Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. aprill 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-134647
Tsiviilasi
Salva Kindlustuse AS hagi X X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
702,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984; asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Maarja Mäe (e-post [email protected]) Kostja: X X (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X X (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 20.01.2020 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 29.01.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 01.06.2019 liiklusõnnetus Tallinnas Pärnu mnt 82/88 juures, mille käigus X X juhtides sõidukit Renault Clio, registreerimisnumbriga xX, tagurdas otsa pargitud sõidukile Škoda Octavia, registreerimisnumbriga xX. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki Renault Clio juhi tsiviilvastutusest tulenevate nõuete hüvitamise kohustus hagejal, kuid viimane kindlustusvõtjaga sõlmitud liikluskindlustuse lepingu alusel väljastatud poliisi kehtivusperiood lõppes 25.05.2019. Seega puudus sõidukil õnnetuse toimumise ajal kehtiv liikluskindlustuse leping. Hageja selgitab, et ta hüvitas kannatanule tekitatud kahju tasudes OÜ-le X Autoteenindus sõiduki Škoda Octavia taastusremondi eest 679,28 eurot. Hageja leiab, et kuivõrd kostja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kantud liiklusregistrisse sõiduki Renault Clio omanikuna, siis vastutab kostja kindlustuskohustuse täitmise eest. Hageja on seisukohal, et kuigi kostja müüs sõiduki 22.05.2019 sõlmitud müügilepingu alusel ettevõttele X OÜ, oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel omanikuvahetus liiklusregistris vormistamata ning registri andmetel oli kostja endiselt sõiduki omanik, mis tähendab, et hagejal on võimalik tagasinõue esitada just kostja vastu. Hageja leiab, et sõiduki müügi korral peaks olema müüja huviks kontrollida, kas sõiduki uus müügilepingu järgne omanik on Maanteeametis vormistanud sõiduki omanikuvahetuse. Juhul, kui uus omanik seda teinud ei ole, on müüjal õigus ja võimalus teavitada Maanteeametit sõiduki võõrandamisest. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 679,28 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 22,92 eurot. 13.03.2020 menetlusdokumendis täiendab hageja enda seisukohti. Hageja on seisukohal, et kostja leiab ekslikult, et liiklusõnnetuse toimumise ajal 01.06.2019 oli kindlustuskohustus OÜ-l X, kellele kostja võõrandas sõiduki 22.05.2019 sõlmitud müügilepingu alusel. Kostja arusaam, et kindlustuskohustus sõltub omandiõigusest, on väär. LKindlS § 7 lg-st 1 tulenevalt sõltub
kindlustuskohustus omanikukandest liiklusregistris. 26.03.2014 vastu võetud LKindlS eelnõu 423 seletuskirja kohaselt oli varem kehtinud regulatsiooni kohaselt kohustatud isikuks sõiduki omanik või kaasomandis oleva sõiduki puhul üks kaasomanikest ning liiklusregistri andmed selle juures tähtsust ei omanud. Uue regulatsiooniga seda muudeti ja sätestati üheselt, et edaspidi lähtub liikluskindlustuse süsteem kindlustuskohustusega isiku määratlemisel liiklusregistri andmetest. Uue regulatsiooni eesmärk oli välistada vaidlused selle üle, kes on kindlustuskohustusega isikuks. Eelnev tähendab, et seaduse kohaselt ei vastuta kindlustuskohustuse täitmise eest mitte isik, kes on sõiduki tegelik omanik, vaid isik, kes on sõiduki registrijärgne omanik. Hagejal puudub nõudeõigus sõiduki tegeliku omaniku vastu ja seega on põhjendamatu kostja väide, et hageja oleks pidanud esitama tagasinõude OÜ-le X. Hageja peab vajalikuks osutada ka LKindlS kommenteeritud väljaandele (§ 7, p 2.1), mille kohaselt on küll üldjuhul liiklusregistrisse kantud andmetel informatiivne tähendus, kuid liikluskindlustuse puhul on see teisiti - LKindlS § 7 lg-d 1 ja 2 annavad liiklusregistri andmetele kindlustuskohustusega isiku osas õigusliku tähenduse. Hageja rõhutab, et kostjal oli võimalus kontrollida, kas uus omanik on vormistanud sõiduki enda nimele ja teavitada vajadusel Maanteeametit omaniku muutumisest. Seega kostjal oli võimalik vältida olukorda, kus sõiduki omanikuvahetus jääb liiklusregistris vormistamata ja kostja nimele vormistatud sõidukiga rikutakse liikluses osalemise keeldu. Käesoleva asja lahendamisel ei oma tähtsust see, milline oli kostja ja sõiduki uue omaniku vaheline kokkulepe omanikuvahetuse vormistamiseks. Juhul, kui kostja leiab, et sõiduki uus omanik rikkus kohustust esitada Maanteeametile taotlus omanikuvahetuse vormistamiseks, on kostjal võimalik pöörduda kahjunõudega sõiduki uue omaniku vastu, kuid see ei puuduta käesolevat vaidlust. Kostja vastus Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja hinnangul ei ole haginõue kostja suhtes põhjendatud ning hageja oleks pidanud esitama kahjunõude sõiduki tegeliku omaniku vastu. Kostja selgitab, et liiklusõnnetuse toimumise ajaks oli sõiduk müüdud ja sõidukil oli uus omanik OÜ X. Kostja selgitab, et uue omanikuga jäi kokkulepe, et ta esimesel võimalusel registreerib auto oma nimele. Kostja leiab, et ta ei müü autosid iga nädal, mistõttu ta ei kontrollinud seda, millal OÜ X auto oma nimele registreeris. Kostja on seisukohal, et ükski seadus ei kohusta isikut, kes müüb autot, liiklusregistrisse ise muudatust tegema. Kostja leiab, et tema ei saa olla süüdi selles, et auto uus omanik rikkus seadust ja ei registreerinud autot enda nimele ning liikles sellega ilma kindlustuseta. Kostja leiab, et liiklusregistri pidamise põhimääruse § 9 kohaselt ei ole registriandmetel õiguslikku tähendust. Omand ja omaniku kohustused ning vastutus ei teki mitte registrikande tegemisest, vaid omandi tegelikust ülemineku hetkest. Kostja on seisukohal, et sõiduki omand uuele omanikule X OÜ-le on üle läinud 22.05.2019. Seega oli kindlustuskohustus X OÜ-l. Kostja leiab, et sõiduki omaniku kindlaksmääramisel ei saa lähtuda üksnes liiklusregistri andmetest olukorras, kus hageja oli teadlik sõiduki tegelikust omanikust. Kostja leiab, et liikluskindlustuse seadusest tulenev õigus nõuda kahju hüvitamist kostjalt, on ette nähtud olukorras, kus sõiduki tegelik omanik ei ole hagejale teada. Sõiduki tegeliku omaniku kohta andmeid omades on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist sõiduki tegelikult omanikult. Kostja viitab Harju Maakohtu otsusele tsiviilasjas nr 218-14272, kus kohus on jõudnud samale seisukohale. Kohtu põhjendused
Seejuures tuleneb hagiavalduse lisast 2, et sõiduki esmane registreerimine oli aastal 2005. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kohalduks LKindlS § 7 lg 3.
menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Hageja on enda menetluskuluks välja toonud tasutud riigilõivu 125 eurot. Riigilõivu tasumine nähtub e-toimikust (hageja tasus 45 eurot 20.11.2019 ja 80 eurot 29.01.2020) Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.