Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.03.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-11839
Tsiviilasi
VHR Holding OÜ hagi OÜ FinEst Metallid vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.07.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VHR Holding OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 313.32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant) VHR Holding OÜ (registrikood 12720219), lepinguline esindaja Annika Murulaid Kostja (vastustaja) OÜ FinEst Metallid (registrikood 11162332), lepinguline esindaja v/adv Rene Varul
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata apellandi taotlus kaebusele lisatud täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Kuna dokumendid esitati elektrooniliselt, tagastamist ei toimu.
2.Pärnu Maakohtu 12.07.2019 otsus tühistada. Teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jaotada uuesti menetluskulud.
3.Mõista OÜ-lt FinEst Metallid välja VHR Holding OÜ kasuks 8900 eurot ja käesoleva otsuse kuulutamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2000.94 eurot.
4.Mõista OÜ-lt FinEst Metallid välja VHR Holding OÜ kasuks käesoleva otsuse kuulutamise päeva seisuga sissenõutavaks mittemuutunud viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates 28.03.2020 kuni põhinõude 8900 euro tasumiseni.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada.
6.Maakohtu- ja apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta OÜ FinEst Metallid kanda.
7.Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.08.08.2018 esitas hageja maakohtule hagi, milles peale 30.11.2018 nõude täpsustamist palus kostjalt välja mõista põhivõla 8900 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 763.62 eurot ja alates hagi esitamisest lisanduva viivise seadusjärgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagi kohaselt sõlmisid kostja (kui müüja) ja Polar Yacht Manufactory OÜ (kui ostja) 23.11.2016 kinnistu broneerimislepinguna pealkirjastatud lepingu. Lepingu punkti 1.1 kohaselt kuulub kostjale hoonestatud kinnistu aadressil Turba 29, Pärnus; punkti 1.2 all kinnitas ostja, et soovib kinnistu omandamist tulevikus; punktis 1.3 võttis ostja endale kohustuse tasuda müüjale lepingus sätestatud suuruses ja tingimustel rahasumma, mille eest broneerib müüja ostjale ainuõiguse broneerimislepingu kehtivuse aja jooksul sõlmida müüjaga notariaalsed lepingud lepingu objekti omandamiseks; punkti 2.1 kohaselt on selles lepingus fikseeritud kokkulepped aluseks lepingu objekti ostumüügilepingu vormistamiseks sõlmitavate võla- ja asjaõiguslepingute sõlmimisele; punktis 3.1 leppisid pooled kokku, et ostja tasub lepingu objekti broneerimistasuna 1% (8900 eurot) lepingu kokkuleppelisest müügihinnast, milleks poolte vahel on kokku lepitud 890 000 eurot, kandes summa üle müüja pangakontole ühe nädala jooksul alates lepingu allkirjastamisest; punkti 3.2 kohaselt lahutatakse kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimisel broneerimistasu müügihinnast; punkti 4.2 kohaselt juhul, kui lepingu kehtivuse jooksul ei toimu ostjast tulenevatel põhjustel lepingu objekti võõrandamistehingut ostja omandisse (notariaalne kinnistu ostu-müügi lepingu sõlmimine), jääb broneerimistasu müüjale; punkti 4.3 kohaselt, kui kinnistu ostumüügileping jääb sõlmimata müüjast tulenevatel asjaoludel, kohustub müüja broneerimistasu ostjale tagastama esimesel nõudmisel ühe nädala jooksul, millele lisaks
kohustub müüja tasuma ostjale intressi broneerimistasu summalt selle tasumise kuupäevast kuni tagastamise kuupäevani 0,25% iga päeva eest.
3.Polar Yacht Manufactory OÜ tasus kostjale lepingu alusel 8900 eurot. Kinnistu müügileping jäi sõlmimata ja 05.06.2017 esitas Polar Yacht Manyfactory OÜ kostjale nõude lepingu alusel tasutu tagastamiseks. Kostja keeldus tagastamisest põhjendusega, et ostu-müügileping jäi sõlmimata. Vastavalt 22.05.2018 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingule on Polar Yacht Manufactory OÜ nõude kostja vastu loovutanud hagejale.
4.Hageja hinnangul on broneerimisleping tühine, kuna on oma sisult kinnisasja omandamisele suunatud leping ehk kinnisasja võõrandamise eelleping. Lepinguga määrati kindlaks kinnistu müügilepingu tingimused ning tervikuna oli leping suunatud kinnistu võõrandamisele tulevikus (vt punktid 1.3, 2.1, 3.2, 4.2), mh käsitlesid pooled nn broneerimistasu kinnisasja ostuhinna maksena (punkt 3.2). Hageja tugines ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-32-06. Poolte kohustuste hindamisel on mh oluline broneerimistasu suurus, mis antud juhul on ebamõistlik. Seega oli leping kinnisasja müügilepingu sõlmimisele suunatud eelleping, mis peab olema notariaalselt tõestatud. Kuivõrd kõnealune leping on sõlmitud lihtkirjalikus vormis, on leping vorminõude rikkumise tõttu tühine.
5.Hageja nõudis kostjalt tühise lepingu alusel saadud 8900 euro tagastamist koos seadusjärgse viivisega. Hageja luges kohustuse täitmise mõistlikuks tähtajaks 05.06.2017, mis on Polar Yacht Manyfactory OÜ poolt vastava nõude esitamise aeg. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates 06.06.2017. Hageja nõudis ka edasiulatuvat viivist. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja hinnangul on tegemist kinnistu broneerimislepinguga, mida kinnitavad eelkõige lepingu punktid 1.3 ja 2.2, samuti lepingu pealkiri ja kasutatud mõisted. Ka hageja ise on käsitlenud lepingut kehtivana hagile lisatud nõudekirjas. Seega on pooled nii lepingu sõlmimisel kui hiljem tõlgendanud lepingut kehtivana. Broneerimistasu 1% kokkuleppelisest müügihinnast on mõistlik, hageja ei ole vastupidist tõendanud.
7.Alternatiivselt leidis kostja, et hageja poolt broneerimislepingu tühisusele tuginemine on hea usu põhimõtte vastane, kuna pooled sõlmisid teadlikult lepingu lihtkirjalikus vormis ning on seda tegelikult ka täitnud. Hageja õiguseelneja esindaja ja praeguse hageja juhatuse liige TV on pidanud enne broneerimislepingu allkirjastamist läbirääkimisi lepingu vormi ja tingimuste osas. Sealjuures on kostja juhatuse liige 17.11.2016 e-kirjas väljendanud arusaamist, et kokkulepete paremaks vormistamiseks tuleks seda teha notariaalselt, lisades kirjavahetusele omakorda kirjavahetuse notari assistendiga. Hageja õiguseelneja initsiatiivil vormistati siiski lihtkirjalik leping, mh kinnitas TV, et selline vorm on piisav. Seega hageja ärgitas teadlikult valima vormi, mille puhul kostja kahtles, kas seda ei peaks tegema notariaalselt. Edasi on hageja ise lepingut täitnud (kandes üle tasu) ja pidanud lepingut kehtivaks veel enne kohut esitatud nõudekirjas. Kostja tugines Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-31-08.
8.Kostjale jäi segaseks nõude loovutamisega seonduv. Kostjat ei ole varasemalt teavitatud nõude loovutamisest ning nõude loovutamine on kahtlane olukorras, kus nii Polar Yacht
Manufactory OÜ-d kui hagejat on esindanud sama isik ning Polar Yacht Manufactory OÜ on seisus, kus äriühingul on maksuvõlg, esitamata majandusaasta aruanne ja hageja juhatuse liige on selle äriühinguga seosed lõpetanud. Esimese astme kohtu otsus
9.Pärnu Maakohus jättis 12.07.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjale hüvitatavate menetluskulude katteks välja 1045 eurot.
10.Kohus leidis, et pooltel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes: leping kostja ja Polar Yacht Manufactory OÜ vahel sõlmiti (allkiri müüja poolt 23.11.2016, ostja poolt 08.12.2016); lepingu punkti 3.1 kohane broneerimistasu on kostjale 08.12.2016 makstud; lepingus märgitud kinnistu Turba 29, Pärnus müügileping ja vajalikud asjaõiguslepingud (viidatakse lepingu punktis 2.1) jäid sõlmimata.
11.Kuivõrd hageja tugineb lepingu tühisusele, ei oma tähtsust, kellest tulenevatel põhjustel (lepingu punktid 4.2 ja 4.3) müügi- ja asjaõiguslepingud sõlmimata jäid.
12.Esmalt leidis kohus, et esitatud nõudeõiguse loovutamise lepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 alusel on hageja omandanud kehtivalt kõik nõuded, mis tulenevad lepingust seoses selle alusel tasutud 8900 euroga ja võimalike intresside või viivisega. Nõudeõiguse loovutamise lepingu punktis 2.1 (t lk 17) on see selgelt määratletud ja asjaolu, et kostja väitel ei olnud ta kuni käesoleva kohtumenetluseni nõude loovutamisest teadlik, ei tee loovutamist kehtetuks. VÕS § 164 lõige 1 ei nõua võlgniku nõusolekut nõude loovutamiseks ning sama paragrahvi lõike 2 järgi astub uus võlausaldaja senise asemele. Võlgniku suhtes on loovutamine VÕS § 170 järgi toimunud, kui uus võlausaldaja on nõude loovutamise kohta esitanud võlgnikule dokumendi. Praegusel juhul on kostja nõudeõiguse loovutamise lepingu (loovutamisdokument VÕS § 172 mõttes) näol koos hagimaterjalide ja kohtumäärusega kätte saanud ning seega on loovutamine tema suhtes toimunud. Kuivõrd vaidlus puudub selles, et TV on Polar Yacht Manufactory OÜ prokurist, kel on äriseadustiku (ÄS) § 16 lõike 1 järgi kõik õigused majandustegevusega seotud tehingute tegemisel, on/oli tal õigus hagi esemeks olev rahaline nõue hagejale loovutada. Asjaolud, et nõue loovutati TV enda äriühingule, või kas selline tehing kahjustab Polar Yacht Manufactory OÜ huve, ei oma tähtsust käesoleva asja lahendamisel.
13.Järgnevalt analüüsis kohus, millise lepinguga antud juhul tegemist oli. Kostja on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile asjas nr 2-16-8456, milles on avatud kinnistu müügi eellepingu ja broneerimislepingu sisu. Vaidlusalune leping sisaldab kohtu hinnangul mõlema lepingu elemente, sõltumata sellest, milline pealkiri lepingule pandud on. Kui vaadata kitsalt lepingu punkte 1.3 ja 2.2, mis on oma sisult sarnased, ning arvestada, et lepingus räägitakse läbivalt broneerimistasust, võiks järeldada, et tegemist ongi lepinguga, millega kostja broneeris hageja õiguseelnejale õiguse kostja kinnistu osta 4 kuu jooksul lepingu allkirjastamisest. Samas viitavad lepingu punktid 2.1, 3.1 ja 3.2 selgelt lepingupoolte soovile juba etteulatuvalt fikseerida tulevikus sõlmitava müügilepingu tingimusi, eelkõige müügiobjekti ja selle hinda. Muudmoodi ei ole võimalik tõlgendada lepingus sätestatut, et broneerimistasu on 1% müügihinnast ja et see summa lahutatakse hiljem müügihinnast. Kõnealune 8900 eurot hageja õiguseelneja poolt ka tasuti. Samuti on hageja õigesti viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-32-06,
mille punktis 16 märgitakse, et kinnistu ostu-müügi eellepingule viitab ettemakstud summa jäämine teisele poolele, kui leping mingil põhjusel sõlmimata jääb. Antud juhul on just selliselt sätestatud lepingu punktides 4.2 ja 4.3, pannes nn broneerimistasu ühele või teisele poolele jäämine sõltuvusse sellest, kellest tulenevatel põhjustel leping sõlmimata jääb. Kohus küll nõustus kostjaga, et broneerimistasu ei ole ebamõistlikult suur (4 kuu peale 1% müügihinnast) – seda ei ole hageja millegagi ka tõendanud – kuid see ei muuda järeldust, et siiski on lepingus piisavalt palju kinnistu müügi eellepingu tunnuseid, mille alusel saab tuvastada, et tegemist on tühise tehinguga asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lõike 1 ja VÕS § 33 lõike 2 mõttes. Tulenevalt kohtupraktikas laialdaselt kasutatud eeldusest (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-79-04, 3-2-1-32-06, 3-2-1-70-07, 2-16-8456) on sellises olukorras tühine kogu tehing (st ka broneerimislepingut puudutavad kokkulepped) tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lõike 1 alusel. Tühise tehingu järgi saadu tuleb TsÜS § 84 ja VÕS § 1028 lõike 1 sätete alusel tagastada.
14.Samas on kostja viidanud, et hageja käitumine broneerimistasu tagasi nõudes on vastuolus hea usu põhimõttega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-31-08 (punktis 12) mh märkinud, et „...õige on ringkonnakohtu seisukoht, et lepingu rikkumisele tuginemine kostja poolt oleks hea usu põhimõtte vastane, kui pooled kostja initsiatiivil sõlmisid teadlikult seaduses sätestatud vorminõuet rikkudes eellepingu muutmise kokkuleppe ja seda tegelikult täitsid.“ Ringkonnakohtu seisukoht on avatud sama otsuse punktis 6, kus märgitakse: „Kostja ettepanekul sõlmiti eellepingu muutmise leping. Nagu nähtub toimikus olevast poolte elektronkirjavahetusest, koostas vastava lepingu projekti kostjat esindav vandeadvokaat, kes kinnitas samuti, et piisab lihtkirjalikust kokkuleppest. Samuti sisaldas poolte täiendav kokkulepe deklaratsiooni, et lihtkirjalikule vormile vaatamata on tähtaja muudatus poolte jaoks siduv. Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 lg 1). Sellistel asjaoludel lepingust taganedes on kostja rikkunud hea usu põhimõtet. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitse vahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.“ Kohus ei nõustunud hagejaga, et nimetatud otsuses märgitud põhimõtted ei ole kohaldatavad käesolevas asjas põhjusel, et praeguses kaasuses ei ole kehtivat eellepingut (mida oleks vorminõudeid rikkudes muudetud). Hea usu põhimõtte järgimine kehtib nii lepingu sõlmimisel kui selle muutmisel, laiemalt võttes kõikides isikutevahelistes suhetes. Kostja esitatud pooltevahelisest e-kirjavahetust (t lk 54-56) on kohtu hinnangul selgelt tuvastatav, et antud juhul sõlmiti broneerimisleping lihtkirjalikuna just ja ainult hageja õiguseelneja initsiatiivil ning TV sai suurepäraselt aru tehingu notariaalse tõestamise vajadusest. Seda kinnitab kostja esindaja 17.11.2016 e-kiri, millele eelneb notari selgitus sellise lepingu notariaalse tõestamise vajaduse kohta, ja sellele järgnev hageja õiguseelneja 18.11.2017 vastus, milles ta peab notariaalset lepingut „järjekordseks seaduselooja idiootsuseks“ ja märgib, et „kogu asi taandub ärieetikale ja aumehelikkusele“ ning lubab koostada ise „lihtsa“ kokkuleppe digitaalallkirjadega ja hilisema ettemakse tegemisega. Vaidlus puudub, et nii tegelikkuses toimitigi. Kohus asus selle põhjal seisukohale, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata just põhjusel, et kuigi sõlmitud tehing on tühine ja hagejal oleks seetõttu õigus tasutut tagasi nõuda, on selline nõue hea usu põhimõttega vastuolus – hageja (õiguseelneja) enda algatusel koostati ja allkirjastati teadlikult seaduse vorminõudeid eirav tehing ja seega ei saa hageja ka selliseid õiguskaitsevahendeid kasutada.
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Kohus pidas kostja taotletud menetluskulusid täielikult põhjendatuks ning mõistis hagejalt kostjale menetluskulude katteks välja 1045 eurot. Apellatsioonkaebus
16.09.08.2019 kaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Koos kaebusega esitas hageja taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.
17.Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et broneerimistasu oli mõistlikus suuruses. Samuti, et hageja oleks pidanud tõendama tasu ebamõistlikkust, sh ei ole kohus tõendamiskoormist selgitanud.
18.Kohus kohaldas vääralt VÕS § 6 lõiget 2. Kohus hindas valesti kostja esitatud ekirjavahetust ning jättis selle osaliselt hindamata. Hageja õiguseelneja tasus enda arvates kinnistu ostuhinna ettemaksu, mitte broneerimistasu. Üksnes asjaolu, et pooled sõlmisid seaduse nõuetele mittevastava lepingu hageja õiguseelneja initsiatiivil, ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Kohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-31-08 ei ole asjakohane. Kohus ei ole põhjendanud, kelle õigusi on poolte kokkulepe rikkunud. Hagi rahuldamata jätmisel peaks kohus tuvastama hageja poolt kostja õiguste rikkumise. Hageja eeldas mõistliku isikuna, et kui müügitehingut ei tule, saab ta raha tagasi. Kostja ei ole millestki õigustamatult ilma jäänud. Kostja jätkas kinnisasja müüki kolmandatele isikutele ja keeldus seda hagejale müümast. Kostjal oligi kavatsus kinnistut mitte müüa ning jätta ettemaks endale. Vastustaja seisukoht
19.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
20.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega kirjalikus menetluses, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu (TsMS § 436 lõige 1, § 438 lõige 1, § 442 lõige 8). Ringkonnakohus saab teha ise tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jaotab uuesti menetluskulud (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
21.TsMS § 442 lõike 5 alusel lahendab kolleegium esmalt seni lahendamata menetluslikud taotlused. Lahendamata on apellandi taotlus kaebusele lisatud täiendavate tõendite (kostja e-kirjavahetus OÜ-ga Vericon; Polar Yacht Manufactory OÜ e-kirjavahetus kostjaga) vastuvõtmiseks. Kolleegiumi hinnangul tuleb nimetatud tõendite vastuvõtmisest keelduda. Apellant ei ole põhjendanud, millist asjas tähtsust omavat asjaolu soovib ta nendega tõendada (TsMS § 238 lõike 1 punkt 1, § 652 lõige 4). Apellant on viidanud, et tõenditest nähtub, et kostja jätkas broneerimislepingu kehtivuse ajal kinnisasja müüki kolmandatele isikutele ja keeldus kinnisasja hagejale müümast ning et maakohus jättis menetlusnormi rikkudes tõendamiskohustuse pooltele selgitama. Kuivõrd hageja ei ole maakohtu menetluses tuginenud kostja poolt broneerimislepingu rikkumisele (vaid üksnes tehingu tühisusele), ei ole viidatu näol tegemist asjas tähtsust omava asjaoluga, mis tõendamist vajaks. Ka maakohus ei ole lepingu rikkumist otsuses käsitlenud, mistõttu on asjakohatu väide, et kohus jättis vastava tõendamiskoormuse selgitamata. Kuna viidatud dokumendid esitati
elektrooniliselt, siis need esitajale tagastamisele ei kuulu (Riigikohtu lahend nr 3-2-168-14, punkt 19).
22.TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluses ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Puudub vaidlus, et maakohus tuvastas õigesti vaidluse all mitteolevad asja lahendamisel tähtsust omavad elulised asjaolud: 1) kostja ja Polar Yacht Manufactory OÜ sõlmisid 23.11.2016 kinnistu broneerimislepinguna pealkirjastatud lepingu (allkirjad kostja poolt 23.11.2016, Polar Yacht Manufactory OÜ poolt 08.12.2016) (t lk 8-10); 2) lepingu punktis 3.1 sätestatud broneerimistasu 8900 eurot on kostjale 08.12.2016 makstud (maksekorraldus t lk 11); 3) lepingus märgitud kinnistu Turba 29, Pärnus müügileping ja vajalikud asjaõiguslepingud (viidatakse lepingu punktis 2.1) jäid sõlmimata. Neid asjaolusid ei ole ka apellatsioonimenetluses kahtluse alla seatud. Samuti piiritles maakohus õigesti vaidluse eseme, leides, et kuivõrd hageja tugineb lepingu tühisusele, ei oma tähtsust, kummast poolest tulenevatel põhjustel müügi- ja asjaõiguslepingud sõlmimata jäid. Esmakordselt apellatsioonkaebuses hageja esitatud väited kostjapoolsest 23.11.2016 lepingu rikkumisest jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lõikest 4 tulenevalt tähelepanuta.
23.Kolleegium on seisukohal, et maakohus leidis õigesti, et nõudeõiguse loovutamise lepingu (t lk 17-18) ja VÕS § 164 alusel on hageja Polar Yacht Manufactory OÜ-lt omandanud kehtivalt kõik vaidlusalusest lepingust tulenevad nõuded, mistõttu oli õigustatud käesolevat hagi esitama. Kolleegium nõustub vastavate maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt. Kostja on vastuses kaebusele üksnes korranud enda varasemalt esitatud vastuväiteid nõude loovutamise kohta, milliseid maakohus on vaidlustatud otsuses asjakohaselt käsitlenud ja neile vastanud.
24.Samuti leidis maakohus kolleegiumi hinnangul 23.11.2016 broneerimislepingut tõlgendades õigesti, et leping sisaldab nii kinnistu müügi eellepingu kui ka broneerimislepingu elemente, mistõttu on tegemist tervikuna tühise tehinguga TsÜS § 83 lõike 1 järgi (koosmõjus AÕS § 119 lõikega 1 ja VÕS § 33 lõikega 2). Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Apellatsioonimenetluses ei ole lepingu tõlgendamisele ka vastuväiteid esitatud. Kostja on vastuses kaebusele üksnes märkinud, et ei nõustu maakohtu järeldusega broneerimislepingu tühisuse kohta, kuid oma vastavat seisukohta põhjendanud ei ole. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega broneerimislepingu tühisuse kohta, ei oma asja lahendamisel tähendust maakohtu hinnang broneerimistasu mõistlikkusele ja sellega seonduv tõendamiskoormise jaotus. Seega jätab kolleegium kaebuse vastavad väited tähelepanuta.
25.Ringkonnakohus aga nõustub kaebajaga, et maakohus kohaldas asja lahendamisel ebaõigesti VÕS § 6 lõiget 2 ja hindas vääralt tõendeid, kui leidis, et hageja poolt nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS §-st 6 tuleneb, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Maakohus leidis Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-31-08 tuginedes ja hageja õiguseelneja ning kostja e-kirjavahetust (t lk 54-59)
tõenditena hinnates, et hageja nõue on hea usu põhimõttega vastuolus, kuna hageja õiguseelneja enda algatusel koostati ja allkirjastati teadlikult seaduse vorminõudeid eirav tehing. Kolleegium nõustub hagejaga, et praeguse asja ja asjas nr 3-2-1-31-08 lahendatud kaasuse asjaolud on erinevad, mistõttu ei ole võimalik viidatud Riigikohtu lahendist juhinduda. Viidatud asjas oli pooltel sõlmitud notariaalselt tõestatud, st vorminõuetele vastav, kinnistu müügi eelleping, mille osas sõlmiti (kostja initsiatiivil) lihtkirjalik muutmise kokkulepe. Seejuures koostas lepingu muudatuse projekti kostjat esindav vandeadvokaat, kes kinnitas, et piisab lihtkirjalikust kokkuleppest, kokkulepe sisaldas deklaratsiooni, et vaatamata lihtkirjalikule vormile on lepingu muudatus pooltele siduv ning hageja uskus lepingu kehtivusse. Kirjeldatud olukorras nõustus Riigikohus, et sellistel asjaoludel lepingust taganedes on kostja rikkunud hea usu põhimõtet, märkides lisaks, et lepingu rikkumisele tuginemine kostja poolt oleks hea usu põhimõtte vastane, kui pooled kostja initsiatiivil sõlmisid teadlikult seaduses sätestatud vorminõuet rikkudes eellepingu muutmise kokkuleppe ja seda tegelikult täitsid (punkt 12).
26.Praeguses asjas olid kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtuvalt mõlemad lepingupooled teadlikud lepingule kohalduvast notariaalsest vorminõudest, sh kostja, kes oli eelnevalt notariga konsulteerinud (vastav kirjavahetus t lk 54-56). Kuigi lepingu lihtkirjalikus vormis sõlmimise ettepaneku tegi tõepoolest hageja õiguseelneja esindaja, siis vaatamata teadlikkusele vorminõudest, nõustus kostja lepingut selliselt vormistama. Tõenditest ei nähtu ja kostja ei ole ka esile toonud, et hageja õiguseelneja oleks lepingu vormi osas kostjat pahatahtlikult eksitanud. Samuti ei ole praegusel juhul lepingut koostanud ühe poole õigusteadmistega esindaja, millisel juhul võiks õigusteadmisteta lepingupoolel olla põhjendatud alus uskuda lepingu kehtivusse. Hageja õiguseelneja seadusliku esindaja kinnitus, et kirjalikus vormis lepingu sõlmimine on piisav, ei saanud mõistliku kostja jaoks ümber lükata notari selgitust lepingu vorminõude osas. Seega olid mõlemad lepingupooled teadlikud, et tegemist on tühise tehinguga, mille alusel üleantu saab seaduse kohaselt tagasi nõuda. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige maakohtu järeldus, et hageja ei saa tehingu tühisusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.
27.TsÜS § 84 lõike 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd vaidlusalune tehing on tühine, tuleb selle järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 1028 lõige 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Praegusel juhul on Polar Yacht Manufactory OÜ oma lepingust tuleneva kohustuse täitmisena kostjale tasunud 8900 eurot, kuid lepingu tühisuse tõttu ei olnud seda kohustust tegelikult olemas. Seega on Polar Yacht Manufactory OÜ eriõigusjärglasel õigus nõuda tasutud 8900 euro tagastamist. Nõuet välistavad asjaolud VÕS § 1028 lõike 2 mõttes puuduvad.
28.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tühise tehingu järgi alusetult saadud 8900 eurot.
29.Hageja on esitanud ka viivisenõude, leides, et tema nõue muutus sissenõutavaks 05.06.2017, millisel kuupäeval esitas Polar Yacht Manufactory OÜ kostjale kohtueelselt nõude makstu tagastamiseks. Kostja (alternatiivseid) vastuväiteid hageja
nõude sissenõutavaks muutumise aja kohta ei esitanud. Kolleegium on seisukohal, et hageja viivisenõue vastab VÕS § 113 lõike 1 teisele lausele ja lõikele 2. Ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga on muutunud hageja viivisenõue VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras sissenõutavaks summas 2000.94 eurot (viivitust 1026 päeva). TsMS § 367 alusel kuulub rahuldamisele ka hageja nõue sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
30.Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad nii maa- kui ringkonnakohtu menetlusega seotud kulud kostja kanda (TsMS § 162 lõige 1, § 173 lõige 3). Kuna maakohus ei määranud rahaliselt kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurust, ei tee seda ka ringkonnakohus. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud mõlemas kohtuastmes määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.