Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

1.AS Elisa Teleteenused esitas Tartu Maakohtule hagi J. A. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 03.03.2016 seadmete rendi- ja/või müügilepingud ning kliendi- ja teenuse osutamise lepingu kostjale Starman ZUUM: LZUUMtv + M-ZUUMnet, ZUUMnet Wi-Fi teenuse, ZUUMtv kaardi rendi, ZUUMboxi rendi, ZUUMnet modemi rendi ja ZUUMnet SIM kaardi rendi teenuse kasutamise võimaldamiseks. 03.03.2016.a. sõlmitud lepingute alusel andis hageja kostjale kasutamiseks ZUUMtv kaardi, ZUUMboxi ja ZUUMnet modemi ja ZUUMnet SIM kaardi koos nende juurde kuuluvate komplektiosadega. Hageja nõuab esitatud hagis tasumata teenuse eest 148, 87 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot. Kuna kostja ei ole tagastanud hagejale üüritud seadmeid, siis nõuab hageja nende väärtuse hüvitamist kokku 196, 80 eurot. Hageja taotleb välja mõista perioodi 01.10.2019 kuni 14.02.2020 eest põhivõlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viiviseid 0,05% päevas summas 28,87 eurot ning alates 15.02.2020.a. tasumata põhinõudelt ja kahjuhüvitiselt kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 8; 76 lg 1, 3;100; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 1132 lg 1, 2 p 1; TsMS § 367 alusel. Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ja kahjuhüvitise ulatuses, st mitte üle põhivõlgnevuse ja kahjuhüvitise summa. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele

MENETLUSKULUD

4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel 100 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 85 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20 eurot tulenevalt TsMS § 4842 ning TsMS §de 144 p 1, 175 lg 1 alusel loeb kohus põhjendatuks õigusabikuluks 85 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks 205 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (205 eurot) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.