalselt 2 tunni ulatuses, arvestades käesoleva asja keerukust ning esitatud avalduse sisu ja põhjendusi. Ka menetluskulude nimekirjas märgitud „02.12.2019 täiendavate nõuete ja põhjenduste ettevalmistamine ning tõendite hankimine vastavalt kohtunõudele, s.h 05.12.2019 vastuse esitamise“ ajakulu 4 tunni ulatuses on samuti kohtu hinnangul põhjendamatu. Kuivõrd avaldajal oli võimalik kõik oma nõuded ja vajalikud tõendid esitada juba esialgses avalduses, on nimetatud toimingute põhjendatud kuluks maksimaalselt 1 tund. Kohus on seisukohal ka, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Käesoleva vaidluse puhul ei ole tegemist keerulise asjaga. Avaldaja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ning kuna võlgnik ei ole avalduse suhtes vastuväiteid esitanud, siis ka võlgniku vastuväidete osas täiendavaid seisukohti esitama. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et avaldaja põhjendatud kulu õigusabile on summas kokku 270 eurot (3 tundi * 90), millele lisandub käibemaks, s.o kokku 324 eurot. Kohus mõistab seega puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas kokku 374 eurot (s.o põhjendatud kulud õigusabile 324 eurot ja riigilõiv 50 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Seega tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.