Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-141161
Kohtuasi
Lennuabi OÜ hagi Finnair OYJ vastu 800 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.10.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Finnair OYJ 27.11.2024 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Lennuabi OÜ (registrikood lepinguline esindaja Nele Mals
14065010),
Kostja: Finnair OYJ (välismaa registrikood 0108023-3), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Timo Kullerkupp ja Kai Villemson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Finnair OYJ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 28.10.2024 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-141161 menetlusse võtmata ja tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Finnair OYJ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Lennuabi OÜ (hageja) esitas 29.10.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Finnair OYJ (kostja) vastu. Seoses kostja vastuväitega anti hageja nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 10.01.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 800 eurot ning viivise alates 07.06.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt reisisid S.Q ja X.R 07.06.2022 kostja opereeritaval lennul suunal Tallinn – Pariis vahemaandumisega Helsingis (broneeringu nr L5MG72). Tallinn – Helsingi lend nr AY1036 toimus 07.06.2022 vastavalt planeeritule, kuid Helsingi – Pariis lend nr AY1571 tühistati. S.Q ja X.R on loovutanud nõuded hagejale.
2.2.Hageja tellis lennuraporti 07.06.2022 lennu nr AY AY1571 kohta, millest ei nähtu ühtegi erakordset asjaolu, miks nimetatud lend ei oleks pidanud toimuma. Lend tühistati 07.06.2022 kell 07.05 hommikul, s.o 30 minutit enne plaanitud väljumist. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit erakorralise asjaolu esinemise kohta, mis välistaks hüvitise maksmise Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 määruse (määrus 261/2004) art 7 b alusel. Kostja ei ole tõendanud, et lennu tühistamise tingis erakorraline asjaolu ning kostja oleks võtnud kasutusele sobivad meetmed vältimaks lennu tühistamist.
2.3.Hagejal on S.Q ja X.R loovutatud nõuete alusel õigus saada kostjalt määruse 261/2004 art 7 b alusel hüvitist kokku 800 eurot, s.o 400 eurot mõlema reisija kohta. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise sissenõutavalt summalt (800 eurot) alates 07.06.2022 kuni nõude täieliku täitmiseni.
2.4.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et kostja töötajad olid 07.06.2022 lennu nr AY1571 ajal haigestunud just koroonaviirusesse mitte näiteks grippi. Tavapärane meeskonna haigestumine ei ole erakorraline asjaolu. Koroonaviirusesse nakatumine oli järsus langustrendis. Koroonapandeemia olnuks erakorraliseks asjaoluks pandeemia alguses, mil oli võimatu ette näha selle ulatust, haiguse kiiret levikut ja haigestunute arvu.
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Kostja väitel ei ole 07.06.2022 lennu nr AY1571 reisijatel õigust nõuda kostjalt hüvitist, kuna lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Lend tühistati, sest lennu teostamiseks vajalikest töötajatest oluline osa puudus töölt koroonaviirusesse haigestumise tõttu. Tegemist ei olnud meeskonnaliikmete tavapärase haigestumisega, vaid meeskonnaliikmete massilise haigestumisega koroonaviirusega. 2022. a 23. nädalal (06.06.2022-12.06.2022) oli uute koroonaviirusesse nakatunud inimeste arv Soomes keskmiselt 10 480 inimest nädalas ja sellele eelnevatel nädalatel lausa 14 000 ja 11 000 uut juhtumit nädalas. Koroonaviiruse kiirest levikust tingituna haigestus suur osa lendude teostamiseks vajalikest kostja töötajatest. Haigusjuhtumite arvu, sh enne 07.06.2022 haigestunud või koroonaviiruse tõttu karantiinis olnud töötajate arvu tõttu oli kostja sunnitud tühistama ja korraldama ümber suure osa lendudest, sh 07.06.2022 lennu nr AY1571. Tühistatud lennu kuupäeval, s.o 07.06.2022, oli haigestunud kostja töötajaid kokku 85. Valvemeeskonna suurus oli 74 meeskonnaliiget. Valvemeeskonna liikmetest ei piisanud
2
2-22-141161 kõikide lendude korraldamiseks. Koroonapandeemia olukord ei olnud kostja tavapärasele tegevusele omane ja väljus tema tegeliku kontrolli alt.
3.2.Kostja võttis 07.06.2022 lennu tühistamisel tarvidusele kõik vajalikud meetmed, et lennu tühistamist vältida. Kostja pakkus reisijatele asenduslendu väljumisajaga Helsingist kell 20.15 ja saabumisega Pariisi kell 22.20, s.o tühistatud lennuga samal päeval. Lisaks võttis kostja lennugraafikute planeerimisel ning koostamisel arvesse eelnevatel perioodidel esitatud haiguslehtede arvu ja lennugraafiku prognoosimisel kasutati ajaloolisi andmeid. 07.06.2022 lennu planeerimise hetkel ei olnud märke haiguslehtede hüppelisest suurenemisest koroonaviiruse tõttu. Kostja ei osanud koroonaviiruse sellist levikut planeerida ja nende mõju ette näha. Seega ei olnud tegemist tavapärase tegevusriskiga seonduvate haigestumistega, mida kostja oleks saanud lennugraafikut, sh varumeeskonna liikmete arvu planeerides arvesse võtta.
3.3.Kuna hagejal puudub lennuhüvitise nõue, siis ei ole kostja kohustatud tasuma hagejale ka viivist.
3.4.Kostja ei nõustunud hageja vastuväidetega, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et kostja töötajad olid 07.06.2022 lennu nr AY1571 ajal haigestunud just koroonaviirusesse. Kostja esitas enda töötaja kirjalikud selgitused. Lisaks ei olnud kostjal töötajate privaatsust arvestades võimalik esitada täiendavaid tõendeid töötajate haigestumiste põhjuste kohta. Pandeemiast tingituna ei olnud ka võimalik täiendavaid meeskonnaliikmeid nii kiiresti kui vajalik värvata, sh neid välja koolitada ja hankida vajalikud load töötamiseks. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 800 eurot ning viivise tasumata hüvitise summalt (800 eurot) seaduses sätestatud määras alates 07.07.2022 kuni kohustuse täitmiseni. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 745 eurot. Kohus märkis hageja taotlusel, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda hagejale viivist kohtuotsuse jõustumisest alates seaduses ettenähtud ulatuses. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
5.Puudub vaidlus, et:
S.Q ja X.R reisisid 07.06.2022 kostja opereeritaval lennul suunaga Tallinn – Pariis vahemaandumisega Helsingis (broneeringu nr L5MG72). Reisijate lend nr AY1036 suunal Tallinn – Helsingi toimus 07.06.2022 vastavalt planeeritule (väljumine 07.06.2022 kell 06.00) lend nr AY1571 suunal Helsingi – Pariis, mis pidi väljuma kell 07.06.2022 kell 07.35 tühistati; tühistatud lendu AY1571 opereeris kostja. Tühistatud lennu pikkus oli üle 1500 kilomeetri; S.Q ja X.R sõlmisid seoses 07.06.2022 lendudega nr AY1036 ja AY1571 määrusest nr 261/2004 tulenevad hüvitisnõuete ja sellega kaasnevate nõuete hagejale loovutamise lepingud.
6.Määruse 261/2004 art 5 lg 1 p c kohaselt on lennu tühistamise korral reisijatel õigus saada lennuettevõtjalt hüvitist art 7 kohaselt. Art 7 lg 1 p b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude 3
2-22-141161 puhul hüvitise suurus 400 eurot. Hageja nõuab määruse 261/2004 art 7 lg 1 p b kohaselt hüvitist 400 eurot reisija kohta, s.o kokku 800 eurot. Art 5 lg 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks kumulatiivset eeldust: lennutõrke põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget.
7.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et lennu nr AY1571 tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud.
7.1.Töötajad võivad haigestuda. Töötajate ootamatu haigestumine on osa lennuettevõtja tavapärasest tegevusest ja seega peab lennuettevõtja olema valmis, et see võib juhtuda. Ka lennumeeskonna massiline ja üheaegne haigestumine pandeemia ajal ei ole erakorraline asjaolu määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses (Davies v British Airways PLC, 29.05.2015 Staines County Court; LG Frankfurt a.M 2-24 S 34/18; EUflight.de GmbH v TuIflyGmbH, AG Hannover C-292/17). Euroopa Kohus asus 11.05.2023 C-156/22–C-158/22 otsuses seisukohale, et ka mitme lennumeeskonna liikme ootamatule puudumisele reageerimine on tegutseva lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Ka mõnel muul ajal (näiteks gripivõi kõhuviiruste hooajal) võinuks samuti haigestuda mitu meeskonnaliiget ja kostja oleks pidanud lennu tühistama. Käesolevalt ei esinenud ka asjaolusid, et lend oleks tühistatud seoses ametiasutuste COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks kehtestatud meetmete rakendamisega või meeskonna tervise kaitsmisega.
7.2.Kohus möönis, et epidemioloogiline olukord võis kostja jaoks olla ettenägematu. Samas pidi kostja 2022. a juunis professionaalse lennuettevõtjana arvestama võimalusega, et töötajate haigestumised võivad takistada lendude teostamist. Arvestades COVID-19 pandeemia kestust, pidi kostja 07.06.2022 lennu toimumise hetkeks olema korduvalt analoogsete probleemidega juba kokku puutunud. Kohus ei pidanud koroonaviirusepuhangut selliseks üldteada asjaoluks, mis lubaks iseenesest arvata, et kui kohustuste rikkumised on põhjustatud koroonaviirusest, on nad seetõttu vabandatavad.
7.3.Kostja ei toonud ka esile, et lennu nr AY1571 meeskonnaliikmed haigestusid enne lennu toimumist ja sel põhjusel oli vaja lend tühistada. Kostja ei toonud esile, miks tühistati just see lend, kui samal kuupäeval toimunud asenduslend toimus. Lisaks ei toonud kostja esile, kui kõrge oli kostja personali seas haigestumise määr. Kostja viitas Covidi juhtumite sagedusele Soome rahvastiku seas, kuid sellest ei olnud võimalik järeldada haigestumusprotsenti kostja personali hulgas.
8.Kohus ei nõustunud kostjaga, et reisijatele tühistatud lennuga samal päeval asenduslennu pakkumisega võttis kostja kasutusele kõik vajalikud meetmed määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses, et vältida lennutõrget. Kostja ei olnud välja toonud ega tõendanud, et kostja käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta kasutusele sobivad meetmed vältimaks lennutõrget. Isegi kui asuda seisukohale, et reisijatele tühistatud lennuga samal päeval asenduslennu pakkumisega on kostja määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 mõttes võtnud tarvidusele vajalikud meetmed, ei ole täidetud hüvitise maksmise kohustusest vabanemise teine eeldus, s.o erakorraliste asjaolude esinemine.
9.Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja nõude suurusele. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja määruse 261/2004 art 7 lg 1 p b kohase hüvitise 800 eurot (hüvitis kahele reisijale).
4
2-22-141161
10.Kohus leidis, et hageja viivisenõue lennuhüvitiste tasumise viivitamisega oli põhjendatud osaliselt. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga kohustuse sissenõutavaks muutumise aja osas. Hageja ei väitnud, et ta teatas kostjale oma nõudest 07.06.2022. Hageja esitas kohtule kostja 06.07.2022 hagejale saadetud kirja, milles kostja tõi mh välja, et kuivõrd tühistamise põhjus on käsitletav erakorralise asjaoluna, siis hüvitist ei maksta. Määrus 261/2004 ei näe ette tähtaega, mille jooksul peab lennuettevõtja määruse artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi maksma. Kohtu hinnangul oli kostja hiljemalt 06.07.2022 vastust koostades teadlik hüvitise nõudest ning hiljemalt 06.07.2022 sai hagejale teatavaks asjaolu, et kostja hüvitist ei maksa. Järelikult oli hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist alates 07.07.2022.
11.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Apellatsioonkaebus
12.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda.
13.Maakohus järeldas ebaõigesti, et lennu nr AY1036 tühistamise ei põhjustanud erakorralised asjaolud. Lennu tühistamise põhjustasid kostja meeskonnaliikmete üheaegne ja massiline haigestumine koroonaviirusesse, millisel juhul ei ole kostja kohustatud lennuhüvitist tasuma. Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ning hindas ebaõigesti tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pandeemiast tingitud olukorrad, nagu suures ulatuses meeskonnaliikme samaaegne haigestumine, ei ole lennufirma kontrolli alla jäävad juhtumid, mistõttu nende käsitamine erakorralise asjaoluna on õigustatud. Kohus ei selgitanud, miks kostja poolt välja toodud asjaolusid (meeskonnaliikmete massiline üheaegne ootamatu haigestumine) ei saa pidada erakorraliseks asjaoluks. Samuti ei nõustu kostja maakohtuga, et pandeemia ei erine gripi- või kõhuviiruste hooajast.
14.Kohus heitis põhjendamatult kostjale ette, et kostja ei toonud esile, et just konkreetse lennu meeskonnaliikmed haigestusid enne lennu toimumist ja sel põhjusel oli vaja lend tühistada. Kostja esitas töötaja K.I ütlused, mille alusel pidi kohus lugema tõendatuks, et lendu nr AY1036 teenindama pidanud meeskonnaliikmed haigestusid COVID-19 tõttu. Lendu pidid teenindama minimaalselt 5 meeskonnaliiget, kostjal oli planeeritud 74 töötajat varumeeskonnana ja 85 töötajat olid haigestunud.
15.Kostja ei nõustu kohtuga ka selles, et kostja ei toonud esile kui kõrge oli kostja personali seas haigestumise määr. Kostja 11.08.2023 seisukoha p-st 12 nähtub, et haigestunud töötajate protsentuaalne arv suveperioodidel oli 2022. a-l märkimisväärselt kõrgem (11,7%). Samuti, et varumeeskonnana oli 2022. a juunis valves 15,5% (2019. a juunis 12,1%) töötajatest, olenemata asjaolust, et lende oli sellel perioodil kordades vähem kui 2019. a-l.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohtu kolleegium leiab üksmeelselt, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 koosmõjus § 405 lg-ga 1 keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab
5
2-22-141161 ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
17.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on võtnud maakohus menetlusse hagiavalduse põhivõlgnevuse 800 euro ja põhivõlgnevuselt viivise väljamõistmiseks seaduses sätestatud määras. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
18.Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
19.Olles tutvunud maakohtu otsusega, kostja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS § 637 lg 21 järgi alust. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel materiaalõiguse normi ebaõigesti kohaldanud ega selgelt menetlusõiguse normi rikkunud. Samuti ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Otsuse edasikaebamiseks maakohus luba ei andnud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
19.1.Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlusta kostja maakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid, et S.Q ja X.R reisisid 07.06.2022 kostja opereeritaval lennul suunaga Tallinn – Pariis vahemaandumisega Helsingis (broneeringu nr L5MG72). Reisijate lend nr AY1036 suunal Tallinn – Helsingi toimus 07.06.2022 vastavalt planeeritule (väljumine 07.06.2022 kell 06.00), kuid lend nr AY1571 suunal Helsingi – Pariis, mis pidi väljuma 07.06.2022 kell 07.35 tühistati. Tühistatud lendu nr AY1571 opereeris kostja. Tühistatud lennu pikkus oli üle 1500 kilomeetri. S.Q ja X.R sõlmisid seoses 07.06.2022 lendudega nr AY1036 ja AY1571 määrusest nr 261/2004 tulenevad hüvitisnõuete ja sellega kaasnevate nõuete hagejale loovutamise lepingud. Kostja väidab apellatsioonkaebusest nähtuvalt jätkuvalt seda, et lennu nr AY1571 tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mis välistab hageja nõuete rahuldamise. Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja apellatsioonkaebuse väited alust kahelda maakohtu otsuse õigsuses.
19.2.Kostja on tuginenud menetluses läbivalt tühistatud lennu ajal tema töötajate massilisse haigestumisse koroonaviirusesse, leides, et tegemist on määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses erakorralise asjaoluga, mis välistab hagejale lennuhüvitise maksmise. Maakohus leidis, et lennumeeskonna massiline ja üheaegne haigestumine pandeemia ajal ei ole erakorraline asjaolu, kuivõrd meeskonna komplekteerimine ning töö- ja puhkeaja 6
2-22-141161 planeerimine on asjaolud, mis on lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja tema tegeliku kontrolli all. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega. Euroopa Kohus on selgitanud, et ühe või mitme meeskonnaliikme isegi ootamatu haigestumine, olenemata seejuures haiguse konkreetsest meditsiinilisest põhjusest, on omane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele, mistõttu viimane peab selliseid ettenägematuid sündmusi oma meeskonna töö ja töötajate tööaja planeerimisel arvesse võtma (EKo 11.05.2023, C-156/22– C-158/22, p 23). Järelikult leidis maakohus põhjendatult, et ei ole tähendust, millisel ootamatul põhjusel 07.06.2022 lennu AY1571 meeskonnaliikmed puudusid või mitu meeskonnaliiget ei olnud võimelised lendu teenindama. Mh ei ole kostja esile toonud, et just konkreetse lennu meeskonnaliikmed haigestusid enne lennu toimumist ja sel põhjusel oli vaja lend tühistada. Kostja ei ole tuginenud asjaolule, et 2022. a juunis põhjustas vaidlusaluse lennu tühistamise mingid kehtinud ametlikud, ka (sise)riiklikud piirangud. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et maakohus järeldas õigesti, et täidetud ei ole määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses kumulatiivne eeldus, et lennutõrke põhjustasid erakorralised asjaolud.
20.Kolleegium ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus eksis tõendite hindamisel. Kostja töötaja K.I ütlustest ei ole võimalik järeldada, et lendu nr AY1036 teenindama pidanud meeskonnaliikmed haigestusid COVID-19 tõttu või mitu neist üldse puudus. K.I ütlustes on üksnes üldsõnaliselt märgitud, et vaidlusalune lend tühistati, kuna meeskonnas oli ootamatult palju haigestumisi, lendu pidid teenindama minimaalselt 5 meeskonnaliiget, kostjal oli planeeritud 74 töötajat varumeeskonnana ja 85 töötajat olid haigestunud (dtl 102).
21.Kostja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse maakohtus. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kuna ringkonnakohus ei muuda hagi rahuldamise ulatust, puudub ringkonnakohtul ka seaduslik alus teha teistsugune otsustus maakohtu menetluskulude jaotuse osas. Muu hulgas ei sisalda apellatsioonkaebus ka ühtki väidet, miks välja arvatud põhjusel, et kostja hinnangul tuleks jätta hagi rahuldamata, tuleks maakohtu menetluskulude jaotuse osas teha teistsugune otsustus.
22.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
23.Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses, järelikult ka osas, millega hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati 745 eurot ja mõisteti see summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja. Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p 13). Ka siinsel juhul ei ole kostja vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust, vaid on piirdunud üksnes viitega, et vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati. Seega kostja ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatut. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata, kas ta peaks TsMS § 178 lg-st 2 tulenevalt apellatsioonkaebust menetlema menetluskulude suuruse rahalise kindaksmääramise osas (RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p 15).
7
2-22-141161
24.TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
25.Kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 245 eurot. Kuna apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata, siis on kostjal õigus nõuda sellelt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada vastavasisuline avaldus.
26.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.