Aktsiaselts FEB hagi Haabersti Haldus OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1340,86 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja aktsiaselts FEB (registrikood 10109270, asukoht Forelli 4, 10621 Tallinn) hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Kostja Haabersti Haldus OÜ (registrikood 11536034, asukoht Ehitajate tee 109a/1, 13514 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja Erika Scholler
esindajad
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Haabersti Haldus OÜ-lt aktsiaseltsi FEB kasuks viivis summas 1248,99 eurot.
3.Menetluskulud jätta Haabersti Haldus OÜ kanda.
4.Välja mõista Haabersti Haldus OÜ-lt aktsiaseltsi FEB kasuks menetluskulud summas 1051,50 eurot, s.o riigilõiv summas 200 eurot ning esindaja tasu 851,50 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Haabersti Haldus OÜ-l tasuda aktsiaseltsile FEB hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1051,50 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.09.2019 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid aktsiaselts FEB (hageja) ja Haabersti Haldus OÜ (kostja) 08.07.2014 lepingu nr XXX, mille alusel hageja müüs kostjale hageja kehtivates hinnakirjades fikseeritud kaupu. Hageja väljastas kostjale müügilepingu alusel väljastatud kauba eest 29.09.2017 arve nr xxx summas 1954,60 eurot, tasumise tähtajaga 20.10.2017, mida kostja tähtaegselt ei tasunud. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, esitas hageja seejärel 04.07.2019 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille tulemusel tegi kohus kostjale 11.07.2019 makseettepaneku. Kostja tasus 22.07.2019 hagejale arve põhisummale vastava summa 1954,60 eurot, kuid esitas seejärel 23.07.2019 makseettepanekule vastuväite. Kostja rikkus müügilepingu punktist 6.1 tulenevat kohustust tasuda hagiavalduse punktis 1.2 nimetatud arvel loetletud kaupade eest 21 päeva jooksul, s.o. hiljemalt 20.10.2017. Seetõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel põhivõla summas 1954,60 eurot tasumist, millele lisandub viivis müügilepingu punktis 6.3 sätestatud määras 0,1% tasumata summalt päevas. Kostja tasus põhinõudega võrdse summa (1954,60 eurot) 22.07.2019, millega hageja loeb põhinõude tasutuks. Ühtlasi, kuna kostja on hagejale põhinõudega võrdses summas võlgnevuse tasunud, saab sellega lugeda, et kostja on hageja nõuet TsÜS 158 lg 2 mõistes tunnustanud. Seetõttu ei saa olla vaidlust selles, et hageja nõue kostja vastu oli muutunud sissenõutavaks ning kostja oli rikkunud müügilepingu punkti 6.1 järgset kohustust tasuda kaupade eest tähtaegselt, s.o. hiljemalt 20.10.2017. Müügilepingu punkti 6.3 järgi on hagejal maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral õigus nõuda viivist määras 0,1% tasumata põhisummalt päevas. Puudub vaidlus selles, et kostja rikkus kohustust tasuda kauba eest tähtaegselt.
Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista viivise summas 1340,86 eurot. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud. M L on ostnud arvega FEB AS-le kuuluvast kauplusest aadressilt Tallinn, Forelli 4 ajavahemikul
3.augustist 2017 kuni 22. septembrini 2017 erinevaid elektritöödeks vajaminevaid tooteid kogusummas 1954,60 eurot, teatades FEB AS müügiesindajale, et nimetatud kaup on seotud objektiga Xxx ja tegemist on suurema tööga. Peale kaupade väljastamist esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr xxx. Tegelikkuses oli arvel märgitud kaup tellitud kostja teadmata ja nõusolekuta ning Xxx 24 asuvale objektile ei jõudnud. M. Lal ei olnud ei kirjalikku ega suulist volitust kostja nimele kaupu tellida ega välja võtta. Kostja on volitanud kaks isikut materjalide kättesaamiseks ja tellimiseks – A Vi ja D H. M L teostas kostjale elektriteenuseid objektil Xxx 24, Tallinn, kuid alates 19. septembrist 2017 ei ole enam kostjale kättesaadav. Lisaks sellele, juhib kostja tähelepanu sellele, et kaup oli väljastatud kahe kuu jooksul ja hageja ei olnud sellest absoluutselt teadlik. Hageja on rikkunud müügilepingu punkti 6.1, mille alusel kauba eest tasumine toimub kauba kättesaamisel või 21 päeva jooksul pangaülekandega alates kaubapartii kättesaamisest. Pangaülekandega tasumisel on “Ostja” kohustatud esitama kauba vastu võtmiseks volitatud isikute loetelu koos isikukoodide ja allkirjanäidistega. Seega, hageja on ka rikkunud arvete väljastamise tingimused, millega tegi kostjale varalise kahjumi summas 1954,60 eurot. Poolte vahel müügilepingu nr XXX kokkulepe viivisemäära osas on tühine. Juhul, kui kohus siiski leiab, et müügilepingus sisalduv viivisemäära kokkulepe oli kehtiv, palub kostja, et kohus jätaks viivisenõude rahuldamata või vähendaks seda VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on käesoleval juhul välja selgitatud kirjalikus vormis.
2.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
3.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks
ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
4.Kohus juhindub antud asja sisulisel lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldajarahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
5.Käesoleval juhul loeb kohus tsiviilasjas esitatud materjalidega tõendatuks, et poolte vahel oli 08.07.2014 sõlmitud leping nr XXX (dtl 28). Lepingu objektiks olid kõik müüja (s.o hageja) kehtivates hinnakirjades fikseeritud kaubad. 29.09.2017 esitas hageja kostjale arve nr xxx summas 1954,60 eurot, tasumise tähtajaga 20.10.2017 (dtl 31-33). Kostja tasus arve 27.07.2019 (kostja ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud). Kohus on seisukohal, et kuna kostja on põhisumma hagejale ära tasunud, siis ei ole asjakohased kostja vastuväited, mis puudutavad müügilepingu alusel väljastatud kaupade eest tasumist. Kui kostja ei oleks kaupa saanud, siis oleks puudunud vajadus antud võlgnevus tasuda. Samuti on hageja poolt esitatud dokumentidega ümberlükatud kostja väited, et M Lal ei olnud volitust kostja nimele kaupu tellida ega välja võtta. Kostja on esitanud M La suhtes kuriteoteate karistusseadustiku § 209 lg 1 (kelmus) tunnustel, väites, et M L esines alusetult kostja esindajana hagejalt kauba vastuvõtmisel. Antud kuriteoteate alusel alustas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kriminaalasja nr 17230102417. Kriminaalasi lõpetati prokuratuuri loal PPA 14.01.2019 määrusega kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1 alusel kuna, et M La käitumises puudus kelmuse või muu kuriteokoosseisu tunnus (dtl 68-71). Viidatud määrusest nähtuvalt kinnitas M L enda ütlustes, et hagejalt kaupade välja võtmine toimus täiesti kostja teadmisel ja nõusolekul. Määruse põhjendustest nähtuvalt tuvastati kriminaalmenetluse käigus, et kostja oli pikaajaliselt aktsepteerinud M La tegevust kauba vastuvõtmisel kostja nimel. Järelikult ei leidnud tõendamist, et M L oleks esinenud alusetult kostja nimel kauba vastuvõtmisel, millest omakorda järeldub, et M Lal oli õigus kostja nimel hagejalt müügilepingu alusel kaupa vastu võtta. Ka Riigiprokuratuur nõustus PPA-ga, et M La käitumises ei olnud kuriteokoosseisu, sh nõustus Riigiprokuratuur PPA poolt tõenditele antud hinnanguga, et M L tegutses hagejalt kaupa vastu võttes kostja nimel (dtl 73-79).
6.Hageja on palunud välja mõista kostjalt viivise summas 1340,86 eurot.
Kostja on kaupade eest hagejale tasunud hilinemisega. Seega on hageja iseenesest õigustatud hagejalt viivist nõudma. Müügilepingu punktiga 6.3 oli ette nähtud viivis määras 0,1% päevas tasumata summalt. Kostja on leidnud, et poolte kokkulepe viivisemäära osas on tühine. Kostja on viidanud VÕS §-le 42 lg 3 p 5, mis sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Samuti on kostja viidanud VÕS §-le 44, mis sätestab, et kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et müügilepingus sisalduv viivisemäära tingimus on VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimus. Kostja ei ole põhistanud, et ta ei olnud võimeline mõjutama viivisemäära kokkuleppe sisu. Isegi, kui käsitleda viivisemäära tingimust tüüptingimusena, siis ei ole kostja põhistanud, et see tingimus on teda ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine. Samuti juhib kohus kostja tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole tarbija. Menetlusosalised on juriidilised isikud, kes on sõlminud lepingu oma majandustegevuses. Majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta on Riigikohus leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt selle kohta Riigikohtu 30. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48jj). Kuigi kokkulepitud viivisemäär on kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa käesoleval juhul ka tasutud põhinõuet. Seega ei ole alust kohtu hinnangul jätta viivisenõuet rahuldamata ega vähendada seda VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel. Hagiavalduse kohaselt tuli kostjal tasuda hagejal põhivõlgnevus summas 1954,60 eurot hiljemalt 20.10.2017. Seega muutus põhivõlg sissenõutavaks 21.10.2017. Kostja tasus võlgnevuse 22.07.2019. Arvestades, et pooled oli kokku leppinud viivises 0,1 % päevas, siis on hageja viivisenõue põhjendatud summas 1248,99 eurot (viivise arvestamisel kasutatud viivisekalkulaatorit).
7.Kohus ei pea käesoleval juhul vajalikuks anda oma hinnangut kostja väitele, et hageja on tekitanud kostjale kahju seoses müügilepingu punkti 6.1 rikkumisega. Antud lepingupunkt sisaldab kostja kohustusi seoses arve tasumisega ning ei sisalda hageja kui müüja kohustusi. Kostja ei ole esitanud ka menetluslikku tasaarvestust ega ka vastuhagi.
8.Tuginedes eeltoodule kuulub hageja hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista viivis summas 1248,99 eurot. Menetluskulud
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus arvestab hagi rahuldamise asjaolusid ja ulatust.
10.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 10.1 Hageja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 1076,50 eurot, millest õigusabi teenus moodustab 851,50 eurot. Samuti on hageja tasunud menetluses riigilõivu 225 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 131 eurot tund (ilma käibemaksuta): - 04.07.2019 Maksekäsu avalduse koostamine 0h 50 min; - 23.08.2019 Harju Maakohtu 16.08.2019 määruse läbivaatus, info ja selgitused kliendile edasise menetluse kohta 0h 15 min; - 06.09.2019 Hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, kohtule esitamine etoimiku kaudu 2h 00 min; - 20.11.2019 Kostja 11.11.2019 vastuse läbivaatus. Info ja selgitused kliendile 0h 30 min; - 21.11.2019 Vastuse koostamine kostja 11.11.2019 vastusele. Tõendite komplekteerimine, kohtule esitamine 2h 55 min. 10.2 Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Hagilt hinnaga 1340,86 kuulus tasumisele riigilõiv summas 200 eurot. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 200 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. 10.3 Kohtu hinnangul on hageja esindaja osutatud teenused ja neile kulunud aeg põhjendatud. Käesoleval juhul ei olnud tegu keskmiselt keerukama tsiviilasjaga ning menetlusosalised ei esitanud mahukaid ega õiguslikult keerukaid dokumente. Samas ei ole ka hageja lepingulise esindaja poolt osutatud teenused märgitud ajakulu poolest ülepaisutatud ja vastavad kohtu hinnangul teenuse sisule. Dokumentide (s.h hagiavaldus, seisukohad) koostamist ja vastaspoole ning kohtu dokumentidega tutvumist ei saa
menetluses pidada ebavajalikuks. Hagiavalduse koostamiseks on vajalik tutvuda asjaolude ja materjalidega ning suhelda ka oma esindatavaga. Vastaspoole dokumentidega tutvumine on vajalik neile seisukoha esitamiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks. Kohtu hinnangul on osutatud teenuste mõistlikuks ja usutavaks ajaks kokku seega 6 tundi ja 30 minutit. Kohus arvestab ajakulu hindamisel ka esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Hageja esindaja tunnihind on 131 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 851,50 eurot.
11.Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 1051,50 eurot (s.o riigilõiv 200 eurot ning esindaja tasu 851,50 eurot).
12.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1051,50 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.