Muud

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Määruskaebuse esitaja peab tasuma riigilõivu. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 1(7)

Tsiviilasi nr 2-25-6507

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 28.04.2025 Viru Maakohtule avalduse N.X-i vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr XXX. Kindlustusvõtjaks on T Z . Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. 15.04.2024 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 06.04.2024 XXX korteris kahjujuhtum – ülemine naaber uputas. Avaldaja esindaja vaatas kahjustada saanud korteri üle. Ülevaatuse käigus koostati ülevaatuse akt, kus on kahjustada saanud vara kohta järgmine info: Elutuba: Lagi (Betoon+Värv+Krohv+Pahtel) - veekahjud, veejäljed; Sein (Tapeet+Krohv) – Veekahjud; Põrand (Linoleum+Soome papp+Puitlaud) - soome papp kinnituskohas pundunud. Ülevaatuse aktis on kirjas ka kindlustusvõtja lisainfo: „06.04.2024 kella 10.55 paiku avastasin, et elutoas põrandal on vesi ja laest tilgub vett. Selgus, et ülemine naaber (korterist nr. X) unustas keerata vee kinni ja vesi tuli vannist välja. KÜ on teadlik.“ OÜ M S G 06.04.2024 aktist selgub, et kahju sai alguse korterist nr X – korteris X peremees pesi pesu vannitoas, mille tagajärjel sattus vesi põrandale ja ujutas üle allpool asuvad korterid nr 1, 2, 3. Korteri nr X siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise S V OÜ summas 1618,21 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri nr 3 siseviimistluse taastamiseks tehtud hinnapakkumine mõistlik ning hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Antud juhul soovis kindlustusvõtja ise remonti teostada ning saada hüvitist rahalise hüvitisena. Seega lepiti kindlustusvõtjaga kokku rahalise hüvitise maksmises, rahalist hüvitist aga makstakse vähendatud ulatuses. Rahalise hüvitise suurus eespool toodud hinnapakkumise alusel ning omavastutuseta oli 932 eurot. Avaldaja hüvitas korteri nr X siseviimistluse taastamismaksumuse summas 932 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik oli kahjujuhtumi toimumise ajal korteriomandi XXX maakond omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, saatis avaldaja koostööpartner 4 OÜ 20.08.2024 puudutatud isikule tema rahvastikuregistris registreeritud elukoha (ja ühtlasi kahju põhjustanud korteri) aadressile kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 07.10.2024. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud. 2(7)

Tsiviilasi nr 2-25-6507

Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. Korteriomanikul on kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Kuna puudutatud isiku korteris oli veeavarii ja selle tulemusel voolas vesi alumisse korterisse, siis järelikult ei hoidunud puudutatud isik tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest. Puudutatud isiku käitumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel on põhjuslik seos. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks veeavariid toimunud, ei oleks ka kahju tekkinud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 932 euro (kahju) hüvitamist. Avaldaja koostööpartner 4 OÜ saatis 20.09.2024 puudutatud isikule kohtuvälise tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks. Tagasinõudes andis avaldaja puudutatud isikule mõistliku tähtaja, 17 päeva, kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 07.10.2024. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 08.10.2024. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 08.10.2024. Viivised avalduse esitamise seisuga 28.04.2025 (periood 08.10.2024 – 28.04.2025 ehk 203 päeva eest) on 60,11 eurot. Lisaks taotleb avaldaja edasise viivise väljamõistmist alates 29.04.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Puudutatud isik ei esitanud kirjalikku seisukohta avalduse suhtes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus selgitab lahendis 2-1919561 p 13, kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule. Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Avaldaja nõue tuleneb 06.04.2024 korteris aadressil XXX toimunud kahjujuhtumist. Veeuputuse tagajärjel sai kahjustada korteri elutoa lagi, sein ja põrand. Kahju sai alguse ülemise naabri korteri nr X vannitoast. OÜ M S G 06.04.2024 aktist selgub, et korteris X peremees pesi pesu vannitoas, mille tagajärjel sattus vesi põrandale ja ujutas üle allpool asuvad korterid nr X, X, X. 3(7)

Tsiviilasi nr 2-25-6507

Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil XXX (dtl 10-12). Korteri nr X siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise S V OÜ summas 1618,21 eurot. Kindlustusvõtja soovis ise remonti teostada ning saada hüvitist rahalise hüvitisena. Avaldaja hüvitas korteri nr X siseviimistluse taastamismaksumuse summas 932 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Kindlustatud korteri omaniku kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu 932 euro ulatuses on avaldajale üle läinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 alusel. Lisaks nõuab avaldaja viivise väljamõistmist. Puudutatud isik avaldaja nõudele vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 32-1-173-12, p 15): • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku korterist nr X aadressil XXX. 15.04.2024 kahjuteatest (dtl 13-16)) nähtub, et 06.04.2024 juhtus kahjujuhtum korteris nr X aadressil XXX. Selgus, et 2. korruse naaber ujutas üle X korterit trepikoja esimesel korrusel. Kutsuti välja avariiteenistus ning selle juhtumi juures viibis korteriühistu esimees. Kindlustusandja 20.08.2024 ülevaatuse aktist nr XX (dtl 17-19) nähtub, et kahjustada on saanud korteri nr X elutoa siseviimistlus – lagi, sein ja põrand. Kahjustada saanud korteri omanik selgitas, et ülemine naaber (korterist nr X) unustas keerata vee kinni ja vesi tuli vannist välja. Et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist on tõendatud ka OÜ M S G 06.04.2024 aktiga, millest selgub, et korteris X peremees pesi pesu vannitoas, mille tagajärjel sattus vesi põrandale ja ujutas üle allpool asuvad korterid nr X, X, X (dtl 21-22). Korteri nr X kahjustused on tõendatud fotodega (dtl 33-67). Korteri nr X aadressil XXX (registriosa nr XXX ) omanik on N.X (dtl 25). Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 49 on kolleegium asunud seisukohale kuidas tuleb jagada kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust juhul, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest, sest kahjustatud korteriomandieseme omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes

4(7)

Tsiviilasi nr 2-25-6507

korteriomanike kaasomandiesemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Käesolevas asjas ei ole puudutatud isik tõendanud, et veekahjustuse põhjuseks oleks olnud korteriomanike kaasomandiese või et puudutatud isik poleks oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks olnud vabandatav. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, nõustub kohus avaldajaga, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna puudutatud isiku korteris nr X toimus veeavarii ja see jõudis veelekke kaudu korterisse nr 3, siis järelikult on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust. Riigikohtu 11.12.2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Avaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et kahju tekkepõhjuseks on olnud korteris aadressil XXX vannitoast väljavoolav vesi (korteri peremees pesi pesu vannitoas, mille tagajärjel sattus vesi põrandale ja ujutas üle allpool asuvad korterid nr X, X, X), mis voolas läbi maja konstruktsioonide alumisse korterisse, mis sai kahjustused, ja kahjustas seega teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule kuuluvast korteriomandist. Kohtule esitatud S V OÜ hinnapakkumisest nr 24275-1 (dtl 23) nähtub, et kahjustatud korteri aadressil XXX remondi maksumuseks oleks 1618,21 eurot. Kindlustusvõtja omavastutuseks oli 200 eurot. Kindlustusvõtja soovis ise remonti teostada ning saada hüvitist rahalise hüvitisena. Avaldaja hüvitas korteri nr 3 siseviimistluse 5(7)

Tsiviilasi nr 2-25-6507

taastamismaksumuse summas 932 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Selles summas nõuab avaldaja (kindlustusandja) puudutatud isikult kahju hüvitamist. Kohus leiab, et kahju suurus on põhjendatud taotletud ulatuses, so summas 932 eurot. Puudutatud isikule saadeti 20.09.2024 tagasinõude tekitatud kahju 932 euro hüvitamiseks (dtl 26-27). Avaldaja palus hüvitise üle kanda hiljemalt 07.10.2024. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitist tasunud. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 08.10.2024. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitis summas 932 eurot. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Tagasinõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 07.10.2024. Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 08.10.2024. Perioodi periood 08.10.2024 – 28.04.2025 eest on sissenõutavaks muutunud viivis 60,11 eurot, mis on arvestatud seadusjärgses määras ja tuleb puudutatud isikult välja mõista. Lisaks taotleb avaldaja TsMS § 367 alusel edasise viivise välja mõistmist alates 19.10.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgses määras. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses. Taotluse kohaselt on avaldaja kantud menetluskulud summas 305 eurot, seal hulgas riigilõiv 50 eurot, kulu õigusabile 225 eurot ja tõendite tõlkimise kulu 30,50 eurot. Avaldajale on osutatud õigusabi 1,5 tundi, tunnihinnaga 150 eurot tund ilma käibemaksuta. Arvestades tsiviilasja keerukust ja mahukust, esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, on avaldaja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile 225 eurot. Õigusabi tunnihind ei ole ülemäärane. Tõendite vene keelest eesti keelde tõlkimisega seotud kulud 30,50 eurot on mõistliku suurusega. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 410 eurot (riigilõiv 50 eurot + õigusabikulud 225 eurot ja tõlkekulu 30,50 eurot). Avaldaja on taotlenud mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova 6(7)

Tsiviilasi nr 2-25-6507

kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.