If P&C Insurance AS hagi J P vastu osalise hüvitamiskohustuse puudumise tuvastamiseks ja sõidukikindlustuse lepingust tulenevalt sõidukikahju hüvitise summa tuvastamiseks ning viivise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks J P vastuhagi If P&C Insurance AS vastu kahjuhüvitise 11 000 euro, üürikulu 8910 euro ja parkimiskulu 25 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
hagihind 3500 eurot; vastuhagi hind 19 935 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168; asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn) Hageja esindaja: Holly-Fleur Ulm (If P&C Insurance AS; e-post [email protected]) Kostja: J P (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Rita Oleks (e-post [email protected]) 05.03.2020
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
hageja esindaja Holly-Fleur Ulm, kostja esindaja Rita Oleks
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata. Tuvastada, et If P&C Insurance AS-il on kohustus tasuda J Ple sõiduki taastamiskulud summas 4384,60 eurot ja viivist 136,75 eurot.
2.Jätta vastuhagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.If P&C Insurance AS esitas 27.07.2018 hagi J P vastu 4291,88 euro ulatuses hüvitamiskohustuse puudumise tuvastamiseks ja sõidukikindlustuse lepingust tulenevalt sõidukikahju hüvitise summa tuvastamiseks ning viivise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt leidis 03.06.2017 Tallinnas, Vikerlase tee 8 juures aset kahjujuhtum nr E42176568C, mille käigus sai vigastusi kostjale kuuluv ja K K poolt juhitud sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx. Kahjujuhtumi toimumise ajal oli hageja ja kostja vahel sõlmitud sõidukindlustuse leping – kindlustuspoliis nr xxxx kindlustusperioodiga 08.04.2017 – 07.04.2018, E-büroo üldtingimustega TGE-20161 ja sõidukikindlsutuse tingimustega TK-20161.
3.Tugines Harju Maakohtu 05.06.2017 kohtuotsusele kriminaalasjas nr xxxx, millega karistati K. K joobes juhtimise eest (KarS § 424) keeldus hageja 27.06.2017 kostjale kahju hüvitamast, kuna kindlustustingimuste TK-20161 p 75 kohaselt hageja ei hüvita kahju, kui kindlustatud sõiduki juht oli liiklusõnnetuse toimumise ajal joobeseisundis.
4.Harju Maakohtu 04.12.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-10175 leidis sama juhtumi raames tuvastamist K. K poolt 03.06.2017 sõiduki xxxx omavoliline ajutine kasutamine (KarS § 215 lg 1). Kindlustustingimuste TK-20161 p 18 järgi kvalifitseerub juhtum varguseks, mille käigus toimus liiklusõnnetus ja kostjale kuuluv sõiduk sai kahjustada. Teadaolevalt viibis kostja temalt sõiduki valduse omavolilise võtmise hetkel koos K. K, keda nimetas 05.06.2017 telefonikõnes kindlustusandjale oma poiss-sõbraks (мой молодой человек). Kindlustustingimuste TK-20161 p 108.3 kohaselt peab kindlustusvõtja vargusest viivitamatult politseile teatama ja esitama avalduse menetluse algatamiseks, mida kindlustusvõtja ei teinud. Politsei vanemuurija V S 20.03.2018 e-kirja kohaselt on kostja sõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx omavoliliselt kasutamisest esmakordselt teavitanud ülekuulamisel kriminaalasjas nr xxxx, mis toimus 31.07.2017, seega ca 2 kuud pärast juhtumi toimumist, olles eelnevalt saanud hagejalt hüvitamisest keeldumise otsuse. Eeltoodut arvesse võttes leidis hageja, et kostja kindlustusvõtjana oli lepingut rikkunud ja see rikkumine mõjutas otseselt kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist, mistõttu otsustas hageja 04.01.2018 vastavalt kindlustustingimuste TK-20161 p 116 vähendada väljamakstavat kindlustushüvitist 50% võrra. Hüvitise vähendamine on kindlustusandja otsustada.
6.Värvaltrans OÜ hinnapakkumine 3979,14 eurot tehti fotode ja kostja esitatud xxxx OÜ võrdleva hinnapakkumise 5605,40 euro põhjal. Vastavalt kindlustustingimuste TK-20161 p 136
remondi maksumuse arvestamisel lähtutakse kindlustusobjekti osa vanusele või amortisatsioonile vastavate varuosade hinnast, kui neid on saada. Kuna tegemist on 2008. väljalaskeaasta sõidukiga, siis sellises vanuses sõiduki taastusremondiks on mõistlik kasutada kasutatud varuosasid. Kindlustusandja ei ole kindlustusvõtjale kohustatud tasuma enam kui on kahju tegelik suurus (VÕS § 477), mistõttu vastab põhjendatud remondimaksumus käesoleval juhul xxxx OÜ pakkumisele.
7.Vastavalt kindlustuslepingu osaks oleva E-büroo kindlustuse üldtingimuste TGE-20161 punkti 49 järgi on hagejal õigus hüvitisest kinni pidada kindlustusperioodi eest tasumata maksed, sõltumata sellest, kas makse tähtpäev on saabunud Seega on hüvitise vähendamine tasumata makseosade 335,46 euro võrra põhjendatud. Kindlustusleping lõpetati kostja 10.07.2017 ekirjaga saadud sooviavalduse alusel.
8.Hageja otsustas 28.03.2018 kostjale hüvitada asendussõiduki üürikulud summas 360 eurot, lähtudes kostja poolt esitatud kuludokumentidest sõidukikahju hüvitamise proportsioonist 50% ja juhindudes kindlustustingimuste TK-20161 punktist 50, mille kohaselt hüvitab hageja asendusauto üürikulu maksimaalselt 30 päeva eest ühe kindlustusjuhtumi kohta, kuid mitte kauem kui sõiduki remondi lõpuni. Seega hüvitab hageja kostjale 30x24 = 720/2 = 360 eurot.
9.Hagiavalduse esitamise hetkel ei olnud hageja kostjale saanud üürikulu hüvitada, kuna tal puudus info kostja pangarekvisiitidest.
10.Kostja ei olnud hageja otsuse kindlustushüvitise suurusega ja pöördud Tarbijakaitseametisse. Tarbijavaidluste komisjoni 27.06.2018 otsusega asjas nr 6-1/18-002756 tarbija avaldus osaliselt rahuldati ja kohustati kauplejat tarbijale lepingu alusel tasuma 4291,88 eurot. Hageja otsusega ei nõustu ja pöördus seetõttu kohtusse. Hageja leiab, et tarbijavaidluste komisjon on ekslikult asunud seisukohale, et tarbija sõiduk oli küll kindlustatud varguse ja röövimise puhuks, kuid antud juhul ei ole sõiduki omavolilisest kasutamisest tulenevalt sõidukiga seoses kahju tekkinud. Seega ei oma komisjoni hinnangul nimetatud sündmusest 2 kuud hiljem teatamine tähtsust ei kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ega kindlustusandja täitmiskohustusele. Käesoleval juhul on kindlustusjuhtumiks, millel põhineb kaupleja hüvitamiskohustus, õnnetusjuhtum, mitte sõiduki vargus, röövimine või sõiduki omaniku tahte vastane valdusest väljumine, kohaldades seetõttu ka lepingujärgse põhiomavastutuse määra 200 eurot.
11.Hageja leiab, et sõiduki omaniku tahte vastane valdusest väljumine on kriminaalmenetluses leidnud tõendamist 04.12.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxx ja kindlustustingimuste TK-20161 p 18 kohaselt kvalifitseerub ka sõiduki omavoliline kasutamine varguseks. Kostja ei teavitanud sõiduki omavolilisest äravõtmisest koheselt politseid, mõjutades sellega otseselt kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist. Teavituse tegi kostja alles peale seda, kui ilmnes, et hageja kahju ei hüvita, kuna K. K oli kostja poiss-sõber, kes oli liiklusõnnetuse toimumise ajal joobeseisundis. Tuginedes kindlustustingimuste TK-20161 p 72 ja 73 tuleb sõidukikahju tekitanud isikut K. K tegelikult lugeda kindlustusvõtjaga seotud isikuks ja sõidukikahju hüvitamine peaks olema üldse välistatud.
12.Hageja jääb siiski kostjale sõidukikahju osalise (50%) hüvitamise 04.01.2018 otsuse juurde ja leiab, et kostja nõue sõidukikahju täiendavas ulatuses hüvitamiseks s.h asendussõiduki üürikulu 50% ületavas osas ei ole põhjendatud. Samuti leiab hageja, et kindlustushüvitis ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna kostja ei ole sõidukiga remondiettevõtte poole pöördunud, mistõttu hagejal ei ole olnud võimalik maksekohustust täita. Kostja vastus hagile
13.Kostja hagi ei tunnista.
14.Kostja leiab, et ta ei ole lepingut rikkunud, kuna tegevuses puudus eesmärk lepingu rikkumiseks. Kostja teavitas viivituseta kindlustusandjat õnnetusjuhtumi toimumisest ja sellega seotud asjaolust, et sõidukit juhtinud isik oli joobeseisundis. Kostja esitas avalduse sõiduki ärandamise kohta kohe, kui sai selle vajadusest teada. Kuni uurija 03.07.2018 vastuse kättesaamiseni 31.07.2018, oli kostja kindel, et kriminaalasi sõiduki ärandamise kohta oli algatatud juhtumi toimumise päeval. Viivitus tekkis seetõttu, et kostja oli linnast väljas internetita. Seetõttu oli juhtumist kuni kriminaalasja algatamiseni möödas 1,5 kuud.
15.Kindlustuse üldtingimuste TGE – 20161 p 31 kohaselt peab kindlustusvõtja kindlustusandjale viivitamata teatama kahjujuhtumist ning sõidukikindlustuse tingimuste TK – 20161 p 108.3. kohaselt peab kindlustusvõtja varguse korral teatama ka viivitamatult politseile ja esitama avalduse menetluse algatamiseks. Mõistel „viivitamatult“ ei ole siin kindlaksmääratud. TGE 20161 p 31 ja TK – 20161 p 108.3. kontekstis tuleb mõiste „viivitama“ mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Seega ei ole kostja kohustust rikkunud ega saa nõuda kostjalt kohustuse täitmist ühepoolselt väljamõeldud tähtajal. Kostja tegi kõik endast sõltuva, et täita lepingutingimusi.
16.Kindlustusjuhtumi saabumisel algatas kohale jõudnud politsei kriminaalmenetluse, kuid hiljem selgus, et ainult K. K joobes juhtimise eest (KarS § 424 alusel), mitte aga sõiduki röövimise eest. Politsei küsitles kostjat, tema ütlused olid protokollitud ja kostja oli ise huvitatud K. K karistusest. Kostja parandas tekkinud vea nii kiiresti kui see oli võimalik ja esitas politseisse avalduse röövimise kohta.
17.Tuginedes VÕS § 1050 lg 1 ja 2 leiab kostja, et arvestades tema olukorda, ta ei teadnud, et kriminaalasja ei ole alustatud ja ei saanud seetõttu kohapeal esitada politseile avaldust. Kostja oli röövimise hetkel afektiseisundis ja ei saanud seetõttu korrakaitseorganid tegevust õigesti hinnata. Sündmuskohale saabunud politsei tegi kostjale rahustava süsti, mille tulemusel tema võime ümbritsevat analüüsida alanes veelgi. Politsei ei teatanud kostjale, millisel alusel menetlust alustatakse. Kostja sai alles kohtuotsusest teada, et selleks oli üksnes joobeseisundis sõiduki juhtimise fakt.
18.Kostjal ei ole juriidilist haridust ja ta ei teadnud, et ta pidi esitama kahju hüvitamiseks politseile avalduse röövimise kohta.
19.Kostja leiab, et juhul kui kohus leiab, et kostja rikkus lepingut ja on rikkumises süüdi, siis on kostja seisukohal, et rikkumine ei saanud mõjutada kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemist ega tekkinud kahju kindlustusandjale.
20.Tarbijavaidluste komisjon leidis 27.06.2018 otsuses, et isegi kui asuda seisukohale, et tarbija on politseile 2 kuud pärast kahjujuhtumi toimumist teatades olnud raskelt hooletu, ei ole kaupleja suutnud põhjendada, mil moel vastav lepingu rikkumine mõjutas kindlustusjuhtumi kindlakstegemist või kindlustusandja täitmiskohustust. Samuti ei selgitanud otsuse kohaselt hageja, kuidas hilinenud teavitamine mõjutas kahju tekkimist, suurust või kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist.
21.Kindlustustingimuste TK-20161 p 116, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus hüvitist vähendada või hüvitamisest keelduda, kui kindlustusvõtja rikkus kindlustuslepingut, näiteks eiras ohutusnõudeid, ja see mõjutas kahju tekkimist, suurust või kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist, vastab sisuliselt VÕS §-des 443-445 ja § 452 lg-s 2 sätestatule, mis puudutab kindlustusriski võimalikkuse suurendamise tagajärjel kindlustusandja kindlustuslepingu täitmisest vabanemist. Sealjuures on Riigikohus korduvalt selgitanud, et VÕS § 452 lg 2 ja § 445
lg 2 võimaldavad kindlustushüvitist vähendada vaid ulatuses, mille võrra mõjutas kindlustusvõtja kohustuse, sh hoolsuskohustuse, rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist (3-2-1-10-09 p 13 ja 32-1-136-14 p 14). Tuvastamaks kindlustusandja vastutusest vabanemine kindlustushüvitise maksmisest, tuleb hinnata, kas kindlustusvõtja on rikkunud oma kindlustuslepingust tulenevat kohustust (eelkõige hoolsuskohustust) ning kas ja kui palju selline rikkumine suurendas kindlustusriski võimalikkust (3-2-1-35-11, p 9 ja 3-2-1-136-14, p 14). Seda, kas ja kuivõrd mõjutas kindlustuslepingu rikkumine kindlustusjuhtumi toimumist, peab VÕS § 445 lg 2 ja § 452 lg 2 p 2 kohaldamiseks tõendama kindlustusandja (3-2-1-112-14, p 11 ja 3-2-1-10-09, p 12; 3-21-17-08, p 12). Kostja on seisukohal, et hiline asjaolude kindlakstegemine ei suurendanud kindlustusriske, mistõttu ei vabane kindlustusandja kindlustuslepingu täitmisest täies ulatuses. Riigikohus leidis otsuses nr 3-2-1-152-14, et juhul kui ringkonnakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et kindlustusjuhtumi põhjustas kindlustusvõtja poolne kohustuse rikkumine, tuleb ringkonnakohtul eraldi hinnata vastava kohustuse rikkumise mõju kindlustushüvitisele VÕS § 445 ja § 452 alusel. Riigikohus on varem leidnud, et kuigi seadus ei keela kindlustusandjal tüüptingimustes ette näha piiranguid, millistel juhtudel või milliseid kulusid ta ei hüvita, tuleb kindlustusvõtja (hoolsus) kohustuste rikkumise korral täiendavalt arvestada VÕS §-des 445 ja 452 sätestatuga. See kehtib ka juhul, kui kindlustusandja vastutuse piirangud on kindlustustingimustes ette nähtud varjatult, nt juhtumitena, mis juhtudel kindlustusandja kindlustuskaitset ei anna (3-2-1-136-14, p 14).
22.Kostjale jääb arusaamatuks, milline kahju tekkis hagejal, arvestades, et kahju suurusest sai ta teada kohe. See, et keegi teine kasutas kostja sõidukit, et mõjuta kahju ulatust. VÕS kommenteeritud väljaande kohaselt, kui mittetahtlik kohustuse rikkumise tõttu tekib kindlustusandjal kahju, siis võib kindlustusandja vastavas ulatuses täitmise kohustust vähendada. Silmas tuleb pidada, et § 449 lõikes 1 nimetatud tagajärje kohaldamise eelduseks on kahju tekkimine kindlustusandjal. Ainult kohustuse rikkumisest täitmise kohustuse vähendamiseks ei piisa. Seega tuleb hagejal tõendada, millise kahju ja millises ulatuses ta sai. Kostja leiab, et kindlustusandja ei saanud kahju ja seetõttu ei ole tal õigust kahju vähendada. Röövimise fakt ei kutsunud kindlustusjuhtumit esile, kuna sõiduk tagastati omanikule kohe. Kindlustusjuhtum tekkis avarii tagajärjel, millest hagejat viivitamatult teavitati ja seetõttu ei tohtinud hageja 50% võrra vähendada. Kostja leiab, et lepingu tingimus, mis lubab hagejal hüvitist vähendada on tüüptingimus ja on VÕS § 42 lg 1 järgi tühine.
23.Kostja ei nõustu xxxx OÜ remondikalkulatsiooniga. Kalkulatsioon ei ole tehtud kostja sõidukile, kuna real „mudelikood“ on märgitud xxxx, mis tähendab, et sõidukil peab olema mootor 2.0 ja mootori tüübiks turbodiisel, kuid kostja sõiduki mootor on 1.8 ja tüübiks bensiinimootor. Kalkulatsioon on tehtud fotode, mitte ülevaatuse põhjal ja seetõtu oli raske hinnata kahjustusi ja remondivajaduse ulatust. Kostja leiab, et tegemist ei ole objektiivse hinnanguga, mis ei vasta tegelikkusele. Hageja ei tohiks kostjat piirata remonditöökoja valikul. Hea tava kohaselt peab kindlustusandja kaasama eksperdi objekti kahjustuste hindamiseks ja pärast seda võib kindlustusvõtja otsustada, kes remondi teeb.
24.Kostja ei nõustu sõiduki remondiks tarvik ja kasutatud varuosade kasutamisega. TK-20161 p 32 kohaselt peab kindlustusvõtja säilitama ja kindlustusandja nõudel esitama kindlustusobjekti osa vahetamist või paigaldamist ning uue osa väärtust tõendavad dokumendid. Kui kindlustusvõtja ei esita nõutud dokumente, on kindlustusandjal õigus lähtuda hüvitise arvutamisel sellest, et kindlustusobjekti osa ei ole paigaldatud või vahetatud. Kuivõrd 2017.a mais hageja tegeles juba kostja sõiduki taastamisega, siis oli ta kursis sõiduki ja paigaldatud varuosade seisukorraga. Sõidukil olid originaalvaruosad ja see oli korras. Kostja leiab, et sõidukile tuleks paigaldada üksnes originaal- ja uued varuosad, kuna vaid neile võib anda garantii. Kontrollimata kasutatud varuosade paigaldus võib oluliselt rikkuda sõidukit ja lühendada selle eluiga ning ei sea kostjat olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale,
milles ta oleks olnud, kui kahjuhüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1).
25.Kostja leiab, et hageja lõpetas lepingu ühepoolselt aluseta. Kostja 10.07.2017 e-kirjas palus kostja lepingu peatada kuni avariilise sõiduki taastamiseni.
26.Kostja leiab, et hageja tõlgendab ebaõigesti TK-20161 p 50 ja piirab sellega kostja õigusi. Kostja leiab, et sõidukikindlustuse üldtingimuste TK-20161 p 50 toodud tingimused on vastuolus hea usu põhimõttega ja eksitavaks kauplemisvõtteks tarbijakatiseseaduse § 16 lg 2 p 1 mõttes. Vastavalt kindlustuspoliisile nr xxxx sisaldab Superkasko asendusautot. Veebileheküljel https://www.if.ee/eraklient/kindlustused/kaskokindlustus on kirjas, et asendusauto on üks kaitsest, kui kliendi enda oma auto on remondis. Kui kostja oleks teadnud, et hageja ei hüvita asendusauto üürikulu kahjustanud sõiduki remondi lõpuni, siis oleks ta valinud teise kindlustusfirma või teise kindlustuspaketi. Lähtudes kindlustustingimuste TK-20161 punkti 50 mõttest, võib eeldada, et sõiduki remont peab olema teostatud 30 päeva jooksul. Seejuures lepingus ei ole reguleeritud olukord, milles on sõiduki taastamine võib viibida. Kostja hinnangul tuleb lähtuda VÕS §-st 127. Kuna kostjal oli kindlusjuhtumi saabumise hetkel sõiduk, siis hageja pidi võimaldama kostjale asendusauto või maksma kostja poolt valitud asendusauto eest. Kostja leiab, et sõidukikindlustuse üldtingimuste TK-20161 p-s 50 toodud tüüptingimus on vastuoluline. Hageja leiab, et kohustus hüvitama üürikulu 30 päeva eest ühe kindlustusjuhtumi kohta, kostja leiab, et tal on õigus saada üürikulu hüvitis remondi lõpuni.
27.Kostja on nõus tarbijavaidluste komisjoni seisukohaga, et käesoleval juhul on kindlustusjuhtumiks, millel põhineb kaupleja hüvitamiskohustus, õnnetusjuhtum, mitte aga sõiduki vargus, röövimine või sõiduki omaniku tahte vastane valdusest väljumine. TK-20161 punkt 18 ka kinnitab, et kindlustusjuhtumiks on kindlustusobjekti kahjustumine või hävimine varguse, röövimise või nende tegude katsete käigus. Liiklusõnnetuse mõistet ka ei tohi kitsendada. Sõiduk vajab remondi hüvitamist liiklusõnnetuse tagajärjel, mitte aga röövimise tagajärjel. Seetõttu pole olulised hageja viited TK- 20161 p-dele 72 ja 73. K. K ei ole kostja elukaaslane ja ei ole temaga kunagi koos elanud ning olnud temaga ühises majapidamises.
28.Kostja nõustub Tarbijavaidluste komisjoni otsusega selles osas, et hageja peab kostjale maksma hüvitist 100% ulatuses. Kostja ei ole nõus otsusega selles osas, mis leiab, et on põhjendatud tarvik- ja kasutatud varuosade kasutamine remondiks. Kvaliteedi tagamiseks tuleks paigaldada uued varuosad. Hinnapakkumise aluseks tuleb võtta xxxx OÜ hinnakalkulatsioon, mitte xxxx OÜ pakkumine. Kostja ei ole nõus ka komisjoni otsusega asendusauto üürikulu hüvitamise osas. Kostja peab põhjendatuks 100% ulatuses üürikulu hüvitamist sõiduki taastamiseni või asendamist samaväärse sõidukiga. Kostja leiab, et õiguspärane ei ole komisjoni arvamus, et lepingu ennetähtaegse kinnipidamise eest saaks kostjalt kinni pidada 300 eurot, kuna kostja ei ole keeldunud kindlustusmaksete teostamisest. Kostja palub lugeda lepingu ennetähtaegne lõpetamine tühiseks, lepingut jätkata ja peatada sõiduki taastamiseni või sõiduki asendamiseni ning mitte kinni pidada tasumata makseid 335,43 eurot. Vastuhagi asjaolud ja kostja nõue
29.Kostja esitas 20.09.2018 vastuhagi ja palus hagejalt välja mõista kahjuhüvitise 11 000 eurot, sellelt edasiulatuva viivise seadusjärgses määras, parkimiskulu 25 eurot, asendusauto üürikulu 8910 eurot ja sellelt edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Kostja loobus 24.09.2018 kahjuhüvitiselt kohtuotsuse jõustumisest viivise nõudest, asendusauto üürikulult kohtuotsuse jõustumisest viivise nõudest. Kostja palus täpsustatud nõudes hagejalt välja mõista kahjuhüvitise 11 900 eurot, parkimiskulu 25 eurot ja asendusauto üürikulu 8910 eurot.
30.Kahjujuhtumis E42176568 C sai vigastada registreerimismärgiga xxxx. Sõiduk on sõidukõlbmatu.
kostjale
kuuluv
sõiduk
xxxx
31.Taastamistööde kalkulatsioonid tegid 2017.a juunis xxxx OÜ 5605,40 eurole ja xxxx OÜ 3979,14 eurole ja on vastuhagi esitamise seisuks aegunud.
32.Alates 03.06.2017 seisab sõiduk avatud parkimisplatsidel: 03.06.2017 - 06.07.2018 tasuta aadressil xxxx; 06.07.2018 - 30.07.2018 tasulises parklas (25 eurot) aadressil xxxx; 30.07.2018 teisaldati 53,52 euro eest sõiduk poolte kokkuleppel kindlustusandja partneri xxxx OÜ tasulisse parklasse (9,60 eurot kuus alates parklasse viimisest kuni kohtuotsuseni) asukohaga xxxx. Vastavalt kokkuleppele kohustus hageja võtma sõiduki parkimiskulud enda kanda, kui kohus teeb otsuse kostja kasuks.
33.Hageja ei andnud asendusautot ja kostja oli sunnitud üürima asendusauto alates 05.06.2017 üürihinnaga 24,00 eurot/päev. Alates 01.04.2018 muutus üürihinnaks 10,00 eurot/päev.
34.Parkimisplatsidel hakkas kostja sõiduk välitingimustes väga kiiresti lagunema, kuna on vigastatud ja salong ei ole hermeetiline ning salongisisustus on muutunud salongisisustus kasutuskõlbmatuks. Võib eeldada, et mõned kereosad on roostes ja mehaanilised osad ning pidurisüsteem on kriitilises seisukorras. Kostja leiab, et sõiduki hävimise on põhjustanud hageja süülise ja hooletu tegevusega. Kui hageja oleks paigutanud sõiduki peale kindlustusjuhtumist teadasaamist garaaži, siis ei oleks sõiduk saanud lisakahjustusi. Sõiduki taastamine on muutunud ebaotstarbekaks, kuna see ei aseta kostjat samasse olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
35.Sõiduki taastamise kulud oleksid võrdsed või ületaksid analoogse töökorras oleva sõiduki väärtuse ja seetõttu on hageja kohustatud hüvitama samaväärse sõiduki soetamise kahju. Posimees.ee andmetel on samaväärse diiselmootoriga sõiduki maksumus 19.09.2018 seisuga 11 890 eurot. Sõiduki taastamiskulud oleksid xxxx kalkulatsiooni järgi 5 605,40 eurot, sõiduki salongisisustuse ja teiste lagunenud varuosade vahetamise maksumus võib olla ca 4000 eurot. Seega on sõiduki A4 taastamise kulud vähemalt 9 605,40 eurot, millele lisanduvad keretööd ja sõiduki väärtusega võrreldes on need ebamõistlikult kulukad. Võttes arvesse, et bensiinimootoriga sõiduk võib diiselmootoriga sõidukist olla odavam, või hageja kahju olla 11 000 eurot. Hind on tingimuslik, kuna kohtumenetluse lõppemise ajaks võib see olla muutunud. Asja soetamise hind on eeldatavasti sama kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind (3-2-1-63-04 p 14). Kostja esitab vastuhagi põhjusel, et kuna taastamistöödel ei ole mõtet, siis tuleb hageja tasutava hüvitise puhul arvestada analoogse 9-aastase sõiduki soetamiskulu, mitte taastamiskulu.
36.Kuna hageja ei nõustunud kostjale koheselt ja vabatahtlikult kahju täies ulatuses hüvitama, ei võtnud õigel ajal tarvitusele meetmeid kahjustatud sõiduki säilitamiseks, venitas oluliselt kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamisega ja vaidluse lahendamisega, siis sai kostja sõiduk lisavigastusi just seetõttu, et seisis hageja süül parandamata avatud parkimisplatsil taastamistööde ootel. Seega on sõiduki kasutamiskõlbmatuks muutumine hageja tegevuse tagajärg (VÕS § 127 lg 4; 3-2-1-173-12 p 18; 3-2-1-53-06 p 11).
37.Kostja leiab, et tal puudub kohustus kahjustuse kõrvaldamiseks omal kulul ja sõidukile garaažikoha rentimiseks ja temalt ei saa eeldada, et ta asub kohe kahjulikke tagajärgi likvideerima (3-2-1-39-15 p 10).
38.Hagejal tuleb VÕS § 132 lõike 1 järgi kostjale tasuda kahjuhüvitis, mis vastab samaväärse Audi A4 soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele kohtuotsuse tegemise aja seisuga (3-2-139-15 p 10 ja 12).
39.Kostja palub hüvitada asendusauto üürikulu alates kindlustusjuhtumist teavitamisest 05.06.2017 kuni hüvitise väljamaksmiseni. Kuivõrd hageja venitab tahtlikult sõiduki taastamisega, siis leob kostja põhjendatuks ja hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks hagejalt asendusauto kulude hüvitamist nõuda täies ulatuses kuni kostja sõiduki turuväärtuse hüvitamiseni. Asendusauto valikul lähtus kostja sellest, et sõiduk oleks samaväärne, keskmise turuhinnaga ja sõiduki omanik oleks lojaalne. Kostja üürikulu arvestus on järgmine: 295 päeva (05.06.2017-31.03.2018) x 24 eurot/päev = 7080 eurot; 183 päeva (01.04.2018 – 30.09.2018) x 10 eurot/päev = 1830 eurot. Kokku asenduskulu üürikulu 30.09.2018 seisuga 8910 eurot. Kostja on sunnitud asendusautot kasutama hüvitise väljamaksmiseni s.t arvestus ei ole lõplik. Vastus vastuhagile
40.Hageja leiab, et kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
41.Kostja 11 000 kahju hüvitamise nõudel puudub õiguslik alus. Vastavalt VÕS § 450 lg 1 muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Hageja väidab, et kindlustusjuhtumi toimumine leidis kinnitust 04.12.2017 Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-10175, millega tuvastati K. K poolt 03.06.2017 sõiduki xxxx omavoliline ajutine kasutamine ja lepingu täitmise kohustus muutus sissenõutavaks mitte enne 04.01.2018, kui kindlustusandja tegi sõidukikahju osalise (50%) hüvitamise otsuse. Kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus (VÕS § 477), mis vastavalt xxxx OÜ remondikalkulatsioonile on 3 979,14 eurot. Hoopis kostja on olnud vastuvõtu viivituses teavitamata kindlustusandjat oma pangarekvisiitidest, kuhu kindlustushüvitis üle kanda.
42.Kostja väide, et hageja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid kahjustatud sõiduki säilitamiseks on alusetu, samuti sellest tulenev nõue parkimiskulude summas 25 eurot hüvitamiseks. VÕS § 491 lg 2 sätestab kahju ärahoidmise ja vähendamisega seotud kulude hüvitamise kindlustusvõtjale tingimusel, et on järgitud kindlustusandja juhiseid. Kindlustusvõtja peab kindlustusandjalt selliseid juhiseid küsima (VÕS § 488 lg 1). Kostja ei ole käitunud oma vara suhtes heaperemehelikult, järgimata vajalikul määral omaniku hoolsuskohustust sõiduki suhtes, mis on kaasa toonud sõidukikahju võimaliku suurenemise. Kostja pöördus hageja poole sõiduki paigaldamiseks valvatavasse parklasse alles 23.07.2018, mis on rohkem kui aasta pärast kahjujuhtumi toimumist. Hageja teavitas 24.07.2018 kostjat, et sõiduk on võimalik paigaldada kohtumenetluse ajaks hageja koostööpartneri xxxx OÜ valvatavale territooriumile Harjumaal, Lagedil. Sõiduk asub sellel territooriumil.
43.Kostja nõue hüvitada talle asendussõiduki kulud 8910 eurot kuni kostjale sõiduki turuväärtuse hüvitamiseni ei ole põhjendatud. Hageja otsus 03.04.2018 hüvitada kostjale asendussõiduki üürikulud summas 360 eurot rajaneb kostja poolt esitatud kuludokumentidele, sõidukikahju hüvitamise proportsioonile 50% ja kindlustustingimuste TK- 20161 p 50. Asendussõiduki üürikulu hüvitise arvestus: 30 X 24.00= 720.00 eurot / 2 = 360.00 eurot. Hageja ei ole kostjale asendussõiduki üürikulu hüvitada saanud, kuna puuduvad kostja pangarekvisiidid, mis tähendab, et tegemist on kostja vastuvõtu viivitusega. Sõidukikindlustuse tingimuste TK20161 p 51 sätestab asendusauto välistused. Vastavalt p 51.4. ei hüvita kindlustusandja üüritasu aja eest, mille võrra sõiduki taastamine pikenes kindlustusvõtjast või kindlustatust tuleneva asjaolu tõttu, näiteks kindlustusvõtja ei anna sõidukit töökojale üle.
Kohtuotsuse põhjendused
44.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et nii hagi kui ka vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastab, et If P&C Insurance AS-il on kohustus tasuda J Ple sõiduki taastamiskulud summas 4384,60 eurot ja viivist 136,75 eurot.
45.Esitatud nõuetest
45.1.Harju Maakohus võttis 14.08.2018 menetlusse (I kd lk 49-50) If P&C Insurance AS hagi J P vastu osalise hüvitamiskohustuse puudumise tuvastamise nõudes ja sõidukikindlustuse lepingust tulenevalt sõidukikahju hüvitise summa tuvastamise nõudes ning viivise maksmise kohustuse puudumise tuvastamise nõudes.
45.2.Kostja esitas 20.09.2018 vastuhagi ja palus hagejalt välja mõista kahjuhüvitise 11 000 eurot, sellelt edasiulatuva viivise seadusjärgses määras, parkimiskulu 25 eurot, asendusauto üürikulu 8910 eurot ja sellelt edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Kostja loobus 24.09.2018 (I kd lk 139) kahjuhüvitiselt kohtuotsuse jõustumisest viivise nõudest, asendusauto üürikulult kohtuotsuse jõustumisest viivise nõudest. Kostja palus täpsustatud nõudes hagejalt välja mõista kahjuhüvitise 11 900 eurot, parkimiskulu 25 eurot ja asendusauto üürikulu 8910 eurot.
45.3.Kohus võttis 25.09.2018 määrusega (I kd lk 141-142) menetlusse J P vastuhagi If P&C Insurance AS vastu kahjuhüvitise 11 000 euro, üürikulu 8910 euro ja parkimiskulu 25 euro saamiseks.
46.Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: * Tallinnas, Vikerlase tee 8 juures leidis 03.06.2017 aset kahjujuhtum nr E42176568C, mille käigus sai vigastusi kostjale kuuluv ja K K poolt juhitud sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx (I kd lk 69); * kahjujuhtumi toimumise ajal oli hageja ja kostja vahel sõlmitud sõidukindlustuse leping (kindlustuspoliis nr 3X201001827340) kindlustusperioodiga 08.04.2017 – 07.04.2018 (I kd lk 518); * hageja keeldus 27.06.2017 kostjale kahju hüvitamast tuginedes Harju Maakohtu 05.06.2017 kohtuotsusele kriminaalasjas nr 1-17-5439 (I kd lk 73-73 pöördel), millega karistati K. K joobes juhtimise eest (I kd lk 19); * hageja lõpetas kindlustuslepingu 10.07.2017 (I kd lk 77 pöördel); * Harju Maakohtu 04.12.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-10175 (I kd lk 81 pöördel – 82 pöördel) leidis sama juhtumi raames tuvastamist K. K poolt 03.06.2017 sõiduki xxxx omavoliline ajutine kasutamine; * hageja otsustas 04.01.2018 vähendada väljamakstavat kindlustushüvitist 50% võrra ja hüvitada kahju 1523,42 eurot (I kd lk 21); * hageja otsustas 03.04.2018 hüvitada kostjale asendussõiduki rendikulu 360 eurot (I kd lk 31); * Tarbijavaidluste komisjoni 27.06.2018 otsusega asjas nr 6-1/18-002756 tarbija avaldus osaliselt rahuldati ja kohustati kauplejat tarbijale lepingu alusel tasuma 4291,88 eurot (I kd lk 37-40).
47.Pooled vaidlevad selle üle: * kas ja kui suures ulatuses tuleb hagejal kahjujuhtumist tekkinud kulud kostjale hüvitada; * kui suur on hagejale tekkinud kahju; * kas hagejal tuleb hüvitada kahju taastusremondi või samaväärse sõiduki turuväärtuse eest; * kas hagejal tuleb hüvitada teisaldamise ja hoiukulud; * kas hageja peab hüvitama kostjale asendussõiduki üürikulud terves ulatuses. Hagist
48.Hageja esitas hagi J P vastu osalise (4291,88 euro) hüvitamiskohustuse puudumise ja sõidukikindlustuse lepingust tulenevalt sõidukikahju hüvitise (1523,42 euro) ning viivise maksmise kohustuse puudumise tuvastamiseks.
49.Kahjujuhtumi teatamiskohustuse täitmisest
49.1.Hageja leiab, et kostja on lepingut rikkunud ja ei ole kahjujuhtumi õigetest asjaoludest hagejat koheselt teavitanud ning rikkumine mõjutas oluliselt kahjujuhtumi kindlakstegemist. Kostja on seisukohal, et teavitas kahjujuhtumist juhtumi toimumise päeval ja kui sai teada vajadusest esitada avaldus ärandamise kohta, siis esitas avalduse.
49.2.Pooltel puudub vaidlus selles, et K K, kes sai kostja autovõtmed põhjustas kostja sõidukiga liiklusõnnetuse. Kostja selgituste kohaselt helistas ta kahjujuhtumi toimumisel 03.06.2017 politseisse (I kd lk 161 pöördel). K. K 04.06.2017 kahtlustatavana antud ütluste järgi (II kd lk 9) tarbis ta reedel vastu laupäeva ja laupäeva hommikul alkoholi – jõi ära 10 pudelit õlut baaris „xxxx“, lõpetas alkoholi tarbimise kella 10:00 ajal. Kuna tundis, et oli joobes, siis helistas sõiduki omanikule kostjale ja palus end koju viia. Kostja läks kohale, kuid vihastas K. K peale ja keeldus teda koju viimast, sest K. K oli purjus. Kostja ütles, et läheb koju jalgsi. K. K otsustas istuda mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx rooli ja sõitis kostjale järele. K. K sai sõita umbes 200 meetrit ja Vikerlase 7 maja juures ei saanud hakkama mootorsõiduki juhtimisega ja sõitis vastu liiklusmärki. K. K jäi seisma, pealtnägija kutsus kohale politsei. Kuna kostjal oli halb, siis kutsuti kohale kiirabi. Kiirabikaardi järgi võttis elukaaslane naise käest auto ära ja tegi avarii. Naine jõudis sündmuskohale ja nägi avariilist autot ning hakkas halb (I kd lk 79 pöördel).
49.3.Kostja helistas õnnetuse toimumise päeval 03.06.2017 hagejale ja teatas kindlustusjuhtumist (II kd lk 96). Teisel korral helistas kostja hagejale 05.06.2017 (II kd lk 96) ja nimetas K. K, kes põhjustas liiklusõnnetuse oma poiss-sõbraks (мой молодой человек). Hageja kinnitas 05.06.2017, et registreeris kahjujuhtumi, milles osales kostja sõiduk xxxx (I kd lk 69-70 pöördel).
49.4.Kostja edastas hagejale 16.06.2017 (II kd lk 130) koopia 05.06.2017 kohtuotsusest kriminaalasjas nr xxxx (I kd lk 73-73 pöördel), millega tunnistati K. K süüdi KarS § 424 järgi so sõiduki joobes juhtimises. Hageja teavitas kostjat 16.06.2017 e-kirjas (I kd lk 74), et kohtuotsuses puudus info kostja sõiduki varastamise kohta. 27.06.2017 edastas hageja kostjale teate kahju hüvitamisest keeldumise kohta, kuna sõidukit juhtinud isik oli liiklusõnnetuse toimumise ajal joobeseisundis ning tulenevalt lepingu aluseks olevate sõidukikindlustuse tingimuste TK 20161 punktist 75 puudub alus kahju hüvitamiseks (I kd lk 19, 75).
49.5.Kohus leiab, et kuna hageja keeldus 27.06.2017 otsuses kahju hüvitamisest, siis ei oma nimetatud otsuses ja selles märgitu asja lahendamise seisukohast tähtsust, kuna hageja tegi sama juhtumi kohta hiljem uue otsuse.
49.6.Hageja teavitas 27.06.2017 kostjat, et hagejale esitatud materjalide põhjal puudub info, mis kinnitaks kostjalt sõiduki võtmete röövimist (I kd lk 78 pöördel). 29.06.2017 teavitas hageja kostjat (I kd lk 78 pöördel), et vajab kriminaalasja otsust, kus on kirjas, et on toimunud röövimine. Väärteomenetleja M. M selgitas kostjale 03.07.2017 (I kd lk 77, 80), et kui isik võttis sõiduki kostja teadmata ja hageja soovib teha politseile avalduse ärandamise kohta, siis on hagejal selleks õigus. Põhja Ringkonnaprokuratuuri teatise (I kd lk 79) kohaselt alustati 31.07.2017 menetlust KarS § 215 lg 1 tunnustel, selles et 03.06.2017 leidis xxxx aset järgmine sündmus 03.06.2017 K K kasutas omavoliliselt hagejale kuuluvat sõiduautot xxxx reg. Nr xxxx, väärtusega 10 000 eurot, mis oli pargitud xxxx asuva baari „xxxx“ juurde. Kostja edastas 05.12.2017 hagejale (I kd lk 81) Harju Maakohtu 04.12.2017 kohtuotsuse kriminaalasjas xxxx,
millega tunnistati K. K süüdi KarS § 215 lg 1 järgi võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamises (I kd lk 81 pöördel - 82). Vanemuurija V S selgituste (I kd lk 20) kohaselt sai ta sõiduki xxxx reg.nr xxxx omavolilisest kasutamisest sai teada kannatanu J. P ülekuulamisel kriminaalasjas nr xxxx. Ülekuulamine toimus 31.07.2017.
49.7.Hageja saatis 04.01.2018 kostjale otsuse, milles märkis, et otsustas hüvitada kostjale tekkinud kahju 1523,42 eurot (I kd lk 21, 83). Hageja leidis, et tuvastatud on, et K. K kasutas sõidukit xxxx omavoliliselt ja ebaseaduslikult. Kindlustustingimuste TK-20161 p 18 järgi kvalifitseerub juhtum varguseks, mille käigus toimus liiklusõnnetus ja kostjale kuuluv sõiduk sai kahjustada. Kuna tingimuste p 108.3 kohaselt peab kindlustusvõtja vargusest viivitamatult politseile teavitama, siis leidis hageja, et kindlustusvõtja rikkus lepingut ja see mõjutas kahju tekkimist, mistõttu vähendas hageja hüvitist 50% võrra. Hageja leidis, et hüvitamisele kuulub kahjusumma 3979,14 eurot, millelt on maha arvatud varguse omavastutus 15% - 596,87 eurot, tasumata makseosad – 335,43 eurot ja hüvitise vähendamine 50% 1523,42 eurot. Hageja märkis, et hüvitise summas 1523,42 eurot kannab hageja arveldusarvele. Hageja palus edastada sõiduki omaniku panga andmed.
49.8.Kindlustustingimuste TK-20161 p 18 esimese ja kolmanda lause järgi (I kd lk 12 pöördel) on kindlustusjuhtumiks kindlustusobjekti vargus või röövimine. Varguseks loetakse kindlustusobjekti ebaseaduslikku äravõtmist, sõltumata sellest, kas äravõtmise eesmärk oli asja ainult kasutada või asi omandada. Kohus leiab, et nimetatud punkti järgi oli 03.06.2017 toimunud liiklusõnnetus kindlustusjuhtumiks. Nimetatud asjaolu on hageja kinnitanud ka 04.01.2018 otsuses.
49.9.Kindlustustingimuste TK-20161 p 108.3 (I kd lk 16) kohaselt peab kindlustusvõtja vandalismi, süütamise, röövimise, varguse, samuti kindlustusobjekti võtme või puldi varguse korral teatama sellest viivitamatult politseile ja esitama avalduse menetluse algatamiseks. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et kostja teatas sõiduki omavolilisest kasutamisest politseile 31.07.2017 ülekuulamisel (I kd lk 20). Kostja selgituste järgi ei saanud ta sündmuskohal 03.06.2017 aru, millisel alusel kriminaalasi algatati, kuna oli šokiseisundis (II kd lk 96). Kohus leiab, et viidatud punkt ei sätesta konkreetset tähtaega, millal peab kindlustusvõtja vargusest hagejat teavitama. Kohus leiab, et kostja on punktist 108.3 teavitamiskohustust täitnud. Kohtu hinnangul ei pidanud kostja õnnetusjuhtumi toimumisel või ka hiljem oskama K. K tegevust kvalifitseerida. Kostja pidi teavitama hagejat kindlustusjuhtumist, mida ta ka õnnetusjuhtumi päeval tegi. Asjaolu, et kohus mõistis K. K 05.06.2017 süüdi joobes juhtimises ja alles hiljem sõiduki omavolilises kasutamises ei oma kohtu hinnangul käesoleval juhul tähtsust. Kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-10175 (I kd lk 81 pöördel - 82) on otsusega tuvastatud, et 03.06.2017 pani K. K toime temale võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise ehk KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kostja on hagejat teavitanud viivitamatult nii õnnetusjuhtumi toimumisest kui ka vargusest.
49.10.Hageja leidis, tuginedes kindlustustingimuste TK-20161 p 72 ja 73 (I kd lk 15), et tegelikult tuleb sõidukikahju tekitanud isikut K. K lugeda kindlustusvõtjaga seotud isikuks ja sõidukikahju hüvitamine peaks olema üldse välistatud. Kindlustustingimuste TK-20161 p 72.3 ja 72.4 kohaselt ei hüvita kindlustusandja kahju, kui kindlustusobjekti tahtlik kahjustamine, vargus, röövimine või nende tegude katse pandi toime elukaaslase või isik, kes elab kindlustusvõtjaga ühises majapidamises. Punkti 73 järgi loetakse punktis 72 loetletud isikud kindlustusvõtjaga seotud isikuteks. Kostja märkis, et K. K ei olnud tema elukaaslane. Samuti ei olnud kostja K. K ühises majapidamises. K. K oli kostja tuttav (II kd lk 129, 131). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei oma tähtsust hageja käesolevas menetluses tehtud viited kindlustustingimuste punktidele 72 ja 73, kuna hageja ei ole 04.01.2018 otsuses nimetatud alusel kahju hüvitamisest keeldunud. Seetõttu ei oma käesoleval juhul ka tähtsust ka asjaolu, kas kostja poolt K. K nimetamine „мой
молодой человек“ tähendab punktis 72 nimetatud isikut. Hageja vähendas 04.01.2017 otsuses kahjuhüvitist kindlustustingimuste p 108.3. alusel 50% võrra põhjusel, et kostja ei teavitanud vargusest kostjalt viivitamatult. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et nimetatud punkti kostja ei rikkunud.
50.Kindlustuslepingu rikkumisest
50.1.Hageja on seisukohal, et kuna kostja teavitas politseid K. K poolt sõiduki vargusest 31.07.2017, seega ca 2 kuud pärast juhtumi toimumist, olles eelnevalt saanud hagejalt hüvitamisest keeldumise otsuse, siis seda arvesse võttes leidis hageja, et kostja kindlustusvõtjana rikkus lepingut ja see rikkumine mõjutas otseselt kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist, mistõttu otsustas hageja 04.01.2018 vastavalt kindlustustingimuste TK-20161 p 116 vähendada väljamakstavat kindlustushüvitist 50% võrra.
50.2.Kohus ei nõustu kostja väitega, et lepingutingimus, mis lubab hagejal hüvitist vähendada on tüüptingimus ja on VÕS § 42 lg 1 järgi tühine. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et hageja kindlustustingimused TK-20161 on VÕS § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimused, kuna pooled ei ole nimetatud tingimusi eraldi läbi rääkinud. Kohus leiab, et lepingutinguste (nt ohutusnõuete) rikkumisel hagejal kahju hüvitamise vähendamise või hüvitamisest keeldumise õiguse sätestamine ei kahjusta iseenesest teist lepingupoolt ebamõistlikult, kuna nimetatud punkt sätestab ka tingimuse, et see rikkumine peab mõjutama kahju tekkimist, suurust või kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist.
50.3.Vastavalt kindlustustingimuste TK-20161 punktile 116 (I kd lk 16 pöördel) on kindlustusandjal õigus hüvitist vähendada või hüvitamisest keelduda, kui kindlustusandja rikkus kindlustuslepingut, näiteks eiras ohutusnõudeid, ja see mõjutas kahju tekkimist, suurust või kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus lepingut ja see mõjutas asjaolude kindlakstegemist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja teavitas koheselt kindlustusjuhtumi toimumise päeval hagejat juhtumist. Samuti on kostja hilisema täpsustatud avalduse, kuid esialgselt kogutud asjaolude pinnalt tuvastatud kindlustusjuhtumi asjaolud. Kohtul puudub alus arvata, et kriminaalasjas xxxx (I kd lk 81 pöördel - 82) tuvastatud asjaolud on ebaõiged. Kohus leiab, et isegi, kui hagejal tekkis kahtlus, et kostja võib olla sündmuse asjaolusid hiljem peale hagejalt esimese keelduva otsuse saamist muutnud, siis tulnuks kindlustuslepingut tõlgendada kostja kasuks olukorras, kus hageja kahtlused ei ole kindlalt tuvastamist leidnud.
50.4.VÕS § 452 lg 2 p 4 kohaselt ei või kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu, kuid rikkumisel ei olnud mõju ei kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele. Nimetatud sättele tuginedes leiab kohus, et isegi, kui kostja oleks rikkunud politseile teatamiskohustust, siis ei või hageja tugineda kindlustustingimuste TK-20161 punktile 108.3, kuna ka sellel võimalikul rikkumisel ei ole käesoleval juhul olnud mõju ei kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ega hageja täitmise kohustusele. Seega puudus hagejal õigus kindlustushüvitise vähendamiseks.
51.Kostjal tekkinud kahju suurusest
51.1.Hageja tugines sõidukikahju hüvitise arvestusel xxxx OÜ remondikalkulatsiooni summale 3979,14 eurot (I kd lk 22-28). Hagi kohaselt tehti xxxx OÜ 12.06.2017 pakkumine fotode ja kostja esitatud xxxx OÜ võrdleva hinnapakkumise (I kd lk 29-30) 5605,40 euro põhjal. Poolte vahel on vaidlus selles (II kd lk 96 pöördel-97), kas sõiduki parandamisel võib kasutada remondiks tarvik ja kasutatud varuosasid. Pooled ei vaidle selle üle, et peamine erinevus xxxx
OÜ ja xxxx OÜ hinnapakkumistes on see, et xxxx OÜ hinnapakkumises on märgitud remondiks uute varuosade kasutamine ja xxxx OÜ pakkumises kasutatud varuosade kasutamine.
51.2.Kohus määras 28.02.2018 ekspertiisi mh juhtumi toimumise hetkel sõiduki parandamise kulude kindlaksmääramiseks. Ekspert leidis (II kd lk 47 pöördel), et Audi A4 mõistlikud remondikulud olid 2017 juuni ̴ 4200 eurot. Samuti on ekspert leidnud, et sõiduki turuhind enne avariid juunis 2017 oli ̴ 8800 eurot ja avariilisena oli sõiduki turuhind juunis 2017 ̴ 4100 eurot. Ekspert on leidnud, et avarii toimumise ajal oli auto 9 aastat vana, mis ütle seda, et taastamiseks võib kasutada kasutatud või B-grupi varuosi.
51.3.Hageja märkis 05.08.2019 menetlusdokumendis, et ei vaidlusta eksperdi poolt nimetatud eelduslike remondikulude maksumust, kuid deklareeris, et xxxx OÜ avaldas 31.07.2019 (II kd lk 67-73) hagejale valmidust teostada sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx remont 12.06.2017 kooskõlastatud kalkulatsioonis kajastatud hindadest lähtuvalt. Hageja leidis, et kindlustuse üldtingimuste TGE-20161 punkti 47 kohaselt on vara asendamisel või taastamisel kindlustusandjal õigus määrata vara taastamise või asendamise viis ning isik, kes selle teostab. Seetõttu leiab hageja, et sõiduki parandamise mõistlikud kulud kahjujuhtumi toimumise seisuga on vastavalt xxxx OÜ kalkulatsioonile 3979,14 eurot.
51.4.Kostja esitas 19.12.2019 ONK-Trans OÜ tõendi (II kd lk 139-140) selle kohta, et xxxx OÜ ei näinud 06.07.2018 mõtet sõiduki remontimiseks. Samuti esitas kostja kaks xxxx hinnapakkumist (II kd lk 141-143). Kostja selgituste kohaselt on tegemist remondikulude summas 5734 eurot ja lisakahjustuste summas 3181 eurot likvideerimise kalkulatsioonidega (II kd lk 115, 153).
51.5.Kindlustustingimuste TK-20161 punkti 135 järgi kui kindlustusobjekti taastamine on mõistlik, loetakse kahjusummaks kindlustusobjekti juhtumiseelsega sarnasesse seisundisse remondi maksumus. Remondi maksumuse arvestamisel lähtutakse punkti 136 kohaselt kindlustusobjekti osa vanusele või amortisatsioonile vastavate varuosade hinnast, kui neid on saada. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb punkti 135 kohaselt hinnata, kas kindlustusobjekti taastamine oli kindlustusjuhtumi tekkimise tagajärjel mõistlik.
51.6.Vastavalt liikluskindlustusseaduse (LkindlS) § 26 lõikele 1 kohaldatakse asja kahjustamise või hävimise korral VÕS § 132 lõigetes 1–3 sätestatut KindlS paragrahvist 26 tulenevate erisustega. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Lõike 3 järgi kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. LkindlS § 26 lõikest 4 tulenevalt on kindlustushüvitise maksmine rahas lubatud üksnes siis, kui sõidukit ei ole võimalik taastada, sõidukile taastusremondi tegemine on ebamõistlik või kui pooled on kokku leppinud, et kindlustushüvitis makstakse rahas.
51.7.Kohus leiab, et nii hageja, kostja, xxxx OÜ, xxxx OÜ kui ka kohtuliku ekspertiisi läbiviinud ekspert on asunud seisukohale, et sõiduk sai 03.06.2017 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustusi, mitte ei hävinenud. Vaidlus puudub selles, et kostja esitas peale õnnetusjuhtumit hagejale xxxx OÜ hinnapakkumise, st nii kostja ise kui ka xxxx OÜ pidasid peale kahjujuhtumi toimumist sõiduki parandamist võimalikuks. Ekspert on 07.05.2019 arvamuses leidnud (II kd lk 47-47 pöördel), et vaadanud sõiduki üle ja näinud, et vigastatud ei
ole saanud auto kandva kere tugitalad, kere ei ole väändes, uksed, kapott ja tagaluuk käivad normaalselt ja takistusteta. Ustevahed on paigas. Avarii käigus ei ole avanenud ükski turvapadi. Avarii tagajärjel tekkisid 03.06.2017 liiklusõnnetuse tagajärjel vigastused kapotil, esistangel, nikkel liistul ümber radiaatori võre, paremal udutulel, paremal udutulel oleval plastil, paremal esitulel, paremal esiveljel, rehvil, paremal esitiival, katuse parempoolsel esinurgal, parempoolsel katuse serval ukseava ja katusepleki vahel, paremal tagatiiva serval ja turboradiaatori lõdvik tuli küljest ära. Parkla, kus asub sõiduk, omaniku sõnul auto mootor käivitub ja sõiduk on võimeline sõitma. Ekspert on seisukohal, et Audi A4 on saanud liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada. Ekspert on leidnud, et sõiduki turuhind juunis 2017 enne avariid oli umbes 8800 eurot ning õnnetuse tagajärjel tekkinud sõiduki mõistlikud remondikulud 2017 juunis olid umbes 4200 eurot. Kostja on leidnud vastuses hagile (I kd lk 114), et sõiduki väärtus 19.09.2018 on 10 000 eurot ja taastamiskulud 5605,40, millele lisanduvad sõiduki peale liiklusõnnetust seismisega kaasnenud lisakulud ca 4000 eurot. Kohus leiab viidatud tõendeid kogumis hinnates, et kuivõrd sõiduki parandamiskulud vahetult peale kindlustusjuhtumi toimumist olid enam kui poole väiksemad sõiduki väärtusest vahetult enne juhtumi toimumist, siis tuleb lugeda sõiduki taastamist mõistlikuks. Sõiduki taastamine ei ole ebamõistlikult kulukas.
51.8.Kooskõlas VÕS § 132 lõikes 3 märgituga, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud nõustub kohus eksperdiga selles, et arvestades asjaoluga, et kostja sõiduk oli kahjujuhtumi toimumise ajal 9 aastat vana, võib taastamiseks kasutada kasutatud või B-grupi varuosi.
51.9.VÕS § 127 lõike 6 kohaselt otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Kohus leiab, et hageja sõiduki mõistlikuks taastamiskuluks tuleb lugeda eksperdi poolt märgitud kulud summas 4200 eurot, mis arvestab lisaks hageja ja kostja märgitud hinnapakkumistele remonttööde käigus ilmnevaid ettearvamatuid lisakulutusi, mida ekspert ei suutnud ette näha. Kuivõrd xxxx OÜ pakkumine on tehtud vaid fotode ja xxxx OÜ hinnapakkumise, mitte ülevaatuse alusel ja sinna ei ole lisatud ettearvamatuid kulutusi, siis ei saa kohtu hinnangul lähtuda xxxx OÜ pakkumisest. Lisaks on xxxx OÜ pakkumises märgitud mudelikoodiks diiselmootoriga sõiduk, mitte bensiinimootoriga sõiduk. Vaidlus puudub selles, et kostja kahjustada saanud sõiduk on bensiinimootoriga.
52.Omavastutusest
52.1.Hageja leiab, et hüvitatavast summast tuleb maha arvestada omavastutus 15%. Kostja nimetatud asjaolule vastuväiteid ei ole esitanud.
52.2.Hageja ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingu kohaselt (I kd lk 5 pöördel) on põhiomavastutus 200 eurot ning varguse ja röövimise omavastutus 15%.
52.3.Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on kindlustusjuhtumiks, millele põhineb hageja hüvitamiskohustus õnnetusjuhtum, mitte sõiduki vargus või sõiduki omaniku tahte vastaselt valdusest väljumine, siis tuleb arvestada hüvitatavast summast maha omavastutus 200 eurot. Sõiduk väljus kostja tahte vastaselt valdusest ajutiselt ja sellel ajal toimus õnnetusjuhtum.
53.Lepingu lõpetamisest ja sellega seotud kuludest
53.1.Hageja on seisukohal, et lõpetas vastavalt kostja 10.07.2017 e-kirjale (I kd lk 30 ja 77 pöördel) lepingu ja seetõttu on tal õigus hüvitatavast summast pidada kinni tasumata kindlustuslepingu makseosasid 335,40 euro ulatuses. Kostja leiab, et ei saanud aru, et hageja selle kirja alusel lepingu lõpetab, kuna tema soovis lepingu peatamist (II kd lk 97).
53.2.Kindlustuse üldtingimuste TGE-20161 punkti 77 esimese lause kohaselt lõpeb kindlustusleping kindlustusperioodi viimasel päeval. Punkti 78 järgi saab kindlustuslepingu
lõpetada seaduses või kindlustuslepingus toodud juhtudel. Vastavalt punktile 79 saab 31 päeva jooksul arvates päevast, mil kindlustusandja tegi hüvitamise või hüvitamisest keeldumise otsuse, saab nii kindlustusvõtja kui ka kindlustusandja kindlustuslepingu lõpetada, teatades sellest ette 31 päeva. Punkti 80 esimese lause kohaselt kui kindlustusvõtja soovib lepingu lõpetada, peab ta pöörduma kindlustusandja poole posti teel, e-posti teel või kindlustusandja e-büroo kaudu või pöörduma kindlustusandja büroosse.
53.3.Kohus leiab, et kuivõrd poolte vahel sõlmitud leping ja VÕS-i kindlustuslepingu sätted ei näe ette võimalust kindlustuslepingu peatamiseks, siis puudus kostjal võimalus taotleda lepingu peatamist. Kohus möönab, et hagejal tulnuks lepingu peatamise võimatust kostjale selgitada. Samas ei oma kohtu hinnangul lepingu peatamine käesoleval juhul mingit tähtsust, kuna kindlustuse üldtingimuste TGE-20161 punkti 49 esimese lause kohaselt on kindlustusandjal õigus hüvitisest kinni pidada kindlustusperioodi eest tasumata maksed, sõltumata sellest, kas makse tähtpäev on saabunud.
53.4.Kohus leiab, et kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole kindlustusperioodi eest hagejale tasunud kindlustusmakseid summas 335,40 eurot, siis tuleb nimetatud summa hüvitatavast summas kinni pidada.
54.Sõiduki üürikuludest
54.1.Hageja otsustas 28.03.2018 (I kd lk 31) kostjale hüvitada asendussõiduki üürikulud summas 360 eurot, lähtudes kostja poolt esitatud kuludokumentidest sõidukikahju hüvitamise proportsioonist 50% ja juhindudes kindlustustingimuste TK-20161 punktist 50, mille kohaselt hüvitab hageja asendusauto üürikulu maksimaalselt 30 päeva eest ühe kindlustusjuhtumi kohta, kuid mitte kauem kui sõiduki remondi lõpuni. Seega hüvitab hageja kostjale 30x24 = 720/2 = 360 eurot. Kostja leiab, et hageja tõlgendab TK-20161 p 50 ebaõigesti ja piirab sellega kostja õigusi. Kostja leiab, et sõidukikindlustuse üldtingimuste TK-20161 p 50 toodud tingimused on vastuolus hea usu põhimõttega ja eksitavaks kauplemisvõtteks tarbijakatiseseaduse § 16 lg 2 p 1 mõttes. Vastavalt kindlustuspoliisile nr 3X2011001827340 sisaldab Superkasko asendusautot. Veebileheküljel https://www.if.ee/eraklient/kindlustused/kaskokindlustus on kirjas, et asendusauto on üks kaitsest, kui kliendi enda oma auto on remondis. Lepingus ei ole reguleeritud sõiduki taastamise viibimise olukorda. Kostja hinnangul tuleb lähtuda VÕS §-st 127. Kuna kostjal oli kindlusjuhtumi saabumise hetkel sõiduk, siis hageja pidi võimaldama kostjale asendusauto või maksma kostja poolt valitud asendusauto eest. Kostja leiab, et sõidukikindlustuse üldtingimuste TK-20161 p-s 50 toodud tüüptingimus on vastuoluline. Kostja leiab, et tal on õigus saada üürikulu hüvitis remondi lõpuni.
54.2.Sõidukikindlustuse tingimuste TK-20161 punkti 50 järgi hüvitatakse sõiduki taastamise korral kindlustusandja asendusauto üürikulu maksimaalselt 30 päeva eest ühe kindlustusjuhtumi kohta, kuid mitte kauem kui sõiduki remondi lõpuni. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebaselge ega eksitava tüüptingimusega. Samuti pole tingimus vastuolus poolte vahel sõlmitud kokkuleppega tagada asendusauto. Kohtu hinnangul saab hageja asendusauto kasutamise võimaldamise aja piiramist 30 päevale pidada mõistlikuks.
54.3.Kohtu hinnangul ei omatähtsust hageja vastuväide, et asendussõiduki üürileping on kostjaga sõlmitud juba enne õnnetusjuhtumit s.o alates 01.06.2017. Kostja selgituste kohaselt on kuupäev 01.06 märgitud ekslikult. Vaidlus puudub selles, et peale kindlustusjuhtumi toimumist 05.06.2017 on kostja kasutanud asendussõidukit 30 päeva jooksul. Kostja vastuhagi kohaselt hageja ei andnud asendusautot ja kostja üüris asendusauto alates 05.06.2017 üürihinnaga 24,00 eurot/päev (I kd lk 32-36). Osundatud tingimustest tulenevalt tuleb hagejal kostjale tasuda asendusauto üürikulu 30 päeva eest. Seega kuulub kostjale hüvitamisele 30x24=720 eurot.
55.Hüvitatavast summast
55.1.Osundatust tulenevalt tuleb hagejal kostjale tasuda hüvitatav kahju 4200 eurot, millest on maha arvutatud omavastutus 200 eurot ja tasumata kindlustusmaksed 335,40 eurot. Summale lisandub asendusauto üürikulu 720 eurot. Seega tuleb hagejalt kostjale välja mõista 4384,60 eurot.
56.Viivisest
56.1.Kuivõrd hageja on vaidlustanud Tabijavaidluste komisjoni otsuse terves ulatuses, siis tuleb kohtul hinnata 27.06.2018 otsuses viiviste väljamõistmise põhjendatust. Kostja nõudis Tarbijavaidluste komisjoni poole pöördudes tulenevalt kindlustuse üldtingimuste TGE-20161 punktile 37 viivist ajavahemiku 16.06.2017 kuni 18.05.2018 eest (I kd lk 37 pöördel).
56.2.Kindlustuse üldtingimuste TGE-20161 punkti 37 kohaselt kui kindlustusandja viivitab hüvitamisega, maksab ta viivist vastavalt võlaõigusseadusele. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 2 kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest.
56.3.Kostja teatas hagejale kõigist kahjunõude aluseks olevatest asjaoludest 05.12.2017. Hageja poolt kostjale kindlustusjuhtumi registreerimisel antud info kohaselt kulub vajaliku info olemasolul otsuse tegemiseks kuni kolm tööpäeva (I kd lk 69 pöördel). Seega pidi hageja tegema otsuse hiljemalt 08.12.2017. Kohus leiab, et nimetatud ajast muutus kostja nõue hageja vastu sissenõutavaks. Hageja teatas 04.01.2018 (I kd lk 21), et hüvitab kostjale sõiduki omaniku panga andmete esitamisel 1523,42 eurot. Kohus leiab, et alates 04.01.2018 oli kostja hageja ees vastuvõtuviivituses, kuna ei teatanud hagejale arvelduskonto numbrit. Seega on kostjal hageja vastu viivise nõue 3664,60 eurolt perioodi 08.12.2017 kuni 04.01.2018 eest ja 2141,18 eurolt perioodi 05.01.2017 kuni 18.05.2018 eest. Kuna pooled pole viivise määras eraldi kokku leppinud, tuleb kohaldada seadusjärgset viivise määra ehk VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8 protsenti aastas. Intressimäär on 2017 ja 2018 aastal olnud läbivalt 0,00%. Seega on kohalduvaks viivisemääraks 8 protsenti aastas ning sellest lähtuvalt on kostjal hageja vastu viivise nõue sõidukikahju hüvitamise maksmise kohustuselt 3664,60 euro nõudelt 22,49 eurot ja 2141,18 euro nõudelt 62,89 eurot, kokku 85,38 eurot.
56.4.Kohus leiab, et hageja on viivituses asendusauto üürikulu hüvitamise nõudega 720 eurolt alates asendussõiduki üürimisest 05.06.2017 kuni 03.04.2018, mil teatas, et hüvitab kostjale 360 eurot kostja arveldusarve edastamisel. Alates 04.04.2018 kuni kostja viivisearvestuse lõpuni 18.05.2018 tuleb hagejal tasuda viivist 360 eurolt, kuna kohus leidis, et hageja vähendas 50% ulatuses hagejale makstavat hüvitist põhjendamatult. Sellest tulenevalt on hagejal nimetatud kohustuse täitmisega viivitamise eest kohustus kostjale tasuda viivist alates 05.06.2017 kuni 03.04.2018 summas 47,82 eurot ja perioodi 04.04.2018 kuni 18.05.2018 eest 3,55 eurot, kokku 51,37 eurot.
56.5.Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis 136,75 eurot. Vastuhagist Kohus võttis 25.09.2018 määrusega (I kd lk 141-142) menetlusse J P vastuhagi If P&C Insurance AS vastu kahjuhüvitise 11 000 euro, üürikulu 8910 euro ja parkimiskulu 25 euro saamiseks.
57.Kahjuhüvitisest
57.1.Kostja leiab, et parkimisplatsidel hakkas kostja sõiduk välitingimustes väga kiiresti lagunema, kuna on vigastatud ja salong ei ole hermeetiline ning salongisisustus on muutunud salongisisustus kasutuskõlbmatuks. Võib eeldada, et mõned kereosad on roostes ja mehaanilised osad ning pidurisüsteem on kriitilises seisukorras. Sõiduki hävimise on põhjustanud hageja süülise ja hooletu tegevusega. Kui hageja oleks paigutanud sõiduki peale kindlustusjuhtumist teadasaamist garaaži, siis ei oleks sõiduk saanud lisakahjustusi. Sõiduki taastamine on muutunud ebaotstarbekaks, kuna see ei aseta kostjat samasse olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega on sõiduki A4 taastamise kulud vähemalt 9605,40 eurot, millele lisanduvad keretööd ja sõiduki väärtusega võrreldes on need ebamõistlikult kulukad. Hageja leiab, et talle tekkinud kahju võib olla 11 000 eurot.
57.2.Hageja leiab, et kostja ei ole käitunud oma vara suhtes heaperemehelikult, järgimata vajalikul määral omaniku hoolsuskohustust sõiduki suhtes, mis on kaasa toonud sõidukikahju võimaliku suurenemise. Kostja pöördus hageja poole sõiduki paigaldamiseks valvatavasse parklasse alles 23.07.2018, mis on rohkem kui aasta pärast kahjujuhtumi toimumist. Hageja teavitas 24.07.2018 kostjat, et sõiduk on võimalik paigaldada kohtumenetluse ajaks hageja koostööpartneri xx OÜ xxvalvatavale territooriumile xxxx. Sõiduk asub sellel territooriumil. 57.3 VÕS § 488 lg 1 kohaselt peab kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustusvõtja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, püüdma kahju ära hoida ja seda vähendada, järgides seejuures kindlustusandja juhiseid. Kui asjaolud seda võimaldavad, peab kindlustusvõtja kindlustusandjalt selliseid juhiseid küsima.
57.4.Kohus leiab, et kuivõrd asjas teostatud ekspertiisiga on tuvastatud, et peale kindlustusjuhtumi toimumist oli võimalik sõiduki taastamine, siis tuleb hinnata kostja käitumist peale õnnetusjuhtumi toimumist, st kas kostja tegi kõik endast oleneva, et peale õnnetuse toimumist ära hoida kahju suurenemist. Vaidlus puudub selles, te kostja pöördus esmakordselt hageja poole sõiduki hoiustamiseks 23.07.2018 ning selleks ajaks oli sõiduk seisnud juba üle aasta tasuta ja tasulises parklas (I kd lk 149-152). Kostja etteheide hagejale, et ta ei pea ise leidma sõidukile garaažikohta on asjakohatu, kuna kostja seda peale õnnetuse toimumist ei otsinudki. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta püüdis muul moel (nt sõidukile katte paigaldamisega) sõidukit ilmastikumõjude eest kaitsta. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole hagejalt kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks juhiseid vahetult peale õnnetust küsinud, siis ei oma tähtsust kostja aasta hiljem tehtud pöördumine hagejale, kuna nimetatud hetkeks võis kostja hagis märgitud kahju juba olla tekkinud. Kohus leiab, et hageja ei ole põhjustanud kostjal võimaliku kahju suurenemist. Seetõttu ei oma tähtsust ka asjaolu, et hageja ei hüvitanud kostjale kahju vahetult peale kahjujuhtumi toimumist. Hageja on kostjale pakkunud arvelduskonto andmete esitamisel osalist kahjude hüvitamist 04.01.2018.
58.Asendusauto üürikulust Kuivõrd kohus hindas asendusauto üürikulu perioodi põhjendatust hagi nõude hindamisel (punktis 54), siis puudub vajadus vastuhagis nimetatud asjaolude hindamiseks. Kostja nõue jääb 720 eurot ületavas osas rahuldamata. Nimetatud nõude esitamine vastuhagina ei olnud vajalik, kuna kohus pidi hindama seda ka hageja nõude rahuldamisel. Seega tuleb kostja asendusauto üürikulu vastuhagi nõue jätta rahuldamata.
59.Parkimiskulust 59.1 Vastuhagi (I kd lk 113) kohaselt seisab kostja sõiduk alates 03.06.2017 avatud parkimisplatsidel: 03.06.2017 - 06.07.2018 tasuta aadressil xxxx; 06.07.2018 - 30.07.2018
tasulises parklas (25 eurot) aadressil xxxx (I kd lk 118); 30.07.2018 teisaldati 53,52 euro eest sõiduk poolte kokkuleppel kindlustusandja partneri xxxx OÜ tasulisse parklasse (9,60 eurot kuus alates parklasse viimisest kuni kohtuotsuseni) asukohaga xxxx. Vastavalt kokkuleppele kohustus hageja võtma sõiduki parkimiskulud enda kanda, kui kohus teeb otsuse kostja kasuks (I kd lk 119-120).
59.2.Hageja leiab, et kostja väide, et hageja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid kahjustatud sõiduki säilitamiseks on alusetu, samuti sellest tulenev nõue parkimiskulude summas 25 eurot hüvitamiseks. Kostja ei ole käitunud oma vara suhtes heaperemehelikult, järgimata vajalikul määral omaniku hoolsuskohustust sõiduki suhtes, mis on kaasa toonud sõidukikahju võimaliku suurenemise. Kostja pöördus hageja poole sõiduki paigaldamiseks valvatavasse parklasse alles 23.07.2018, mis on rohkem kui aasta pärast kahjujuhtumi toimumist. Hageja teavitas 24.07.2018 kostjat, et sõiduk on võimalik paigaldada kohtumenetluse ajaks hageja koostööpartneri xxxx OÜ valvatavale territooriumile Harjumaal, Lagedil. Sõiduk asub sellel territooriumil.
59.3.VÕS § 492 lg 2 kohaselt peab kindlustusandja lisaks VÕS § 492 lõikes 1 sätestatule hüvitama kindlustusvõtjale viimase poolt vastavalt VÕS § 488 lõikes 1 sätestatule kantud kahju ärahoidmise või vähendamisega seotud kulud, mida kindlustusvõtja pidas vastavalt asjaoludele vajalikuks, isegi kui nende kandmine ei andnud soovitud tulemust. Kindlustusandja peab vastavalt tema juhistele kantud kulud hüvitama ka juhul, kui need ületavad koos muu hüvitisega kindlustussumma. Kindlustusvõtja nõudmisel peab kindlustusandja tema juhiste kohaselt tegemisele kuuluvate kulude tegemiseks vajaliku summa ette tasuma. Kohus leiab, et kostja nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna kostjal oleks hagejalt juhiseid küsides olnud võimalik sõiduk paigaldada xxxx OÜ valvatavale territooriumile, mille kulud kandnuks hageja.
60.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.