Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (334,37 eurot) tuleb S Ul tasuda B2 Impact OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada kostjale kohtuotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1938,96 eurot (järelmaksulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 359,96 eurot; väikelaenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1210,00 eurot ja järelmaksulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 369 eurot), intress 228,15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 202,89 eurot ja sissenõudmiskulu 35,00 eurot.
2.Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 1938,96 eurolt alates 07.02.2025 kuni põhinõude eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulude suurust lahendi
kindlaks tegeva
rahuldamiseni. Poolte menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja
kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 385 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Krediidikonto avamiseks pidi kostja registreerima xxx veebilehel xxx kliendialas, identifitseerides end kas ID kaardi, mobiili ID või Smart -ID abil. Kostja on identifitseerinud end Smart-ID kaudu ning täitnud laenu taotlusel krediidiandjale vajalikud väljad.
4.Olles kontrollinud taotleja krediidivõimet ja teinud kindlaks, et kostja suudab lepinguga võetud kohustusi täita, sõlmisid kostja ja xxx AS (edaspidi krediidiandja) 16.03.2024 järelmaksulepingu nr xxx kauba soetamiseks maksumusega 359,96 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 13,00% aastas, krediidi kogukuluga 642,57 eurot. Krediidi kulukuse määraks kujunes 51.86% aastas. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, on igakuise osamakse suurus 17,85 eurot ja viimase osamakse summas 17,82 eurot, 36 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga 15. kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.03.2027. Lepingu katteks ei ole kostja tagasimakseid teinud. Kostjat hoiatati 01.07.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 15.07.2024, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, siis oli kostja alates aprillist 2024 viivituses täielikult vähemalt kolme (15.04.2024, 15.05.2024, 15.06.2024) osamaksete tasumisega. Kostja ei ütles 16.07.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Kostjale edastati 01.08.2024 nõude reageerinud lepingust tulenevate
kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks
lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja xxx vahel sõlmitud lepingust tulenevate kohustusi täita, sõlmisid kostja ja xxx AS 15.03.2024 väikelaenulepingu nr loovutamisest OK Incure OÜ-le.
xxx nõuete
2
5.Olles kontrollinud taotleja krediidivõimet ja teinud kindlaks, et kostja suudab lepinguga võetud krediidisumma 1210 kasutamise kohta. Vastavalt kostja taotlusele krediidisumma 1210 eurot kanti kostja arvelduskontole 18.03.2024. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 22,00% aastas, krediidi kogukuluga 2,160,10 eurot. Krediidi kulukuse määraks kujunes 51,86% aastas. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, on igakuise osamakse suurus 60 eurot ja viimase osamakse summas 60,10 eurot, 36 osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga 15. kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.03.2027. Lepingu katteks ei ole kostja tagasimakseid teinud. Kostjat hoiatati 01.07.2024. a iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 15.07.2024, jooksul võlgnetavaid tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, siis oli kostja alates aprillist 2024 viivituses täielikult vähemalt kolme (15.04.2024, 15.05.2024, 15.06.2024) osamaksete võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 16.07.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles.
6.Olles kontrollinud taotleja krediidivõimet ja teinud kindlaks, et kostja suudab lepinguga võetud kohustusi täita, sõlmisid kostja ja xxx AS 16.03.2024 järelmaksulepingu nr xxx kauba soetamiseks maksumusega 369 eurot. Kauba ostu finantseeris krediidiandja xxx ja tasus kauba väljastajale xxx OÜ-le soetamistasu 728,96 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti suurus 18,29 eurot ja viimase osamakse summas 18,39 eurot, 36 osamakset, igakuise tasumise kokku intressimääras 13,30% aastas, krediidi kogukuluga 658.54 eurot. Krediidi kulukuse määraks kujunes 51,81% aastas. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, on igakuise osamakse tähtpäevaga 15. kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.03.2027. Lepingu katteks ei ole kostja tagasimakseid teinud. Kostjat hoiatati 01.07.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 15.07.2024, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, siis oli kostja alates aprillist 2024 viivituses täielikult vähemalt kolme (15.04.2024, 15.05.2024,15.06.2024) osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 16.07.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles.
7.Krediidiandja on kõigi lepingute puhul krediidianalüüsil järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet lähtudes VÕS § 403 4 ja KAVS § 49 ja § 50 sätestatud nõuetest.
8.Vastuseks kohtunõudele esitas hageja ümberarvestus. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et intress VÕS § 94 lg- s 1 sätestatud seadusjärgses määras ja viivised põhinõude summalt VÕS § krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet palub hageja kostjalt välja mõista põhinõue summas 1938,96 eurot (kostja ei ole tagasimakseid teostanud), millele lisandub 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates lepingu ülesütlemisest kuni menetlusdokumendi esitamiseni alljärgnevalt: põhivõlgnevus 1938,96 eurot: järelmaksulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 359,96 eurot; väikelaenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 1210,00 eurot ja järelmaksulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 369 eurot, intressi võlgnevus 21,73 eurot; hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 209,18 eurot. Kostja vastuväited
3
Kostjale on hagimaterjalid ning lahendi aja määrus kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole kuni kohtuotsuse tegemiseni omapoolset vastust esitanud.
Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
11.Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
12.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
13.Kohus tuvastab, et kostja sõlmis xxx AS-ga (krediidiandja) kolm lepingut: 1) 16.03.2024 järelmaksulepingu nr xxx kauba soetamiseks maksumusega 359,96 eurot; 2) 15.03.2024 väikelaenulepingu nr xxx krediidisumma 1210 kasutamise kohta ja 3) 16.03.2024 järelmaksulepingu nr xxx kauba soetamiseks maksumusega 369 eurot. Kauba ostu finantseeris krediidiandja xxx ja tasus kauba väljastajale xxx soetamistasu 728,96 eurot.
14.VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevuses tegutsevalt krediidiandjalt, st vaidlusalused lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes.
15.Lepingute sõlmimisel oli krediidikulukuse määr järgmine: xxx järelmaksulepingu puhul 51,86%, väikelaenulepingu nr xxx sõlmimisel 51,86% ja järelmaksulepingu nr xxx määraks kujunes 51,81% . Eesti Panga veebilehe kohaselt oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks lepingute sõlmimise ajal 17,36%. Krediidikulukuse määr 51,86% ja 51,81% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, milleks on 52,08% (3x17,36%).
16.Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 4
17.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
18.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
19.Hageja selgitas hagiavalduses, et krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks märkinud 1300 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel on lähtutud EMTA sissetulekust summast 1018,02 eurot (4 kuu min). Lisaks on võetud ka pangakonto väljavõte. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 210 eurot ja majapidamiskulud 250 eurot (kohaldati 304 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring.
20.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Käesoleval juhul on pangakonto väljavõtted küsitud. Kohtule on esitatud hageja poolt koostatud kostja pangakonto analüüs, mitte originaal pangakonto väljavõtted. Nimetatud analüüsi kohaselt ei saanud krediidiandja asuda seisukohale, et kostja on krediidivõimeline. Nimetatud dokumendist nähtub kostja keskmine sissetulek perioodil 01.11.2023 kuni 31.03.2024 549,05 eurot kuus. Kohus lähtub nimetatud sissetulekust. Konto analüüsist nähtuvad kulud sideteenusele, toidule, laenumaksed ja ka mitmed kiirlaenu võtmised. Kui arvestada üksnes hageja arvestatud kuludega – laenumaksed 210 eurot ja majapidamiskulud 304 eurot, siis ei saanud krediidiandja asuda seisukohale kostja krediidivõimelisuse osas.
21.Kohtu hinnangul ei ole ka hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Krediidiandja reaalselt kostja igakuiseid väljaminekuid ja kohustusi ei kontrollinud. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud maksehäireregistritesse, mida aga ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Laenuandja ei oleks saanud hinnates kostja majapidamiskulusid, eluaset jne leida, et kostjal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid suutmaks tasuda elamiskulude ja toidu eest pärast finantskohustuste tasumist.
5
22.Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud andmetest lähtumine, pangakontode kogumine ilma reaalse analüüsita ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Konto analüüsist nähtuvadki kostja mitmed kohustused. Samuti on krediidiandja ise andnud kostjale sisuliselt kahe päeva jooksul kolm korda laenu olukorras, kus kostja ei ole krediidivõimeline.
23.Kohtu hinnangul ei ole laenuandja hinnanud, millist mõju avaldavad laenukohustused kostja finantsseisule. Samuti ei hinnatud kas kostja suudab kohustusi täita asjaolude muutumise korral (nt kommunaalkulude suurenemisel, toidukulude suurenemisel ning intressimäärade tõusu korral). Tarbija krediidivõime hindamisel peab krediidiandja veenduma, et tarbija suudaks krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Antud juhul võib arvata, et kostja näol on tegemist isikuga, kes on jäänud oma laenudega n.ö laenuorjusesse.
24.Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 403(4) lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei hinnanud hageja kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega. Kostjal oli küll VÕS § 403(4) lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. VÕS § 403(4) lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata.
25.Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
26.Kostjale on antud krediiti kokku 1938,96 eurot järgmiselt: järelmaksulepingu nr xxx alusel 359,96 eurot; väikelaenulepingu nr xxx alusel 1210,00 eurot ja järelmaksulepingust nr xxx alusel 369 eurot. Kostja ei ole krediiti tagastanud, mistõttu hageja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes. Krediidiandjal tekkis õigus lepingud, so 16.03.2024 järelmaksuleping nr xxx; 15.03.2024 väikelaenuleping nr xxx ja 16.03.2024 järelmaksuleping nr xxx üles öelda, kui kostja viivitas kolme järjestikuse osamaksega. Kohus tuvastas, et kostja ei ole teinud nimetatud lepingute alusel ühtegi tagasimakset. Kostja on 15.07.2024 ülesütlemisavaldustega öelnud kõik kolm lepingut üles. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille alusel väita, et järelmaksulepingute ja väikelaenulepingu ülesütlemine olnuks tagajärjetud. Seetõttu lähtub kohus sellest, et lepingud öeldi kehtivalt üles. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevuse 1938,96 eurot.
6
27.Hageja palub kostjalt välja mõista intress summas 21,73 eurot. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti (VÕS § 94 lg 1).
28.Järelmaksulepingust nr xxx tulev intress perioodi eest 15.04.2024 - 5.07.2024 on kokku 4,03 eurot, väikelaenulepingust nr xxx tulev intress perioodi eest 15.04.2024 - 15.07.2024 on kokku summas 13,56 eurot ja järelmaksulepingust nr xxx tulenev intress perioodi eest 15.04.2024 - 15.07.2024 on kokku summas 4,14 eurot. 29. Hageja taotleb viivise väljamõistmist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Võlausaldajal on õigus nõuda viivist alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 16.07.2024. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 209,18 eurot. Viivisesumma on kujunenud järgmiselt: järelmaksulepingust nr xxx tulenev viivis (alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.07.2024 kuni 17.06.2025); väikelaenulepingust nr xxx tulenev viivis 130,54 eurot (alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.07.2024 kuni 17.06.2025) ning järelmaksulepingust nr xxx tulenev viivis 39,81 eurot (alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 16.07.2024 kuni 17.06.2025). Kohus rahuldab hageja viivisenõude.
30.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhivõlgnevuse 1938,96 euro ja intressi 21,73 euro ja viivisenõude 209,18 euro osas. Kohus jätab hagi rahuldamata intressi 206,42 euro ja sissenõudmiskulu 35 euro nõudes.
Menetluskulude jaotus
31.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
32.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1).
33.See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31). Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist. Seega jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
34.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 385 eurot ja maksekäsu 7
kiirmenetluse kuludest 20 eurot. Samuti palub hageja välja mõistetud menetluskuludelt mõista välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
35.Tasutud riigilõiv 385 eurot ja maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid 405 eurot.
36.Hageja nõudis kostjalt esialgselt 2627,98 euro tasumist. Maakohus mõistab kostjalt välja 2169,87 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on seega 82,56%. Seega jäävad menetluskulud 82,56% ulatuses kostja kanda ning 17,44 % ulatuses hageja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 334,37 eurot.
37.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.