Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

1(5)

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Hageja esitas 18.12.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohtu 20.12.2019 määrusega võeti hagi menetlusse ja nõuti kostjalt alates kohtumääruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest 14 päeva jooksul vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjale saadeti kohtu poolt hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega. Menetlusdokumendid on kostja isiklikult e-posti aadressilt: xxx kätte saanud 19.03.2020. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks 02.04.2020 hagile ei vastanud ja vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtu hinnangul Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, mistõttu võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase 2(5)

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub kostjalt välja mõista hagis märgitult põhivõlgnevuse 146, 78 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 120, 25 ja sissenõudmiskulu 25 eurot ning alates 17.12.2019 viivise 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 146, 78 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivis 120, 25 eurot ja alates 17.12.2019 täiendava viivise nõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist alates arvete maksetähtajale järgnevast päevast kuni 16.12.2019 lepingujärgses määras 0,07% päevas (arve nr 2016358577 summas 85,21 € 19.09.2016- 16.12.2019 0,07%, so 70,56 € ja arve nr 2016675596 summas 61,57 € 19.10.201616.12.2019 0,07%, so 49,69 €). Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 0,07% päevas, sest lepingujärgne määr on tühine. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-125-16 lahendi p 13). Lepingu sõlmimise ajal, s.o aastal 2016, oli seadusjärgne viivisemäär 0,022% (8% aastas) ning sama määr kehtib ka tänaseni. Kolmekordne viivisemäär oleks seega 0,066%. Kohus ei arvesta viivisemäära ümardatuna kahe komakohani. Kohus arvestab seadusjärgset viivisemäära selliselt, et ümardab seadusjärgse viivisemäära kolme komakohani ning alles seejärel korrutab kolmega. Hageja ümardamine on kohtu hinnangul tarbijat kahjustav. Seega on lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,07% päevas tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Käesolevalt tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatult seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatorit (www viivisekalkulaator ee) kasutades järgnev: põhinõudelt 85, 21 eurolt alates 19.09.2016 kuni 16.12.2019 22, 11 eurot; põhinõudelt 61, 57 eurolt alates 19.10.2016 kuni 16.12.2019 15,57 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagis kostjalt nõudnud lepingujärgset viivist alates 17.12.2019 0,07% 3(5)

päevas. Kohus osundab eeltoodud põhjendustele tuginedes, et viivisemäär 0,07% päevas on tühine. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 146, 78 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevuse 37, 68 eurot ja viivise põhiosalt (146, 78 eurolt) alates 17.12.2019 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatult seadusjärgses määras. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 495 eurot sh riigilõiv 75 eurot ning õigusabikulu 420 eurot koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 200 eurot (2 tunni tasu x 100 eur), s.o käibemaksuga 240 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 28,27% ulatuses ja kostja kanda 71,73% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 315 eurot (75+240). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 225,95 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. 4(5)

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.