Asjast puudutatud isik I: X X (isikukood xxxx; e-post: xxx); Asjast Puudutatud isik II: X X (isikukood xxx, e-post: xxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus.
2.Välja mõista X Xlt ja X Xlt solidaarselt Tallinn, Puhangu tn 53 korteriühistu kasuks korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus perioodi november 2018 kuni september 2019 tasumata arvete eest 1108,79 eurot ning arvestatud ja tasumata viivised perioodil 01.12.2018 kuni 03.10.2019 eest 43,90 eurot, s.o kokku 1152,69 eurot.
3.Välja mõista X Xlt ja X Xlt solidaarselt Tallinn, Puhangu tn 53 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt (1108,79 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 04.10.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni.
Menetluskulud jätta solidaarselt X X ja X X kanda.
5.Välja mõista X Xlt ja X Xlt solidaarselt Tallinn, Puhangu tn 53 korteriühistu kasuks menetluskulu 532 eurot (s.h riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 480 eurot ja päringu tegemise eest 2 eurot).
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb X Xl ja X Xl tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Tallinn, Puhangu tn 53 korteriühistu esitas 04.10.2019 Harju Maakohtusse avalduse X X ja X X vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Avalduse kohaselt M. Xle ja T. Xle kuulub korter üldpinnaga 61,1 m2 aadressil xxx. Puudutatud isikud ei ole tasunud korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest ning seisuga 03.10.2019 moodustab sissenõutav põhivõlgnevus perioodil november 2018 kuni september 2019 esitatud ja tasumata arvete eest 1108,79 eurot, millele lisanduvad viivised 43,90 eurot.
2.Harju Maakohtu 07.11.2019 määrusega kohus võttis avalduse menetlusse ning määras M. Xle ja T. Xle vastamiseks tähtaja 20 päeva alates kohtumääruse ja avalduse kättetoimetamisest. Kohtu põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse (Krts) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
4.TsMS 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 3 teise lause kohaselt ei või hagita asja lahendada tagaseljamäärusega. TsMS § 477 lg 5 ja lg 7 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
5.Kohus toimetas menetlusse võtmise määruse ja avalduse puudutatud isikutele kätte 12.11.2019. Puudutatud isikud kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend.
6.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud. Kinnistusraamatu väljatrükist nähtub, et puudutatud isikutele kuulub korteriomand aadressil xxx (registriosa nr xxx) (dtl 11-12). Kanne on tehtud 04.02.2019. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Tallinn, Puhangu tn 53 korteriühistu põhikirja (dtl 13-18) punkti 2 kohaselt on korteriühistu tegevuse eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Tallinn, Puhangu tn 53 korteriühistu põhikirja punkti 7 kohaselt kuuluvad korteriühistu koosseisu kõik ühistu nimes sisalduva kinnistu elamu korteriomanikud. Seoses korteri endise omaniku Vilma X surmaga 15.11.2018 läksid kooskõlas KrtS § 43 lg 1 korteriomaniku õigused ja kohustused omandajatele üle alates omandi ülemineku hetkest. KrtS § 43 lg 2 kohaselt vastutab korteriomandi omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist
tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Sama tuleneb ka Tallinn, Puhangu tn 53 korteriühistu põhikirja punktidest 8 ja 10.
7.Avalduse kohaselt on puudutatud isikutel tekkinud võlgnevus seoses majandamis- ja kommunaalteenuste osutamisega nendele kuuluvale korteriomandile. Kohus tuvastas, et alates november 2018 kuni september 2019 ei ole puudutatud isikud tasunud majandamiskulude arveid (dtl 19-20, 22-32). Põhivõlgnevus 1108,79 eurot koosneb järgnevatest kululiikidest: halduskulud 73,09 eurot, hooldus 27,61 eurot, heakord 101,53 eurot, remondifond 235,29 eurot, üldelekter 15,34 eurot, üldvesi 8,13 eurot, fonolukk 1,52 eurot, kommunaalteenustest külm vesi 45,76 eurot, soe vesi 22,88 eurot, vee soojendamine 47,63 eurot, prügivedu 43,80 eurot, küte 480,93 eurot, gaas 5,28 eurot (dtl 21-32).
8.KrtS § 35 lg 1 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 35 lg 2 p-de 1-5 kohaselt tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige järgmisi tegevusi: kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont; korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimine; kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimine; korteriühistu vastutuse kindlustamine; kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomine. Tallinn, Puhangu tn 53 korteriühistu põhikirja kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud (p 15.1 ja 15.8). Korteriühistu põhikirja punkt 15.8 kehtestab majandamiskulude jaotuse korterite vahel lähtudes korteri üldpinna osast elamu üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed. KrtS § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 kohaselt korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb mh järgmistest osadest: korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud (p 2); korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel (p 3). KrtS § 41 lg 3 kohaselt majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek.
9.Puudutatud isikutele esitatud arvetel toodud kuluartiklite (halduse, heakorra, hoolduse, remondifondi) eest tasumisele kuuluvad summad tulenevad Tallinn, Puhangu tn 53 korteriühistu üldkoosoleku kinnitatud suurustest(tariifidest) ning protokollidele lisatud majanduskavadest (dtl 35-42). Nii on majanduskavas kinnitatud halduskulud suuruses 0,116 eurot, hoolduskulud 0,041 eurot, heakorrakulud 0,160 eurot (tegelikult arvestatakse 0,151 eurot) korteri üldpinnalt igakuuliselt. Kommunaalteenuste eest tasutakse vastavalt tegelikele kuludele. Tallinn, Puhangu tn 53 korteriühistu põhikirja punkti 22 kohaselt sihtkapital moodustub liikmete sihtotstarbelistest maksetest, mis on ette nähtud elamu mõtteliste osade majandamiseks ning tulevaste vajalike ja kasulike kulutuste katteks ning see määr kinnitatakse üldkoosoleku otsusega. Üldkoosoleku otsustega on remondimaksu(remondifondi) suuruseks on kinnitatud 0,35 eurot üldpinna ruutmeetrilt ning see on kajastatud ühistu liikmetele esitatud arvetel.
10.Tallinn, Puhangu tn 53 korteriühistu prügiveokulud kajastuvad prügiveo arvete väljatrükis kuude lõikes (dtl 43) ja jaotatakse lähtudes üldpinnale. Üldelektrikulude tasumine Eesti Energiale kajastub arvete väljatrükis (dtl 44) ja jaotakse üldpinnale. Elamu soojusenergia kulud kajastuvad soojusenergia arvete väljatrükis (dtl 45). Soojusenergia jaguneb omakorda küttekuluks, vannitoa käterätikuivatitele ja kuluks vee soojendamisel. Antud juhul puudutatud isikutel vannitoa soojuse kulu puudub. Küttekulude suuruse määramisel
lähtutakse elamu vastava korteri köetava pinna suurusest. Kogu elamu köetav pind moodustab 5604,1 ruutmeetrit. Vee soojendamiskulude aluseks on korteris mõõdetud soojavee kogus. Vee soojendamise hind tuleneb soojatootja igakuulisest soojuse hinnast ja normatiivsest soojuse hulgast ühe kuupmeetri vee soojendamiseks. Ühistu lähtub soojusvarustuse kulude arvestamisel Majandusministri käskkirjaga nr. 86, 11.08.1997.a. kinnitatud „Soojusvarustuse kulude ja arvestuse ja jaotamise metoodikast“. Vastava korteri nimetatud kulud kajastuvad maksekviitungil. Vee ja kanalisatsiooni kulude arvestamisel lähtutakse tavapäraselt konkreetse korteri veemõõtjate näitudest. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaks on Tallinnas kehtestatud 2.08 eurot vee kuupmeetrilt (dtl 46). Gaasi kulud arvestatakse lähtudes gaasiarvestite näitudest (dtl 47). Korterites, kus puudub gaasiarvesti, toimub gaasikuulu arvestus inimeste arvu alusel, s.t trepikoja arvesti näidust lahutakse vastava trepikoja mõõturitega korterite tarvitatud gaasikulu ning jääk jagatakse mõõturiteta korterite elanike arvust lähtudes. Vee ja gaasi kogused on kajastatud arvetel. Vastava kulusuuruse (prügi, elektri, kütte, vee soojendamise, vee, gaasi eest) jaotamisel lähtudes elamu üldpinnast tuleneb vastava kuluartikli tariif korteriomanikule esitataval arvel ja lähtudes sellest korteri suurusest olenev tasumisele kuuluv summa vastaval korteril (dtl 48-49).
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.Avaldaja on veenvalt põhistanud, et ta on esitanud igakuuliselt perioodi november 2018 kuni september 2019 arved Puhangu tn 53-1, Tallinn korteri majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest, kuid arveid kokku summas 1108,79 eurot arvetel märgitud tähtajaks nõuetekohaselt tasutud ei ole.
13.KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 ls-te 1 ja 2 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Seadusjärgne viivisemäär on 8% aastas (s.o ca 0,022% päevas). Kuna puudutatud isikud on viivitanud nendele esitatud arvete tasumisega, siis on avaldajal õigus nõuda viivist. Avalduse kohaselt on puudutatud isikule arvestatud viiviseid seoses tasumata arvetega 43,90 eurot. Puudutatud isikud avaldaja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
15.Lähtudes eeltoodust tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista võlg majandamisja kommunaalteenuste eest 1108,79 eurot, viivis 43,90 eurot, viivis põhivõlgnevuselt (1108,79 eurolt) alates hagiavalduse esitamisest, so. 04.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
17.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Pidades silmas korteriomandi nõuete lahendamise erisusi, sh kohustust lahendada tsiviilasi hagita menetluses, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud võla põhjustanud puudutatud isikute kanda.
18.Avaldaja on taotlenud menetluskuluna välja mõista puudutatud isikult avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 480 eurot ja päringu tegemise eest makstud 2 eurot ning kohustada puudutatud isikut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
20.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusastet ja mahtu arvestades, õigustavad avaldaja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 6 tundi.
21.Kohus loeb põhjendatuks avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 480 eurot. Kohus loeb põhjendatud kuluks Registrite ja Infosüsteemide Keskusele tasutud 2 eurot äriregistrist põhikirja saamiseks. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 532 eurot (50+480+2). Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 532 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.