Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Rahandusministeeriumile

ja

Riigi

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud

I SISSEJUHATUS

X X (pankrotis) pankrotivaras rahalised vahendid puuduvad (võlgniku kontol on rahalisi vahendeid 1,07 eurot, mille kasutamise õigus on võlgnikul). III ANDMED PANKROTIMENETLUSEGA SEOTUD VÄLJAMAKSETEST PankrS § 146

ALUSEL

X X (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole haldur pankrotivara arvelt väljamakseid teinud, kuna vahendid selleks puuduvad. Menetluses on tasumata ka ajutise halduri tasu ja kulu koos maksudega kogusummas 543,28 eurot, mis on võlgnikult välja mõistetud Harju Maakohtu 23.08.2019.a. kohtumäärusega.

IV ANDMED JAOTISE ALUSEL

RAHULDAMISJÄRKUDE KAUPA

VÄLJAMAKSTUD

RAHA

KOHTA

NÕUETE

Vara välistamise tagajärgedest (PankrS § 146 lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid pole pankrotimenetluses tehtud, kuna vara välistamise taotlusi menetluses ei esitatud. Jaotusettepanek antud menetluses on kohtule esitatud 28.01.2020.a. Kohus on kinnitanud halduri poolt esitatud jaotusettepaneku oma 11.02.2020.a. kohtumäärusega, mis on jõustunud 29.02.2020.a. X X (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tunnustatud nõuete alusel võlausaldajatele väljamakseid tehtud, kuna vahendid selleks puuduvad.

V IGA VÕLAUSALDAJA TUNNUSTATUD

VÕLAUSALDAJA EI OLE RAHA SAANUD

NÕUDE

OSA,

MILLE

ULATUSES

Nõuete esitamise tähtaeg X X (pankrotis) pankrotimenetluses oli 23.10.2019.a. Tähtaegselt esitasid oma nõuded 7 võlausaldajat kokku summas 293 818,38 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek antud menetluses toimus 19.12.2019.a. ja menetluses on tunnustatud II rahuldamisjärgus kokku nõudeid 285 712,71 eurot. Võlgnik ega võlausaldajad esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Haldur esitas osalise vastuväite SIA x nõudele summas 73,80 eurot ja kohtutäitur x nõudele summas 8 031,87 eurot. Järgmisena toob haldur ära nimekirja X X (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest: Registrikood Rahuldamata nõue Võlausaldaja EUR x 47511180212 223,34 x 70000349 177 474,39 x 40103837691 95 606,85 x 10234957 1 113,46 x 10746479 1 134,37 x 10231048 2 106,17 x 46711060349 8 054,13

KOKKU II JÄRK

285 712,71 PankrS § 168 järgi on PankrS § 163 lg-s 4 nimetatud määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet PankrS § 104 lg 1 kohaselt või kui kohus on § 104 lgs 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Antud menetluses ei ole võlgnik nõuetele

vastuväiteid esitanud. VI ANDMED HALDURI TEGEVUSE KOHTA PANKROTIVARA VALITSEMISEL Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja X X (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. Vastavalt PankrS § 124 lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur on teavitanud pankroti väljakuulutamisest kõiki võlausaldajaid, kogunud kokku nõuded ja viinud 19.12.2019.a. läbi nõuete kaitsmise koosoleku. Haldur on korraldanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimise ja protokollimise. Haldur on koostanud ja 28.01.2020.a. esitanud kohtule pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku, mille kohus on kinnitanud oma 11.02.2020.a. kohtumäärusega. Haldur on kohtule esitanud ka PankrS § 132 kohase aruande ning käesoleva lõpparuande. Sellega on kõik pankrotimenetluse toimingud lõpetatud ja menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. PankrS § 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel ehk tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihaldur on antud menetluses viinud läbi järgmised toimingud: Kuupäev Tegevus 23.08.2019 Tutvumine pankrotimäärusega, pankrotiteate koostamine, edastamine võlausaldajatele, vastuvõtu kinnituste registreerimine 27.08.2019 Võlgniku SEB Pank konto ümbervormistamine 10.09.2019 I võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, vara ja kohustuste nimekirja koostamine, koosoleku läbiviimine, protokollimine ja protokolli edastamine 20.11.2019 PankrS § 132 kohase aruande koostamine ja esitamine kohtule 19.12.2019 Nõuete koondamine, kontrollanalüüs, täiendava info pärimine, teate avaldamine AT, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistus, läbiviimine protokollimine ja edastamine võlausaldajatele ja võlgnikule 28.01.2020 AT teate avaldamine, jaotusettepaneku koostamine ja esitamine võlgnikule, võlausaldajatele, kohtule 11.02.2020 Tutvumine jaotusettepaneku kinnitamise kohtumäärusega 02.03.2020 Võlgnikule selgituste edastamine seoses kohustustest vabastamise menetluse ja usaldusisiku ülesannetega 02.03.2020 Lõpparuande koostamine, esitamine kohtule, võlgnikule, võlausaldajatele Periood Arvelduskonto arestide lõpetamine Tunnid kokku Tasu käibemaksuta (96 eurot h) Tasu käibemakuga

Tunnid 0,75 0,6 1,25

0,5 2,0

1,0 0,2 0,5 1,0 0,2 8,0 768,00 921,60

Pankrotihaldur taotleb talle tasu määramist summas 768,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % summas 153,60 eurot. Menetluses puuduvad rahalised vahendid taotletava halduri tasu väljamaksmiseks. TsMS 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Kui võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuna pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid kõigi pankrotimenetluse kulude katteks, siis taotleb haldur võlgnikule menetlusabi määramist halduri tasu katteks summas 397,00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks summas 79,40 eurot, mis lisandub). PankrS § 66 lg 1 kohaselt on lisaks tasule halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur käesolevas menetluses täiendavalt tehtud kulutuste hüvitamist ei taotle ja kannab vastavad kulud omadest vahenditest. VII PANKROTIHALDURI ARVAMUS VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE TEKKIMISE PÕHJUSTE KOHTA, ANDMED PANKROTIMENETLUSES ESITATUD HAGIDE,

KRIMINAAL-, TÄITEMENETLUSTE JMS KOHTA

Võlgnik on oma maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks toonud asjaolu, et tema suhtes on Maksu- ja Tolliamet teinud suures summas maksuotsuse ning et ta on ebaõnnestunud äritegevuse tulemusena jäänud võlgu tema poolt käendatud laenusumma. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks juba enne 2005 aastat, kui võlgniku pankrot esimest korda välja kuulutati. 2002 aastal alustas Maksu- ja Tolliamet võlgniku tegevuse osas kontrolli, mille käigus kontrolliti tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil 1997-2001.a. 29.03.2004.a. on Maksu- ja Tolliamet teinud maksuotsuse, millega on võlgnikku kohustatud tasuma täiendavat tulumaksu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku ebaõnnestunud äritegevus ja maksuotsuse jõustumine. Pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur ei ole seega tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud võlgniku poolt toime pandud kuriteo tunnustega tegu. Haldur ei ole antud menetluses esitanud hagisid ega avaldusi kriminaal- või täitemenetluse alustamiseks.

VIII JÄRELDUSED JA TAOTLUSED KOHTULE

Haldur on viinud läbi vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja ei kavatse esitada enam hagiavaldusi. Tulenevalt eeltoodust teeb haldur kohtule ettepaneku lõpetada X X (pankrotis) pankrotimenetlus

peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. Võlgnik on esitanud kohtule ka kohustustest vabastamise menetluse avalduse. PankrS § 169 sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastavalt PankrS § 171 võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustada PankrS § 158 lg 4 sätestatud juhul. PankrS § 171 lg 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Haldur märgib, et talle ei ole teada selliste eelpool nimetatud tegude toimepanemist võlgniku poolt, mis otseselt takistaks kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Võlgniku senine sissetulek ei ole küll võimaldanud võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid ta on siiski ilmselt võimeline edaspidi tulusamat tööd otsima ja suuremat tulu teenima. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Võlausaldajad ettepanekuid usaldusisiku osas ei ole esitanud. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldurile on võlgnik esitanud oma nõusoleku usaldusisiku ülesannete täitmiseks, mille haldur edastab kohtule koos käesoleva aruandega). PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik

maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa (halduri ettepanekul 1 000,00 eurot). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus määras deposiiti tasutava summa, mida ei makstud. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid PankrS § 1 lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemiseks raha kandmiseks. Võlausaldajate nõuded on tunnustatud, vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Seega tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 158 p 4 alusel. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse pankrotihaldurile tasu määramiseks. Taotluse kohaselt palub haldur kohtul määrata pankrotihaldurile tasu 768 eurot, millele lisandub käibemaks 153,6 eurot. Haldur palub tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihaldur on menetluses teinud tööd kokku 8 tundi tunnitasuga 96 eurot. Kohus, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, asub seisukohale halduri poolt ülesannete täitmisele kuluv aeg ning rakendatud tunnitasumäär on põhjendatud ning vajalik.

Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine taotletud ulatuses ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 65 lg-le 11. PankrS § 150 lg 1 p 2,3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri tasu ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihaldurile tuleb määrata töötasuks halduri poolt taotletud summa. Haldur on palunud määrata halduri tasu osalise väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras. Haldur taotleb määrata pankrotivõlgniku tagastamatu menetlusabi andmine summas 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks, väljamaksmisega äriühingule, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohus, tutvunud menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse halduri poolt täidetud ülesandeid pankrotimenetluses ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt PankrS §-ist 65 lg 1 on pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus, et vastavalt TsMS §-ile 183 lg 2 et, menetlusabi taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 183 lg 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb 397 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4

sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. PankrS § 172 lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Võlausaldajad ettepanekuid usaldusisiku osas ei ole esitanud. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldurile on võlgnik esitanud oma nõusoleku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Lähtuvalt eelnimetatust nimetab kohus usaldusisikuks võlgniku enda ning kohustub teda kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.