lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-12937/16

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 25.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-19-12937/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2457
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 407 lg 1, 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 113 lg 1ViivisESS § 96 lg 1Sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimusedVÕS § 164 lg 2Nõude loovutamineVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusVÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 142 lg 2Kaja, menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjon

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-12937

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Pärnu Maakohus Leanika Tamm 25. märts 2020.a, Pärnu kohtumaja 2-19-12937 PlusPlus Capital AS hagiavaldus C.-C. M. vastu võla nõudes 253,67 eurot (123,95+ 129,72) nende Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806; asukoht: Tartu maantee 83-601, Tallinn Hageja lepinguline esindaja 1: Marjana Šestel, PlusPlus Legal OÜ; e-post: [email protected] Hageja lepinguline esindaja 2: Tarvo Ilves, PlusPlus Legal OÜ; e-post: [email protected] Kostja: C.-C. M., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx; e-post: xxx Kirjalik menetlus Lihtmenetlus

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad

ja

Asja lahendamise viis Menetlusliik

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt hagiavaldus C.-C. M.lt (M.) hageja PlusPlus Capital AS kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel 07.07.2016.a sõlmitud liitumislepingu nr 5221446 (kliendinumber 8430935) alusel koostatud arvetest nr 2016462586 ja 2015975067 tulenev võlgnevus kogusummas 150,34 eurot, millest põhivõlgnevus 99,17 eurot, viivis põhinõudelt 52,17 eurolt perioodil 19.09.2016.a kuni 28.08.2019.a 12,28 eurot ning viivis põhinõudelt 47 eurolt perioodil 19.08.2016.a kuni 16.12.2019.a 13,89 eurot sissenõudekulu 25 eurot).
3.Välja mõista kostjalt C.-C. M.lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis põhinõudelt summas 52,17 eurot alates 29.08.2019.a kuni põhinõude täitmiseni lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
VÕS § 113
4.Välja mõista kostjalt C.-C. M.lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis põhinõudelt summas 47 eurot alates 19.12.2019.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS nõue C.-C. M. vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 52,99 eurot ning sissenõudekulu summas 25 eurot.
6.Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS nõue C.-C. M. vastu hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määras 0,07% päevas.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
8.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. 1/4

2-19-12937 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9.Jätta menetluskulud 62,41% ulatuses kostja kanda ning 37,59% ulatuses hageja kanda.
10.Määrata PlusPlus Capital AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 155 eurot (millest riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu 80 eurot).
11.Välja mõista kostjalt C.-C. M.lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud summas 96,74 eurot.
12.Kohustada kostjat C.-C. M.t tasuma menetluskulude hüvitiselt (96,74 eurolt) hagejale PlusPlus Capital AS-ile viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Pärnu Maakohus võttis 07.10.2019.a ja 23.01.2020.a menetlusse PlusPlus Capital AS hagiavalduse C.-C. M. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. C.-C. M.le toimetati 28.08.2019.a ja 18.12.2019.a hagiavaldused, nende täiendused ja lisad ning 07.10.2019.a ja 23.01.2020.a kohtumäärused kätte isiklikult 09.03.2020.a. C.-C. M. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 23.03.2020.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud.
2.Tulenevalt TsMS § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse 2/4

2-19-12937 hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

3.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu nr 4408928 (kliendinumber 8406756) kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kokku summas 99,17 euro väljamõistmiseks kostjalt.
4.Kohtu hinnangul Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
5.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 52,17 eurot lepingust tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.09.2016.a – 28.08.2019.a eest 3/4

2-19-12937 summas 39,22 eurot ja põhivõlgnevuselt 47 eurot ajavahemiku eest vastavalt 19.08.2016.a kuni 16.12.2019.a eest summas 39,94 eurot (seega viivisemäär 25,55% aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24).

6.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja on arvestanud viiviseid tasumata arve tasumistähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni päevani. Arve nr 2016462586 summas 52,17 euro tasumata jätmise eest on hagejal õigus nõuda viivist perioodil 19.09.2016.a kuni 28.08.2019.a summas 12,28 eurot ning arve nr 2015975067 summas 47 eurot tasumata jätmise eest perioodil 19.08.2016.a kuni 16.12.2019.a summas 13,89 eurot.
7.Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 26,17 eurot (12,28+13,89). Sissenõutavaks muutunud viivise summas 52,99 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 99,17 euro täitmiseni.
8.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude (hageja võlateatised kostjale 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018) hüvitamiseks kokku 50 eurot, s.o arve nr 2016462586 alusel saadetud meeldetuletuskirjade eest 25 eurot ning arve nr 201597506 alusel saadetud meeldetuletuskirjade eest 25 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 25 eurot. Elisa Eesti AS on sõlminud kostjaga liitumislepingu nr 5221446 (kliendinumber 8430935). Kohtu hinnangul ei ole hageja tegevus VÕS § § 1132 lg 2 p 1-ga üks kooskõlas. Hagejal on saatnud sama lepingu, kuid erinevate arvete tasumiseks eraldi

4/4

2-19-12937 meeldetuletuskirjad ning palub sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist arvete, mitte lepingu alusel. Menetluskulud

9.Pärnu Maakohtule 28.08.2019.a ja 18.12.2019 esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 150 eurot ja esindaja kulud kokku summas 840 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.
10.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud kokku riigilõivu summas 150 eurot.
11.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama PlusPlus Legal OÜ juristid ning hageja esindamise eest on PlusPlus Legal OÜ esitanud hagejale kokku arve summas 840 eurot. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. (RKTKm 3-2-1-4-15, p 14). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on pärast tsiviilasjade liitmist 253,67 eurot.
12.Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles on esitatud väga lihtsad hagiavaldused. Hageja esitas C.-C. M. vastu eraldi nõuded, sh eraldi hagiavaldused, tsiviilasjades nr 2-19-12937 ja nr 2-19-20293. Kohus liitis tsiviilasjad. Kohus leiab, et hagejal oli võimalik esitada kostja vastu nõuded juba algselt ühes hagis, seega ei ole põhjendatud lepingulise esindaja kulud 2 hagiavalduse koostamise eest. Hageja majandustegevus eeldab selliste standartsete hagiavalduste igapäevast koostamist, mistõttu kohtu hinnangul ei kulu hagi koostamisele enam kui tund aega. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabi tunnitasu 100 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus leiab, et hageja mitteadvokaadist esindaja tasumäär 100 eurot tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siin juures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid 5/4

2-19-12937 kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 80 eurot (1 tunni tasu).

13.Kostja hagiavaldusele vastust ei ole esitanud ning hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud. Kohtu hinnangul on mõistlik jätta kostja kanda hageja esindaja kulud summas 80 eurot. Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on lihtsa menetlusega, on hagejal võimalik menetluses osaleda ka isiklikult, esindajat kasutamata. Esindaja kasutamine on hageja õigus, mitte kohustus ning hageja peab kaaluma, kas väiksemate nõuete esitamisel kohtusse on siiski vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja teenuste kasutamine, kuna sellega tekib täiendavaid menetluskulusid.
14.Kohus on eelnevalt selgitanud, et hagejal oli võimalik esitada nõuded kostja vastu ühes hagiavalduses. Kuni 253,67 euro suuruselt hagihinnalt tuleb tasuda riigilõivu 75 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätta kostja kanda riigilõiv summas 150 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu osas on menetluskulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud 75 euro ulatuses. Hageja on teinud ebavajalikke kulutusi ilmselgelt väikeste nõuete eraldi väljamõistmiseks kohtu kaudu, seega ei ole põhjendatud nende kulutuste kostja kanda jätmine.
15.Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 37,59% ulatuses ja kostja kanda 62,41% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 175 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjalt hageja kasuks välja 96,74 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik

6/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval