(registrikood XXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), volitatud esindaja Paul Paas
Menetluse liik
kirjalik menetlus
1(10)
RESOLUTSIOON:
Jätta Viru Maakohtu 23. augusti 2019 otsuse resolutsioon muutmata, muutes otsuse põhjendusi.
Jätta Jelena-Angelina Loori apellatsioonkaebus XXXXXX vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Vabastada hageja Jelena-Angelina Loor apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu 700 eurot (mille tasumisest kostja oli Tartu Ringkonnakohtu 5. novembri 2019 määruse alusel apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud) riigituludesse tasumise kohustusest.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jelena-Angelina Loor (endise perekonnanimega XX; hageja) esitas 15. augustil 2016 Viru Maakohtule hagi Korteriühistu XXXXXX (kostja; korteriühistu) vastu, milles palus, arvestades 17. aprilli 2017 täpsustusi, kostjalt välja mõista 18 186 eurot 32 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja on XX aadressil XX asuvas majas korteri nr X asuva korteri (korter) omanik. 15. jaanuaril 2014 toimus XXXXXXXX elamu (elamu) pööningul tulekahju. Tulekahju ja Päästeameti tegevus tekitas korterile olulise materiaalse kahju. Tulekahju kustutusvesi sattus seinavahedesse ning korter ujutati üle. Vesi kahjustas korteris olevaid lagesid, põrandaid, juhtmestikku ning tapeedid tulid seintelt lahti. Hageja oli sunnitud vahetama korteris olevad põrandad, panema uue tapeedi ning krohvima laed. Samuti tuli eemaldada lagedelt ja seintelt maha kooruv krohv. Kahju tagajärjena tekkisid korterisse vaatamata selle tuulutamisele ja kütmisele seintele hallitus ja seen, mis tuli samuti eemaldada. 2(10)
Kostja on süüdi hageja varale tekkinud kahjus. Tulekahju tekkis maja pööningul kostja tegevusetuse ja hooletu käitumise tõttu. Kostja juhatuse liikme Vladimir Komarovi sõnul läksid teadmata isikud elamu pööningule ja süütasid seal lõkke. Hageja hinnangul oleks kostja pidanud tagama, et kõrvalistel isikutel ei ole võimalik elamu pööningule pääseda. Samuti oleks kostja pidanud tagama, et pööningul ei oleks lõkke süütamiseks vajalikku materjali. Pööningut, kus tulekahju algas, ei saa pidada ühegi korteriomandi reaalosa juurde kuuluvaks. See on maja üheks mõtteliseks osaks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tekitatud kahju hüvitamist. Hageja kahju suuruseks on 18 186 eurot 32 senti, milles sisalduvad korteri remonditööd ja hallituse ning seene eemaldamine. Hageja märgib, et Ehituskonsult Grupp OÜ teostas korteris ülevaatuse, kuid see toimus kuu pärast tulekahju. Samuti ei selgu aktist, kuidas ekspert jõudis tehtud järeldustele. Aktsiaseltsi (AS) Vant koostatud arvestusest jääb arusaamatuks, mille alusel see koostati. Selles kajastatud hüvitise suurus ei sisalda kõiki reaalseid kulusid, mis on vajalikud korteri taastamiseks, sh tööjõukulusid. Kostja on hüvitise suurust alusetult vähendatud.
2.Kostja vaidles hagile vastu, alternatiivselt palus kostja rahuldada hagi 2647 euro 72 sendi ulatuses. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et 15. jaanuaril 2014 toimus elamu pööningul tulekahju, mille käigus põlesid pööningu ja katuse vahelae puitkonstruktsioonid. Samas ei ole kostja ennast kunagi kahju tekitamises süüdi tunnistanud. Kostjale ei ole teada, millistel põhjustel tulekahju tekkis ning et ta oleks mingit kohustust rikkunud, mis viis kahju tekkimiseni. Pööning oli lukustatud. Tulekahju kustutamisel kasutatud vesi tekitas kahju alumistele korteritele, s.o korteritele nr X X ja X. Kostja ja If P&C Insurance AS-i (kolmas isik) vahel oli sõlmitud kindlustusleping. Pärast avariijuhtumit pöördus kostja kolmanda isiku poole, kes tellis Ehituskonsult Grupp OÜ-lt ehitusekspertiisi ja AS-ilt Vant hinnapakkumise remonditööde teostamiseks. AS-i Vant poolt koostatud hinnapakkumise alusel on korteri nr X remondi maksumus seoses kahjujuhtumiga 2647 eurot 72 senti. Ehituskonsult Grupp OÜ akti kohaselt ei olnud võimalik hinnata korteri kahjustusi, kuna selles ei ole pikemat aega remonti tehtud. Korteri ülevaatuse käigus tuvastati, et paljudes ruumides esineb konstruktsiooni mõranemist, mis ei ole tulekahju tagajärjena tekkinud, vaid olid nähtaval juba pikemat aega. Samas koridoris ja WC-s tuleb laed ja viimistluse parandused teostada, kuna tulekahju kustutamisel imbus vesi konstruktsioonide kaudu nendesse kohtadesse. Osaühingu NARVA ELAMUVALDUS poolt koostatud akti kohaselt ei olnud hageja korteris elektrijuhtmestik rikutud ning selle vahetamine ei ole vajalik. Hageja korteris elab O.K. (XX), kellele tehti pakkumine kahju 2647 eurot 72 senti hüvitamiseks. O.K. keeldus pakkumise vastuvõtmisest. Hageja kahju hüvitamise nõue 17 652 eurot 20 senti on põhjendamata ja tõendamata. Hageja peab tõendama, millises seisus oli temale kuuluv korter enne 15. jaanuarit 2014 ja millises suuruses kahju talle 15. jaanuaril 2014 toimunud tulekahju tagajärjel tekkis. Kahju suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada asja kulumist ja amortisatsiooni. Kostja ei pea 3(10)
hüvitama hagejale uute materjalide ja detailide hinda. Juhul kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kalli remondi, tuleb kahjuhüvitise suurust vähendada.
3.Kotja poolel kaasatud kolmas isik palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostjale ei kuulu ühtegi korterit elumajas, kostja ei ole korteriomanik. Praeguses asjas peaksid olema kostjateks kõik korteriomanikud. Kolmanda isiku arvates on hageja väide selle kohta, et kostja jättis pööningu luugi lukustamata, oletuslik ja tõendamata. Korteriühistul ei ole kohustust valvata pööningu lukustust. Samuti on tõendamata hageja väide, et kostja tegevusetuse tõttu oli pööningul lõkke tegemiseks vajalikke materjale. Kolmas isik lisab, et kahjustatud korterite ülevaatuse teostanud Ehituskonsult Grupp OÜ tuvastas muu hulgas, et veekahjustused korteris nr 5 olid ka nendes kohtades, kus tulekahju polnud kustutatud ehk need pidid olema seal juba enne tulekahju.
MENETLUSE KÄIK
4.Viru Maakohus jättis 22. juuni 2017 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1772 eurot 44 senti. Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled nii kahju tekkimise asjaolude kui ka kahju suuruse üle. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja on oma süüd tunnistanud ja et ta seetõttu kahju tekkimise eest vastutab. Kostja ei ole menetluse käigus hagi asjaolusid omaks võtnud. Asjaolu, et kostja on teinud ettepaneku kompromissi saavutamiseks ja tekkinud kahju hüvitamiseks, ei tähenda seda, et kostja on ennast süüdi tunnistanud ja peab kahju tekitamise eest vastutama.
5.Hageja esitas 24. juulil 2017 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
6.Kostja ja kolmas isik palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kolmas isik maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi läbi vaatamata.
7.Tartu Ringkonnakohus tühistas 22. märtsi 2018 otsusega maakohtu 22. juuni 2017 otsuse, rahuldas apellatsioonkaebuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et asja ei ole nõuetekohasel viisil arutatud ega kindlaks tehtud hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh menetlusosaliste vastastikuseid õigussuhteid ja neist tulenevaid kohustusi. Maakohus ei ole selgitanud asjakohasel viisil tõendamiskoormuse jaotust. Seega ei ole asja arutatud ammendavalt ning täidetud ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 392 tulenevad eelmenetluse ülesanded. Ringkonnakohtu hinnangul võis see kaasa tuua ebaõige kohtulahendi tegemise. Maakohtu otsus oli ringkonnakohtu hinnangul ka olulisel määral põhjendamata (TsMS § 436 lg 1). Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus õigussuhte kvalifitseerimise kohustuse sisuliselt täitmata. Lisaks asus maakohus väärale seisukohale, et hageja ei sisustanud kostjal 4(10)
tuleohutuse tagamisega seotud kohustuse olemasolu ning kostja poolt selle kohustuse rikkumist. Ringkonnakohus leidis, et korterelamu pööningul tuleohutuse tagamine on korteriühistu üldiseks ülesandeks. Ebamõistlik on mõtteviis, kus korteriühistu olemasolul tuleks siiski igal korteriomanikul individuaalselt tegeleda mh pööningu korrashoiu ja tuleohutuse küsimustega. Praeguses asjas ei ole vaidluse all 15. jaanuaril 2014 korterelamu pööningul tulekahju toimumise fakt, kuid selgunud ei ole tulekahju tekkepõhjused. Kostja juhatuse liige on vaid oletanud, et tundmatud isikud tungisid maja pööningule ja süütasid seal lõkke. Ringkonnakohus leidis, et kostjal tekkis niisuguses olukorras tõendamiskoormis tõendamaks, mida on korterelamus tehtud tuleohutuse tagamiseks. Ringkonnakohus märkis, et kostja seisukohad vastutust puudutavas osas on olnud vastuolulised. Praegusel juhul järeldub asja materjalidest, et kolmas isik kui kindlustusandja hüvitas põhjendatuks peetud kahjusummad teistele tulekahju kustutamise tagajärjel veekahjustusi saanud korterite omanikele ning oli valmis hüvitama ka hageja korterile tekkinud kahju summas 2647 eurot 72 senti. Eelduslikult olid seega nii kolmas isik kui kostja seisukohal, et kostjal kui kindlustusvõtjal tuleks kahju kannatanud ühistu liikmetele kahju hüvitada. Asja uuel läbivaatamisel tuli ringkonnakohtu arvates esmalt välja selgitada, kas kostjale on alust ette heita tegevusetust korterelamus tuleohutuse tagamisel. Selleks tuli eelduslikult taotleda Päästeameti hinnangut tuleohutuse korraldusele korterelamus. Tähtsust omab eelkõige see, missugune oli tuleohutusalane olukord jaanuaris 2014. Selle väljaselgitamisel saab arvesse võtta ka käesoleva tsiviilasja materjale, mh kostja juhatuse liikme seisukohti, et kõrvalistel isikutel oli pööningule vaba juurdepääs. Samas viitab kostja vastutusele tekkinud kahju eest asjaolu, et kolmas isik on vastutuskindlustuse lepingu alusel pidanud põhjendatuks hüvitada tulekahju kustutamise tagajärjel tekkinud veekahjustused. Vaidluse all on hagejale tekkinud kahju suurus ja selle tõendatus. Kui asja uuel läbivaatamisel leiab kinnitust, et kostjat tuleb pidada kahju eest vastutavaks, siis peab maakohus hindama hinnata asjas esitatud tõendeid kahju suuruse kohta.
MAAKOHTU LAHEND
8.Viru Maakohus rahuldas 23. augusti 2019 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2647 eurot 72 senti. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 15. jaanuaril 2014 toimus elamu pööningul tulekahju, mille kustutamise käigus sai veekahjustusi kolm korterit, sh hageja korter nr 5. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja ja kolmanda isiku vahel on sõlmitud kindlustusleping. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagi on esitatud õige kostja vastu, kas kostja vastutab kahju tekkimise eest ning kas ja millises ulatuses on kostja kohustatud kahju hüvitama. Esmalt andis maakohus hinnangu pooltevahelisele suhtele, leides, et hageja ja kostja vahel on korteriühistu liikme ja korteriühistu vaheline suhe. Kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriühistuseaduse § 2 lg-st 1 tuleneva võlaõigusliku ühise omandi majandamise ja 5(10)
hooldamise kohustuse täitmist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed. Seega on hagi praegusel juhul esitatud õige kostja vastu. Järgmiseks käsitles maakohus küsimust, kas kostja on teinud endast kõik oleneva, et ära hoida kahju (tulekahju) ning kas kostja vastutab kahju tekkimise eest. Maakohtu hinnangul on korteriühistu üheks kohustuseks muuhulgas kontrollida pööningule viivaid luuke või uksi, et olla kindel ohutuse tagamises. Maakohus, arvestades tunnistajate ütlusi ja Päästeameti selgitusi, järeldas, et üks sissepääs pööningule oli lukustamata. Maakohus järeldas sellest, et kostja on rikkunud oma kohustust tegevusetusega, kuna ei taganud 2014. a alguses pööningutele viivate luukide ja uste lukustust. Seetõttu oli kolmandatel isikutel võimalus viibida elamu pööningul. Kostja käitumise (tegevusetus) ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, mistõttu esineb hagejal õigus kahju hüvitamisele. Kui kostja oleks taganud pööningu luugi lukustuse, siis ei oleks sinna saanud siseneda kõrvalised isikud. Päästeameti poolt on tuvastatud, et tulekolde kohal oli hulk suitsukonisid ning söestunud ülerõivaid. See kinnitab, et tulekahju tekkimise ajal (vahetult enne tulekahju tekkimist) viibisid pööningul tuvastamata isikud, kelle hooletu suitsetamise tagajärjel tekkis tulekahju. Kui kõrvalisi isikuid ei oleks pööningul olnud, siis ei oleks saanud ka tulekahju tekkida. Lõpuks lahendas maakohus küsimuse, millises ulatuses tuleb kostjal hüvitada hagejale tekkinud kahju. Maakohus leidis, et kahju tõendamise kohustus on hagejal. Maakohus nõustus kolmanda isiku selgitustega, et kahju suurust saab hinnata vahetult pärast sündmust. Hageja on aga esitanud tõendid, kus kahju suurust on hinnatud rohkem kui aasta pärast sündmust. Hageja esitatud Osaühingu Kesk LOG & EKSPED korteri remondi avariitööde eelarvest ei selgu mh see, millistes korteri ruumides on vaja töid teha. Samuti ei nähtu hageja esitatud eelarvetest, kas kahjustused on tekkinud tulekahju tagajärjel või mitte. Samas on kostja korraldanud korteri ülevaatuse 7. veebruaril 2014. Kostja poolt esitatud aktist nähtub, et korteris on ka teisi kahjustusi, mis ei tulene tulekahju likvideerimisest. Maakohus leidis, et kõige tõenäolisem kahju suuruse hinnang tuleneb Ehituskonsult Grupp OÜ poolt läbi viidud ekspertiisist ning AS-i Vant poolt esitatud eelarvest. Seetõttu rahuldas maakohus hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja kahju 2647 eurot 72 senti. Maakohus möönis, et hageja korteris võibki olla hageja poolt näidatud ulatuses vajalike remonttööde tegemine, mis läheb maksma üle 18 000 euro. Praegusel juhul on aga tõendatud, et hageja korteris oli pikemat aega remont tegemata. Sellises korteris esineb kohti, mida tuleb parandada, viimistleda ja uuega asendada. Kahju hüvitamise eesmärk ei ole aga kohustust rikkunud poole karistamine, vaid eelneva olukorra taastamine.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
9.Hageja esitas 23. septembril 2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 18 186 eurot 32 senti. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus on kahju suuruse hindamisel jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ning rikkunud selgitamiskohustust. Kohtu seisukohad kahju hindamise osas on üllatuslikud. 6(10)
Seejuures ei ole otsusest võimalik aru saada, millised on menetlusosaliste ja millised kohtu enda seisukohad. Maakohus ei selgitanud, milliseid asjaolusid tuleb menetlusosalistel tõendada, sh seoses kahju suuruse kindlakstegemisega. Kui kohus tuvastas, et hageja poolt esitatud eelarve on tehtud rohkem kui aasta pärast tulekahju toimumist, siis oleks kohus pidanud välja selgitama, miks kulus eelarve koostamiseks nii kaua aega. Samuti oleks kohus pidanud tuvastama, millistel asjaoludel olid hageja ja kostja eelarved koostatud. Hageja selgitas kostja poolt esitatud eelarve kohta korduvalt, et keegi ei tulnud tema korterisse kahju suuruse ja remonttööde mahu kindlaksmääramiseks ja ta ei olnud mitu kuud teadlik, et selline eelarve on koostatud. Hageja lisab, et AS-i Vant poolt koostatud eelarvel puudub igasugune allkiri ja koostamise kuupäev. Seejuures ei ole selge, mida hindas Ehituskonsult Grupp OÜ ja AS Vant, kuna AS-i Vant poolt koostatud eelarve on koostatud varem kui Ehituskonsult Grupp OÜ poolt antud hinnang kahju kohta.
Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kolmas isik palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning rahuldada vastuapellatsioonkaebus.
12.Kostja esitas 22. novembril 2019 vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda ning teha asjas uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja jätta 85,44 % menetluskuludest hageja kanda. Maakohus rahuldas hageja esitatud nõude 14,56 % ulatuses, st jättis hagi rahuldamata 85,44 % ulatuses. Seetõttu oleks maakohus pidanud jätma TsMS § 163 lg 2 alusel kõik menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt 85,44 % ulatuses. Kostja lisab, et hageja on ise loobunud kahjuhüvitise 2647 euro 72 sendi vastuvõtmisest. Kostja arvates on selline olukord äärmiselt ebaõiglane, kus poolele tekitatakse kulutusi sellise hagi menetlemisega, mille raames hagi rahuldatakse summas, mis oli hagejale pakutud enne menetluse alustamist.
13.Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb menetluskulude jaotust puudutavas osas muuta otsuse põhjendusi. Nii apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata.
15.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonimenetluse esemeks on hageja nõue osaliselt. Maakohus on rahuldanud hagi osaliselt ja mõistnud kostjalt hageja kasuks välja 2647 eurot 72 senti, jättes ülejäänud osas hagi rahuldamata. Hageja on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata. Kostja on vastuapellatsioonkaebuses vaidlustanud otsuse üksnes 7(10)
menetluskulude jaotuse osas (täpsemalt osas, milles kostja kulud jäeti tema enda kanda). Eelnevat arvestades on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus hagi rahuldas ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2647 eurot 72 senti. Jõustunud osas on maakohtu otsus menetlusosalistele siduv (TsMS § 457 lg 1).
16.Hageja nõude rahuldamata jätmist puudutavas osas ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse vastavaid põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Vastusena hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
16.1.Maakohus on kooskõlas ringkonnakohtu poolt 22. märtsi 2018 otsuses antud juhtistega asja lahendamisel kontrollinud, kas kostjat tuleb pidada kahju eest vastutavaks, ning hinnanud asjas esitatud tõendeid kahju suuruse kohta. Maakohus on tõendeid, sh kahju suuruse kohta esitatud tõendeid, hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2. Apellatsioonkaebuses väidetud tõendite hindamist puudutavate menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ringkonnakohus asja materjalide põhjal ei tuvastanud. Apellatsioonkaebusest järelduvalt hageja küll ei nõustu maakohtu poolt tõenditest tehtud järeldustega, kuid see ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kui kohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
16.2.Maakohus on kahju suuruse tuvastamisel oma järeldusi otsuses TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Iseenesest võib nõustuda hagejaga selles, et maakohus on otsuse põhjendustes refereerinud ebavajalikult suures ulatuses poolte seisukohti ja väiteid. Siiski on ka maakohtu enda seisukohad ringkonnakohtu arvates otsuses kokkuvõttes eristatavad ning maakohtu põhjenduskäik jälgitav. Tõendite hindamise tulemusel on maakohus andnud kahju suuruse tuvastamisel kõige suurema tõendusliku kaalu OÜ Ehituskonsult Grupp hinnapakkumise analüüsile (I kd, tl-d 55–57) ning AS-i Vant (I kd, tl 58, tõlge tl 59) esitatud eelarvele. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha teistsuguseid järeldusi.
16.3.Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt puudub AS Vant eelarvel AS-i Vant esindaja ja koostaja allkiri, eelarve on kinnitamata ning eelarvel koostamise aeg on ebaselge. Samuti väidab hageja (apellatsioonkaebuse p-s 15), et keegi ei tulnud tema korterisse kahju suuruse ja remonttööde mahu kindlaksmääramiseks ja hageja ei teadnud mitme kuu vältel, et kostja on remonttööde eelarve koostanud. Viidatud vastuväited on hageja esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses ning ringkonnakohtu hinnangul puuduvad TsMS §-s 652 sätestatud alused, mis võimaldaksid asuda apellatsioonkaebuse lahendamisel tuvastama nende väidetega seotud asjaolusid. Lisaks on need hageja uued väited tõendamata ja väheveenvad. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele põhjendatult märkinud, Ehituskonsult Grupp OÜ hinnapakkumise analüüsist nähtuvalt on osa fotodest tehtud hageja korteris (fotod nr 7, 9, 10; I kd, tl 57 pöördel). Seega ei ole usutav hageja väide, et keegi ei tulnud tema korterisse kahju suuruse ja remonttööde mahu kindlaksmääramiseks.
8(10)
16.4.Selgitamiskohustust ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul rikkunud. TsMS § 230 lg-st 1 lähtudes pidi hageja tõendama oma väiteid tekkinud kahju suuruse kohta. Hageja enda poolt viidatud kohtupraktikast (Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19) järeldub, et kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus sõltub muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad menetluses advokaadid. Juhul, kui pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, siis ei ole kohtul kohustust selgitada poolele eelmenetluses tõendamiskoormise jaotust (st TsMS § 230 lg-s 1 nimetatud reeglit) ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga väitega, nagu olnuks pooltel vaidlus ka nõude õigusliku aluse üle. Selle üle ei saanud vähemalt asja teistkordsel läbivaatamisel maakohtus vaidlust olla, mh olid maakohtule kohustuslikud ringkonnakohtu 22. märtsi 2018 otsuses esitatud seisukohad (TsMS § 658 lg 2). Maakohtul ei olnud kohustust hagejale selgitada, kas tema poolt esitatud tõenditest piisab hagi täielikuks rahuldamiseks. Seda möönab kaebuses ka hageja ise. Lisaks ei selgu apellatsioonkaebusest, miks oli selgitamiskohustuse väidetav rikkumine praegusel juhul menetlusnormi oluline rikkumine (mis tingiks otsuse tühistamise).
17.Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus rahuldada ka vastuapellatsioonkaebust. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb menetluskulude jaotust puudutavas osas siiski täiendada.
17.1.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi üldjuhul võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus erinevalt eelmärgitust jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 2 järgi tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
17.2.Maakohus on jätnud TsMS § 163 lg-le 1 viidates menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei ole sellist otsustust sisuliselt põhjendanud. Ringkonnakohus märgib esmalt, et menetluskulude jaotamine TsMS § 163 lg-te 1 ja 2 alusel on kohtu diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa. Siiski peab kohus selle kaalutlusotsustuse tegemisel kaaluma kõiki asjaolusid ning oma otsustust ka põhjendama (vt nt Riigikohtu 23. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 15). Otsuse põhjendustest peaks selguma eelkõige see, miks on valitud kulude jaotamise viis kohtu hinnangul õiglane.
17.3.Käesolevas asjas rahuldas maakohus hageja nõudest proportsionaalselt väikese osa (u 15%). Sellises olukorras ei peaks kostja üldjuhul kandma tervikuna ise enda menetluskulusid. Praegusel juhul on kostja kulude tema enda kanda jätmine ringkonnakohtu arvates siiski põhjendatud, kuna vaidlusküsimuses kostja vastutuse osas on kohtud hagejaga nõustunud ning pidanud võimalikuks hagi (osaliselt) rahuldada. Hagi osalise rahuldamata jätmise on tinginud asjaolu, et hageja ei ole suutnud tõendada enda poolt väidetud kahju ulatust. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja küll nõustunud hagejal tekkinud kahju suurusega osas, mis ei ületa 2647 eurot 72 senti, kuid sisuliselt puudutab 9(10)
see üksnes kostja alternatiivseid vastuväiteid. Primaarselt on kostja olnud menetluses läbivalt seisukohal, et ta ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Sellel seisukohal on kostja veel ka 26. novembril 2019 esitatud vastuses hageja apellatsioonkaebusele (p 2.2). Kostja ei ole 2647 euro 72 sendi ulatuses hagi õigeks võtnud (TsMS § 440).
17.4.TsMS § 163 lg 2 kohaldamata jätmist ei saa ringkonnakohtu arvates pidada käesolevas asjas menetlusnormi rikkumiseks. Nagu eespool märgitud, on selle sätte kohaldamine kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa.
17.5.Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu poolt määratud kulude jaotust muuta.
18.Kuivõrd apellatsioonkaebust ega vastuapellatsioonkaebust ei rahuldata, peab ringkonnakohus ülalmärgitut arvestades põhjendatuks jätta ka poolte kaebuste menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellest lähtudes jäävad iseseisva nõudeta kolmanda isiku kulud samuti tema enda kanda (TsMS § 167 lg 2).
19.Esitatud menetluskulude jaotusest lähtudes puudub vajadus kulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
20.Ringkonnakohtu 5. novembri 2019 määrusega on hageja vabastatud riigilõivu summas 700 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel (III kd, tl-d 49–50). Kuivõrd ringkonnakohus hagi apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ei rahulda, tuleks nimetatud menetluskulu hagejalt TsMS § 190 lg 2 ja lg 4 esimese lause alusel riigi kasuks välja mõista. Samas kontrollis ringkonnakohus menetlusabi andmisel hageja majanduslikku olukorda ning tuvastas, et apellatsioonkaebuse esitamise seisuga puudus hagejal vara, mille arvelt apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasuda. Ringkonnakohtule ei ole teada, et hageja majanduslik olukord on praeguseks hetkeks oluliselt paranenud. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 alusel kõnealuse menetluskulu riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud Indrek Parrest
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.