Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X-X X esitas 15.08.2016 hagi Korteriühistu Joala 11 Narva vastu kahju hüvitamise nõudes. 22.06.2017 jättis kohus hageja nõude rahuldamata. Hageja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. 22.03.2018. a otsusega Tartu Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu 22.06.2017. a otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hagejate nõue ja seisukohad Hagiavalduse kohaselt toimus 15.01.2014 aadressil Joala 11, Narva maja pööningul tulekahju. Tulekahju ja päästeameti tegevuse tulemusel tekkis korterile nr x oluline materiaalne kahju. Kustutusvesi sattus korterisse nr x, mille tagajärjel said kannatada lagede ja põrandate viimistlus, samuti elektrijuhtmestik ning tulid lahti tapeedid. Hageja hindas kahjuks 17652,20 eurot. Hageja suurendas oma nõuet 18 186,32 euroni. 02.06.2019 hageja seisukohtade kohaselt puudub vaidlus selles, et hagejale kuuluv korteriomand nr 5 asub elumajas aadressil Joala 11 Narva. Kostjaks on korteriühistu, mis on loodud elumajas aadressil Joala 11 Narva, asuvate korteriomandite mõtteliste osade haldamiseks. Elumaja pööningul toimus 15.01.2014 tulekahju, mille kustutamise käigus sai kahju muuhulgas ka hageja korter. Kostja on tunnistanud kahju tekitamist. Vaidlus on selles, kes vastutab kahju hüvitamise eest ja mis on kahju suurus. Kostja kohustuseks oli enne põlengut ja on ka pärast põlengut elamus tuleohutuse tagamine. Hageja arvab, et kostja esitatud tõendid ei tõenda, et 2014. a jaanuaris korterelamu Joala 11, Narva, pööningul tagas kostja tuleohutusnõudeid, kuna päästeamet kinnitas selgesõnaliselt, et elamu 2018. aastal vastas nõuetele ja tuleohutusalased puudusi ei tuvastatud. Korterelamu Joala 11 esimese trepikoja elanike 14.11.2018. a avaldus, milles kolm elanikku kinnitavad, et pööningu luuki lukustati alates 1992. aastast, ei tõenda, kas see oli ka põlengu ajal. Korterelamu Joala 11 esimese trepikoja pööningu luugi fotod ei tõenda, et 2014. a jaanuaris korterelamu Joala 11 pööningul kostja tagas tuleohutusnõudeid. Samuti kinnitas tunnistaja X, et fotodel ei ole sama lukk, mis väidetavalt oli 2014. a jaanuaris.

2-16-12373 Hageja on seisukohal, et V. X, kes isiklikult vastutas korteriühistu juhatuse liikmeta korteriühistu kohustuste täitmise eest, sh tuleohutuse tagamise eest 2014. a jaanuaris, vande all andis kohtule teadvalt valeütlusi. Esiteks, hageja esitas kohtule dokumentaalse tõendi - Päästeameti 29.03.2019. a kirja nr 7.2-4.3/3151-2, mis lükkab ümber tunnistaja X Xi ütlused. Teiseks, hageja tunnistaja A. X kinnitas samuti, et pööningu luuk ei olnud lukustatud. Hageja esitas18.04.2019 dokumentaalse tõendi, milles on Päästeameti 29.03.2019 kiri nr 7.24.3/3151-2, mis selgesõnaliselt tõendab, et korterelamu Joala 11, Narva, pööningul seisuga 15.01.2014 oli põlevmaterjali ja võõraste isikute kontrollimatu ligipääs pööningule, kelle hooletu suitsetamise tagajärjel toimuski tulekahju. Päästeameti kirjale lisatud fotodest kinnitab üks foto selgelt, et selle korterelamu pööningul tulekahju kolde lähedal tundmatud isikud suitsetasid, kuna on selgelt nähtavad suitsuotsad. Hageja loeb tõendatuks, et seisuga 15.01.2014 ja enne seda puudusid kõrvaliste isikute ligipääsuks pööningule 2014. a igasugused takistused ja seega kostja ei täitnud korteriühistu üldissi kohustusi korteriomanike ja sealhulgas hageja ees ehk ei taganud korterelamu pööningul tuleohutust. Niimoodi, kostja oma tegevusetuse tõttu (tuleohutuse tagamata jätmine) vastutab hagejale tekitatud kahju eest. Hageja arvab, et on tõendatud, et tulekahju kustutamistööde käigus, mille vajadus tekkis kostja poolt korteriühistu kohustuste täitmata jätmisel, hagejale tekitati kahju summas 17652,20 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt kahju ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjate vastuväited Kostja leiab, et hagi ei ole tõendatud. Kostja leiab, et tegemist ei ole õige kostjaga ja hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Vastuse kohaselt toimus 15.01.2014 elamus aadressil Joala 11 Narva pööningul tulekahju, kus põlesid pööningu ja katuse vahelae puitkonstruktsioonid. Päästeamet likvideeris tulekahju. Tulekahju likvideerimisel kasutatud veest tekkis kahju all olevatele korteritele, s.o korterile nr x (IV korrus), korterile nr x (III korrus) ja korterile nr x (II korrus). Kostja ja If P&C Insurance AS vahel oli sõlmitud kindlustusleping. Kindlustuslepingust tuleneb, et If P&C Insurance AS kannab kindlustatud isiku (s.o KÜ Joala 11 Narva) kinnisasja, hoone, ruumi, rajatise omamisest tulenevat seadusjärgset tsiviilvastutust. Pärast avariijuhtumi toimumist pöördus kostja juhatus kindlustusandja If P&C Insurance AS poole. If P&C Insurance AS tellis OÜ-lt E G ehitusekspertiisi ja AS-lt Vant hinnapakkumise kahjujuhtumi remonditööde teostamiseks. AS Vant tegi hinnapakkumised kõigi kol-me korteri remontimiseks. Korteri nr x ja nr x nõustusid tehtud arvestustega ja neile hüvitas If P&C Insurance AS kahju. AS Vant hinnapakkumise alusel on korteri nr 5 remondi maksumus seoses kahjujuhtumiga 2 647,72 eurot. Korteris elab ja kostja juhatusega kontakteerua Z Z, s.o hageja endine abikaasa. If P% C Insurance tutvustas Z Zit kõigi kahjujuhtumi dokumentidega ja tegi talle pakkumuse hüvitada kahju 2 647,72 eurot. Z Z sellega ei nõustunud ja loobus pakkumusest. Kostja on seisukohal, et hageja loobus alusetult kahjuhüvitamise pakkumusest summas 2 647,72 eurot ning hageja nõue 17 652,20 eurot on põhjendamatu ja tõendamata.

2-16-12373

Korter remonditi pärast kahjustuse tekkimist ebaotstarbekal viisil ja mahus. Juhul kui kahjustatud isik laseb teha tarbetult kalli remondi, siis rikub ta VÕS § 139 lg 2 toodud kahju vähendamise kohustust, mis toob kaasa tema kahjuhüvitise vastava vähendamise. Kostja leiab, et antud juhul peab hageja tõendama, millises seisus oli temale kuuluv korter enne 15.01.2014 ja millises suuruses talle oli tekitatud kahju 15.01.2014 toimunud kahjujuhtumi tagajärjel. OÜ E G akti p. 3.2.9 alusel korteris nr. x üldine olukord ülevaatuse ajal ei lubanud hinnata kahjustusi, kuna antud korteris pikemat aega mingit remonti ei ole tehtud Sama akti p.3.2.10 sätestab, et korter nr. x ülevaatuse käigus on tuvastatud, et paljudes ruumides esineb konstruktsiooni mõranemist, mis ei ole tulekahjuga tekkinud vaid olid nähtaval juba pikemat aega. OÜ E G akti p-st 4.4 tuleneb, et korteris nr. x vaatluse käigus on kindlaks tehtud, et korteri üldine seisukord ei ole korras ning see ei olnud korras ka enne tulekahjujuhtumit, kuid koridoris ja WC – s tuleb laed ja viimistluse parandused ikka teostada, kuna tulekahju kustutamisel vesi imbus konstruktsioone kaudu sattus nende kohtadesse.AS Vant poolt tehtud hinnapakkumises on arvestatud remonditööd kahjustatud ruumides, s.o koridor ja tualett. Remonditööde maksumus on 2 647,72 eurot. OÜ Narva Elamuvaldus poolt koostatud akti kohaselt ei olnud hageja korteris elektrijuhtmestik rikutud ning selle vahetamine ei ole vajalik. Seega kostja on seisukohal, et hagejale oli tekitatud kahju summas 2 647,72 eurot. 05.06.2019 seisukohtades leiab kostja, et ei ole oma kohustusi rikkunud, s.t et kostja jättis täitmata elamu majandamiseks ja/või hooldamiseks ettenähtud kohustuse ning selle tagajärjel sai hageja korter kahjustusi. Kostja leiab, et hageja ei ole kostjapoolset kohustuse rikkumist tõendanud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole esitanud mõistlikku seletust, millise konkreetse tegevuse jättis kostja tegemata ja milles täpselt seisneb kostjapoolse hoolsuskohustuse rikkumine. Kuna puudub kostja rikkumine, puudub ka põhjuslik seoses kostja väidetava rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Seega vastutuse tekkimise eeldused on täitmata. Kostja on seisukohal, et kostja poolt esitatud tõenditest tulenevalt oli tuleohutus korterelamus tulekahju tekkimise aja seisuga piisavalt tagatud. Päästeameti vastusest tuleneb, et hoone aadressil Joala tn 11 Narva linn vastab ehitamise ajal kehtinud tuleohutusnõuetele. Tuleohutusalane olukord antud elamus 2018 aastal vastab nõuetele ja tuleohutusalased puudused ei ole tuvastatud. Juhul, kui kohus tuvastab, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest, siis jääb kostja seisukohale, et hageja ei saanud tõendada nõutud kahju suurust. Hageja palub välja mõista kostjalt kahjuhüvitise summas 17 652,20 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud ja kuulub rahuldamisele üksnes suuruses 2 647,72 eurot. Kostja palub jätta kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda TsMS § 163 lg 2 alusel.

Kolmanda isiku seisukohad Kolmas isik on seisukohal, et nõue on esitatud vale isiku vastu. Kostjale ei kuulu ühtegi korterit Joala 11 elumajas. Seega kostja pole elamu korteriomanik. Väide kostja poolt laka luugi lukustamata jätmise kohta on oletuslik ja tõendamata. Korteriühistu ei ole kohustatud valvama ööpäevaringselt pööningu luugi lukustust. Väär on hageja väide, et kui mitte korteriühistu hooletus ja tegevusetus, ei oleks pööningul olnud lõkke süütamiseks ja selle edasiseks levikuks vajalikke materjale. Kostja ja kolmanda isiku vahel oli 27.02.2013 sõlmitud vastutuskindlustuse leping, mille kohaselt kindlustusriskiks oli elamu korteriomanikele kuuluva kinnisasja, hoone, ruumi, rajatise omamisest tulenev seadusjärgne tsiviilvastutus hüvitise piirmääraga 50000 eurot ja omavastutusega 320

2-16-12373 eurot. Selle lepinguga olid kindlustatud nii korteriühistu tsiviilvastutus kui ka elamu korteriomanike tsiviilvastutus. Seega kindlustuse jaoks ei olnud vahet kas kahju hüvitamisel tuleb lähtuda korteriühistu tsiviilvastutusest või elamu korteriomanike tsiviilvastutusest, sest üks tas puha kummal juhul tekkis kindlustusel kahju hüvitamise kohustus. Seoses 15.01.2014 elamus toimunud tulekahjuga on kolmas isik hüvitanud korteriomanikele tekitatud kahju taastamisel 29434,93 eurot remonti teostanud ehitusfirmale. Peale tulekahu teostas kolmanda isiku tellimusel kahjustatud korterite ülevaatuse OÜ E G, kes koostas korterelamu ülevaatuse akt ja hinnapakkumise analüüsi. Kolmas isik juhi osapoolte tähelepanu ülevaatuse akti punktidele 3.2.9 ja 3.2.10, mille kohaselt:

Kohtuistung 12.11.2018 toimunud kohtuistungil selgitas hageja esindaja, et kahjustatud korterid on ühes trepikojas ning kahju hüvitatud ühtedel alustel. Kaks korterit said hüvitise, seega oli kahju juhtum tuvastatud. Kostja ja kolmas isik on omaks võtnud, et kahju oli ja see tuleb hüvitada. Hagi esitamine korteriühistu vastu on põhjendatud. Kindlustusselts ei tuvastanud kahjujuhtumi fakti ja ei tuvastanud, et kelle eest ja mille lepingu alusel makstakse välja hüvitist. Kostja esindaja selgituste kohaselt oli küll tulekahju, kuid see ei olnud tekitatud, seega kahju ei tekkinud seoses tulekahjuga. Korteriühistu kutsis Päästeameti ning Päästeamet kustutas veega,

2-16-12373 kuna teistmoodi ei ole võimalik kustutada. Kolmanda isiku esindaja selgituste kohaselt tekkis kindlustusel maksmise kohustus, kuna kindlustusleping oli korteriühistuga, seega oli korteriühistu vastutust, kui ka korteri omanike vastutust. Mõlemad oli kindlustatud, ülejäänud korterid, kes said väljamakse kätte olid väljamaksega rahul. Kahjujuhtum juhtus, tekkisid kahjud. Kas selle eest vastutavad korteriomanikud või korteriühistu, kuna mõlemad tsiviilvastutused on kindlustatud. Kindlustuse jaoks siis ei ole mingit vahet. Kui me vaatame lepingut, mis oli sõlmitud korteriühistu ja kindlustusfirma vahel, siis tsiviilvastutus on korteriühistul, kui ka korteri omanikel kindlustatud. Menetluses kindlustusfirma saatis oma partnerfirma kortereid üle vaatama. Nad vaatasid üle ja hagejale kuuluvas korteris oli enne toimunud kahju, millise ulatuses pole teada. Kuna kahju tekkis ka kustutuse tõttu vaatas kindlustusfirma selle üle. Selgituseks saab öelda, et praktikas on selgunud, et kui on möödunud juba 3-4 kuud, siis on raske aru saada, kas veekahju pärineb kulme kuu tagant või kolme aasta tagant. Samuti oli osa kahjusid hageja korteris sellistes ruumides, kuhu kustutusvesi ei saanud tungida. Kindlustuse hüvitamiskohustus ei ole piiratud ainult sellega, kas selle eest vastutab korteriühistu või vastutavad korteriomanikud, sest leping oli sõlmitud küll korteriühistu poolt, aga tema sõlmis niimoodi, et oli nii korteriühistus tsiviilvastutus, kui ka korteriomanike tsiviilvastutust kindlustatud. Ülevaataja määras ära viimasest kahjust tekkinud ulatuse. Veel oli firma, kes koostas taastusremondi maksumuse. Teistes korterites, mis oli saanud kahjustada, lasi kindlustusfirma remondi ära teha. Siin aga korteri kasutaja ütles, et tema ei ole sellega nõus. On veel üks asjaolu. Kindlustatud oli nii korteri tsiviilvastutus kui ka korteriomanike tsiviilvastutus. Kindlustus igal juhul peab väljamakse tegema, kuid kellel on tsiviilvastutused, kuna kostjaks oli määratletud korteriühistu? Kindlustus hüvitas teistele korteritele ja oli valmis ka hüvitama hageja korterile ja summa on välja toodud - vaidlust ei olnud. Vaidlus on ainult selles, et hageja ise valis kelle vastu hagi esitab. Leian, et alguses oli vaja esitada hagi selle vastu, kelle tsiviilvastutus oli kindlustatud. Tunnistajate ütlused 20.02.2019. a kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja X X (endine juhatuse liige) selgituste kohaselt oli ta 2014. aastal korteriühistu esimees, maja on nelja korruseline. 15.02.2014. a toimus pööningul tulekahju, sel päeval oli kodus ja kutsus Päästeameti. Tuletõrje kustutas, tekkis veekahjustus kolmes korteris (13, 9, 5). Seetõttu kirjutas avalduse toimunud tulekahju kohta ettenähtud vormis. Kuid tekkis mulje, et kustutamise käigus tekkis rohkem kahju, kui see tulekahju tekitas. Tuleohutuse tagamiseks oli kuues trepikojas pööningutel uks sees, aga esimeses sissekäigus oli luuk. Kõik olid lukustatud, ise paigaldas lukud ning võtmed olid tunnistajal ja Elamuvalduse käes. Kuidas tuletõrje uksed avas, ei tea, kuid hiljem ostis uued lukud. Tulekahju põhjus jäi välja selgitamata, kuid kolle oli pööningul. Tulekahju oli neljanda korruse lae kattematerjalides. Peale tulekahju kustutamist suletui uuesti uksed. Pööningu põrand oli 2011. a kaetud šlakk ja segu puistematerjalidest 24.04.2019. a kohtuistungil selgitas tunnistaja X X, et pidi oma kohustuste tõttu käi-ma ka korteriühistu maja pööningul perioodil 2012 kuni 2014, kuna tunnistaja firma hooldab interneti ühendust. Viimati käis seal 2015. aasta novembris. Pööningule pääses esimese trepikoja läbikäigu vahendusel, viimase korruse luugi kaudu. Varem luuki aga ei olnud ja juurdepääs oli vaba. Pööningule saigi tema ainult ühe sissekäigu kaudu, kuna sealt oli lihtsam sissepääs. Esimene kord oli pööningul 2009 või 2010, kuid täpselt, mis ajal 2014. aastal oli, ei mäleta. 2012. aastal sai paigaldatud antenn, ühendati kaablid. Mäletab, kuna 2012. aastal väljastati arve kaablite vahetuse tasumiseks. Igal aastal saigi käidud umbes kaks korda, sissepääsuks olid korteriühistu poolsed koos6

2-16-12373 kõlastused. Luuk selles sissekäigus oli avatud alati, lukku ees ei olnud, samas trepikoja uks oli suletud. Pööningule oli ka teisi sissepääsusid, kuid teised olid suletud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud tsiviilasjas esitatud tõenditega, esitatud nõudega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ning tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus:    

15.01.2014. a toimus aadressil KÜ Joala 11 maja pööningul tulekahju (I kd, lk 13, 50); Tulekahju kustutamise käigus sai veekahjustusi kolm korterit, sh ka hageja korter nr 5; Hageja on korteriühistu liige ja korteri x omanik; KÜ Joala 11 Narva ja If &C Incurance AS vahel on sõlmitud kindlustusleping (poliis nr x) (I kd, lk 52-54).

Poolte vahel on vaidlus:    

kas hagi on esitatud õige kostja vastu; kas kostja vastutab kahju tekkimise eest; kas kostja on kohustatud kahju hüvitama; kahju suuruses.

I. Esmalt annab kohus hinnangu pooltevahelisele suhtele Kohus selgitab, et kuna kahju tekkis 2014. aastal, ajal, mil kehtis korteriühistuseadus, seega lähtub kohus asja lahendamisel korteriühistuseadusest (KÜS). KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on korteriomanike ühise omandi hooldamine, näiteks elamu tehnosüsteemide korrashoidmine, katuse parandamine, maja ühiskanalisatsiooni hooldamine jpm, mistõttu korteriomanikule kahju tekitamise eest võib vastutada korteriühistu. Antud juhul on leiab kohus, et kuna vaidlus seisneb selles, kas korteriühistu on täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ja jälginud hoolsuskohustust, mis viis kahju tekkimisele, siis on hagejal kostja vastu nõue VÕS § 3 lg 6 alusel. Tegemist on korteriühistu liikme ja korteriühistu vaheliste suhetega ning võlasuhe on tekkinud muudel seadustest tulenevatel alustel. Sama põhimõtet kinnitab ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-6-17, milles on märgitud, et KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi majandamine (hooldamine), sh ka korterelamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Võlaõiguslikud kohustused võivad isikutele VÕS § 3 p 6 kohaselt tuleneda mh ka seadusest tulenevast alusest. KÜS § 2 lg‐st 1 tuleneva võlaõigusliku ühise omandi majandamise ja hooldamise kohustuse täit7

2-16-12373 mist on õigus nõuda isikutel, kes on korteriühistu liikmed. Hageja on korteriühistu liige, kelle suhted korteriühistuga väljaspool üldkoosoleku otsuste tegemist (otsustel või juriidilise isiku põhikirjal põhinevad suhted on tehingulised suhted) tuleb korteriühistu eesmärkide tõttu vähemalt praegusel juhul lugeda tehingulaadseteks suheteks. Seega leiab kohus, et hageja on esitanud hagi õige kostja vastu. II. Teiseks annab kohus hinnangu, kas kostja vastutab kahju tekkimise eest. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Esmalt märgib kohus, et korteriühistu vastutab eelkõige oma kohustuste mittetäitmisega korteriomanikele tekitatud kahjude eest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 15.01.2014. a toimus korteriühistu Joala 11 pööningul tulekahju. Samuti puudub vaidlus, et tulekahju likvideerimisel tekkis kolmes korteris veekahjustusi. Kolmas isik (kindlustusfirma) on hüvitanud kahju kahele korteri omanikule, seega on kostja põhimõtteliselt oma tegevusega tunnistanud, et tulekahju või selle likvideerimise käigus on kahju tekitatud. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on teinud endast kõik oleneva, et ära hoida kahju (tulekahju). Hageja leiab, et kostja poolt ei olnud tagatud ohutusnõuded ning maja pööningule said ligi kolmandad isikud, kes on tulekahju tekkimises süüdi. Kostja leiab, et tulekahju tekkimise põhjus ei ole välja selgitatud, mistõttu ei ole kindel, kas kostja on kahju tekkimises süüdi. Kohtule on esitatud tõendid (II kd, lk 110-117), millest nähtub, et katuseluuk on suletud lukuga ning juurde on lisatud korteriomanike avaldus, kus kolm omanikku kinnitavad, et elatakse majas alates 1992. aastast ning pööninguluuk on alati lukus. Tunnistaja V. X kinnitas ütlustes 20.02.2019. a istungil (II kd lk 147-149), et oli korteriühistu esimees juhtumi ajal ning kõik pööningule viivad sissepääsud olid lukus. Tunnistaja ei saa kindalt kinnitada ega ümber lükata, kas päästetööde teostamiseks oli tal vaja uks avada/maha lüüa või uks oli avatud. Samas 24.04.2019 toimunud istungil (II kd lk 169-171) selgitas tunnistaja A. X, kes hooldas korteriühistu televõrgustikke, antenne, internetiühendust jne ning oma töö tõttu tegi seda pööningul, et pööningule sai ainult esimese trepikoja läbikäigust viimase korruse luugi kaudu. Pööningule oli ka teisi sissepääse, kuid need olid lukustatud. Ta ei ole kindel, kas ta ka 2014. jaanuaris pööningul käis, kuid töökohustuste tõttu tegi ta seda perioodil 2012 kuni 2015. Esimene kord tegi ta tööd pööningul 2009. või 2010. aastal. Kindlasti juba 2012, sai seal töid tehtud, kuna on säilinud ka sellekohane arve. Pööningu luuk oli alati avatud, seega sissepääs oli vaba. Pööningul olles sai liikuda terve pööningu ulatuses, vahetõkkeid ei olnud. Kohus leiab, et pildid lukustatud luugist ja sellega koos esitatud kolme korteri omaniku avaldus ei tõenda, mis ajal on pilt tehtud ja kas sama olukord oli ka 2014 aasta jaanuaris. Seega esitatud tõendid ei kinnita ega lükka ümber kas ka jaanuaris 2014 oli pööninguluuk oli lukus. Tunnistajate ütlused on vastuolulised. Korteriühistu esimees kinnitab, et luuk oli lukus, kuid hooldustööde teostaja kinnitab, et see luuk oli alati avatud, kusjuures ei väidetagi, et kõik sissepääsud olid ava8

2-16-12373 tud vaid, et üks kindel luuk, mille kaudu sai alati sisenetud. Päästeameti vastusest (II kd lk 81-85) selgub, et korteriühistu Joala tn 11 maja on ehitatud 1953. aastal ning kuna oli väljastatud kõik load, siis pidi olema tagatud ka evakuatsioon. Kuna ametlikult laekus ehitusloa taotlus 2014. aastal (veebruar), siis Päästeamet ei saa kinnitada, milline seis oli jaanuaris 2014. Päästeamet kinnitab, et 2018. aastal tuvastati kontrolli käigus, et pööningu luugid ja uksed on lukus. Päästeameti 29.03.2019 vastuse kohaselt (II kd, lk 158) selgitatakse, et tulekolle asus pööningul, korteri nr 13 kohal. Mööda pööningut võis vabalt liikuda. Pööningule saab seitsme trepikoja luugi kaudu. Vahelae ja tulekolde kohal oli avastatud suur hulk suitsukonisid. Kustutamise käigus tuvastati tulekolde kohalt söestunud ülerõivad. Seega arvestades tunnistajate ütlusi ja Päästeameti selgitusi koosmõjus, järeldab kohus, et pooningule oli üks sissepääs lukustamata. Milline konkreetne oli lukustamata, ei ole tõendatud. Kuna pööningul sai vabalt liikuda, siis ei ole sel ka tähtsust. Kohus lähtub asjaolust, et üks pööningule viiv uks või luuk oli kostja poolt nõuetekohaselt lukustamata. Kohus möönab, et korteriühistu ei saa kõikide vahejuhtumite eest vastutada, kuid kui kord oleks toiminud nii nagu tunnistaja V. Komarov seda kirjeldas, siis ei oleks saanud olla vähemalt üks luuk avatud. Korteriühistu üheks kohustuseks on muuhulgas ka kontrollida pööningule viivaid luuke või uksi, et olla kindel ohutuse tagamisest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-6-17 leidnud, et maja haldava korteriühistu või valitseja vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine (vt nt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30; Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Parandustööd tuleb ühistul korraldada kompleksselt, sh ette näha remondijärgsete võimalike viimistlustööde kohustatud subjekt (kas korteriomanikud ise omal kulul või töövõtja kõikide korteriomanike maksete arvel) ning muude remondi käigus väidetavalt tekkivate puuduste kõrvaldamise ja sellega seotud kulude katmise korraldus. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja on oma kohustust rikkunud oma tegevusetusega, kuna ei ole 2014 aasta alguses taganud pööningutele viivate luukide/uste lukustust, mistõttu oli kolmandatel isikutel võimalus viibida maja pööningul. III. Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas sündmuse ja kahju vahel on seos. VÕS § 127 lg 4 § kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus selgitab, et eelnevalt on tuvastatud, et kostja tegevusetuse tõttu on kahju tekkinud, kuna pööningu luugi kinnitamata jätmine võimaldas siseneda pööningule kolmandatel inimestel, kes tekitasid seal tulekahju (II kd, lk 158-166). Seega on tegemist sündmuste jadaga, kus üks tegevusetus viis teise sündmuseni, mis omakorda viis õnnetuse tekkimisele ja selle likvideerimisel on tekkinud kahju. Kohus selgitab, kui kostja oleks taganud pööningu luugi lukustuse, siis ei oleks sinna saanud siseneda kõrvalised isikud. Antud juhul on Päästeameti poolt tuvastatud, et tulekolde kohal oli hulk suitsukonisid ning tulekolde kohal olid söestunud ülerõivad, mis kinnitab, et tulekahju tekkimise ajal viibisid seal tuvastamata isikud, kelle hooletu suitsetamise tagajärjel tekkis tulekahju. Arvestades seda, saab järeldada, et tulekahju tekkimise ajal (vahetult enne tulekahju tekkimist) olid

2-16-12373 pööningul kõrvalised isikud, kui neid ei oleks seal olnud, siis ei oleks saanud ka tulekahju tekkida. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja käitumisel (tegevusetus) ja kahju tekkimisel on põhjuslik seos, mistõttu esineb hagejal õigus kahju hüvitamisele.

IV. Kahju suurus Poolte vahel on vaidlus, kui suur on kahju, mida peaks kostja hüvitama. Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et hageja peab tõendama kahju suurust. Hageja (endine abikaasa) on kostjale esitanud kahju hüvitamise nõude, mille palub hüvitada kahju 17 652,20 eurot (I kd lk 49). Hageja esitas kohtule OÜ x poolt 17.03.2015 lä-bi viidud korteri remondi avariitööde eelarve, mille kohaselt korteri remondi maksumuseks koos tööde ja materjalidega kujuneb 17 652,20 eurot (I kd lk 8-12). Hageja poolt kohtule esitatud, et 17.01.2015 on hageja pöördunud OÜ x (I kd lk 76-96) taotlusega 15.01.2015 tulekahju kustutamisest tekkinud kahjustuste hindamiseks. Ülevaatuse aktist selgub, et vaatlus on tehtud 18.01.2015 ning on tuvastatud kahjustused: laed ja seinad välja arvatud köögis ning põrandakatted. Hageja suurendas oma nõuet ning palub kostjalt välja mõista kahju 18 186,32 eurot. Kahju nõude suurendamise aluses on TÜ x poolt 20.03.2015 läbi viidud kahjude hindamine (I kd lk 149-150, vene k 152-153) ning tuvastatud kahjustused, mille likvideerimine läheb maksma 18 186,32 eurot. Kostja poolt kohtule esitatud AS x poolt 05.03.2014 tehtud eelarve (I kd lk 58-59), korteri asukohaga Joala 11-5 kohaselt kujuneb remondi summaks 2647,72 eurot. OÜ E G 07.02.2014 hinnapakkumise analüüsist p 3.2.9 – 3.2.10 (I kd lk 55-57) selgub, et korteril asukohaga x ei saa kahjustusi hinnata, kuna antud korteris on pikemat aega remont tegemata ning paljudes ruumides on ehituskonstruktsioonid mõranenud, mis ei ole tekkinud tulekahjuga, vaid juba pikemat aega. Analüüsi p 4.4 kohaselt ei olnud korter korras ka juba enne tulekahju. Koridoris ja WC-s tuleb laed ja viimistlus parandada, kuna tulekahju kustutamisvesi imbus konstruktsioonide kaudu nendesse kohtadesse. Kohus nõustub kolmanda isiku selgitustega, et kahju suurust saab hinnata vahetult pärast sündmust. Hageja on esitanud tõendid, kus kahju suurus on hinnatud rohkem kui aasta pärast sünd10

2-16-12373 must. Tulekahju toimus15.01.2014, kuid hageja on lasknud kahju hinnata 18.01.2015 ja 20.03.2015. Samas on kostja lasknud korteri ülevaate teostada 07.02.2014, mille alusel on ka OÜ x teinud eelarve arvestuse korteri remondiks. Selgelt nähtub hinnapakkumise analüüsist, et korteris on ka teisi kahjustusi, mis ei tulene tulekahju likvideerimisest. Hageja esitatud eelarvest ei selgu, millistes korteri ruumides on vaja töid teha. Samuti ei nähtu hageja esitatud eelarveteest, kas kahjustused on tekkinud tulekahju tagajärjel või mitte. Reaalselt aasta hiljem on seda raske tuvastada, selleks on teised ekspertiisid. Kohus möönab, et hageja korteris võibki olla sellised ulatuses vajalike remonttööde tegemine, mis lähebki maksma üle 18 000 euro. Antud juhul on tõendatud, et hageja korteris oli pikemat aega remont tegemata, seega on loomulik, et sellises korteris esineb kohti, mida tuleb parandada, viimistleda ja uuega asendada. Kohus selgitab ka, et kahju hüvitamine eesmärk ei ole kohustust rikkunud poole karistamine, vaid taastada olukord kus kahju saaja oli enne kahju tekkimist. Kohus juhib tähelepanu, et kahju hüvitamise eesmärk ei saa olla kahju saaja olukorra parandamine, vaid eelneva olukorra taastamine. Kohus selgitab, et hageja on teinud korterile ülevaatuse kahjude hindamiseks alles 2015. aastal, ajal, kui juba oli raskendatud hinnata, millised kahjud olid tekkinud tulekahju kustutamise tagajärgedest ja millised olid seal varem. Eelarvetest nähtub, millised töid on vaja teha. Kohus möönab, et need ei ole asjaolud, mida saaks kahju hüvitamise seisukohast hagejale ette heita, kuid samas ei võimalda hageja hilised toiminguid tuvastada tulekahju ja kustutusvee tagajärjel tekkinud kahju suurust, mida kostja kohustuks hüvitama. Kõige tõenäolisem kahju suuruse hinnang tuleneb OÜ E G poolt läbi viidud hin-napakkumise analüüsist ning OÜ x poolt esitatud eelarvest. Kohus leiab, et on põhjendatud kahju hüvitamine summas, mis asetab hageja olukorda, kus ta oli enne tulekahju kustutamisest tekkinud kahjust, milleks on 2647,72 eurot. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja kahju 2647,72 eurot. Kohus jätab tähelapanuta kostja esitatud Elamuvalduse akti (I kd lk 60) ja KÜ Joala 11 31.10.2016 üldkoosoleku protokolli (I kd lk 112), kui asjasse mitte puutuvad tõendid.

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.