Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista viivise summas 1340,86 eurot. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud. M L on ostnud arvega FEB AS-le kuuluvast kauplusest aadressilt Tallinn, Forelli 4 ajavahemikul

ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kostja on kaupade eest hagejale tasunud hilinemisega. Seega on hageja iseenesest õigustatud hagejalt viivist nõudma. Müügilepingu punktiga 6.3 oli ette nähtud viivis määras 0,1% päevas tasumata summalt. Kostja on leidnud, et poolte kokkulepe viivisemäära osas on tühine. Kostja on viidanud VÕS §-le 42 lg 3 p 5, mis sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Samuti on kostja viidanud VÕS §-le 44, mis sätestab, et kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kohus leiab, et kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et müügilepingus sisalduv viivisemäära tingimus on VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimus. Kostja ei ole põhistanud, et ta ei olnud võimeline mõjutama viivisemäära kokkuleppe sisu. Isegi, kui käsitleda viivisemäära tingimust tüüptingimusena, siis ei ole kostja põhistanud, et see tingimus on teda ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine. Samuti juhib kohus kostja tähelepanu asjaolule, et kostja ei ole tarbija. Menetlusosalised on juriidilised isikud, kes on sõlminud lepingu oma majandustegevuses. Majandustegevuses sõlmitud tehingu kohta on Riigikohus leidnud, et kokkulepitud viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas ei oleks seadusega vastuolus ka siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt selle kohta Riigikohtu 30. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p-d 48jj). Kuigi kokkulepitud viivisemäär on kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa käesoleval juhul ka tasutud põhinõuet. Seega ei ole alust kohtu hinnangul jätta viivisenõuet rahuldamata ega vähendada seda VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel. Hagiavalduse kohaselt tuli kostjal tasuda hagejal põhivõlgnevus summas 1954,60 eurot hiljemalt 20.10.2017. Seega muutus põhivõlg sissenõutavaks 21.10.2017. Kostja tasus võlgnevuse 22.07.2019. Arvestades, et pooled oli kokku leppinud viivises 0,1 % päevas, siis on hageja viivisenõue põhjendatud summas 1248,99 eurot (viivise arvestamisel kasutatud viivisekalkulaatorit).

menetluses pidada ebavajalikuks. Hagiavalduse koostamiseks on vajalik tutvuda asjaolude ja materjalidega ning suhelda ka oma esindatavaga. Vastaspoole dokumentidega tutvumine on vajalik neile seisukoha esitamiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks. Kohtu hinnangul on osutatud teenuste mõistlikuks ja usutavaks ajaks kokku seega 6 tundi ja 30 minutit. Kohus arvestab ajakulu hindamisel ka esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Hageja esindaja tunnihind on 131 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus asub seisukohale, et nimetatud tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud esindaja tasu kokku 851,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.