OÜ Aktiva Finants hagi Zinaida Šolkova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
498,83 eurot.
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad • •
Menetlusliik
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress Eesti, Harju maakond, Tallinn, A.Weizenbergi 20) Hageja lepinguline esindaja: Maarja Radziwill (isikukood XXX, epost [email protected] ) Kostja: Zinaida Šolkova (isikukood XXX, viimane teadaolev aadress XXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Zinaida Šolkova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
Tsiviilasi nr 2-19-122632 Välja mõista Zinaida Šolkovalt OÜ Aktiva Finants kasuks kostja ja Elisa Eesti ASi vahel XX.XX.XXXX sõlmitud liitumislepingust nr XXX ning osamaksetega varamüügilepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus summas 316,03 eurot, seisuga 29.10.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 44,95 eurot, kokku 360,98 eurot. Välja mõista Zinaida Šolkovalt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhivõlalt (316,03 eurot) alates 30.10.2019 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg1 sätestatud määras. Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants hagi põhivõlasummas, mis sisaldab käsitlustasu 92 eurot. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Toimetada otsuse kätte pooltele. Kostjale toimetada otsus kätte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.
7.Jätta menetluskulud 77,50% ulatuses Zinaida Šolkova kanda ja 22,50% ulatuses hageja kanda.
8.Määrata OÜ Aktiva Finants menetluskulude suuruseks 175 eurot.
9.Välja mõista Zinaida Šolkovalt OÜ Aktiva Finants kasuks 135,63 eurot.
10.Välja mõista Zinaida Šolkovalt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Otsuse täiendamine Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine Kostja on hagi ja kirjaliku vastuse nõude kätte saanud 28.02.2020, TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb
Tsiviilasi nr 2-19-122632 lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.
Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Faktilised asjaolud Kostja ja Elisa Eesti AS sõlmisid XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX ning osamaksetega vara müügilepingu nr XXX. Ajavahemikul 01.10.2017-01.01.2018 aasta esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 27.12.2017 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Elisa Eesti AS loovutas kostja vastase nõude 15.01.2019 Osaühingule Aktiva Finants. Kostja on jätnud tasumata järgmised hagiavaldusele lisatud arved: Arve nr Summa Maksetähtaeg 2019624998 16,63 18.10.2017 2019864981 27,00 18.11.2017 2020117629 27,00 18.12.2017 2020368491 337,40 18.01.2018 Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 408,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 58,04 eurot ning viivised alates 30.10.2019 kuni põhinõude summas 408,03 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu põhjendused
1.TsMS § 444 lg 4 alusel põhjendab kohus käesolevat otsust vaid osas, milles see jääb rahuldamata.
Tsiviilasi nr 2-19-122632
2.Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
3.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX ning osamaksetega vara müügilepingu nr XXX lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.
4.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsioonide kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
5.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 408,03 eurot. Põhivõlgnevus koosneb saadud telekommunikatsiooniteenuste tasust, käsitlustasust ja meeldetuletustasust, osamaksetest ja liitumistasust ja viivistest.
6.Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu/soodushinnaga vara müügilepingu/vara kasutamise lepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist.
7.Kohus on seisukohal, et käsitlustasul on leppetrahvi tunnused arvestades asjaolu, et seda ei nõuta sissenõudmiskulude hüvitamiseks.
8.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega.
9.Kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt ei sisalda leppetrahvi nõue kliendile üle antud seadmete maksumuse hüvitist on kohtu hinnangul käsitlustasu nõue tühine eelpool esitatud põhjendustel. Kuna käsitlustasu 92 eurot on tühine, tuleb hageja nõue selles osas jätta rahuldamata.
10.Ülejäänud osas on hagi eelnevast tulenevalt hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 316,03 eurot
Tsiviilasi nr 2-19-122632 (408,03-92), mis on põhinõue ja 44,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivis (perioodil 19.01.2018- 29.10.2019).
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 77,50% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 77,50% ulatuses kostja kanda ja 22,50% ulatuses hageja kanda.
13.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot, millest 100 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 240 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1)
15.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 135,63 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.