Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2020 Tallinna kohtumaja 2-19-14674 Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Epoglyph OÜ hagi Xxx Xxx xxx vastu võla nõudes hagi hind 7991,08 eurot Hageja: Epoglyph OÜ (registrikood 12491635, Endla tn 15, Tallinn 10122); Hageja seaduslik esindaja: A A (telefon: xxx; e-post: xx); Kostja: Xxx Xxx xx (registrikood xxx, xxx). Kostja seaduslik esindaja: xxx (e-post: xxx). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 7991,08 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Epoglyph OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna
ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja palus kostjalt välja mõista 7991,08 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.04.2019 töövõtulepingu nr xxx siseviimistlustööde tegemiseks. Hageja pidi paigaldama põrandakatted, seintesse villase kanga ja MDF spoonplaadi, pahteldamise ja värvimise. Lepingu punkti 10.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale teostatud tööde eest vastavalt tegelikult teostatud mahtudele. Lepingu lisaks oli hageja hinnapakkumine ühikhindade alusel.
20.juunil 2019 esitas hageja kostjale teostatud tööde akti nr A06-02/19, mille kohaselt oli hageja teinud töid 6 069,15 euro eest. 17. juulil 2019 esitas hageja kostjale teostatud tööde akti nr A07-04/19, mille kohaselt oli ta teinud töid 7 991,08 euro eest. Aktis sisaldusid ka eelmise kuu jooksul tehtud tööd. 30. juunil 2019 esitas hageja kostjale arve nr 263 6 069,15 euro tasumiseks ning 24. juulil 2019 arve nr 269 1 921,93 euro tasumiseks. Kostja jättis mõlemad arved tasumata.
3.Vaatamata hageja nõudmistele ei ole kostja teostatud tööde akte allkirjastanud lepingus ette nähtud tähtaja jooksul. Kostja ei ole tööde kohta esitanud pretensioone. Lepingu punkt 13.3 nägi ette, et kui tellijal on pretensioone aktis kirjeldatud tööde osas, peab ta vastuväidetes täpselt ja üheselt mõistetavalt märkima, millise osa töödest (s.h proportsioon) ta vaidlustab. Tellija pidi täpselt kirjeldama tööde mittevastavust lepingu tingimustele.
4.Kuna kostja pretensioone ei esitanud, pakkus hageja tasu saamiseks kostjale võimaluse eraldada 50 m2 pinda, mille kohta on ehitusprojektis ette nähtud lõpliku kihina tsementkrohv. Vastavalt tehnilisele ülesandele teostas hageja pinna tasandamise tsementkrohviga. Tsementkrohv kui tasandamismaterjal ei ole pinna lõpliku viimistlemise materjaliks ning seepärast ei kehti lõplikule kihile esitatavad nõuded väljanägemise ja värv kohta. Ainsad RYL 2000 II klass nõuded tsementkrohviga kaetud pindade osas on, et ebatasasus ei või ületada 5 mm /2 m kohta ning tsementkrohviga kaetud pinnale peab olema võimalik paigaldada järgmisi kihte.
5.Lepingu punkti 13.3 kohaselt oli kostja kohustatud selgitama, millises ulatuses ta tööd võtab vastu ja millises osas esitab vastuväited. Kostja ei ole kohustust täitnud, jättes tasumata mõlemad arved täies ulatuses. 16. juulil 2019 e-kirjas selgitas hageja kostjale, et vastavalt RYL 2000 II klassi krohvimise tööde kvaliteedi nõudele on lubatud krohvitud pindade ebatasasus kuni 5 mm / 2 m. Vastavalt tootja soovitustele ei ole tsementkrohv krohvitud pinna lõplik kiht ja seepärast vajab pärast krohvimist viimistlus nn dekoratiivset kihti, milleks võib olla dekoratiivne tsementkrohv. Erinevalt tasandavast kihist, mida tehakse tavalise tsementkrohviga, ei ole
dekoratiivse kihi abil võimalik pinda tasandada, sest dekoratiivse kihi paksuseks on vaid kuni 2 mm. Tehnilises ülesandes oli ette nähtud üksnes pinna tasandamine, mitte dekoratiivse viimistluskihi pealekandmine.
12.septembril 2019 saatis kostja hagejale Xxx xx koostatud hinnangu nr xxx krohvipindade kvaliteedi kohta. Hinnangu teise lehekülje viimases lõigus on viidatud, et paikvaatlusel 10.09.2019 tuvastati krohvi värvitooni ebaühtlus ning pinnastruktuuri erinevused, mistõttu ei vasta töö eksponeeritava viimistluskrohvi nõuetele. Hageja esitas 13.09.2019 hinnangule vastuväited ja viitas, et hinnangu koostanud H K puudub vastavalt majandustegevuse registrile kehtiv kutsetunnitus ehitise auditi läbiviimiseks. Lepingu punkti 7.3 kohaselt oli hagejal õigus nõuda teostatud töödele sõltumatu ekspertiisi määramist, kui ta ei nõustu tellija esitatud nõudega töös esinevate puuduste osas. Eksperdi isik tuli määrata poolte kokkuleppel. Hageja ei andnud oma nõusolekut, et H K viiks läbi ekspertiisi.
Hageja viitas majandus- ja taristuministri 24.09.2015 määrusega nr 116 kinnitatud ehitise auditi tegemise korrale. Selle kohaselt tuleb ehitise auditi kohta koostatud dokumendis välja tuua kontrollitud seinte graafiline tähis, kontrollitud töö liik vastavalt töö ülesandele ning kontrollimise protokoll, mis on koostatud pädeva isiku juuresolekul, kellel on kehtiv kutsetunnistus, mis on kantud majandustegevuse registrisse. Nõuetele mittevastavate pindade suurus tuleb märkida koos põhjendustega, miks need pinnad ei vasta lepingus kokkulepitud RYL-ide nõuetele. RYL-ide nõuetele mittevastavate pindade asukoht tuleb ära näidata graafiliselt tähistatuna koos selliste pindade fotodega. Hageja palus esitada talle ehitise auditi tegemise korrale vastav dokument, mis on koostatud ehitise auditi tegemise õigust omava ja hagejaga kooskõlastatud isiku poolt.
Kostja ei ole ehitise auditi tegemise korrale vastavat ehitise auditi aruannet hagejale esitanud ega kooskõlastanud ehitise auditi tegijat. Hageja saatis kostjale võlgnevuse tasumiseks nõudekirjad 04.08.2019, 15.08.2019, 13.09.2019, kuid kostja ei ole nõudekirjadele vastanud ega võlgnevust tasunud. Hageja viitas VÕS § 637 lõikele 3, §-le
638.Kostja on alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest.
9.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ebaõige on kostja väide, et hageja nõustus H Kga. Kostja seadis hageja fakti ette, et H K on ekspert, kelle kostja on kutsunud töid üle vaatama. Hagejat ei kutsutud eksperdiga kohtumisele. Kostja ei vastanud hageja küsimustele seoses H Kga. Hageja teavitas kostjat, et H K puudub pädevus ekspertiisi tegemiseks. Hageja pakkus eksperdiks M Rd, kes on vastavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingule omanikujärelevalve teostaja. Eeltoodu tõttu on ebaõige kostja väide, et ekspert määrati kooskõlas lepingu punktiga 7.3.
Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ei ole täitnud lepingu punktis 6.10 toodud kohustust kõrvaldada puudused. Kostja ei ole hagejale esitanud lepingu punktile 13.3 vastavat pretensiooni, milles oleks märgitud puuduste maht ja asukoht vastavalt RYL 2000 II klassile. Objektil töötab mitmeid töövõtjaid, kes teevad sama liiki töid. H K koostatud hinnangus on märgitud ülevaatuse ajaks 10.09.2019. Kuna hinnangust ei nähtu fotodel olevate seinte asukoht, ei saa kinnitada, et hinnatud seintel tegi töid hageja. Alates tööde lõpetamisest juulis 2019 kuni ülevaatuse teostamiseni 10.09.2019 puudus hagejal
juurdepääs töömaale ja seega puudus tal võimalus tagada tehtud tööde säilimist viisil, nagu need olid tööde lõpetamisel.
Hageja leidis, et H K hinnang tuleb jätta tähelepanuta. Pooled ei ole kokku leppinud, et ta hinnangu koostaks. Hinnangus puudub teave, kus asuvad puudustele mittevastavad pinnad ja kui suur on puuduste kõrvaldamiseks vajalike tööde maht ning maksumus. Lepingu punkti 7.3 järgi tuli eksperthinnang koostada nimelt nendele küsimustele vastamiseks.
Kuivõrd kostja ei ole esitanud töömaal tööde peatamise teadet, tuleb järeldada et hageja on täitnud RYL 2000 II klass nõude ning järgnevate kihtide pealekandmine oli võimalik. Kostjal puudub õigus nõuda leppetrahvi lepingu mittetäitmise eest.
Kostja esitas pretensiooni 22.07.2019 aktis nr xxx näidatud tööde kohta. Akt oli kostjale esitatud 20.06.2019. Seisuga 22.07.2019 oli arve nr 263 tasumise tähtaeg möödunud ning pretensiooni esitamine kuu aega pärast akti saatmist ei ole õigeaegne. Kostja esitatud dokumenti ei saa lugeda pretensiooniks, sest selles puudus puudustega tööde maht ja maksumus.
Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et talle tekkis kahju 1657,20 eurot. Hageja ei ole kunagi tunnistatud oma süüd kahju tekitamises ning on nõudnud kostjalt tõendeid kahju kohta. Kostja poolt esitatu tõendab vaid seda, et hageja püüdis leida kompromissi, millest kostja keeldus. Xxx xxx klaasi asendamise hinnapakkumine ei saa olla aluseks kahju suuruse määramisel, sest selle alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kas hinnapakkumine oli esitatud purunenud piirdeklaasi asendamiseks.
19.12.2019 seisukohtades viitas hageja, et poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 13.1 järgi teostati töid osade kaupa ning tööde vastuvõtmine pidi toimuma mitte sagedamini kui üks kord kuus. Hageja esitas akte tehtud tööde kohta üks kord kuus. Lepingu punkti 13.2 järgi tuli pretensioonid esitada 5 tööpäeva jooksul pärast akti esitamist. Hageja viitas VÕS § 637 lõikele 4. Tellija pidi pretensioone põhjendama.
Kostja esitatud H K eksperthinnang käsitleb puuduseid dekoratiivse materjali SV-3 pealekandmise osas. Seda tööd ei olnud hageja vastavalt lepingule, projektile ja tehnilisele ülesandele kohustatud teostama. Hageja teostas krohvi pealekandmise, mis oli osa projektis ette nähtud SS-10 punkti 2 töödest. Antud asjaolu kinnitab teostatud tööde aktides toodud tööde maht 220,22 m2. Hageja esitas kostjale enne lepingu sõlmimist hinnapakkumise, milles olid loetletud kõik hageja tööd. Kostja ei esitanud hagejale vastuväiteid hinnapakkumise kohta. Seega nõustus kostja, et hinnapakkumine hõlmab 220,22 m2 osas krohvimist vaid tasandamiseks.
Vastavalt hageja arhitekti 11. detsembri 2019 arvamusele nr 120319 nägi põhiprojekti osa ette viimistluskihiga SV-3 seinte töömahuna 45,72 m2. Kihiga SS-10 kaetavate seinte töömaht oli 265,307 m2. Järelikult ei saanud hageja lepingu ega projekti kohaselt teostada seinte viimistlemist kihiga SV-3 pindalal 220,22 m2, kui projektiga oli selle töö mahuks ette nähtud 45,72 m2. Hageja 20.05.2019 hinnapakkumises märgitud töö nimetusega “Columbia tasandus/krohv (tsementkrohv)
+ tolmutõke” seisnes krohvi pealekandmises SS-10 tüüpi seintele. Teostatud tööde aktid nr A0509/19, A06-02/19 ja A07-04/19 sisaldavad tööd nimetusega “Columbia tasandus/krohv (tsementkrohv)”, mis on SS-10 tüüpi seintele krohvi pealekandmise tööd. Hageja ei nõua tasu tegemata töö eest, milleks oli viimistlusmaterjali SV-3 pealekandmine.
Teostatud tööde aktid nr A05-09/19, A06-02/19 ja A07-04/19 sisaldavad peale tsementkrohvimise teisi töid, mis on loetletud 21 punktis kokku hinnaga 11 728,48 eurot. Nendest on kostja tasunud tööde eest hinnaga 3 737,40 eurot. Need tööd olid eraldi tööd, mis ei olnud seotud tsementkrohvimise tööga. Järelikult olid need tööd teostatud nõuetekohaselt.
Kostja leppetrahvi nõude on alusetu. Hageja ei ole rikkunud lepingu punkti 6.10. Hageja teostatud tsementkrohvimise tööd vastasid lepingu ja projekti nõuetele. Kostja eksperthinnang on koostatud eeldusel, et ülevaatamisele esitatud tööd pidid vastama viimistluskihile esitatavatele nõuetele. Hageja ei ole 220,22 m2 suurusel pindalal viimistlustöid teinud ega pidanud neid tegema. Hageja esitas vastuväited kostja leppetrahvi nõudele 15. augustil 2019 saadetud e-kirjas. Kuna kostja ei ole hageja e-kirjale vastanud, on ta hageja väidetega nõustunud.
22.augustil 2019 esitas hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse vastavalt lepingu punktile 15.3 sätetele. Kuna kostja ei ole ülesütlemise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb järeldada, et ta on hageja väidetega nõustunud. Hageja ei tunnista süüd klaasi purunemises, kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit hageja süü olemasolu kohta. Poolte e-kirjad 17.07.2019 kuni 22.07.2019 tõendavad hageja väiteid, et eksperdi isikus kokkuleppele ei jõutud. Hageja e-kirjad 24.07.2019. 25.07.2019 ja 26.07.2019 tõendavad, et H K puudus pädevus ekspertiisi tegemiseks ning hageja ei nõustunud tema eksperdiks määramisega. Hageja 26.07.2019 e-kiri tõendab, et hageja soovis ekspertiisi tegemist omanikujärelevalve poolt. Hageja 23.07.2019 ja 24.07.2019 e-kirjad tõendavad, et hageja soovis kostjalt tõendeid tema töötajate poolt kahju tekitamise kohta, kuid kostja sellele ei vastanud.
Hageja leidis, et H K koostatud eksperthinnangut ei saa arvestada. Eksperthinnangu kuupäev on 26.07.2019, kuid hinnangu tekstist nähtub, et paikvaatlus toimus 10.09.2019. Seega on hinnang koostatud enne tööde ülevaatamist. Auditi tegemist reguleerib majandusja taristuministri 24.09.2015 määrusega nr 116 kehtestatud ehitise auditi tegemise kord. H K ei ole esitanud määruses toodud kinnistust. Määruse § 5 lg 2 reguleerib, mis peab olema auditi aruandes, kuid need andmed puuduvad. H K ei ole teinud kindlaks materjali ega seda, et töö eesmärk oli pinna tasandamine. H K ei hinnanud hageja tehtud tööd, vaid lähtus kostja soovidest.
Lõplikes seisukohtades leidis hageja, et kostjal ei ole õigust teha etteheiteid hageja esitatud dokumentidele tööde vastavuse kohta. Kostja ei ole erapooletu, sest kostja huvides on jätta tööde eest tasumata. Kostja ei ole lubanud hageja esindajal osaleda H K korraldatud ülevaatusel, mistõttu on põhjust kahelda H K järeldustes, sest ei ole teada, millisel lõigul tööd üle vaadati.
Hageja saatis kostjale 02.12.2019 kostjale e-kirja, milles teatas, et on valinud oma eksperdiks J-E P. Hageja teatas, millised ajad sobivad eksperdile ekspertiisi tegemiseks. Hageja palus kostjal teatada, kas ta soovib osaleda ekspertiisi tegemisel. Kostja teatas 02.12.2019, et ekspertiisi tegemiseks puudub alus, sest H K on oma hinnangu juba andnud. Kohus ei rahuldanud samuti hageja ekspertiisi taotlust.
Hagejal ei jäänud üle muud, kui küsida asjatundja arvamust dokumentide alusel. T V, kes on Xxx xxx omanik, koostas arvamuse. Arvamuse kohaselt oli hageja kohustuseks krohvi kui tasanduskihi pealekandmine ühe tööna projektis ette nähtud SS-10 punkti 2 töödest. Antud asjaolu kinnitab teostatud tööde aktides toodud tööde maht 220,22 m2. 8. Hageja esitas kostjale enne lepingu sõlmimist hinnapakkumise, milles olid loetletud kõik hageja tööd. Kostja ei esitanud hagejale vastuväiteid hinnapakkumisele. Järelikult kostja nõustus, et hinnapakkumine hõlmab 220,22 m2 osas krohvimist tasandamiseks.
Projekti tellis kostja ja selles olid ette nähtud kvaliteedinõuded töödele. Põhiprojekt näeb viimistluskihiga SV-3 seinte töömahuna ette 45,72 m2. Kihiga SS-10 kaetavate seinte töömaht on 265,307 m2. Järelikult ei saanud hageja lepingu või projekti kohaselt teostada seinte viimistlemist kihiga SV-3 pindalal 220,22 m2, kuna projektis sellise töö mahuks ette nähtud 45,72 m2. Kostja ei esitanud vastuväiteid T V järeldustele. H K koostatud eksperthinnang käsitleb puudusi dekoratiivse materjali SV-3 pealekandmisel. Hageja ei teinud dekoratiivse materjali SV-3 pealekandmist ega olnud kohustatud seda materjali peale kandma. Hageja pidi vastavalt lepingule teostama ja teostas 220,22 m2 pinna krohvimist. Nendele pindadele pidi hiljem peale kantama järgmise kihina krohv SV-3. Nende tööde kohta ei ole hageja esitanud hinnapakkumist ja need tööd ei sisaldu aktides.
Hageja esitas vastuväited kostja leppetrahvi nõudele 15. augustil 2019 saadetud e-kirjas. Kuna kostja ei ole hageja 15. augusti 2019 e-kirjale vastanud, on kostja vastuväidetega järelikult nõustunud. 22. augustil 2019 esitas hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse vastavalt lepingu punktile 15.3. Kuna kostja ei ole ülesütlemise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb järeldada et ta on hageja väidetega nõustunud. Hageja ei tunnistanud süüd klaasi purunemises ning kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit hageja süü olemasolu kohta.
28.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja menetluskuludena 1 767 eurot ning viivise menetluskulude summalt. Hageja tasus riigilõivu 475 eurot. Xxx xxx arvamuse eest tasus hageja 252 eurot. Hageja õigusabi kulud on 1 040 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
29.Kostja vaidles hagile vastu. Käesolevas asjas on arvamuse andnud riiklikult tunnustatud ekspert H K, kelle töös nr 019-107E2 tuvastati, et hageja on teostanud tööd puudustega. Töödel esines viimistluskrohvi pindade toonierinevus ja ebaühtlus. Vaidlusalune õigussuhe oli seotud mõlema poole majandus- ja kutsetegevusega. H K on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja, seega ei saa olla kahtlust tema pädevuses, erapooletuses ja usaldusväärsuses. Erinevalt sellest, mida hageja väitis, oli ekspert H K määratud poolte kokkuleppel. Hageja on ise 25.07.2019 kirjutanud kostjale ja teatanud, et ootab tema hinnangut. Kostja pakkus välja eksperdi isiku ja hageja nõustus sellega algselt. Hageja ei pakkunud ise ühtegi alternatiivi. H K arvamust ei muuda ebaõigeks asjaolu, et üks pool sellega ei nõustunud.
30.Poolte vahel 16.04.2019 sõlmitud xxxe töövõtulepingu xxx punkt 7.3. nägi ette, et töövõtjal on õigus nõuda ekspertiisi määramist ja eksperdi isik määratakse poolte kokkuleppel. Seega põhimõtteliselt toimisid pooled kooskõlas lepingu punktiga 7.3. Lepingu punkti 4.3 järgi pidi hageja järgima üldtunnustatud kõrgeid kvaliteedinõudeid ning punkti 6.10 järgi pidi kõrvaldama omal kulul kõik puudused. Neid kohustusi on hageja rikkunud. Hageja on keeldunud puuduste kõrvaldamisest.
31.Lepingu punkt 16.3 nägi ette, et kui töövõtja jätab kohustused täitmata, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu maksumusest. Lepingu kogumaksumus tuleneb hageja 17.07.2019 teostatud tööde aktist nr A07-04/19, milles hageja on märkinud kõigi lepingu alusel teostatavate tööde mahuks 63 051,90 eurot, millest 10% on 6305,19 eurot. Sellises summas leppetrahvinõude on kostja 13.08.2019 hageja vastu esitanud. Kostja teatas samas kirjas, et arvestab leppetrahvi summad maha töövõtjale makstavast summast (lepingu punkt 16.8) ning et kõiki lepingus sätestatud leppetrahve tasutakse lisaks reaalselt tekkinud kahjule (lepingu punkt 16.9.).
32.Ebaõige on hageja väide, et kostja ei esitanud talle pretensioone. Hageja saatis aktid kostjale 22.07.2019 e-kirjaga ja samal päeval saatis kostja vastuväited. Riiklikult tunnustatud ekspert on kinnitanud kostja pretensioonide põhjendatust. Kostja tegevus oli kooskõlas töövõtulepingu punktiga 13.2. Lepingu punkti 13.4 järgi pidi hageja kõrvaldama puudused lühima võimaliku aja jooksul ja esitama parandatud tööd uueks läbivaatamiseks. Hageja ei ole puudusi kõrvaldanud. Nõuetele mittevastava töö eest ei ole hagejal õigust tasu saada.
33.Töid teostades on hageja tekitanud kostjale kahju, lõhkudes üüripinnal asuva piirdeklaasi. Kostja viitas sellele 25.07.2019 kirjas hagejale. Hageja on sellele kirjale samal kuupäeval vastanud, mööndes vastutust klaasi lõhkumise fakti vaidlustamata. Hageja ei ole klaasi siiani vahetanud ega hüvitanud kostjale selle maksumust. Klaasi vahetamise kulu on 1657,20 eurot. Kulu hõlmab klaasi maksumust, transporti, tellingute püstitamist, paigaldamist ja lõhutud klaasi utiliseerimise kulu. Kulu suurust tõendab Xxx xx 15.09.2019 hinnapakkumine. Hageja kohustus kahju hüvitada tuleneb lepingu punktist 16.4.
34.20.01.2020 seisukohtades jäi kostja seniste vastuväidete juurde. Menetlusosalise enda hinnang teostatud tööde kvaliteedile ei kujuta endast objektiivset tõendit, mida kohus saaks asja lahendamisel arvestada. Hageja on 19.12.2019 seisukohale lisanud iseenda koostatud dokumendi, milles andis hinnangu enda tööle. Kostja palus jätta need tõendid arvestamata.
35.Klaasi lõhkumise fakti on hageja asunud eitama alles kohtumenetluses. Kohtumenetluse eelsel ajal lubas hageja kahju oma nõudega tasaarvestada või lõhutud klaas asendada. Kui hageja ei oleks klaasi lõhkunud, ei oleks hageja neid lubadusi andnud. Hageja nõudis piirdeklaasi lõhkumise kohta tõendeid kostjalt 23.07.2019 ja 24.07.2019. Päev hiljem 25.07.2019, pärast asjaolude selgitamist, aktsepteeris hageja nõuet ning oli valmis kahju hüvitama. Seega sai hageja aru, et ta vastutab piirdeklaasi lõhkumise eest. Täiendavalt esitas kostja 22.07.2019 e-kirja koos fotodega lõhutud klaasist.
36.Kostja on leppetrahvinõude tasaarvestanud 13.08.2019 kirjas, kus nõue esitati. Hageja ei vaielnud vastu tasaarvestusele, leppetrahvi suurusele ega arvestuse metoodikale. Lisaks esitas
kostja menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Kostja tasaarvestas hageja tasunõude rahuldatavas ulatuses oma leppetrahvi ja kahju nõudega hageja vastu.
37.Lõplikes seisukohtades leidis kostja jätkuvalt, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kuna kostja ei ole töid vastu võtnud, pidi hageja tõendama, et tehtud tööd olid nõuetekohased. Hageja ei ole nõude tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, mida kohus saaks arvestada. Tõendiks ei ole hageja 19.12.2019 esitatud tõend, mille hageja on ise koostanud ja mille on allkirjastanud hageja juhatuse liige O A. Hageja on tõendit nimetanud „arhitekti arvamuseks“, kuid tõendi igal lehel on selgelt viidatud, et selle koostajaks on hageja. Hageja arvamus ei ole objektiivne tõend. Hageja väited, et tõendile samuti allkirja andnud T V ei ole töötaja, vaid Xxx OÜ omanik, on tõendamata. Tegu ei ole riiklikult tunnustatud eksperdiga. Antud isik ei ole arvamust koostanud, vaid on üksnes seda „kontrollinud“.
38.Kostja teatas, et tal menetluskulud puuduvad. Hageja ei saa kostjalt nõuda xx Xxx arvamuse koostamise tasu, sest selle arvamuse on koostanud hageja. Arusaamatuteks jäävad menetluskulude hulka kuuluvad xxx xx arved summas 1040 eurot. Kohtumenetluses on hagejat esindanud üksnes tema enda juhatuse liige hr A A. Seega ei ole xxx xx näol tegemist menetlusosalist esindanud lepingulise esindajaga, kelle kulude väljamõistmist saaks nõuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
39.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
40.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 16.04.2019 töövõtulepingu siseviimistlustööde tegemiseks, mille kohaselt pidi hageja lepingus märgitud objektil paigaldama põrandakatted, panema seintesse villase kanga ja MDF spoonplaadi, teostama pahteldamise ja värvimise; 2) lepingule oli lisatud hageja koostatud hinnapakkumine; 3) hageja esitas kostjale 20.06.2019 kuupäeva kandva teostatud tööde akti nr A06-02/19, milles oli teostatud tööde maksumuseks märgitud 6069,15 eurot; 4) hageja esitas kostjale 17.07.2019 kuupäeva kandva teostatud tööde akti nr A07-04/19, milles oli teostatud tööde maksumuseks koos eelmise kuu töödega märgitud 7991,08 eurot; 5) kostja hageja saadetud aktide alusel töid vastu ei võtnud; 6) hageja esitas kostjale 30.06.2019 arve nr 263 summas 6069,15 eurot ning 24.07.2019 arve nr 269 summas 1921,93 eurot, kuid kostja arveid ei tasunud.
41.Pooled selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale viimase esitatud arvete alusel 7991,08 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja teostatud tööd olid puudustega või ilma puudusteta ning kas kostjal oli õigus tasaarvestada hageja tasunõue leppetrahvi nõudega ning objektil klaasi lõhkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega.
42.Hageja leidis, et kostjal ei olnud õigust tasu maksmisest keelduda, sest kostja ei esitanud tööde suhtes õigeaegselt ja nõuetekohaselt pretensioone. Kostjale eksperthinnangu koostanud isikul H K puudub nõutav pädevus ning tema hinnangus on käsitletud dekoratiivse materjali pealekandmise puudusi, millist tööd hageja tegema ei pidanud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oli klaasi lõhkumises süüdi. Lisaks on hageja kostjaga sõlmitud lepingu üles öelnud. Kostja ei ole hageja pöördumistele ja ülesütlemise avaldusele vastanud ning seega on ta nendega nõustunud.
43.Kostja leidis, et tal oli õigus keelduda tööde vastuvõtmisest nendes esinenud puuduste tõttu. Puudustest teavitati hagejat koheselt, kuid hageja keeldus puuduste kõrvaldamisest. Eksperthinnangu koostanud isikul on nõutav pädevus. Kuna hageja puudusi ei kõrvaldanud, oli kostjal õigus nõuda temalt leppetrahvi ja tasaarvestada hageja nõue leppetrahvi nõudega. Lisaks tasaarvestas kostja hageja tasunõude klaasi lõhkumisest tuleneva kahju nõudega.
44.Esmalt osundab kohus, et alusetud on hageja korduvalt menetluse kestel esitatud väited, milliste kohaselt tuleb kostja lugeda nõustunuks hageja erinevate väidete ning lepingu ülesütlemise avaldusega, kui ta nendele hageja soovitud viisil või ajal vastanud ei ole. Kostjal oli õigus tugineda vastuväidetele kohtumenetluse käigus sõltumata sellest, kas kohtueelses menetluses on ta erinevatele hageja väidetele detailselt vastanud või mitte. VÕS § 20 lg 2 nimelt sätestab, et vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevusvõi kutsealal kehtivatest tavadest. Hageja ei ole põhistanud, millest tulenevalt tuleb kostja vaikimist lugeda tema seisukohtadega nõustumiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingus vastav kokkulepe puudub.
45.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata esmajoones põhjusel, et hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
46.Hageja ei ole käesolevas asjas põhistanud oma väiteid selle kohta, et kostja keeldus alusetult töö vastuvõtmisest. Vaidlus puudub selle üle, et kostja töid vastu ei võtnud. Riigikohus on selgitanud, et kui tellija ei ole töid vastu võtnud, peab töövõtja tõendama, et vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane (RK TKo 3-2-1-80-08, p 22, 3-2-1-145-14, p 19, 3-2-1-93-15, p 11). Seega oleks hagejal nõude rahuldamise eeldusena tulnud tõendada mitte seda, kas poolte vahel oli või ei olnud kokkulepet kasutada eksperdina H Kt, vaid seda, et tema teostatud ja kostjale vastuvõtmiseks esitatud tööd olid tervikuna lepingule vastavad.
47.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö
lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohtu hinnangul ei ole asjas kogutud tõendeid hinnates põhjendatud hageja väited, et kostja ei teatanud puudustest õigeaegselt ega selgitanud piisavalt selgelt, milles need seisnesid.
48.VÕS § 647 lg 1 näeb ette, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Käesolevas asjas esitatud tõenditest nähtub, et hageja keeldus kostja osundatud puuduste kõrvaldamisest, millest tulenevalt oli kostjal õigus lugeda hagejat lepingut rikkunuks ja kohaldada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid.
49.VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Eeltoodust tuleneb, et kostjal oli iseenesest õigus hageja tasunõudega tasaarvestada lepingu rikkumisest tulenevaid leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudeid. Tasaarvestuse avalduse esitamise tulemusena oleks hageja tasunõue lõppenud isegi siis, kui see oleks sissenõutavaks muutunud.
50.VÕS § 104 lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Hageja on leidnud, et kostjal puudus õigus nõuda temalt lõhutud klaasiga seotud kahju hüvitamist, sest hageja ei olnud klaasi lõhkumises süüdi. Hageja ei ole põhistanud, millisest seaduse sättest lähtuvalt vastutas ta lepingu täitmise käigus klaasi lõhkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Poolte vahel sõlmitud leping ei näinud ette, et hageja vastutab kahju tekitamise eest üksnes süü olemasolu korral.
51.Kohus selgitas hagejale 20.11.2019 pöördumises (toimiku lk 61), et tal tuleb oma nõuet täiendavalt tõendada. Kohus selgitas hagejale vajadust põhistada ja tõendada, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks, kuigi kostja on keeldunud tööde vastuvõtmisest puudustele viidates. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et vastuvõtmiseks esitatud tööd olid kooskõlas lepinguga ja puudusteta. Kohus selgitas, et tööde lepingule vastavust ei saa tõendada üksnes hageja esindaja seletustega. Samuti selgitas kohus, et H K näol on tegemist pädeva asjatundjaga, sest tegu on riiklikult tunnustatud eksperdiga. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei nõustunud kostja ettepanekuga eksperdi osas, ei tõendanud, et töödes ei esinenud puudusi. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja oma väiteid täiendavalt sisuliselt tõendanud.
52.Täiendavalt esitas hageja kohtule küll ehitusauditi läbiviimise taotluse, kuid ei põhistanud ka pärast kohtu selgitusi, miks ei saa määrata eksperdiks riiklikult tunnustatud eksperti. Lisaks soovis hageja esitada eksperdile osaliselt õiguslikke küsimusi. Lisaks ei ole ehitise audit
samastatav kohtumenetluses läbiviidava ekspertiisiga või kohtumenetluse käigus poolte esitatavate asjatundjate arvamustega. Nii näeb hageja enda viidatud majandus- ja taristuministri 24.09.2015 määrusega nr 116 vastu võetud ehitise auditi tegemise korra § 2 ette, et ehitise auditi käigus kontrollitakse ehitist kui tervikut või ehitise osa koosmõjus ehitise kui tervikuga. Viimistlustööde kvaliteedi hindamiseks ei ole vajalik läbi viia ehitise auditit, vaid kvaliteeti saab hinnata kohtumenetluse käigus läbi viidava ekspertiisiga või menetlusosalise esitatava ja pädeva isiku koostatud asjatundja arvamusega. Eeltoodu tõttu on asjakohatud hageja etteheited, et kostja esitatud H K hinnangus ei ole järgitud ehitise auditi tegemise korras toodud nõuded. Nende nõuete järgimine ei ole üksikküsimustes koostatava hinnangu puhul vajalik.
53.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid 16.04.2019 töövõtulepingu nr MT19F2-07 (toimiku lk 4-8), mille objektiks olid xxx objektil ruumide siseviimistlustööd. Siseviimistlustöödena olid lepingus loetletud põrandakatete paigaldus, villase kanga paigaldus seina, MDF spoonplaadi paigaldus seina, kipsitööd, pahteldamine ja värvimine. Lepingu lahutamatuteks lisadeks olid selle punkti 2.1 kohaselt projektdokumendid, hageja hinnapakkumine ja hinnakiri (toimiku lk 9, 10, 88). Hinnapakkumises olid loetletud spoonparketi paigalduse, plaatvaiba paigalduse, villase kanga paigalduse ja MDF puitplaatide paigalduse tööd. Hinnakirjas oli märgitud üksnes kipsseinte paigalduse ja pahtelduse tasu suurus ühe ruutmeetri kohta. Erinevalt hageja menetluse käigus esitatud väidetest ei näinud seega hinnapakkumine ega leping ette, et hageja tööks ei olnud tema viidatud dekoratiivse krohvi pealekandmine, vaid ainult teatud projektis märgitud krohvimistööde tegemine. Hageja menetluse käigus esitatud väited selle kohta, milliseid krohvimistöid täpselt ta pidi tegema, on jäänud paljasõnalisteks.
54.Lepingu punkti 4.3 kohaselt pidi hageja tegema tööd muuhulgas kooskõlas tehniliste normide, hea ehitustava ja –praktikaga. Kõik tööd tuli teha kõrgel professionaalsel tasemel, arvestades üldtunnustatud kõrgeid kvaliteedinõudeid. Lisaks nägi lepingu punkt 6.1 ette, et hageja tööde kvaliteet peab vastama lepingus, tööde teostamise aluseks olevas projektdokumentatsioonis ja hankelepingus sätestatule, heale ehitustavale, ehitustööde üldistele kvaliteedinõuetele ning nende hulgas Tarindi RYL 2010 nõuetele, Viimistlus RYL 2000 nõuetele, maalritööde RYL 2012 nõuetele. Lepingu punkti 6.10 järgi pidi hageja kõrvaldama omal kulul kõik töödes avastatud puudused lühima võimaliku tähtaja jooksul pärast nendest teada saamist või tellijaga kooskõlastatud tähtaja jooksul. Seega nägi leping ette kvaliteedinõuded, milliseid hageja pidi järgima ning kohustuse kõrvaldada töödes esinevad puudused.
55.Kostja kui tellija pidi lepingu punkti 8.6 järgi tööde lepingu tingimustele mittevastavuse avastamisel nii tööde teostamise ajal kui garantiiajal teatama sellest töövõtjale kirjalikult mõistliku aja jooksul. Lepingu punkti 10.3 järgi oli maksmise aluseks tellija esindajate aktsepteeritud teostatud tööde akti põhjal koostatud arve. Kohus osundab, et hageja esitas kostjale tasumiseks arved ilma selleta, et kostja oleks tema esitatud akte aktsepteerinud.
56.Lepingu punkti 13.2 järgi oli tellija kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates teostatud tööde akti projekti saamisest aktis kirjeldatud tööd üle vaatamata. Tööde mahtude ja kvaliteedi aktsepteerimisel oli tellija kohustatud akti allkirjastama või mitteaktsepteerimisel sellest motiveeritult keelduma. Seega nägi leping kostjale ette aja, mille jooksul ta pidi aktile reageerima. Kostja on lepingus toodud ajal aktidele reageerinud ja pretensioonid esitanud.
Pretensioonid on esitatud motiveeritult. Lepingu punkt 13.3 nägi ette, et kui tellijal on pretensioone teostatud tööde aktis kirjeldatud tööde osas ning ta soovib esitada vastuväiteid, on tellija kohustatud vastuväidetes täpselt ja üheseltmõistetavalt märkima, millise osa töödest (sh proportsioon) ta vaidlustab ning piisavalt täpselt kirjeldama tööde mittevastavust lepingu tingimustele. Kohus leiab, et antud lepingulist kohustust on kostja täitnud.
57.Töövõtja oli omakorda lepingu punkti 13.4 järgi kohustatud parandama pretensioonide aluseks olevad puudused lühima võimaliku aja jooksul ja esitama parandatud tööd uueks ülevaatuseks. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ei olnud nõus omal kulul puudusi kõrvaldama. Lepingu punkti 7.3 järgi oli töövõtjal õigus nõuda teostatud töödele sõltumatu ekspertiisi määramist juhul, kui ta ei nõustu tellija poolt esitatud nõudega töös esinevate puuduste osas. Eksperdi isik määratakse poolte kokkuleppel. Juhul, kui ekspertiis tõestab tellija nõude aluse puudumise, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt ekspertiisi teostamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Vastasel korral tasub ekspertiisi eest töövõtja. Antud säte reguleeris kohtu hinnangul sisuliselt seda, kes pidi kandma ekspertiisi läbiviimise kulud. Käesoleval juhul ei ole kostja nõudnud hagejalt tasu asjatundja arvamuse eest. Sõltumata sellest, kas poolte vahel oli või ei olnud kokkulepet eksperdi isiku suhtes, oli kostjal õigus esitada kohtumenetluses H K arvamus tõendina. Kuna kostja töid vastu ei võtnud, oleks hageja omakorda pidanud tõendama, et tööd olid lepingukohased.
58.Lepingu punkt 16.3 nägi ette, et kui töövõtja jätab lepingust tulenevad kohustused täitmata või täidab lepingust tulenevad kohustused mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus nõuda temalt leppetrahvi kuni 10% lepingu maksumusest. Lisaks oli töövõtja lepingu punkti 16.4 järgi kohustatud hüvitama lisaks leppetrahvile täies mahus tööde mittenõuetekohase täitmisega või teostamata jätmisega tellijale või kolmandale isikule tekitatud kahju. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal lepingu rikkumise korral õigus nõuda hagejalt leppetrahvi ning kostjal oli õigus nõuda tellijale või kolmandale isikule lepingu täitmise käigus tekitatud kahju hüvitamist.
59.Hageja koostas 20.06.2019 kuupäeva kandva teostatud tööde akti nr A06-02/19 (toimiku lk 12-13). Aktis olid märgitud kipsseinte ehituse tööd 20,52% ulatuses. Samuti olid aktis märgitud kipssirmid klaasseinte kohal, Columbia tasanduskrohvi paigaldus19,65% ulatuses, tolmutõkke kruntimise tööd 12,92% ulatuses. Aktis olid loetletud samuti lisatööd. Kokku oli aktis kajastatud tööde maksumus 6069,15 eurot. 17.07.2019 koostas hageja kostjale teostatud tööde akti nr A0704/19 (toimiku lk 14-15). Aktis olid märgitud 2,6% ulatuses kipsseinte ehituse tööd, 9,44% ulatuses kipssirmide tööd, 1,32% ulatuses Columbia tasanduskrohvi paigaldus. Aktis olid märgitud lisatööd. Kokku oli aktis kajastatud tööde maksumuseks 7 991,08 eurot.
60.Hageja ja kostja vahelistest e-kirjadest ajavahemikus 01.07.2019 kuni 16.07.2019 (toimiku lk 24-25) nähtub, et hageja saatis kostjale akti nr A06-02/19. Kostja vastas 01.07.2019 ja küsis, kas krohviparandused on tehtud. Hageja vastas 04.07.2019 ja möönis, et on tööd üle vaadanud ja mõned kohad vajavad parandusi. Samas arvas hageja, et lihvitud tsemendikrohvi pind tuleb vormistada lisatöödena. Hageja küsis kostjalt, millises mahus krohvimise töid on kostja valmis vastu võtma. Kostja teatas, et seni, kuni krohvimisega pole asi korras, ei saa kostja töid vastu võtta ega sellisel kujul arvet aktsepteerida. Kostja küsis uuesti, millal saab hageja krohvitööd lõpetatud. 10.07.2019 teatas hageja, et on krohvimistööd lõpetanud. Tsementkrohvi lihvimist luges hageja lisatööks. Kostja vastas 16.07.2019 ja küsis, millal teeb hageja parandustööd.
Kostja ei nõustunud sellega, et nähtava krohvipinna lihvimine on lisatöö, sest lõpptulemus ei olnud vastuvõetav. 16.07.2019 saatis hageja kostjale e-kirja, millest võib järeldada, et ta ei nõustunud puuduse olemasoluga ja leidis, et ebatasasused on lubatud RYL nõuete kohaselt. Seega nähtub poolte e-kirjade vahetusest, et kostja teavitas koheselt hagejat töödes esinevatest puudustest ja nõudis nende kõrvaldamist. Hageja ei olnud kostja väidetega nõus ning oli puuduste kõrvaldamise valmis tegema vaid lisatasu eest.
61.Hageja ja kostja esindajate e-kirjade vahetusest 17.07.2019 kuni 22.07.2019 (toimiku lk 5153) nähtub, et akti nr A07-04/19 saatis hageja kostjale esimest korda 17.07.2019. Kostja teatas koheselt, et tööde kvaliteedi hindamine viiakse läbi 19.07.2019. 19.07.2019 teatas kostja juba, et ta ei aktsepteeri töid puuduste tõttu kvaliteedis. Suuremad puudused esinesid krohvimise kvaliteedis. Probleeme oli ka kipsi- ja maalritöödes. Hageja soovis seejärel teada, kus puudused esinevad ning kostja saatis talle selle kohta teavet. Hageja ei nõustunud, et töödes esinevad puudused. Hageja oli valmis puudused kõrvaldama vaid täiendava tasu eest. Edasises kirjavahetuses pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kostja viitas jätkuvalt, et hageja aktis kajastatud hinnad ei ole kooskõlas lepinguga. 22.07.2019 teatas kostja hagejale, et sama nädala neljapäeval tuleb objektile riiklikult tunnustatud ekspert H K, kellel palutakse hinnata tööde kvaliteeti.
62.22.07.2019 e-kirjaga saatis hageja kostjale uuesti kaks eelviidatud akti korraga (toimiku lk 44). Kostja vastas 22.07.2019 ja viitas, et aktis kajastatud tööde hinnad ei ole kooskõlas lepinguga. Kostja viitas, et ka lisatööde hind ei vasta lepingule. Seega viitas kostja koheselt, et talle saadetud aktides märgitud tasud ei ole kooskõlas lepinguga. Hageja ei ole kohtuvaidluses põhistanud ega tõendanud, miks olid tema hinnangul need kostja väited alusetud. Aktide teistkordse saatmise ajal oli hageja juba teadlik sellest, et kostja on viidanud töödes esinevatele puudustele ning tööde kvaliteedi hindamiseks oli kaasatud asjatundja.
63.Hageja esitas kostjale arve nr 263 summas 6069,15 eurot (toimiku lk 16) viitega aktile nr A0602/19 juba 21.07.2019, kui ta teadis, et kostja ei ole töid vastu võtnud viitega nendes esinevatele puudustele. Hageja esitas arve vaatamata sellele, et kostja oli nõudnud puuduste kõrvaldamist ja hageja oli sellest keeldunud. Teise arve nr 269 summas 1921,93 eurot (toimiku lk 17) viitega aktile nr A07-04/19 esitas hageja 24.07.2019 ehk olukorras, kus hageja teadis, et kostja ei ole ka selle akti alusel töid vastu võtnud. Arve saatmise ajal oli hagejale teada, et kostja on viidanud töödes esinevatele kvaliteedi puudustele ja ootab asjatundja hinnangut. Poolte vahel sõlmitud leping ei andnud hagejale õigust esitada ühepoolselt arveid, kui tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud.
64.Vastuseks aktide teistkordsele saatmisele teatas kostja 24.07.2019 e-kirjas (toimiku lk 42 pöördel, lk 54), et ta on pretensioonid tööde kvaliteedile ja lepingule mittevastavatele ühikhindadele esitanud. Kostja ühtlasi teatas, et järgmisel päeval tuleb objektile riiklikult tunnustatud ekspert, kes hindab tööde kvaliteedi vastavust lepingule. Kostja esindaja T P saatis samuti hagejale samal päeval e-kirja (toimiku lk 54), milles teatas, et kuna töid ei olnud võimalik hagejast tulenevatel põhjustel vastu võtta, ei aktsepteeri kostja arvet.
65.Hageja vastas e-kirjale 25.07.2019 (toimiku lk 42, lk 55) ja teatas, et ootab H K hinnangut. Samas viitas ta, et omanikujärelevalve teostajaks lepingu järgi oli M R. Hageja soovis teada, miks on nüüd kostja kasutanud H K abi ja kas pooled saavad ekspertiisi tegemises kokku leppida. Hageja soovis teada, kas 50 m2 pinda, kus viimistlus ei ole tehtud projektile vastavalt,
on nii suur probleem, et kostja ei ole aktsepteerinud teisi töid. Seega hageja iseenesest ei vaielnud vastu H K poolt ekspertiisi tegemisele, ei avaldanud soovi olla ülevaatusel juures ega eitanud seda, et tehtud tööd ei vastanud vähemalt osaliselt lepingule. Eeltoodust lähtuvalt on ebaõiged hageja väited, et teda eksperdi läbiviidud ülevaatusele ei kutsutud ning ta ei andnud ekspertiisi läbiviimiseks nõusolekut. Hageja ei esitanud enne ülevaatuse teostamist ekspertiisi läbiviimisele või eksperdi isikule sisulisi vastuväiteid. Samas kohus leiab, et vaidluse sisulisel lahendamisel ei oma tähtsust, kas hageja ekspertiisi läbiviimise või eksperdi isikuga nõustus või mitte. Hagejal oleks vaatamata sellele tulnud tõendada, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud tööd vastasid lepingule.
66.Kostja vastas hagejale samal päeval (toimiku lk 45) ja kordas, et kostjal on aktide osas kaks vastuväidet. Esiteks ei vastanud krohvitud pindade kvaliteet nõuetele ja see töö tuli parandada. Teiseks viitas kostja, et osade tööde hind ei vastanud lepingule. Kostja oli valmis ülejäänud tööd vastu võtma tingimusel, et tasust peetakse kinni hageja lõhutud piirdeklaasi asendamise maksumus. Hageja vastas kostjale, kuid ei selgitanud, miks ei olnud aktis toodud tööde maksumus kooskõlas lepinguga. Seda ei ole hageja teinud ka kohtumenetluses.
67.Kostja saatis hagejale 26.07.2019 e-kirja (toimiku lk 56 pöördel), milles teatas, et H K on märkinud normis punasega kvaliteedi nõuded. 26.07.2019 aga saatis hageja kostjale e-kirja (toimikul lk 56), milles leidis, et H K puudub kehtiv litsents. 26.07.2019 saatis hageja e-kirja omaniku järelevalve esindajale M Rle (toimiku lk 57), millest ta nõudis objektil ehitustööde peatamist ja ekspertiisi läbiviimist. Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et hageja ei nõustunud ülevaatuse teostamisega H K poolt, kuid selline mittenõustumine ei tõenda hageja tasunõuet kostja vastu. Iseenesest olid hageja etteheited H K pädevuse puudumise kohta alusetud.
68.Nii saatis hageja kostjale 13.09.2019 kirja (toimiku lk 22-23), milles leidis, et H K puudub ekspertiiside teostamise õigus. Kirjas viitas hageja sellele, et H K puudub kehtiv kutsetunnistus. Hageja kirjas tehtud viitest nähtub siiski, et xxx xxx-l on tähtajatu õigus teha ehitise auditi. H K on diplomeeritud ehitusinsener. Tema kutsetunnistuse number on xxx ning see kehtib tähtajatult. Lisaks leidis hageja, et auditi aruannet tuleb täiendada tema soovitud viisil. Hageja leidis, et ta asub puudusi kõrvaldama alles garantiitööde raames.
69.Kohus on juba osundanud, et hageja etteheited, milliste kohaselt ei vastanud H K koostatud hinnang ehitise auditele esitatavatele nõuetele, on asjakohatud. Õigusaktid ei näe ette, et siseviimistlustööde kvaliteedi hindamisel tuleb läbi viia audit ning üksnes ehitise kui terviku auditiga saab tööde kvaliteeti hinnata. Hageja etteheited H K pädevuse puudumise kohta on alusetud. Tegemist on riiklikult tunnustatud ehituseksperdiga. Kohtuekspertiisi seaduse (KES) § 10 kohaselt on riiklikult tunnustatud ekspert on isik, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. H K on kantud avalikult kättesaadavasse riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja ning tal on õigus teha ehitustehnilisi ekspertiise. Riikliku tunnustuse lõppemise aeg on alles 15.12.2020. KES § 12 sätestab nõuded isiku riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kandmis e kohta ning muuhulgas peab isikul olema siseriiklikult tunnustatud nõuetekohane kvalifikatsioon. Kuivõrd H K on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja, on tal olemas vajalik kvalifikatsioon ja pädevus eksperthinnangute ning arvamuste koostamiseks.
70.H K koostas 26.07.2019 hinnangu objektil eksponeeritavate krohvipindade kvaliteedi kohta (toimiku lk 26-27, lk 40-41). Hinnangus on esmalt viidatud pooltevahelise lepingu tingimustele tööde sisu ja kohaldatavate kvaliteedinõuete kohta. Hinnangus on ka viidatud põhiprojekti joonistele, milliste kohaselt tuli ruumide osad seinad viimistleda tsementkrohviga. Hinnangus on viidatud paikvaatlusele, millel tuvastati SV-3 seinatüübi puhul mitte pinna ebatasasus, vaid krohvi värvitooni ebaühtlus, mistõttu ei vastanud töö eksponeeritava viimistluskrohvi nõuetele. Samuti tuvastas ekspert ebatasase hõõrutipinna ja pinna kareduse erinevused. Hinnangus on viidatud kvaliteedinõuetele, millest ekspert lähtus. Kokkuvõttes on ekspert leidnud, et puuduste kõrvaldamiseks tuleb hõõruti ja kellu kontuuride erinevused eelnevalt kiviga maha lihvida. Seejärel tuleb lõppviimistluse ühtluse tagamiseks kogu vaadeldav pind üle krohvida, pöörates tähelepanu viimistluspinna ühtlusele.
71.Kohus leiab, et H K eksperthinnang tõendab veenvalt puudusi hageja teostatud töödes. Eksperthinnangule on lisatud fotod ning selles toodud järeldusi on põhjendatud. Alusetud on hageja väited, et kuna ülevaatuse kuupäevana on hinnangus viidatud 10.09.2019, oli hinnang koosatud enne ülevaatuse tegemist. Kohus leiab, et tegemist peab olema eksitusega kuupäeva märkimisel. Asjas esitatud poolte e-kirjadest nähtub selgelt, et ekspert käis objekti üle vaatamas 2019. a juulis, eelduslikult 25.07.2019 või 26.07.2019. Kohus osundab, et isegi juhul, kui ekspert oleks objekti käinud üle vaatamas hiljem, ei tõendaks see hageja tööde nõuetele vastavust.
72.Hageja on ette heitnud, et H K on hinnanud dekoratiivse materjali pealekandmist, mis ei olevat olnud hageja tööks. Hageja teostas enda sõnul vaid selliseid krohvitöid, mis olid projektis märgitud SS-10 töödena ja millele K viidanud nõuded ei kohaldunud. Kohus osundab, et need hageja väited on jäänud paljasõnalisteks. Poolte vahel sõlmitud leping ei piiritlenud teostatavaid krohvitöid viisil, nagu hageja seda soovis. Seega on hageja etteheited H K hinnangule alusetud. Alusetu on ka hageja väide, et puudused tuvastati krohvitöödes vaid 50 m2 suurusel osal ja kostja oleks ülejäänud osas pidanud tööd vastu võtma. Iseenesest on see hageja väide vastuolus teiste väidetega, milliste kohaselt puudusi üldse ei esitanud ja tegu ei olnud hageja lepinguliste töödega. H K arvamusest nähtub selgelt, et puuduste kõrvaldamiseks tuli tööd tervikuna ümber teha.
73.Hageja esitas oma väidete tõendamiseks dokumendi, mida ta on nimetanud „hageja arhitekti arvamuseks“. Tegemist on hageja ärinime kandva dokumendiga, mille on ühe hageja seadusliku esindaja ja osaniku tellimusel koostanud ja allkirjastanud teine hageja seaduslik esindaja ja osanik (toimiku lk 74-87). Kuigi kohtule esitatud dokumendile on andnud allkirja ka Tiit Viirelaid, ei ole kohtu hinnangul tegemist mitte eksperthinnangu, asjatundja arvamuse või muu tõendiga, vaid hageja seletusega, mida on aidanud koostada hagejat nõustanud isik. Hageja seletus ei saa hagimenetluses olla hinnatav tõendina. Kohus selgitas hagejale, et hageja ei saa oma väiteid tõendada ainult seletustega. Dokument ise sisuliselt kordab hageja menetluses esitatud väiteid selle kohta, millises ulatuses milliseid projektis märgitud töid pidi hageja tegema. Teostatud tööde kvaliteedile hinnangut antud ei ole. Arvamuse põhistustes on viidanud sellele lisatud joonistele, milliste koostajaks on hageja märkinud ennast. Hageja väited selle kohta, et H K hinnatud tööd ei olnud hageja lepingulisteks töödeks, on jäänud paljasõnalisteks.
74.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud oma tasunõude sissenõutavaks muutumist. Hageja ei ole tõendanud, et aktidega üleantavad tööd oleksid olnud puudusteta ja
vastanud lepingule, sealhulgas ka lepingu hinnale. 05.08.2019 saatis hageja kostjale nõudekirja (toimiku lk 18-19), milles ta sisuliselt tunnistas puuduste olemasolu, kuid leidis, et need puudutavad vaid 50 m2 pinda. Viimane väide on jäänud tõendamata ja on vastuolus H K järeldustega, nagu kohus on juba osundanud.
75.Kostja vastas hageja nõudekirjale 13.08.2019 (toimiku lk 43). Kostja leidis, et tal on tekkinud õigus nõuda hagejalt leppetrahvi. Kostja esitas leppetrahvi nõude summas 6305,19 eurot ning tasaarvestas tasunõude leppetrahvi nõudega. Kostja ühtlasi leidis, et akti nr A06-02/19 ei ole hageja kostja juhatuse liikmele esitanud ning aktile nr A07-04/19 on kostja esitanud vastuväited. Kostja soovis teada, millal hageja puudused kõrvaldab. Kohus leiab, et kostjal oli õigus nõuda leppetrahvi, sest hageja rikkus oluliselt lepingut. Hageja kostjaga ei nõustunud ja nõudis 15.08.2019 arvete tasumist (toimiku lk 20-21).
76.Lisaks leppetrahvi nõudele esitas kostja hagejale avalduse tasaarvestada tasunõue kostja kahju nõudega. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 22.07.2019 saatis kostja esindaja T P hagejale ekirja (toimiku lk 58), milles teatas, et kostja on fikseerinud kirjalikult lõhutud piirdeklaasi, mille maksumus tuleb hagejal hüvitada. 22.07.2019 saatis kostja hagejale e-kirjaga (toimiku lk 97-99) koos fotod lõhutud klaasi kohta.
77.Hageja nõudis 23.07.2019 e-kirjas tõendeid selle kohta, et klaasi lõhkus hageja töötaja. 24.07.2019 saatis hageja kostjale juba uue e-kirja (toimiku lk 59), milles leidis, et ilma tõenditeta ta midagi ei hüvita. Samas järgmisel päeval 25.07.2019 saadetud e-kirjas (toimiku lk 45) oli hageja juba tasaarvestusega nõus või alternatiivselt oli hageja nõus piirdeklaasi asendamisega. Seega on hageja kohtueelselt siiski omaks võtnud, et ta vastutas piirdeklaasi lõhkumise eest. Vastupidist ehk vastutuse puudumist selle eest ei ole hageja käesolevas menetluses tõendanud.
78.Kostja esitas kohtule Xxx xxx arve (toimiku lk 46), mille kohaselt oli xxx objektil piirdeklaasi vahetamise kogukulu 1657,20 eurot. Kohus ei nõustu hageja väitega, et antud arve ei tõenda kostjale tekkinud kahju suurust. Arvel on märgitud, millisel objektil oli vaja klaasi vahetada ning arve on kooskõlas teiste asjas kogutud tõendite ja kostja väidetega. 24.07.2019 ekirjas teatas kostja, et tasaarvestab hageja tasunõude kahju nõudega, mis tulenes klaasi lõhkumisest (toimiku lk 42 pöördel, lk 54).
79.Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja tasunõue oleks mistahes osas muutunud sissenõutavaks, oleks kostjal olnud õigus see tasaarvestada oma leppetrahvi ja kahju nõudega kokku summas 7962,39 euro ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena on igal juhul hageja tasunõue lõppenud eelviidatud summas. Kuna aga hageja ei ole tõendanud tasunõude sissenõutavaks muutumist, ei kuulu hageja nõue mistahes osas rahuldamisele.
80.22.08.2019 kuupäevaga koostas hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse (toimiku lk 9091). Kohus leiab, et hagejal puudus iseenesest õiguslik alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, sest kostja keeldus põhjendatult tasunõude maksmisest. Juhul, kui hageja ülesütlemise avaldus oleks olnud õigustatud, ei oleks hageja saanud käesolevas asjas enam nõuda kostjalt lepingulise tasu maksmist. VÕS § 196 lg 4 ja VÕS § 189 lg 1 kohaselt järgneb lepingu ülesütlemisele lepingu tagasitäitmine. Hageja ei ole esitanud kohtumenetluses
tagasitäitmisest tulenevat kostjale üleantu väärtuse hüvitamise nõuet. Seega ei ole hageja ise nõude esitamisel kostja vastu pidanud enda esitatud lepingu ülesütlemise avaldust õiguslikult siduvaks. Eeltoodut kokku võttes tuleb hageja tasunõue kostja vastu summas 7991,08 eurot jätta tervikuna rahuldamata.
81.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja teatas kohtule, et tal ei ole rahaliselt hinnatavaid menetluskulusid. Seetõttu ei määra kohus kindlaks rahaliselt hinnatavaid menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.