(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.07.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-101039
Tsiviilasi
Holm Bank AS hagi V Mi vastu põhivõlgnevuse 337,79 euro, intressi 30,11 euro, viivise 11,63 euro, sissenõudmiskulude 15 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
445,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830), asukoht Posti tn 30, Haapsalu linn, 90504 Haapsalu linn Hageja lepinguline esindaja: K T, (isikukood xxx); e-post: xxx Kostja: V M (isikukood xxx), elukoht xxx
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 02.05.2023 sõlmitud laenuleping nr xxx, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 500 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Lepingu ülesütlemiseni viis kolme graafikujärgse (september, oktoober ja november 2024) makse tasumata jätmine. Hageja andis kostjale 09.12.2024 täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (20.12.2024) kuid kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, ütles hageja lepingu üles. Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Varasemas menetluses võlgniku abikaasa (ei ela koos) kinnitas 25.11.2024, et võlgnik ei ela aadresside xxx ja xxx. Andis võlgniku elukoha aadressi xxx kuid 07.01.2025 abikaasa kinnitas, et aadressil xxx linnaosa, xxx elab võlgniku ema kuid võlgnik viibib tihti antud aadressil. Kohus saatis menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale 16.05.2025 e-posti aadressil xxx ja xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 16.05.2025 ning see loeti kättetoimetatuks 01.06.2025. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (25.06.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab 2
hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulu on riigilõiv 140 eurot, mis jääb kostja kanda. Lisaks jääb TsMS § 484 2 alusel kostja kanda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulud kokku summas 160 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.