Palli Varad OÜ hagi W.C (W.C) ja Marilon OÜ vastu alusetult saadu tagastamiseks, müügilepingu tagasitäitmiseks ning raamatupidamisdokumentide väljaandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.04.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
W.C ja Marilon OÜ 24.05.2024 apellatsioonkaebus Palli Varad OÜ 10.06.2024 vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind
W.C ja Marilon OÜ apellatsioonkaebuse hind 45 530 eurot ja 40 senti Palli Varad OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Palli Varad OÜ (registrikood 14633981), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus Kostja I W.C (isikukood XXX) Kostja II Marilon OÜ (registrikood 14273012) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 11.06.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Palli Varad OÜ vastuapellatsioonkaebus Marilon OÜ osas läbi vaatamata.
2.Pärnu Maakohtu 23.04.2024 otsus tühistada osas, milles:
2.1.hageja nõue rahuldati kinnistute Murgu ja Pääsupõllu omandiõiguse üleandmiseks, kohustati Marilon OÜ-d andma vastavad tahteavaldused kinnisturaamatu omaniku kannete muutmiseks ning määrati, et nimetatud kohustused tuleb täita samaaegselt Palli Varad OÜ poolt Marilon OÜ-le 27 000 euro tasumisega (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 3–5), ning teha samas osas uus otsus, millega jätta nimetatud nõue rahuldamata;
2.2.menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda ja määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Muuta menetluskulude jaotust järgmiselt:
2.2.1.jätta W.C menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Palli Varad OÜ kanda;
2.2.2.jätta Palli Varad OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus, mis seonduvad hagi esitamisega W.C vastu Palli Varad OÜ enda kanda;
2.2.3.jätta Palli Varad OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus, mis seonduvad hagi esitamisega Marilon OÜ vastu 64% ulatuses Palli Varad OÜ enda kanda ja 36% ulatuses Marilon OÜ kanda;
2.2.4.jätta Marilon OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 64% ulatuses Palli Varad OÜ kanda ja 36% ulatuses Marilon OÜ enda kanda. Ülejäänud osas jätta p-s 2 viidatud otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:
6.1.Hagi rahuldada osaliselt.
6.2.Mõista kostjalt Marilon OÜ-lt hageja Palli Varad OÜ kasuks välja põhivõlg 14 380 eurot ja viivis 2436.96 eurot ning viivis alates 24.04.2024 tasumata põhivõlalt (14 380 eurot) VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
6.3.Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada Marilon OÜ-d üle andma Palli Varad OÜ-le üle kinnistute Murgu (registriosa nr 2912932) ja Pääsupõllu (registriosa nr 6732050) omandiõigus, asendada Marilon OÜ tahteavaldus omanikukande muutmiseks käesoleva kohtulahendiga ning tuvastada Marilon OÜ nõusolek kustutada Murgu (registriosa nr 2912932) ja Pääsupõllu (registriosa nr 6732050) kinnistute senised omaniku kanded ning kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud kinnistusregistriosa nr 2912932 II jaos omanikuna sisse Palli Varad OÜ ja kinnistusregistriosa nr 6732050 II jaos omanikuna sisse Palli Varad OÜ.
6.4.Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada W.C-d andma Palli Varad OÜ-le üle Palli Varad OÜ raamatupidamisdokumendid.
6.5.Jätta W.C menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Palli Varad OÜ kanda.
6.6.Jätta Palli Varad OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus, mis seonduvad hagi esitamisega W.C vastu Palli Varad OÜ enda kanda.
6.7.Jätta Palli Varad OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus, mis seonduvad hagi esitamisega Marilon OÜ vastu 64% ulatuses Palli Varad OÜ enda kanda ja 36% ulatuses Marilon OÜ kanda.
6.8.Jätta Marilon OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 64% ulatuses Palli Varad OÜ kanda ja 36% ulatuses Marilon OÜ enda kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2
2-22-15207 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Palli Varad OÜ (hageja) esitas 11.10.2022 Pärnu Maakohtule W.C (kostja I) ja Marilon OÜ (kostja II) vastu hagi alusetult saadu tagastamiseks, müügilepingu tagasitäitmiseks ning raamatupidamisdokumentide väljaandmiseks. Hageja palub mõista kostjalt II hageja kasuks välja 14 380 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Alternatiivselt, mõista kostjalt I hageja kasuks välja 14 380 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palus kohustada kostjat I andma hagejale üle hageja raamatupidamisdokumendid (sh lepingud ja muud kostja I valduses olevad hageja dokumendid). Lisaks palus hageja kohustada kostjat I andma hagejale üle kinnistute Murgu ja Pääsupõllu omandiõiguse, asendada kostja I tahteavaldus omanikukande muutmiseks kohtulahendiga ning tuvastada kostja I nõusolek kustutada Murgu ja Pääsupõllu kinnistute senised omanikukanded ja kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr 2912932 ja registriosa nr 6732050 II jaos omanikuna sisse hageja. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja I perioodil 02.01.2019–21.09.2020 hageja ainsaks juhatuse liikmeks ning korraldas ühtlasi hageja raamatupidamist. Samuti tegutses ja tegutseb kostja I juhatuse liikmena. 09.04.2020 sõlmisid hageja (keda esindas kostja I) ja kostja II kinnistute müügilepingu, millega hageja võõrandas kostjale II Murgu ja Pääspõllu kinnistud ning kostja II kohustus tasuma hagejale kinnistute eest kokku 30 000 eurot selliselt, et müügihinnast 25 000 eurot kohustus kostja II tasuma hiljemalt 10.04.2020 ning ülejäänud 5000 eurot tuli tasuda hiljemalt 31.12.2020. Kostja II tasus 09.04.2020, 10.04.2020 ja 11.04.2020 ülekannetega hagejale 25 000 eurot ja 01.05.2020 ja 11.07.2020 kassa sissetuleku orderite alusel viitega arvele 1901 sularahas 2000 eurot. Kostja I on esitanud hagejale ka kostja I allkirjaga ning vormiliselt varasematest erineva kassa sissetuleku orderi, mille kohaselt on kostja II hagejale 12.07.2020 väidetavalt sularahas tasunud 3000 eurot. Tegelikult ei ole hageja kassasse nimetatud summat laekunud.
2.1.Kostja I kutsuti 18.09.2020 hageja juhatuse liikme kohalt tagasi. Perioodil 18.09.2020– 21.09.2020 kandis kostja I hageja arvelduskontolt kostjale II üle 14 380 eurot. Ülekande selgitusse oli märgitud üksnes 2034, 2035, 2036 ja 2034. Vastavasisulisi arveid kostja II hagejale esitanud ei ole. 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise aktiga 10/2020 on kostja I andnud hagejale üle järgmised dokumendid: bilanss, kasumiaruanne, ostuaruanne seisuga 21.09.2020, laenu- ja broneerimislepingud. Muid hageja raamatupidamisdokumente kostja II juhatuse liikme ametisuhte lõppemisel hagejale üle ei andnud. 3
2-22-15207
2.2.Hageja esitas 19.02.2021 kostjatele nõudekirja, milles nõudis mh kostjale II alusetult makstud 14 380 euro tagastamist, kostjalt II 09.04.2020 müügilepingu alusel tasumata 3000 euro tasumist ning kostjalt I hageja raamatupidamisdokumentide, lepingute ning muude dokumentide väljaandmist. Kostjad keeldusid oma 03.03.2021 vastuskirjas hageja nõudeid täitmast. Kostjad väitsid, et kostja II on täitnud kinnistute müügilepingust tulenevad kohustused, kostja I on üle andnud kõik raamatupidamisdokumendid, hageja arvelduskontolt kostjale II teostatud maksete näol oli tegemist kostjale I suulise lepingu alusel lubatud juhatuse liikme tasuga ning raamatupidamiskuludega.
2.3.03.06.2021 esitas hageja kostjatele kompromissiettepaneku, milles tegi kostjatele ettepaneku tasuda kompromissisummana hagejale 9000 eurot ning anda hagejale üle kõik raamatupidamisdokumendid, lepingud ja muud dokumendid. 12.07.2021 kirjas avaldasid kostjad nõusolekut tagastada hagejale 5000 eurot, kuid eitasid mistahes raamatupidamisdokumentide olemasolu hageja valduses. 12.10.2021 e-kirjas väitsid kostjad, et neil pole kohustust säilitada dokumentide koopiaid, kuid leidsid siiski veel hageja bilansiaruande, väljatrüki 2020. a kassaraamatust ning käibeandmiku, mida kostja I varasemalt hagejale esitanud ei olnud. Kuivõrd kostjad nõutud dokumente ei esitanud, pöördus hageja kostjate poolt kasutatava raamatupidamistarkvara haldava ettevõtte poole AS Merit Tarkvara. Ettevõte teatas 05.10.2021 vastuses, et nende tarkvarasse sisestatud andmeid saab kustutada üksnes tarkvara kasutaja ja litsentsi omanik ehk käesoleval juhul kostja. Kostjad ei ole üle andnud väljastatud ja saabunud arveid, sh väidetavalt kostja II esitatud arveid nr 2034, 2035 ja 2036, sularahakviitungeid ega muid asjakohaseid dokumente.
2.4.Hageja esitas 06.05.2022 kostjale II taganemisavalduse, milles teatas kinnistute müügilepingust taganemisest. Ühtlasi tegi hageja kostjale II ettepaneku ilmuda 19.05.2022 notari juurde müügilepingu tagasitäitmiseks. Kostja II notarisse ei ilmunud.
3.Hageja täpsustas 11.12.2023 enda raamatupidamisdokumentide väljaandmise nõuet ja palus anda kostjal I üle järgmised raamatupidamisdokumendid: 01.05.2020 kassa sissetuleku orderi nr 3 originaaldokumendid; hageja 09.04.2020 arve nr 1901; 26.10.2020 üleandmisevastuvõtmise akti p-s 1 viidatud hageja bilanss, kasumiaruanne ja ostuaruanne seisuga 21.09.2020 Merit Tarkvara väljatrükina; 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise akti p-s 2 nimetatud lepingute (3 lehel) ja kassa väljamineku orderi nr 7 originaaldokumendid; tõendid arvete nr 2034, 2035 ja 2036 hagejale esitamise kohta 2020. a augustis–septembri; 20.08.2020 väljamakse summas 1 908,88 eurot aluseks olevad raamatupidamise originaaldokumendid; hageja kassaraamat perioodi 02.01.2019–21.09.2020 kohta. Pärast kostja I tagasikutsumist hageja juhatuse liikme kohalt on kostja I 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise aktiga andnud hagejale üle järgmised raamatupidamisdokumendid: bilanss, kasumiaruanne, ostuaruanne seisuga 21.09.2020 (10 lehel); laenu ja broneerimislepingud (3 lehel). Muid hageja raamatupidamisdokumente kostja I juhatuse liikme ametisuhte lõppemisel hagejale üle andnud ei ole. Samas ei ole üle antud dokumentide näol tegemist originaaldokumentidega, vaid kohati loetamatute koopiatega. Puuduolevate dokumentide loetelu on vähemalt osaliselt suutnud tuvastada raamatupidaja ML hageja pangakonto väljavõtte kaudu. Raamatupidaja on teinud kindlaks väljaminevad maksed ning seejärel kontrollinud, kas raamatupidamises eksisteerivad väljamaksete aluseks olevad alusdokumendid. Raamatupidaja on teostanud kontrolli perioodi 02.01.2019–21.09.2020 kohta ehk aja kohta, mil kostja I tegutses hageja juhatuse liikmena ning korraldas hageja raamatupidamist. Selle tulemusel on selgunud, et hageja raamatupidamisest puuduvad originaaldokumendid tehingute kohta, mida hageja palub kostjal I üle anda.
4
2-22-15207 Kostjate vastuväited
4.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostjate vastuväidete kohaselt oli kinnistute ostuhinna tasumise tähtpäev 31.12.2020, kuid kostja II tasus hageja tungival nõudmisel ostuhinna oluliselt varem. Hageja ainuosanik MV vajas isiklikuks tarbeks raha ning soovis selle laenata hagejalt. Asjaolu, et hageja kassasse laekus kostja II tasutud ostuhinna osa tõendab asjaolu, et hageja ainuosanikule teostati sama raha arvelt juba järgmisel päeval, s.o 13.07.2020, laenulepingu alusel sularaha väljamakse. Arvestades, et kinnistute müügihind oli kokku 30 000 eurot ning väidetav tasumata osa moodustab sellest 3000 eurot ehk 10%, siis võrreldes müügilepingu kohase täitmise väärtusega ei saa seda lugeda piisavaks hageja poolt valitud õiguskaitsevahendi kohaldamiseks.
5.1.Hageja ning kostja II vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja II osutama hagejale raamatupidamise ja juhatuse liikme teenust ning hageja kohustus tasuma juhatuse liikme teenuse eest Eesti Vabariigis kehtiva miinimumtöötasu ulatuses vastavalt teenuse osutamise kuude arvule ja raamatupidamisteenuse eest kokkuleppelise tasu ulatuses. Kostja II osutas perioodil 02.01.2019–21.09.2020 hagejale vastavalt kokkuleppele teenuseid, mh esindas kostja I kaudu hagejat notariaalsete tehingute ettevalmistamisel ja sõlmimisel ning korraldas igapäevast majandustegevust ja raamatupidamist. Kostja II esitas hagejale arved kokkulepitud teenuste osutamise eest 21 kuu vältel kokku suuruses 14 380 eurot ning hageja tasus nimetatud summa kostjale II ülekannetega 18.09.2020, 20.09.2020 ja 21.09.2020. Kostjad ei nõustu hageja väitega, et juhatuse liikmele tasu maksmiseks oli vajalik eraldi otsus. Hageja ainuosanik MV otsustas läbirääkimistel kostjaga II makstava tasu suuruse ning hageja ja kostja II vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe hagejale teenuste osutamise kohta. Kokkulepe vastab käsunduslepingu tunnustele ning ei saanud oma olemuselt olla tasuta. Hageja oli andnud lubaduse, et kostja II tasu makstakse välja ühe korraga, kui hagejal tekib selleks võimalus. Võimalusena pidas hageja silmas aega, kui hagejale laekub raha OÜ Palli Farm osa müügist. Jagades kostjale II tasutud summa teenuse osutamise perioodi kuude vahel oli ühe kuu juhatuse liikme tasuks 500 eurot ning ühe kuu raamatupidamisteenuse hinnaks 180 eurot ehk kokku 680 eurot kuus. Teenustele lisandus ühe aasta majandusaasta aruande koostamise tasu 100 eurot. Arvestades, et summa kujunemisel oli lähtutud miinimumtöötasu suurusest, tuleb kokku lepitud summasid pidada mõistlikuks.
5.2.Alternatiivselt jäi kostjale I arusaamatuks hageja nõue juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuivõrd kokkulepe raamatupidamise teostamiseks oli sõlmitud kostjaga II, tuleb lugeda piisavaks, et kostja I vahendas kostjale II selleks vajalikke dokumente.
5.3.Kostjad andsid 26.10.2020 hagejale üle hageja raamatupidamisdokumendid, mille kohta allkirjastasid pooled üleandmise-vastuvõtmise akti. Allkirjastamisel ei olnud kummalgi osapoolel teineteise suhtes pretensioone. Viimased kostja I valduses olevad hageja raamatupidamisdokumendid andis kostja I hagejale üle 03.03.2021 ja 12.10.2021 e-kirjadega. Muuhulgas ei ole hageja aktis esitanud pretensioone saamata jäänud dokumentide kohta. Kostja I esitas hilisemalt ka 03.03.2021 ja 12.10.2021 e-kirjades hagejale kostja I arvutis säilinud raamatupidamisdokumentide koopiad, kuid tegelikult on ka need originaaldokumendid juba nende üleandmisest 2020. a oktoobri lõpust hageja valduses. Hageja on esitanud nii 2020. a kui ka 2021. a majandusaasta aruande, mis tõendab, et kõik dokumendid selle koostamiseks ja esitamiseks olid hagejal olemas.
5
2-22-15207
5.4.Kostja II oli seisukohal, et tema väidetavale müügilepingu rikkumisele ei ole proportsionaalsuse printsiipi silmas pidades lepingust taganemine õiguskaitsevahendina kohaldatav, mistõttu tuleb jätta hageja nõue kostja II tahteavalduse asendamiseks ja kinnistute omandiõiguse üleandmiseks rahuldamata. Hageja andis kostjale II täiendava tähtaja ostuhinna tasumiseks 19.02.2021 nõudekirjaga ning määras sellega ostuhinna tasumise täiendava tähtaja hiljemalt 01.03.2021. Taganemise avalduse esitas hageja kostjale II alles 06.05.2022, mis on ligikaudu 14 kuud pärast täiendava täitmise tähtaja möödumist. Kuivõrd taganemisavaldus tehti ligikaudu 14 kuud pärast täiendava tähtaja saabumist ning täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks oli kõigest 10 päeva, siis ei saa pidada taganemisavaldust esitatuks mõistliku tähtaja jooksul. Seega isegi juhul, kui taganemisavalduse materiaalsed eeldused oleks täidetud, ei ole täidetud taganemisavalduse formaalsed eeldused ning taganemisavaldus on tühine. Hageja ja kostja II vahelisest lepingu sõlmimisest on möödunud ligikaudu kolm aastat ning kostjal II ei ole võimalik veenduda, et hagejal on piisavalt rahalisi vahendeid, et lepingu alusel saadu tagastada. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Pärnu Maakohus rahuldas 23.04.2024 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt II hageja kasuks välja 14 380 eurot, viivise 2436,96 eurot ning viivise alates 24.04.2024 tasumata põhivõlalt (14 380 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Maakohus kohustas kostjat II andma hagejale üle kinnistute Murgu (XXX, registriosa nr XXXXXXX) ja Pääsupõllu (XXX, registriosa nr XXXXXX) omandiõiguse ning nõusoleku kustutada Murgu ja Pääsupõllu kinnistute senised omaniku kanded ning kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr 2912932 II jaos ja registriosa nr 6732050 II jaos omanikuna sisse hageja. Maakohus märkis, et kohtuotsuse resolutsiooni p-des 3 ja 4 nimetatud kohustused tuleb täita samaaegselt hageja poolt kostjale II 27 000 euro tasumisega. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat I andma hagejale üle hageja raamatupidamisdokumendid. Maakohus jättis tsiviilasja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 8362,80 eurot koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Maakohus tuvastas esitatud tõendite ja poolte väidete alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: -
09.04.2020 sõlmisid hageja, keda esindas kostja I ja kostja II kinnistute müügilepingu, millega hageja võõrandas kostjale II Murgu ja Pääsupõllu (kinnistusregistri registriosad nr 2912932 ja 6732050) kinnistud ning kostja II kohustus tasuma hagejale kinnistute eest kokku 30 000 eurot (dtl 9–19);
-
kostja II tasus 09.04.2020, 10.04.2020 ja 11.04.2020 ülekannetega hagejale 25 000 eurot ja 01.05.2020 ning 11.07.2020 kassa sissetuleku orderite kohaselt arve nr 1901 alusel sularahas 2000 eurot (dtl 20, 21, 22, 23, 24);
-
18.09.2020 kutsuti kostja I hageja juhatuse liikme kohalt tagasi (dtl 26–27);
-
perioodil 18.09.2020–21.09.2020 kanti hageja arvelduskontolt kostjale II üle 14 380 eurot (dtl 28–30);
-
26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise aktiga 10/2020 andis kostja I hagejale üle järgmised dokumendid: bilanss, kasumiaruanne, ostuaruanne seisuga 21.09.2020 ning laenu- ja broneerimislepingud (dtl 31);
6
2-22-15207 -
hageja esitas 19.02.2021 kostjatele nõudekirja, milles nõudis kostjale II alusetult makstud 14 380 euro tagastamist, kostjalt II 09.04.2020 müügilepingu alusel tasumata 3000 euro tasumist ning kostjalt I Palli Varad OÜ raamatupidamisdokumentide, lepingute ning muude dokumentide väljaandmist (dtl 32–38);
-
kostjad esitasid 03.03.2021 vastuse hageja nõudekirjale (dtl 39–44);
-
03.06.2021 esitas hageja kostjatele kompromissettepaneku, 12.07.2021 e-kirjas avaldasid kostjad nõusolekut tagastada hagejale 5000 eurot, kuid eitasid mistahes raamatupidamisdokumentide olemasolu hageja valduses (dtl 45–51);
-
12.10.2021 e-kirjadega edastasid kostjad hagejale täiendavalt bilansiaruande, väljatrüki 2020. a kassaraamatust ning käibeandmiku (dtl 52–54);
-
06.05.2022 esitas hageja kostjale II taganemisavalduse, milles teatas kinnistute müügilepingust taganemisest ning tegi kostjale II ettepaneku ilmuda 19.05.2022 notari juurde müügilepingu tagasitäitmiseks (dtl 56–60).
8.Maakohus analüüsis kõigepealt hageja alusetult saadu tagastamise ja viivise nõuet. Maakohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja kontolt on kostjale II perioodil 18.09.2020–21.09.2020 tehtud väljamakseid kogusummas 14 380 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas ülekannete tegemiseks hageja kontolt kostja II kontole oli õiguslik alus või mitte. Viimasel juhul tuleks kostjal II alusetult saadu tagastada.
8.1.Hageja esitatud nõue võis maakohtu hinnangul kuuluda rahuldamisele VÕS § 1028 alusel. Kostjate väide sellest, et hageja ja kostja II vahel oli suuline kokkulepe kostja II poolt hagejale juhatuse liikme teenuse osutamisest on jäänud tõendamata ja ei ole ka usutav. 28.11.2023 toimunud istungi protokollist nähtuvalt eitab hageja kokkuleppe olemasolu tasu osas (dtl 133–141). Juhatuse liikmeks oli osaniku otsuse kohaselt kostja I, mitte äriühinguna kostja II, kelle arvele hageja kontolt rahad kanti. Kostja esitatud arvetest nähtus, et juhatuse liikme teenuse eest on arve väljastanud kostja II äriühinguna (dtl 78–79). ÄS § 180 lg 2 kolmanda lause kohaselt saab juhatuse liige olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, mitte äriühing. Kostjate väited on ka enda sisult vastuolulised. Nimelt väidavad kostjad ise, et väidetava suulise kokkuleppe kohaselt kohustus hageja tasuma juhatuse liikme teenuse eest Eesti Vabariigis kehtivat miinimumtöötasu. Miinimumtöötasu ei maksta äriühingutele, vaid füüsilistele isikutele. Kostjad jätavad tähelepanuta, et hageja kontolt on tehtud rahaülekanne kostja II, kui äriühingu kontole, mitte eraisikust kostja I kontole, kes oli hageja juhatuse liikmeks. Lisaks nõustus maakohus hagejaga selles, et juhatuse liikmele tasu maksmine ning tasu suurus määratakse ÄS § 1801 lg 1 järgi osanike otsusega, mida kohtule enda väite tõendamiseks kostjad esitanud ei ole. Kostjate väited sellest, et kostja II ainuosanik ja juhatuse liige kostja I nimetati MVi poolt hageja juhatuse liikmeks 02.01.2019 osanike otsuse alusel ning tasu suuruseks lepiti kokku 500 eurot kalendrikuus juhatuse liikme teenuse eest, 180 eurot kalendrikuus raamatupidamise korraldamise eest ning 100 eurot majandusaasta aruande koostamise eest, on jäänud menetluses tõendamata.
8.2.Tõendamata on ka kostjate väide sellest, et kostja II osutas hagejale raamatupidamisteenust. Hageja on vastava lepingu sõlmimist kostjaga II eitanud ning on märkinud, et raamatupidamisteenust osutas juhatuse liikmeks olnud kostja I. Hageja kinnitas 28.11.2023 toimunud istungil, et hageja ja kostja II vahel ei olnud mitte mingeid suhteid. Tõendamata on kostja väide sellest, et hageja ainuosanik MV otsustas läbirääkimistel kostjaga II makstava tasu suuruse ning hageja ja kostja II vahel oli sõlmitud suuline kokkulepe hagejale teenuste osutamise kohta. Hageja on neile väidetele vastu vaielnud. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks õigussuhte olemasolu kahe äriühingu vahel. Kostja II 7
2-22-15207 ühepoolselt koostatud arvete alusel õigussuhte olemasolu tõendada ei ole võimalik, olukorras, kus hageja vaidleb õigussuhte olemasolule vastu (dtl 77). Arvestades, et kostja II juhatuse liige on olnud ka varasemalt äriühingu juhatuse liige, ei saanud talle maakohtu arvates olla ülejõukäiv tõendada, et kostja II äriühinguna on teisele äriühingule reaalselt teenust osutanud ja raha saamiseks oli kostjal II õiguslik alus. Kostja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mille alusel oleks võimalik tuvastada lepingulise suhte olemasolu või tingimusi, millistel hageja väidetavalt suulise lepingu alusel kostjalt II teenust tellis, väidetud vastusoorituse saamist ega selle mahtu.
8.3.Seega leidis maakohus, et käesoleval juhul on hageja asjaolusid arvestades tõendamiskoormise täitmiseks piisavalt põhistanud, et VÕS § 1028 lg 1 mõttes ei tekkinud hagejal kohustust tasuda kostjale II 14 380 eurot ja seda ei olnud olemas. Hageja on maksekorraldustega tõendanud, et ta tegi kostjale II alusetu soorituse. Kostja II ei ole tõendanud, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma (RKTKo 17.06.2020, 2-18-7948, p 20). Asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates on kostjad jätnud tõendamata, et kostja II ja hageja vahel oli sõlmitud suuline leping, mille alusel kostja II osutas hagejale juhatuse liikme ja raamatupidamisteenuseid ja mille eest hageja kostjale II tasus. Ainuüksi asjaolust, et hagejal toimus kostja I juhatuse liikmeks olemise perioodi jooksul majandustegevus ning kostjad täitsid aktiivselt oma kohustust esindada hagejat ning korraldada hageja raamatupidamist ja igapäevast toimimist, ei järeldu, et kostja II ja hageja vahel oli kokkulepe tasu saamiseks. Kostjate esitatud deklaratsioonidest nähtus üksnes, et kostja II on teinud väljamakseid kostjale I tulenevalt kostja I ja kostja II vahelisest sisesuhtest (dtl 263–285). Lähtudes eeltoodust asus maakohus seisukohale, et kostjale II on hageja arvelduskontolt tehtud ülekanne 14 380 euro ulatuses ilma õigusliku aluseta, mistõttu on hagejal VÕS § 1028 lg 1 kohaselt õigus seda summat kostjalt II tagasi nõuda ning mõistis kostjalt II hageja kasuks välja 14 380 eurot. Lisaks mõistis maakohus kostjalt II välja sissenõutavaks muutunud viivise alates hagi esitamisest (11.10.2022) kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 2436,96 eurot ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt alates 24.04.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 lg 1 alusel.
8.4.Kuivõrd maakohus rahuldas hageja nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel, siis ei analüüsinud maakohus eraldi hageja alternatiivsel alusel esitatud nõuet kahju hüvitamiseks kostja I vastu seonduvalt juhatuse liikme kohustuste rikkumisega.
9.Maakohus lahendas teiseks hageja müügilepingu taganemisest tuleneva tagasitäitmise nõude. Maakohus märkis, et pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas kostja II täitis müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse või mitte. Hageja väitel jäi kostjal II tasumata müügihinnast 3000 eurot, kostja II väitel tasus ta hagejale 3000 eurot 12.07.2020 sularahas. Samuti asus kostja II seisukohale, et kuivõrd müügihinnast tasumata osa moodustab 10%, siis võrreldes müügilepingu kohase täitmise väärtusega ei saanud hageja õiguskaitsevahendina lepingust taganemist kasutada ja hageja ei ole lepingust taganenud mõistliku aja jooksul.
9.1.Hageja tugineb taganemisavalduses märgitud taganemise alusena väidetavale ostuhinnast 3000 euro tasumata jätmisele kostja II poolt. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja andma ostjale üle asja (selle omandi), ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Selliselt peab seadusandja ostja poolt müügihinna tasumist äärmiselt 8
2-22-15207 oluliseks müügilepingu järgseks ostja kohustuseks. Poolte vahel 09.04.2020 sõlmitud lepingu p-i 4.2 kohaselt müüs hageja kinnistud kostjale II hinnaga 30 000 eurot. Lepingu p-i 4.3 kohaselt müügihinnast 25 000 eurot kohustus kostja II tasuma ühe pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest pangaülekandega hageja kontole ning lepingu p 4.4 kohaselt müügihinnast 5000 eurot kohustus kostja II tasuma hiljemalt 31.12.2020.
9.2.Kostja hinnangul tõendas 3000 euro tasumist 12.07.2020 kassa sissetuleku order (dtl 25). Hageja leidis, et kostja I koostatud kassa sissetuleku order on näilik ning tegelikkuses sellist summat hageja kassasse ei ole laekunud. Maakohus nõustus hagejaga, et kostjad ei ole tõendanud 3000 euro tasumist hagejale sularahas. Hageja eitab vastava summa laekumist hageja sularaha kassasse. Kostja 18.01.2023 esitatud kassa sissetuleku order nr 3 (dtl 80), kassa sissetulekut väidetavalt tõendav dokument (dtl 81) ja hagejalt kostjale esitatud dokument raha kassasse laekumise kohta (dtl 25) ei ole identsed dokumendid, mistõttu maakohus ei pidanud neid usaldusväärseteks tõenditeks, mille alusel saaks tõsikindlalt väita ostuhinna täielikku tasumist kostja II poolt.
9.3.Maakohus märkis sedagi, et kohustas 25.07.2023 määrusega kostjaid esitama hageja 12.07.2020 kassa sissetuleku orderi ning 13.07.2020 kassa väljamineku orderi originaaleksemplarid, kuid kostjate 21.08.2023 esitatud vastusest nähtuvalt ei olnud kostjatel võimalik originaaldokumente esitada. Kostjad ei esitanud muid tõendeid, mis kinnitaksid sularaha liikumist hageja kassasse ega sedagi, mis alusel väidetavalt sularaha hagejale üle anti (nt kassaraamat, arve ja selle sularahas tasumine jne). 29.01.2023 hageja raamatupidaja ekirjast nähtub samuti, et raamatupidamises ei kajastu sularahana 3000 euro laekumist kassasse (dtl 101–102). Kostjad esitasid kostja II pangakonto väljavõtte rahaliste vahendite olemasolu kohta, kuid sellelt ei nähtu, et 12.07.2020 oleks kostja II kontolt 3000 eurot sularahas välja võetud (dtl 253). Kostja väited sellest, et hageja seaduslik esindaja soovis hagejalt laenu võtta, on samuti jäänud paljasõnaliseks ja ebausutavaks. Raamatupidaja kinnituse kohaselt ei ole laenu andmist hageja raamatupidamises kajastatud (dtl 101–102). Kostjad ei ole vaidlustanud hageja väiteid, mille kohaselt isegi, kui hageja seaduslik esindaja soovis laenu võtta, oli hagejal piisavalt rahalisi vahendeid 5200 euro suuruse laenu väljastamiseks. Kostjate vastuväide, et hagejal ei olnud piisavalt sularaha, ei tõenda kostjate poolt kogu 09.04.2020 sõlmitud lepingujärgse kinnistute müügihinna tasumist. Kostjate vastuväide ei ole ka seadusega kooskõlas, kuivõrd äriühingul on tulenevalt ÄS § 159 lg 1 p 1 keelatud osanikule laenu anda. Kostjate väited on ka vastuolulised. Ühest küljest olid kostjad järjekindlalt seisukohal, et kostja II on 3000 eurot tasunud hagejale sularahas. Teisalt märgivad kostjad, et võrreldes müügilepingu kohase täitmise väärtusega moodustab tasumata osa müügihinnast vaid 10%. VÕS § 208 lg 1 kohaselt on müügihinna tasumine ostja peamine ja kõige olulisem müügilepingu järgne kohustus ja selle täitmata jätmine mistahes mahus ei võta ära hagejalt õigust kasutada õiguskaitsevahendina lepingust taganemist. Seega leidis maakohus, et kostja II on enda müügilepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud ning hagejal oli õigus VÕS § 116 lg 1 alusel müügilepingust taganeda.
9.4.Maakohus leidis, et vaidlus puudub selles, et hageja esitas kostjale II kinnistute müügilepingust taganemise avalduse 06.05.2022 ning seega on täidetud taganemise formaalsed eeldused. Maakohus ei nõustunud kostjate seisukohaga, mille kohaselt ei ole hageja mõistliku aja jooksul esitanud taganemisavaldust. Maakohus nõustus toimiku materjalidest lähtuvalt (dtl 103–104, 254) hageja väitega, et läbirääkimised kompromissi saavutamiseks toimusid terve 2021. a vältel. Veel juulis 2021 avaldasid kostjad valmisolekut 9
2-22-15207 tagastada hagejale 5000 eurot, oktoobris suhtlesid esindajad võimaliku kohtuvälise lahenduse teemal ning detsembris tuletas hageja lepingulise esindaja omakorda kostjate lepingulisele esindajale meelde, et ootab kostjate seisukohta. Seega pidi hageja aru saama, et kostjad siiski ei täida enda kohustusi ka kompromissi korras hiljemalt jaanuaris 2022. Taganemisavalduse esitas hageja mais 2022 ehk 5 kuud hiljem. Mõistliku aja kestus lepingust taganemiseks võib olla lepinguliigiti erinev, kuid üldjuhul peaks see aeg olema lühem kui kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg (RKTKo 17.12.2012, 3-2-1-157-12, p 16). Seega ka üldist tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegasid silmas pidades, on hageja esitanud taganemisavalduse kinnistute müügilepingust taganemiseks mõistliku aja jooksul. Hageja ei ole ületanud mõistlikku aega lepingust taganemiseks ning taganemise eeldused (kohustuse täitmist nõuti, täiendav tähtaeg anti) on täidetud.
9.5.Hageja on taganemisavalduses teatanud tagasitäitmise korra ja andnud kostjale võimaluse tulla notarisse andmaks nõusolek kinnistute omandi üleandmiseks hagejale. Kostja II on sellest keeldunud. Seega asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel tuleb kohustada kostjat II andma üle hagejale kinnistute omandiõigus, kohustada andma nõusolekut kinnistute omanikukande parandamiseks, kostja omanikuna kustutamiseks kinnistusraamatust ning hageja kandmiseks kinnistusraamatusse omanikuna (VÕS § 189 lg 1). Maakohus määras vastavalt kostja 21.08.2023 taotlusele kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra (TsMS § 445 lg 1), s.o kostja II kohustused kinnistute tagastamise osas tuleb täita samaaegselt hagejalt kostjale II tasutud kinnistute müügihinna 27 000 euro tagastamisega.
10.Kolmandaks lahendas maakohus hageja dokumentide üleandmise nõude. Maakohus märkis, et kohtule esitatud 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et kostja I on juhatuse liikme ametisuhte lõppedes hagejale üle andnud 13 lehekülje ulatuses järgmisi raamatupidamisdokumente: bilanss, kasumiaruanne, ostuaruanne seisuga 21.09.2020 (10 lehel) ning lepingud (laenu- ja broneerimisleping, 3 lehel) (dtl 31). 03.03.2021 vastusega esitas kostja I koopiad hageja kassaorderitest ning 12.10.2021 saatis kostja I veel täiendavalt varem üle andmata dokumente (dtl 39–44, 52). Hageja väidete kohaselt ei ole ta kostjalt I eelpool nimetatud dokumentide originaale saanud. ÄS § 183, raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p-de 2 ja 5 ning § 7 lg 1 kohaselt saab eeldada, et äriühing kõiki oma majandustehinguid dokumenteerib ja säilitab tehingute tõendamiseks vajalikke algdokumente. Seega oli kostja I, kui juhatuse liikme, ülesanne korraldada hageja raamatupidamist.
10.1.Maakohus nõustus hagejaga selles, et hageja ei pea tõendama kostjalt I raamatupidamisdokumentide mitte saamist. Olukorras, kus ÄS § 183 kohaselt oli hageja raamatupidamise korraldamise kohustus kostjal I, tuleb eeldada, et raamatupidamisdokumendid on kostja I valduses. Kostja I on juhatuse liikme ametisuhte lõppedes hagejale üle andnud vaid 13 lehekülje ulatuses raamatupidamisdokumente koopiatena, mis ei võimalda veenduda raamatupidamise ehtsuses. Samuti nähtus dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktist, et kuludokumente, sh hageja koostatud arveid ja hagejale esitatud arveid, lepinguid jms hagejale üle antud ei ole. Kostjate väited, et dokumentide originaalid on hageja valduses juba varasemast ajast on jäänud tõendamata. Samas on kostja I pärast korduvaid hageja nõudmisi esitanud meili teel hagejale erinevaid koopiaid dokumentidest, mida 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle ei antud. Eeltoodu kogumis viitas maakohtu hinnangul asjaolule, et kostja I rikkus enda kohustust korraldada hageja raamatupidamist, säilitada hageja raamatupidamisdokumente ning anda hagejale juhatuse liikme kohustuse lõppedes kõik raamatupidamisdokumendid üle. Asjaolust, et hageja on esitanud korrektselt enda majandusaasta aruanded, ei tulene, et hagejal olid kõik raamatupidamisdokumendid olemas. Hageja raamatupidaja on selgitanud, et taastas hageja 10
2-22-15207 raamatupidamise pangakonto väljavõtte alusel (dtl 101–102). Seega oli kostja I kohustatud VÕS § 626 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 108 lg-ga 2 üle andma hagejale raamatupidamisdokumendid, mille üle tal valdus tekkis hageja juhatuse liikmeks olemise ajal.
10.2.Kostjad on aga usutavalt selgitanud, et neil puuduvad dokumendid ja nende originaalid, mille väljaandmist hageja nõuab. Kostjad on selgitanud, et hagejale hilisema kirjavahetuse käigus saadetud dokumentide näol oli tegemist raamatupidamise infosüsteemis salvestatud skaneeringutega, mille kostjad salvestasid oma arvutisse 24.11.2020 enne raamatupidamise tarkvara teenuse ja dokumentidele ligipääsu lõppemist. Sama nähtus kostjate lepingulise esindaja 30.08.2021 e-kirjast hageja lepingulisele esindajale, mille kohaselt kostja I andis dokumendid üle MVile ja tal ei ole dokumentidest koopiaid. Kostjal I polnud esindaja selgituse kohaselt säilinud registreid, sest need olid pilveteenuses ja teenuse osutamise lõpetamisel kustutas ta pilvest ära kogu ettevõtte aruandluse (dtl 254).
10.3.Maakohus leidis, et nõude rahuldamiseks VÕS § 626 lg 1 ja VÕS § 108 lg 2 alusel peavad nõude esemeks olevad dokumendid ka tegelikkuses olemas olema. Vastasel korral tähendaks nõude rahuldamine kostja I poolt hagi esemes nõutud erinevate dokumentide vormistamist ja nende hagejale esitamist. Kuigi hageja on põhistanud, miks raamatupidamisdokumendid kostja I käes olema peavad, jätab hageja tähelepanuta, et poolte esile toodud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt, on kostja I rikkunud RPS § 4 p-s 5 toodud kohustust säilitada raamatupidamisdokumente. Lisaks on raamatupidamise korraldamine olnud puudulik. Raamatupidamise korraldamise kohustust rikkunud juhatuse liikmelt võib olla võimalik nõuda selle kohustus rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist ÄS § 187 alusel. Seega jättis maakohus hageja nõude kostja I vastu raamatupidamisdokumentide üleandmiseks rahuldamata üksnes põhjusel, et kostja I ei ole raamatupidamist korraldanud nõuetekohaselt ja dokumente, mille välja andmist hageja nõuab, ei ole koostatud või kostja I ei ole neid säilitanud.
11.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, sest maakohus rahuldas hagi suuremas osas ning kostja I vastu rahuldamata jätnud üksnes põhjusel, et kostja I ei ole korrektselt täitnud enda kohustusi. Kostjate kantud menetluskulud jättis maakohus kostjate endi kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruse kindlaks ning mõistis kostjatelt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 8362,80 eurot (sh riigilõiv 1400 eurot, õigusabikulud 6962,80 eurot) koos seadusjärgse viivise tasumise kohustusega alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
12.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagiavaldus täielikult rahuldamata. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et ei saa tsiviilasja ise sisuliselt lahendada, siis saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda.
13.Kostjad on seisukohal, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõigust.
14.Kostjad märgivad 14 380 euro hüvitisnõude osas järgmist.
14.1.Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta asjas olulist tähtsust omavad asjaolud, mis tõendavad perioodil 18.09.2020–21.09.2020 hageja arvelduskontolt kostjale II tehtud 11
2-22-15207 ülekannete õiguspärasust. Kostja I märgib, et käesolevas asjas ei ole olnud vaidlust ning on tõendatud, et kostja I oli hageja juhatuse liige. Juhatuse liikme ja osaühingu vahelisele suhtele kohaldatakse VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut ning käsunduslepingu tasulisust tuleb omakorda eeldada (VÕS § 627 lg 1). Tuvastamist ei ole leidnud ega hageja ei ole tõendanud, et kostja I oleks saanud juhatuse liikme tasu muul viisil, nt ülekandega oma isiklikule pangakontole, mistõttu tuleb järeldada, et hageja ei ole kostjale I juhatuse liikme tasu maksnud. Seega on piisaval määral tõendatud, et suuline leping juhatuse liikme teenuse osutamiseks oli just hageja ja kostja II vahel, kellest viimane sai ka selle eest tasu. Maakohus ei ole siinjuures võtnud arvesse ka kostjate viidatud Riigikohtu seisukohta (RKTKo 03.10.2018, 2-15-18186, p 15).
14.2.Asjakohatu on järeldada, et juhatuse liikme kohustuste täitmise tasulisuse võiks välistada kostja I võimalik lähisuhe hageja osanikuga ning seetõttu eeldada käsundi täitmist tasuta. Kostjad on seisukohal, et kui maakohus on leidnud, et kostjad täitsid aktiivselt oma kohustust esindada hagejat ning korraldada hageja raamatupidamist ja igapäevast toimimist (otsuse p 16), siis on ekslik ja koguni vastuoluline eitada osutatud teenuste eest tasu saamise õigust. Teistsuguse kokkuleppe puudumisel tuleb pidada käsunduslepingu alusel osutatud teenust igal juhul tasuliseks. Kostjal II, kui teenuseosutajal, oli õiguslik alus tasu saamiseks ning hageja ei ole tõendanud, et kostja II oleks pidanud osutama eelnimetatud teenuseid tasuta. Hageja väide, et kostja I lähisuhe MVga takistab kostjale II juhatuse liikme tasu maksmist on asjakohatu ja põhjendamatu. Kostjatele ei ole teada, et seadus võimaldaks välistada tasu saamise õigust baseerudes isiklikule suhtele. Hageja ega maakohus ei ole viidanud vastupidisele.
14.3.Maakohus on jätnud tähelepanuta kostjate seisukoha äriühingu raamatupidamise korraldamise osas (18.01.2023 vastus, RKTKo 26.11.2002, 3-2-1-134-02, p 10). Kostjal I oli küll hageja juhatuse liikmena ÄS §-st 183 tulenev kohustus korraldada osaühingu raamatupidamist, kuid see ei tähenda, et kostjal I oli kohustus raamatupidamist isiklikult teostada. Raamatupidamisteenust osutas vastavalt pooltevahelisele lepingule kostja II. Seda tõendab ka asjaolu, et raamatupidamisdokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt (hagiavalduse lisa 12) on sõlmitud hageja ja kostja II vahel, mida ei ole maakohus tõendeid hinnates arvestanud ning järeldanud ekslikult, et raamatupidamisteenuse osutamine kostja II poolt on täielikult tõendamata.
14.4.Kostja II on seisukohal, et isegi juhul, kui maakohus leidis, et kostja II ja hageja vahel puudus teenuse osutamise tasu täpse suuruse kokkulepe, tulnuks arvestada VÕS § 647 lg-s 2 sätestatut. Pidades silmas MVi, kes asus hageja juhatuse liikmeks 2020. a septembris, eest kantud tööjõukulu ühes kalendrikuus, mis oli keskmiselt 1584,25 eurot (kostjate 18.01.2023 menetlusdokumendi lisa 6), saab kostjale väljamakstud summat pidada vastavalt asjaoludele mõistlikuks. Tasu on tunduvalt väiksem ning summa kujundamisel lähtuti miinimumtöötasu suurusest. Muuhulgas lubas hageja, et kostja II tasu makstakse välja ühe korraga, kui hagejal tekib selleks võimalus. Ekslik on maakohtu järeldus, et kostjate väited on vastuolulised ning et kostjad on väitnud, et suulise kokkuleppe kohaselt kohustus hageja tasuma juhatuse liikme teenuse eest Eesti Vabariigis kehtivat miinimumtöötasu. Kostjad viitasid vaid asjaolule, et tasu kujundamise aluseks oli miinimumtöötasu määr mitte, et hageja kohustus tasuma kostjale I Eesti Vabariigis kehtivat miinimumtöötasu.
14.5.Kostja I tegi arvete nr 2034, 2035 ja 2036 alusel ülekanded kostja II osutatud teenuste eest tasumiseks. Kõige hilisema ülekande tegi kostja I 21.09.2020 kell 9.29, olles hageja juhatuse liige ning omades seega õigust äriühingu nimel tegutsemiseks ja ülekande tegemiseks. Kostja I volitused hageja juhatuse liikmena kehtisid kuni 21.09.2020 (sh) ning 12
2-22-15207 kostja I ei saanud teada ega pidanudki teadma, et tal puudub õigus tegutseda hageja esindajana. Oluline on märkida, et raamatupidamisteenuse osutamine ei lõppenud juhatuse liikme tagasikutsumisega. Hageja 04.03.2024 esitatud menetlusdokumendi lisa 1 ei tõenda kostja I volituste puudumist, kuivõrd hageja ei esitanud oma sõnumis kostjale I osaniku otsust juhatuse liikme tagasikutsumise kohta. Kostja I sai oma volituste lõppemisest teada pärast äriregistris vastavasisuliste kannete tegemist. Maakohus ei ole kostja I esitatud väidet (08.01.2024 seisukoha p 2.4 ja 25.03.2024 seisukoha p 2.5) ja kirjaliku tõendit analüüsinud, mistõttu pole õige maakohtu järeldus, mille kohaselt tuleb lugeda tuvastatuks kostja I tagasikutsumine hageja juhatusest 18.09.2020 (otsuse p 8).
15.Kostjad märgivad Pääsupõllu ja Murgu kinnistute omandiõiguse üleandmise nõude kohta järgmist.
15.1.Vaidlust ei ole selles, et kostja II soetas hagejalt Pääsupõllu, Mangupõllu ja Murgu kinnistud. Vaidlus on selles, kas kostja II on tasunud kinnistute ostuhinna terves ulatuses (30 000 eurot) või on 3000 eurot jäänud tasumata. Kostja II on seisukohal, et viimase 3000 euro suuruse osa tasus kostja II sularahas 12.07.2020 ning see on tõendatud kassa sissetuleku orderiga (18.01.2023 menetlusdokumendi lisa 4). Sama raha maksti hageja kassast välja juba järgmisel päeval (18.01.2023 menetlusdokumendi lisa 5) MVi ja hageja vahel sõlmitud sularaha laenulepingu alusel kassa 13.07.2020 väljaminekuorderiga. Ekslik on hageja seisukoht, et kostja II oleks võinud kõnealuse summa tasuda ka ülekandega. Kuivõrd MV soovis hagejalt laenata 5200 eurot sularahas, siis oli kostja II sunnitud tasuma 3000 eurot hageja kassasse sularahas, et see sealt kohe välja laenata. Kostja II on tõendanud Murgu ja Pääsupõllu kinnistute ostuhinna osa tasumist (3000 eurot) 12.07.2020 kassa sissetuleku orderi (18.01.2023 hagivastuse lisa 4) ning koopiaga kostja II raamatupidamisdokumentidest, mis kajastavad kostja II väljamakset hagejale ning hageja poolt väljastatud kviitungit (21.08.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Maakohus ei ole tsiviilasja menetluse kestel kordagi palunud kostjatel esitada otsuse p-s 22 nimetatud dokumente, mistõttu on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Lisaks on hageja valduses tema 2020. a kassaraamat, millest nähtub kõnealuse sularaha tasumine hagejale. Kostjad esitavad sama tõendi, st hagiavalduse lisa 18, millest on tuvastatav 3000-eurose sissemakse tegemine.
15.2.Arusaamatu on maakohtu järeldus, et kostjate väited sellest, et hageja seaduslik esindaja soovis hagejalt laenu võtta, on jäänud paljasõnaliseks ja ebausutavaks. Kostjad ei ole mitte ainult tõendanud soovi laenu võtta, vaid ka laenuvõtmise fakti. Kostjad on esitanud tõendina 13.07.2020 laenulepingu (18.01.2023 hagivastuse lisa 5), mille alusel tehti sularaha väljamakse MVile. Sularaha väljamakseks laekus raha summas 3000 eurot kostjalt II.
15.3.Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kostja II on esitanud vastuolulisi väiteid (otsuse p 22). Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostjad on esitanud hageja väidete osas kaks alternatiivset vastuväidet, millest viimane rakendub juhul, kui kohus peaks leidma, et ostuhinna osa summas 3000 eurot tasumata jätmine, on tõendatud (mida kostja II ei mööna).
15.4.Maakohus on taganemise eelduste kontrollimisel vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi (VÕS § 116 lg 2 p 1) ning tuvastanud taganemise aluse olemasolu ebaõigesti. Maakohus ei ole hinnanud lepingust taganemise mõistliku tähtaja möödumist. Kostja II leiab, et maakohtu seisukoht kinnistute ostuhinna tasumise kompromissiläbirääkimiste toimumisest terve 2021. a vältel on üllatav ning mitte ükski maakohtu viidatud tõend ei kinnita seda. Kostja II teatas juba oma 03.03.2021 vastuses hageja nõudekirjale, et ei pea hageja nõuet põhjendatuks, kuivõrd hageja nõutav summa on hagejale juba tasutud. Edasine suhtlus jätkus hageja ja kostjate vahel muudel vaidlusalustel teemadel. Seega võttes arvesse asjaolu, et 13
2-22-15207 taganemisavaldus tehti ligikaudu 14 kuud pärast täiendava tähtaja saabumist, kuid täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks oli kõigest 10 päeva, kaotas hageja õiguse lepingust taganeda. Mõistlik tähtaeg oli VÕS § 114 silmas pidades selleks hetkeks möödunud. Täidetud ei ole taganemisavalduse formaalsed eeldused.
16.Kostjad ei nõustu sellega, et maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (otsuse p 34). Maakohus on leidnud, et hagi kuulus rahuldamisele apellatsioonkaebuse p-s 1.2 välja toodud p-des 1–5 ehk kõigis nõuetes, mille esitas hageja kostja II vastu, st otsused tehti kostja II kahjuks. Apellatsioonkaebuse p-s 1.2 nimetatud p-s 6 toodud ainsa hageja nõude kostja I vastu jättis maakohus rahuldamata, st otsus tehti hageja kahjuks. Seega on maakohus ebaõigesti TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätnud menetluskulud solidaarselt mh ka kostja I kanda kuigi kostja I kahjuks ei ole tehtud ühtki otsust. Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel pidanud silmas ka asjaolu, et otsus tehti osaliselt ka hageja kasuks, mistõttu tulnuks menetluskulud jätta osaliselt hageja kanda. Siinjuures märgivad aga kostjad, et kuna hagi rahuldamine ei olnud põhjendatud, siis tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamise korral jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht
17.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostjate kanda.
selle rahuldamata
ja
Vastuapellatsioonkaebus
18.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat I üle andma hageja raamatupidamisdokumendid ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega kohustada kostjat I andma hagejale üle järgmised hageja raamatupidamisdokumendid: 01.05.2020 kassa sissetuleku orderi nr 1, 11.07.2020 kassa sissetuleku orderi nr 2 ja 12.07.2020 kassa sissetuleku orderi nr 3 originaaldokumendid; hageja 09.04.2020 arve nr 1901; 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise akti p-s 1 viidatud hageja bilanss, kasumiaruanne ja ostuaruanne seisuga 21.09.2020 Merit Tarkvara väljatrükina; 26.10.2020 üleandmisevastuvõtmise akti p-s 2 nimetatud lepingute (3 lehel) ja kassa väljamineku orderi nr 7 originaaldokumendid; tõendid arvete nr 2034, 2035 ja 2036 hagejale esitamise kohta 2020. a augustis–septembris; 20.08.2020 väljamakse summas 1908,88 eurot aluseks olevad raamatupidamise originaaldokumendid ning hageja kassaraamat perioodi 02.01.2019– 21.09.2020 kohta. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
19.Hageja nõustub maakohtu otsuse p-s 29 ja 30 märgitud põhjendustega, kuid ei nõustu otsuse p-des 31–32 toodud maakohtu seisukohaga. Nimelt ei ole kostja põhjendustest ja selgitustest aru saada, miks kostjatel puuduvad kohustuslikud ja ka äritegevuseks vajalikud raamatupidamisdokumendid (sh nende originaalid) ning kostjad ei ole nende puudumist usutavalt põhjendanud. Seega on maakohus teinud tõendite ja asjaolude põhjal ebaõiged järeldused.
20.Hageja on 11.12.2023 seisukohas täpsustanud konkreetsed raamatupidamisdokumendid, mida hageja nõuab (hageja 11.12.2023 seisukoht p 6) ning mis pidid kostjal olemas olema vastavalt raamatupidamisdokumentide säilitamise kohustusele. Isegi, kui kostja on rikkunud oma kohustusi, siis ei ole kostja menetluses tõendanud, et tal enam kuidagi dokumentidele ligipääsu ei ole. Hageja on selgitanud, et pöördus kostja kasutatava raamatupidamistarkvara haldava ettevõtte AS Merit Tarkvara poole. AS Merit Tarkvara märkis oma 05.10.2021 14
2-22-15207 vastuses hagejale, et nende tarkvarasse sisestatud andmeid saab kustutada üksnes tarkvara kasutaja ja litsentsi omanik. Lisaks, AS Merit Tarkvara ei saanud anda hagejale teda puudutavaid dokumente ilma kohtu loata, kuivõrd andmete taastamist ja väljastamist saab nõuda üksnes litsentsi omanik ehk praegusel juhul kostja (hagiavalduse p 2.14 viitega hagiavalduse lisale 20). Hageja on tõendanud, et Merit Tarkvara puhul säilib ligipääs andmetele määramata ajaks (hageja 11.12.2023 seisukoht p 13). See kehtib eelkõige hageja 11.12.2023 seisukoha p-s 6.2 märgitud bilansi kasumiaruande ja ostuaruande Merit Tarkvara väljatrükkide kohta. Eeltoodu tõttu peavad kostjad tõendama, et nende ligipääs Merit Tarkvara süsteemile on takistatud või kui neil on ligipääs, siis seda, et Merit Tarkvara süsteemis ei ole kõnealuseid raamatupidamisdokumente. Kuna kostjad oma väiteid tõendanud ei ole ning hageja seevastu on tõendanud, et kostjatel on võimalus Merit Tarkvara programmist sellised dokumendid kätte saada, siis ei olnud maakohtu lahend selles osas õiguspärane.
21.Asjaolu, et kostja paljasõnalised väited raamatupidamisdokumentide puudumise kohta on ainetud, kinnitab ka kostjate endi vastuoluline käitumine. Kostjad on menetluses väitnud, et AS Merit Tarkvara kustutas hageja raamatupidamisandmed kuue kuu möödudes (28.11.2023 istung, ajamärge 00:43:05) ning samas, et kostja I kustutas dokumendid ise (08.01.2024 seisukoha p 2.10). Kostjatel ei ole selget seisukohta, miks nad ei saa raamatupidamisdokumente hagejale üle anda ja esitavad otsitud ja tegelikkusele mittevastavaid argumente. Ei ole eluliselt usutav, et kostjad dokumendid kustutasid – kustutamiseks puudus igasugune vajadus ning kostja I pikaaegse ettevõtjana teadis kindlasti ettevõtja raamatupidamisdokumentide säilitamise kohustusest.
22.Veelgi enam on kostjad menetluses esitanud tõendina elektroonilisel kujul dokumente, mille loomise aeg on hilisem ajast, millal kostjad väidetavalt Merit Tarkvara programmis dokumendid kustutasid. Hagejate esitatud arve (18.01.2023 vastuse lisa 1) on loodud 26.02.2021, 12.07.2020 order (18.01.2023 vastuse lisa 4) on loodud 26.02.2021, 12.07.2020 orderid (21.08.2023 seisukoha lisa 1) on loodud 05.08.2023, mistõttu ei saa need arved olla Merit Tarkvara programmist alla laetud 24.11.2020 nagu väidavad kostjad. See kinnitab, et kostjad valetasid raamatupidamisdokumentide kustutamise osas. Kostjate seisukoht
23.Kostjad vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sealhulgas leiab kostja II, et ringkonnakohus võttis vastuapellatsioonkaebuse ebaõigesti kostja II osas menetlusse ning see tuleb kostjat II puudutavas osas jätta TsMS § 643 lg 1 kohaselt läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles kostjat II kohustati hagejale üle andma kinnistute Murgu ja Pääsupõllu omandiõiguse, andma vastavad tahteavaldused kinnisturaamatu omaniku kannete muutmiseks ning määrati, et nimetatud kohustused tuleb täita samaaegselt hageja poolt kostjale II 27 000 euro tasumisega. Ringkonnakohus jätab nimetatud nõude osas hagi rahuldamata ning muudab vastavalt ka menetluskulude jaotust ja tühistab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuapellatsioonkaebus jäetakse
15
2-22-15207 kostja II osas läbi vaatamata ja kostja I osas rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jaotuvad samuti vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.
25.Apellatsioonkaebuse resolutsiooni järgi vaidlustasid kostjad kohtuotsuse hagi rahuldatud osas. Hageja vaidlustab vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat I andma hagejale üle raamatupidamisdokumendid vastavalt kaebuse resolutsiooni p-ile 3. Kostja II on esitanud vastuväite, mille kohaselt on tema vastu esitatud vastuapellatsioonkaebus ebaõigesti menetlusse võetud ja tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub kostjaga II, kuivõrd vastuapellatsioonkaebus puudutab üksnes kostja I vastu esitatud nõuet ning jätab vastuapellatsioonkaebuse TsMS § 635 lg 2 esimese lause ja TsMS § 643 lg 1 esimese lause alusel kostja II osas läbi vaatamata.
26.TsMS § 652 lg 1 pst 1 juhindudes saab ringkonnakohus võtta kaebuse lahendamisel aluseks eespool punktis 7 refereeritud asjaolud, mis maakohus tuvastas ja mille üle pooled ei vaidle.
26.1.Ringkonnakohus nõustub hageja nõude alusetult saadu raha ja sellelt arvestatud viivise kostjalt II väljamõistmise osas maakohtu põhjendustega ega korda neid. Hagi rahuldati põhjendatult alusetu rikastumise sätete alusel, sest hageja tõendas kostjale I vaidlusaluste ülekannete tegemise ja kostja II ei tõendanud, et tal oli õigus hagejalt vastavas summas raha saada. Maakohus kontrollis asjakohaselt VÕS § 1028 lg 1 tingimusi ja tegi õige järelduse, et hageja nõude rahuldamise eeldused on täidetud.
26.2.VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, ning vaidluse korral tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt RKTKo 25.09.2019, nr 2-16-461, p 15.1 ja seal viidatud varasem praktika). Hageja järgis oma asjaolude esile toomise ja tõendamise koormist sellega, et avaldas, millised vaidlusalused ülekanded tehti. Seejärel pidi kostja esimese võimalusena tõendama, et tal siiski oli õigus nõuda hagejalt juhatuse liikme tasu ja tasu raamatupidamisteenuse osutamise eest. Teiseks võis kostja tuua esile ja tõendada muu aluse hagejalt raha saamiseks (vrd RKTKo 26.11.2014, nr 3-2-1-122-14, p 10 kolmas lõik). Maakohus hindas tõendeid õigesti ja tegi neist põhjendatult järelduse, et kostja esitatud tõendid ei tõenda väiteid vaidlusaluste ülekannete tegeliku aluse kohta.
26.3.Praegusel juhul pidi vaidlusaluste ülekannetega üle kantud raha saamiseks kostja I tooma esile ja hageja vastuväidete tõttu ka tõendama hageja rahalise kohustuse. VÕS § 2 lg 1 järgi tulenevad kohustused võlasuhtest, mis saab tekkida VÕS §-is 3 loetletud alustel. Seega pidi kostja II tõendama, et tema ja hageja vahel on kas leping või lepinguväline võlasuhe, mille alusel hageja võlgneb talle teatava rahasumma.
26.4.Seoses kostjate esitatud kuludokumentidega leidis maakohus asjakohaselt, et hageja juhatuse liige oli kooskõlas ÄS § 180 lg-ga 2 kostja I, kuid arved on esitanud kostja II. Juhatuse liikme või raamatupidamise teenuse eest tasu maksmise kohustust ei teki äriühingul oma juhatuse liikme või kolmanda isiku suhtes pelgalt sellest, et kolmas isik esitab vastavad arved. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega ÄS § 1801 lg 1 alusel. Iseenesest on õige kaebuse viide võlaõigusseaduse § 627 lg-le 1. VÕS § 627 lg 2 näeb ette, et kui käsundisaaja 16
2-22-15207 (vt RKTKo nr 2-15-18186, p-d 14 ja 16) tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlikku tasu. Kolleegiumi hinnangul saaks juhatuse liikmele tehtud väljamakse või muu hüve puhul eeldada, et see on antud tasuna tema juhtorgani liikme ülesannete täitmise eest (vrdl RKHKo, nr 3-3-1-27-15, p 18; nr 3-3-1-33-12, p 18; nr 3-3-190-07, p-d 14 ja 15). Praegusel juhul on väljamaksed tehtud aga kostjale II, mistõttu ei saa tuletada vastavat kohustust kostja I ees ning ei tõusetu küsimust mõistliku tasu suurusest. Hagejal kui äriühingul ei ole kohustust hüvitada kostja II mistahes dokumentidel kajastatud summa ja sisuga kulutusi. Sellist kohustust ei saa tuletada tõsiasjast, et äriühing vajab toimimiseks mitmesuguseid teenuseid ja et kostja I oli hageja juhatuse liige. Kostja II esiletoodu ei loo võlasuhet ega kohustust eelmises ps 26.1.2 kirjeldatud tähenduses.
27.Pooled vaidlevad jätkuvalt ka selle üle, kas hagejal on õigus nõuda VÕS § 189 lg 1 alusel kostjalt II 09.04.2020 sõlmitud müügilepingu alusel üle antud kinnisasjade tagastamist. Maakohus kvalifitseeris hageja ja kostja II vahelise õigussuhte vaidlustatud otsuse p-s 8 õigesti müügilepinguks, selle üle ei ole apellatsioonimenetluses ka vaidlust. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses peamiselt küsimuses, kas kostja II on müügilepingut rikkunud, st kas müügihinnast (30 000 eurot) on 3000 eurot tasumata.
27.1.Kolleegium nõustub kostjate kaebuse väitega, et maakohus rahuldas hageja nõude viidatud müügilepingu alusel üle antud kinnisasjade tagastamiseks põhjendamatult, sest täidetud ei ole müügilepingust taganemise eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja II poolt müügilepingu rikkumise tuvastamisel järginud menetlusõigust ja tõendite hindamise reegleid. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kostjad ei tõendanud, et kostja II on müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise kohustuse täitmiseks maksnud hagejale ka 3000 eurot.
27.2.Kostja II esitas 3000 euro maksmise kohta 12.07.2020 Palli Varad OÜ kassa sissetuleku orderi, kuid maakohus välistas tõendi, kuna kostja poolt 18.01.2023 esitatud kassa sissetuleku order nr 3 (dtl 80), kassa sissetulekut väidetavalt tõendav dokument (dtl 81) ja hageja poolt kostjale esitatud dokument raha kassasse laekumise kohta (dtl 25) ei ole identsed dokumendid. Kohus saab jätta tõendi arvestamata, kui tõend on ilmselt ebausaldusväärne (TsMS § 238 lg 5 teine lause), kuid maakohus ei ole 12.07.2020. a kassa sissetuleku orderi nr 3 usaldusväärsuse hindamisel arvestanud piisavalt poolte väidetega ning on täitnud selgitamiskohustust vastuoluliselt, mis on viinud kostja II lepingu täitmise tuvastamisel ebaõige järelduseni.
1.Vaidlust ei ole, et 09.04.2020 müügilepingu järgi oli kinnistute müügihind 30 000 eurot. Samuti ei vaieldud, et kostja II tasus hagejale 09.04.2020 müügilepingute täitmiseks kinnistute müügihinnast 25 000 eurot ülekannetega 09.04.2020, 10.04.2020 ja 11.04.2020. Samuti, et 2000 eurot maksis kostja II sularahas arve nr 1901 järgselt vastavalt 01.05.2020 ja 11.07.2020 ning nende summade tasumise kohta on esitatud samuti kassa sissetuleku orderid nr 1 ja 2 (dtl 23 ja 24). Nimetatud orderitelt nähtuvate summade osas pole hageja väitnud, et need ei oleks kassasse laekunud (vt hagiavalduse p-d 2.3 ja 2.4, dtl 3). Hagiavalduse lisana 7 esitatut on nimetatud kui 12.07.2020 Palli Varad OÜ näilik kassa sissetulekuorder. Nimetatut arutati mh maakohtu 28.11.2023 kohtuistungil ja kohus selgitas, et kuna hageja väitel on tegemist näiliku tõendiga, siis tuleb kostjal tõendada, et kostjal II oli võimalus kassa sissetuleku orderis näidatud kuupäevadel tasuda hagejale väidetav müügilepingu järgne tasu, et tal oli see rahaline võimekus olemas (dtl 140-141, ajamärge 00:58:00). Kostjate väitel esitasid nad vastavalt kohtu selgitustele kostja II kontoväljavõtte, kuid vaidlustatud lahendis heitis maakohus neile ette tõendite esitamata jätmist, mis kinnitaksid sularaha liikumist hageja kassasse ja seda, mis alusel üldse väidetavalt sularaha hagejale üle anti (nt kassaraamat, arve ja selle sularahas tasumise jne). 17
2-22-15207
27.3.Kuna maakohtu selgitused kostja II tõendamiskohustuse kohta olid eksitavad, võttis ringkonnakohus asja materjali juurde kostjate esitatud kassaraamatu väljavõtted (dtl 420, ajamärk 00:51:06). Kolleegium märgib, et hageja esitas kostjate 03.03.2021 vastuse kohtueelsele nõudekirjale (dtl 40–41), kus selgitatakse, et vaidlusalune kassaorder ei erine vormiliselt varasematest, 01.05.2020 kassaorderist nr 1 ja 11.07.2020 kassaorderist nr 2. See on koostatud samal vormil, sama arvutiprogrammiga, kuid varem saadetud tõmmis sissetulekuorderist nr 3 oli puudulik: skaneerimisel oli tõmmiselt välja jäänud dokumendi päis, kassadokumendi nimetus ja numeratsioon. Kostjad olid lisanud viidatud vastuskirjale uue kuvatõmmise kassa sissetulekuorderist nr 3 kui ka väljavõtte kassaraamatust. Hageja esitas kohtule kirja, kuid mitte kirjale mh lisatud kassa sissetuleku orderit nr 3. Seega selgitasid kostja hagiavalduse lisana 7 esitatud kassa sissetulekuorderilt päise puudumist. Lisaks nähtub hageja kassaraamatust 3000 euro laekumine hageja kassasse 12.07.2020. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna asjaolu, et kassaraamatu tähistusele KA-5 järgneb järgmisel veerul, milles on kajastatud 3000-eurone sissemakse, tähistus KA-8, alust järeldada selle puudumist, sest raamatupidamisprogrammis on see olemas ning tehingud on kronoloogilises järjestuses (dtl 364). Ka näiteks 1000-eurone sissemakse tähistusega KA-4 asetseb KA-1, KA-2 ja KA-3 eespool (dtl 366), kuid nimetatu laekumise osas hagejal kahtlust ei ole. Lisaks on esitatud kostja II 12.07.2020 kassa väljamineku orderi nr 65 ostuarve nr 1901 järgse 3000-eurose väljamakse osas Palli Varad OÜ-le (dtl 125). Kolleegium leiab, et viidatud tõendikogum annab alust lugeda müügihinna tasumise kohustus täidetuks ka 3000 euro osas. Eeltoodust tulenevalt ei olnud hagejal õigust lepingust taganeda, mistõttu tuleb müügilepingu alusel üleantu tagastamise nõue jätta rahuldamata.
28.Kolleegiumi arvates ei anna vastuapellatsioonkaebuse väited maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamiseks. Hageja väitel on ta tõendanud raamatupidamisandmetele ligipääsu säilimist Merit Tarkvara süsteemis määramata ajaks ning kostjad ei ole tõendanud, et nende ligipääs Merit Tarkvara süsteemile on takistanud või kui neil on ligipääs, siis seda, et Merit Tarkvara süsteemis nõutud raamatupidamisdokumendid puuduvad. Maakohus leidis õigesti, et raamatupidamisdokumentide väljaandmise nõue tuli jätta rahuldamata põhjusel, et kostja I ei ole raamatupidamist korraldanud nõuetekohaselt ja dokumente, mille välja andmist hageja nõuab, ei ole koostatud või neid ei ole kostja I säilitanud, kuid ei ole käsitlenud hageja väited andmete võimaliku taastamise kohta ja määramatu aja jooksul säilitamise kohta. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
28.1.Kolleegiumi hinnangul nähtub hageja esitatud tõendist, et Merit Tarkvara süsteemis hoitakse klientide andmeid määramatult pikka aega ka pärast kliendisuhte lõppu, kui klient seda soovib ja andmeid ise ära ei kustuta. Sealhulgas saab andmete taastamise avalduse esitada litsentsiomanik (dtl 55). Kostja I on nii kohtueelselt (dtl 254) kui ka menetluse kestel selgitanud, et kostja I kustutas dokumendid ise Merit Tarkvara süsteemist ära. Kostja I selgitas seda ka 11.06.2025 toimunud kohtuistungil. Seejuures selgitas kostja I, et Merit Tarkvara süsteemist on võimalik andmeid taastada 6 kuud tagantjärgi (dtl 422, ajamärge 01:32:42). Hageja ei ole andmete tagantjärgi taastamise võimaliku ajaperioodi osas vastuväiteid esitanud. Eeltoodut arvestades ei ole hageja ringkonnakohtu hinnangul näidanud, et AS Merit Tarkvara süsteemis säilitatakse dokumente määramata aja ka siis, kui andmed on kliendi poolt kustutatud.
28.2.Ringkonnakohus leiab, et isegi siis, kui AS Merit Tarkvara süsteemist oleks võimalik andmed taastada, on hageja esitanud nõude anda üle Merit Tarkvara väljatrükina üksnes 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise akti p-s 2 viidatud Palli Varad OÜ bilansi, kasumiaruande ja ostuaruande seisuga 21.09.2020. 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et vastavad dokumendid on hageja esindajale MVile juba üle antud ning pooled 18
2-22-15207 on 26.10.2020 üleandmise-vastuvõtmise akti ka allkirjastanud (dtl 31). Nende dokumentide saamist on hageja kinnitanud ka hagiavalduses (vt hagiavalduse p 3.31, dtl 7), mistõttu puudub alus VÕS § 626 lg 1 ja VÕS § 108 lg 2 alusel ka selles osas nõude rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääraamine
29.TsMS § 173 lg 3 kohaselt tuleb ringkonnakohtul maakohtu otsuse osalisel tühistamisel muuta vastavalt menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada, millisel määral hagi kummagi kostja vastu rahuldatakse. Hagi kostja II vastu rahuldatakse ca 36% ulatuses, mistõttu on põhjendatud kostja II maakohtus kantud menetluskulud jätta 64% ulatuses hageja kanda ning 36% ulatuses kostja II enda kanda. Hageja menetluskulud jäävad 36% ulatuses kostja II kanda ning 64% ulatuses hageja enda kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad ka ringkonnakohtus tekkinud kostja II menetluskulud TsMS § 163 lg 1 II alternatiivi ja TsMS § 165 lg 1 alusel 64% ulatuses hageja kanda ning 36% ulatuses kostja II enda kanda ja hageja menetluskulud 36% ulatuses kostja II kanda ning 64% ulatuses hageja enda kanda. Hageja nõue kostja I vastu raamatupidamisdokumentide väljaandmiseks jäi rahuldamata. Seega on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta TsMS § 163 lg 1 II alternatiivi ja TsMS § 165 lg 1 alusel kostja I menetluskulud, mis seonduvad kostja I vastu esitatud nõudega maakohtus hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. Kuivõrd vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ka ringkonnakohtus tekkinud kostja I menetluskulud hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda.
30.Erinevalt maakohtu otsustatud menetluskulude jaotusest jätab ringkonnakohus kostja I menetluskulud hageja kanda, kostja II menetluskulud 64% ulatuses hageja kanda ning 36% ulatuses kostja II enda kanda ning hageja menetluskulud 36% ulatuses kostja II kanda ning 64% ulatuses hageja enda kanda. Maakohus ei ole kostjate menetluskulusid kindlaks määranud. Seega ei määra ringkonnakohus praegusel juhul menetluskulusid rahaliselt kindlaks (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 20–22). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
19
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.