Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
25.märtsil 2020.a, Tallinnas
Hagihind
2-18-132650 Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ hagi MARTEKS INVEST OÜ vastu võlgnevuse 4 900,80 euro, viivise 7 828,03 euro ja täiendava viivise nõudes 13 120,89 eurot
nende Hageja: Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ (registrikood 12947348, asukoht Maakri 19, 10145 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad advokaat Maris Vutt ja vandeadvokaat Paul Keres (e- post: [email protected]) Kostja: MARTEKS INVEST OÜ (registrikood 10935571, asukoht Ralhvi maja, Vilivere küla, Kohila vald, 79744 Rapla maakond; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 17.02.2020.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kostja seaduslik esindaja J. K.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista MARTEKS INVEST OÜ-lt Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ kasuks võlgnevus summas 4 900,80 eurot ja viivis summas 4 900,80 eurot.
3.Ülejäänud osas jätta Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ hagi MARTEKS INVEST OÜ vastu rahuldamata.
4.Jätta hageja menetluskulud 75 % ulatuses MARTEKS INVEST OÜ kanda ja kostja menetluskulud 25 % ulatuses Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ kanda.
5.Välja mõista MARTEKS INVEST OÜ-lt Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ kasuks menetluskulu summas 525 eurot.
6.Välja mõista MARTEKS INVEST OÜ-lt Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (525 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus
1.Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ esitas 05.12.2018.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MARTEKS INVEST OÜ vastu 6 384 euro nõudes. Kohus tegi 17.12.2018.a võlgnikule ettepaneku tasuda avaldajale taotletav võlg ning menetluskulud. Võlgnik esitas 15.01.2019.a makseettepanekule vastuväite. 04.02.2019.a kohtumäärusega andis kohtunikuabi Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ avalduse üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 04.02.2019.a kohtumäärusega kohustas kohus Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ-d esitama kohtule oma nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja nõue ja põhjendused
2.Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN OÜ esitas 18.02.2019.a kohtule hagi MARTEKS INVEST OÜ vastu võlgnevuse 6 384 euro, viivise 7 828,03 euro ja täiendava viivise nõudes. 10.02.2020.a esitatud nõude täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 4 900,80 eurot, viivise 7 828,03 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 19.02.2019.a kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja tellinud hagejalt aastatel 2016-2017 õigusteenust. Kostja poolt on hagejale tasumata arved nr. 1600109 summas 1 483,20 eurot, 1600403 summas 324 eurot, 1600455 summas 129,60 eurot, 1700115 summas 108 eurot, 1700258 summas 2 856 eurot. Kostja on oma võlgnevust 27.02.2017.a seisuga hageja ees ka ise tunnistanud ning kinnitanud valmidust võla tasumiseks. Järgnevatele esindustoimingutele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostja avaldas õigusteenuse saamise tungivat soovi ka pärast hagejapoolset lepingu ülesütlemisavalduse saamist, mida hageja vastutulekuna kostjale ka võimaldas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 700 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole kostjale sobivas vormis ning taotletud ja lubatud tulemusega tellitud teenust osutanud. Alates vastuolude tekkimisest jättis kostja hageja arved maksmata. Kostja palub kehtivaks lugeda ainult hageja ja kostja vahel 15.08.2010.a sõlmitud tulemuse saavutamise leping. 22.07.2010.a tüüptingimuslepingu palub kostja jätta arvestamata, kuivõrd see on vastuolus 15.08.2010.a sõlmitud lepinguga. Kostjale tundub, et nimetatud lepingul olevad allkirjad on võltsitud. Kostjal menetluskulud puuduvad. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 30.09.2019.a kohtumääruses (digitoimik lk 106-107, dokument nr 14).
6.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale 22.07.2010.a kliendilepingust (digitoimik lk 34-38, dokument nr. 4) ja 15.08.2010.a täiendava lähteülesande kirjelduse ja tulemustasu lepingust tulenevalt tasu kogusummas 4 900,80 eurot (digitoimik lk 95-96, dokument nr 15).
7.Riigikohus on 13.04.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-181-15 punktis 40 selgitanud, et kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
9.Vaidlust ei ole, et Advokaadibüroo Glikman & Partnerid ja kostja vahel on 22.07.2010.a sõlmitud kliendileping, millise kohaselt advokaadibüroo Glikman ja Partnerid esindab Marteks Invest OÜ’d osutades õigusabi Eesti seaduste küsimustes seonduvalt kostja Eestis toimuva või Eestiga seotud äritegevusega (digitoimik lk 34, dokument nr. 4).
10.Poolte vahel 22.07.2010.a sõlmitud lepingu lähteülesande kirjelduse kohaselt kinnitab advokaadibüroo lähteülesandega nõusolekut järgmise ülesande täitmiseks: õigusnõustamine seoses nõudega SEB panga vastu (ilma kohtuliku esinduseta, mis oleks võimalik eraldi projekt). Samuti lepiti nimetatud lähteülesande kirjelduses kokku kohaldamisele kuuluvatele osalevate advokaatide ja juristide tunnihinnad (digitoimik lk 94, dokument nr. 15).
11.Lisaks on pooled sõlminud 15.08.2010.a täiendava lähteülesande kirjelduse ja tulemustasu lepingu, millise kohaselt esindus ja õigusabi osutamine vaidlustes seoses AS Puumarket aktsiate ülekandmisega SEB panga poolt. Eesmärgil kaitsta kliendi õigusi parimal seadusega mittekeelatud viisil, advokaadibüroo kohaldab, vastavalt olukorrale, menetlusseisundile, otstarbekusele ja vajadusele eraldi või korraga järgmisi meetmeid: (i) esitab kliendi esindajana nõudekirju, kaebusi jne. SEB pangale, nimetatud aktsiaülekandega seotud isikutele, Finantsinspektsioonile jm. riigiasutustele ning pöördub vajadusel viimaste vastu halduskohtusse; (ii) peab kirjavahetust ja läbirääkimisi; (iii) suhtleb meediaga, milles on vajalik kliendi eelnev suuline või kirjalik nõusolek; (iv) esitab avalduse kriminaalasja alustamiseks (kuriteoteate) ja tsiviilhagi kriminaalasjas, menetlemisest keeldumise korral esitab kaebused, sh Tallinna Ringkonnakohtusse ja esindab klienti neis menetlustes; (v) esitab hagi kohtusse ja esindab klienti tsiviilkohtus. Advokaadibüroo esindusõigus ei ole sellekohaste ülesannetega piiratud ja esindus teostatakse parima tulemuse saavutamise nimel ka teiste isikute või ametkondade ees (digitoimik lk 95-96, dokument nr. 15).
12.Kostja on asunud kohtumenetluses seisukohale, et kehtivaks tuleb lugeda ainult hageja ja kostja vahel 15.08.2010.a sõlmitud tulemuse saavutamise leping. 22.07.2010.a tüüptingimuslepingu palub kostja jätta arvestamata, kuivõrd see on vastuolus 15.08.2010.a sõlmitud lepinguga (digitoimik lk 136, dokument nr. 22).
13.Kohus vastava kostja väitega ei nõustu, kuivõrd kohtule esitatud 22.07.2010.a ja 15.08.2010.a lepingutest ei nähtu omavahelist vastuolu ning ka kostja pole selgelt toonud välja, milles seisneb nimetatud lepingute vastuolu. Mõlemas lepingus on sätestatud lähteülesanded ning lepitud kokku tasumäärades. Samuti ei ole kostja teinud lepingute vastuolu osas etteheiteid enne kohtumenetlust.
14.Hageja on edastanud kostjale 23.01.2017.a ja 20.03.2017.a e- kirjad, millises palub tasuda tekkinud võlgnevuse (digitoimik lk 25, 97, dokument nr. 4 ja 15). Kostja on 27.02.2017.a edastanud hagejale e- kirja, millises tunnistab võlgnevuse olemasolu ja lubab selle tasuda märtsi teises pooles (digitoimik lk 25, dokument nr. 4). Seega on kostja võlga tunnistanud ning lubanud selle tasuda.
15.Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja on öelnud 17.04.2017.a e- kirjaga üles poolte vahel sõlmitud kliendilepingu (digitoimik lk 99, dokument nr. 15). Viidatud e-kirjast nähtub, et leping on üles öeldud pärast mitmekordset hoiatamist ning teenuste eest tasumine seati kliendisuhte jätkumise tingmuseks. Seega on antud juhtumil pooltevaheline leping lõppenud kooskõlas VÕS § 186 p 6.
16.VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata.
17.Poolte vahel 22.07.2010.a sõlmitud lepingu lisa B kohaselt Glikman & Partnerid poolt osutatud teenuste eest maksab klient tasu, mis arvutatakse kliendi ülesannete täitmiseks kulutatud tundide arvu korrutamise teel hageja tavapäraste tunnihindadega. Käesoleval ajal on hageja tunnihinnad kostjale 1600 EEK juristidele, 1700 EEK advokaatide ja 1900 EEK partnerite töötund. Iga juristi ja advokaadi osas on määratud tunnihind, mis vastab tema kogemustele ja pädevusele (digitoimik lk 37, dokument nr. 4).
18.Poolte vahel 15.08.2010.a täiendava lähteülesande kirjelduse ja tulemustasu lepingu punktist 2 tuleneb, et klient tasub advokaadibüroole tulemustasu 10 % rahaliselt hinnatavast kasust, mis ta saab advokaadibüroo poolse töö abiga. Klient on tulemustasu ise väljapakkunud, on selles osas läbirääkinud, selle suuruse ja alused läbikaalunud ning peab seda mõistlikuks, headele kommetele ja hea usu põhimõttele vastavaks. Sama lepingu punkt 3 kohaselt kuna klient võttis tulemustasu maksmise kohustuse, siis on advokaadibüroo nõustunud vähendama tunnitasu. Õigusteenuse tasu arvestatakse mitte vastavalt kohaldamisele kuuluvatele osalevate advokaatide ja juristide tunnihindadele vaid alandatud määras: vandeadvokaatide tunnitasu on 90 EUR tunnis, teiste advokaatide tunnitasu on 85 EUR tunnis ja juristide oma 80 EUR tunnis. Hinnale lisanduvad seonduvad kulud ja käibemaks vastavalt Eesti Vabariigi seadustele, nimetatud summad tasutakse igakordselt täielikult, lisaks tasule õigusnõustamise eest (digitoimik lk 95-96, dokument nr. 15).
19.Seega ei saa nõustuda kostja kohtuistungil avaldatud seisukohaga, et kostja on tasunud arvete maksmisega hagejale ettemaksu. Kohtu ette toodud asjaolud ning tõendid seda ei kinnita. Vastupidi, kostjaga 15.08.2010.a sõlmitud lepingust tuleneb, et kuivõrd kostja on nõustunud 10 % tulemustasu maksmisega, siis on vähendatud tunnihinde määra ning nimetatud summad tasutakse lisaks tasule.
20.Hageja on esitanud kostjale 29.02.2016.a arve nr. xxx summas 1 483,20 eurot (digitoimik lk 39-40, dokument nr. 4), 31.05.2016.a arve nr. xxx summas 324 eurot (digitoimik lk 4142, dokument nr. 4), 31.07.2016.a arve nr. xxx sumas 129,60 eurot (digitoimik lk 43-44, dokument nr. 4), 28.02.2017.a arve nr. xxx summas 108 eurot (digitoimik lk 45-46, dokument nr. 4), 31.03.2017.a arve nr. xxx summas 2 856 eurot (digitoimik lk 23-24, dokument nr. 4). Kokku on hagejal nõue kostja vastu summas 4 900,80 eurot.
21.Vaidlustamata asjaolude kohaselt kostja eelpool nimetatud arveid hagejale tasunud ei ole. Ka ei ole kostja teinud hagejale ühtegi etteheidet enne kohtumenetlust hageja poolt kostjale osutatud teenuse kvaliteedi ja mahu osas. Samuti ei ole kostja vaidlustanud kliendilepingu ülesütlemist. Kostja ei ole taotlenud hinna alandamist.
22.Kohtule esitatust nähtub, et reeglina saatis hageja kliendile igakuuliselt aruande tehtud tööde ja seonduvate kulude kohta ja arve tasumiseks. Iga kliendi poolt tellitud töö kohta avatakse eraldi tähistatud projekt ning kõik vastava ülesandega seonduvad tööd ja kulutused kajastatakse selle projekti kohta koostatud aruandes. Kõik riigilõivud, tasud, lõivud ja maksud, sealhulgas, kuid mitteammenduvalt, käibemaks, kuuluvad täielikult tasumisele kliendi poolt ning need märgitakse aruannetes eraldi (digitoimik lk 37, dokument nr. 4).
23.Vaidlust ei ole, et kostja pole hageja poolt väljastatud arveid saanud kätte. Hageja poolt esitatud arvetelt on näha, milliseid konkreetseid toiminguid on esindaja teinud ja kui palju selleks on kulunud aega (digitoimik lk 23-24, 39-46, dokument nr. 4).
24.Kostja etteheide, et hageja ei ole kostjale sobivas vormis ning taotletud ja lubatud tulemusega tellitud teenust osutanud ning alates vastuolude tekkimisest jättis kostja hageja arved maksmata, ei ole antud juhul põhjendatud. Kohus selgitab, et tööd, mis on tehtud enne kliendilepingu ülesütlemist, kuuluvad kostja poolt tasumisele, kuivõrd tõendeid selle kohta, et kostja on varasemalt teinud hagejale etteheited osutatud teenuste osas, kohtule esitatud ei ole.
25.Riigikohus on 13.04.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-181-15 punktis 41 leidnud, et VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel üldjuhul järgima käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta. Sama kohtulahendi punktis 43 on Riigikohus selgitanud, et kuigi advokaadil on kutsealased teadmised ja kliendil selliseid teadmisi üldjuhul ei ole, ei vastuta advokaat ja advokaadibüroo pidaja mitte alati kõigi kliendi soovitud teenuste tagajärgede eest.
26.Kostja on 17.02.2020.a toimunud kohtuistungil palunud kohtul võtta seisukoht, kas varem tasutud summad võiks hagejalt tagasi nõuda, kuna leping lõpetati enne tulemuse saavutamist. Kohus selgitab, et asjaolu, et hageja esinduse tulemusena ei saavutanud kostja sellist tulemust nagu ta ootas, ei ole iseenesest aluseks tasutud summade tagastamiseks või arvete mittemaksmiseks. Seda enam olukorras, kus vastavad etteheited on esitatud pärast lepingu ülesütlemist põhjusel, et teenuse eest pole õigeaegselt tasutud (vaata selles osas ka käesoleva kohtuotsuse punkt 21).
27.Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuivõrd kohtu ette toodud asjaolud ei ole sellised, mis vabastaksid kostja hagejale tasu maksmisest, siis kuulub hageja nõue summas 4 900,80 eurot rahuldamisele ning kostjalt väljamõistmisele.
28.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 18.02.2019.a seisuga kogusummas 7 828,03 eurot ja põhivõlgnevuselt arvestatav edasiulatuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o. alates 19.02.2019.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-st 1 tulenevas määras (digitoimik lk 29, dokument nr. 4). Kostja hageja
viivisenõudele sisulisi vastväiteid esitanud ei ole.
30.Riigikohus on 12.12.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-162-12 punktis 20 leidnud, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (otsuse p-d 18 ja 19). Tõendamiskoormuse sellist jaotamist on kinnitatud ka Riigikohtu
26.oktoobril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10 tehtud otsuse p-s 12.
31.Poolte vahel sõlmitud kliendilepingust tulenevalt on arve tasumisega viivitamise korral advokaadibürool õigus nõuda kliendilt viivist 0,2% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (digitoimik lk 38, dokument nr. 4).
32.Antud juhul nõuab hageja kostjalt viivise tasumisest põhivõlgnevusest suuremas summas. Arvestades asjaoluga, et pooled on sõlminud eelpool nimetatud kliendilepingu oma majandus- ja kutsetegevuses, siis ei ole alust vähendada lepingus märgitud viivisemäära 0,2 % päevas. Samuti ei ole kostja toonud oma vastuväidetes välja, et tegemist on ebamõistlikult suure viivisemääraga, millise väljamõistmine paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda.
33.Küll aga leiab kohus, et hageja poolt nõutav viivis, mis ületab põhinõuet, s.o 4 900,80 eurot põhjendatud ei ole. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud kahju olemasolu, mis annaks aluse nõuda kostjalt viivise tasumist suuremas summas kui on võlgnevuse summa. Ainuüksi hageja tõendamata väited kahju tekkimise kohta ei ole aluseks põhinõudest suuremas summas viivise väljamõistmiseks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis samas summas põhivõlgnevusega 4 900,80 eurot.
34.Kohus leiab, et kuivõrd hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes põhinõude summa ulatuses, siis ei kuulu käesoleval juhtumil rahuldamisele hageja täiendav viivisenõue TsMS § 367 alusel.
35.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 4 900,80 eurot ja viivis summas 4 900,80 eurot.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
37.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 13 120,89 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
38.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja hind on 13 120,89 eurot ja kohus rahuldab hagi osaliselt summas 9 801,60 eurot (võlgnevus 4 900,80 eurot ja viivis 4 900,80 eurot), siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 75 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud tuleb jätta 25 % ulatuses hageja kanda.
39.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 700 eurot (digitoimik lk 7980, 129, dokument nr. 11, 20). Kostja hageja menetluskulude nõudele vastuväiteid esitanud ei ole ning kostjal endal menetluskulusid tekkinud ei ole (digitoimik lk 129, dokument nr. 20).
40.Kohus leiab, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 525 eurot (700 x 75 %) kooskõlas TsMS § 138 lg 2.
41.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.