Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ebapiisav rahavoogude prognoosimine ja majandustegevuse riskide hindamine, sh kõrged tööjõu- ja tegevuskulud, mis on ületanud tulusid ning sellest tulenev kahjumiga tegutsemine. Ajutise haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks on hiljemalt 2018. lõpp, mil võlgniku omakapital oli miinuses, so -126 017,00 eurot. Täiendavat kahjumit (167 243,49 eurot) on teenitud ka 2019. a, mistõttu on 27.01.2020. a seisuga koostatud bilansist nähtuvalt võlgniku omakapital juba -305 557,16 eurot. Võlgnik on 2019. a ainult ühel kuul teeninud kasumit, kõik ülejäänud kuud on tegutsetud suure kahjumiga. Igakuine müügitulu on olnud samas suurusjärgus palgakuluga ehk kõik muud jooksvad tegevuskulud on tekitanud kahjumit. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutise halduri hinnangul oleks võlgnik seega juba hiljemalt 2019. a suvel pidanud esitama kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku juhatus oleks pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. Võlgniku likvideerija esitas pankrotiavalduse 10.01.2020. a. Juhatuse liikmed R S ja K A pankrotiavalduse esitamise kohtustust ei täitnud. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Ajutine haldur on aruandes märkinud, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole suutnud haldurile anda vastuseid raamatupidamises kajastatud varade kohta. Juhatuse liige K A on teatanud, et temal raamatupidamise dokumendid puuduvad. Raamatupidamise algdokumente ega lepinguid ajutisele haldurile ei esitatud. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige K A ja juhatuse liige kuni 15.07.2019. a R S on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Juhatuse liikmete tegevus vastab ka KarS § 3811 lg 1 ja lg 2 sätestatud süüteo koosseisule, mille kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist ,–karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine haldur on tuvastanud, et 02.01.2019. a müügilepinguga on võlgnik müünud 2012. a sõiduauto xxx (reg. märk xxxx) xxxx OÜ ́le. Võlgniku kassaraamatu väljavõtte kohaselt on sõiduki eest tasumine vormistatud kassasse ning seejärel tasaarvestatud xxxx OÜ nõudega võlgniku vastu. Tasaarvestusakti ajutisele haldurile esitatud ei ole. 30.10.2019.a. sõlmiti võlgniku ja xxxx OÜ vahel nõuete loovutamise leping, millega võlgnik loovutas xxxx OÜ ́le nõude OÜ xxxx vastu. Tegemist on OÜ xxxx poolt tasumata arvetega perioodil 20.05.2019.a. kuni 07.08.2019.a. kogusummas 20 762,43 eurot. Nõude loovutamise lepingu kohaselt tasutakse võlgnikule loovutamise eest nõude laekumise järgselt 30% põhinõudest ja 5% võimalikest kõrvalnõuetest. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et xxxx OÜ poolt oleks nõude loovutamise lepingu alusel laekumisi toimunud. 31.10.2019.a. seisuga kajastati võlgniku raamatupidamises laenukohustust xxxx OÜ ees summas 100 100,00 eurot. 01.11.2019.a. tasaarvestati xxxx OÜ laenunõuded võlgniku vastu võlgniku poolt esitatud arvetega summas 65 547,52 eurot, 30.11.2019.a. summas 31 320,00 eurot ja 09.12.2019.a. summas 3 232,48 eurot. Tasaarvestamised on tehtud võlgniku poolt esitatud 2019.a. oktoobri, novembri ja detsembri 3(4)

arvetega. Lisaks on ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et 23.01.2020.a. on asutatud uus ettevõte xxxx OÜ (registrikood xxxx), mille juhatuse liikmeks on võlgniku endine juhatuse liige K A ning mille tegevusalaks on sarnaselt võlgnikuga ajutise tööjõu rent. PankrS § 30 alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 960 eurot (lisandub käibemaks 192 eurot) ning kulutuste katteks 25 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Võlgnikul ei ole piisavalt likviidest vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule R Sele. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.