YY hagi Andreas Corelli OÜ ja OO vastu üürivaidluses (Tallinna Üürikomisjoni üürivaidlusasi nr 11-1/90/17)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.12.2019 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Suido Västra Kostja I Andreas Corelli OÜ (registrikood 14216927) Kostja II OO (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10.12.2019 määrus lõppjärelduses muutmata, muutes selle põhjendusi.
2.Jätta YY määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud YY kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 1(7)
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.YY (hageja) esitas 25.11.2019 Harju Maakohtule hagi Andreas Corelli OÜ (kostja I) ja OO (kostja II) vastu, milles palub järgmist: - Vaadata hagimenetluses läbi hageja Tallinna Üürikomisjonile (üürikomisjon) üürivaidlusasjas nr 11-1/90/17 esitatud avaldus ja üürikomisjoni 14.05.2018 otsus, millega kohustati hagejat vabastama aadressil XXX Tallinnas asuv korteriomand (eluruum) ning määrati otsuse täitmise viisiks hageja eluruumist väljatõstmine koos seda kasutavate isikutega. - Tuvastada A Real Estate OÜ (A) poolt 17.10.2017 hagejale esitatud eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. - Kohustada kostjat II jätkama hagejaga eluruumi üürilepingut (vastavalt jõustunud kohtulahendile tsiviilasjas nr 2-15-3047). - Välja nõuda eluruum ebaseaduslikust valdusest ja kohustada kostjat II andma see eluruum üle hageja valdusesse. - Kanda korteriomandi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 12394001) kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud üürilepinguga hageja kasuks tähtajaga kuni 31.12.2048“, alternatiivselt „korteriomand on koormatud tähtajatu üürilepinguga hageja kasuks“. Hagi kohaselt kohustati hagejat üürikomisjoni 14.05.2018 otsusega vabastama eluruum ning määrati otsuse täitmise viisiks hageja eluruumist välja tõstmine koos seda kasutavate isikutega. Hageja esitas 14.11.2017 üürikomisjonile avalduse eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes ja alternatiivses nõudes ning täiendas avaldust üürivaidlusasja menetluse käigus. Hageja esitas 26.04.2018 ehk enne üürikomisjoni otsuse tegemist Harju Maakohtule hagi samas nõudes. Tallinna Ringkonnakohus luges, et hagi üürikomisjoni otsuse vaidlustamiseks on esitatud tähtaegselt. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata, sest hageja oli 09.08.2018 korterist üürikomisjoni otsuse alusel sundkorras välja tõstetud, kuid ei esitanud korteri valduse taastamise nõuet ega üürilepingu täitmiseks kohustamise nõuet. Maakohtu määrus on jõustunud. Hageja leiab, et üürikomisjoni otsuse peale hagi esitamisega 04.06.2018 peatus nõude aegumine ning hagejal on õigus esitada üürikomisjoni otsuse peale uus hagi TsMS § 426 lg 1 alusel. Praeguses asjas on esitatud hagi üürikomisjoni otsuse vaidlustamiseks on esitatud 20-päevase tähtaja jooksul arvates nõude aegumise peatumise lõppemisest 06.11.2019. Kostja I oli korteri omanik kuni 28.11.2017. Praegune korteri omanik on kostja II. Vastavalt VÕS § 291 läks üürileping kostjale üle. A (korteri eelmine omanik) teatas hagejale 17.10.2017 eluruumi üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest üürivõla tõttu. Hagejal ei ole üürivõlga, mistõttu ta esitas üürikomisjonile avalduse ülesütlemise vaidlustamiseks. Üürivaidlusasjas nr 11-1/90/17 jättis üürikomisjon 14.05.2018 otsusega hageja tuvastamisnõude rahuldamata. 17.10.2017 üürilepingu ülesütlemisavalduses tuginetakse ainult VÕS §-le 316 lg 1. Otsusega asjas nr 2-15-3047 on tõendatud üürisumma 57,52 eurot kuus, mida ei ole suurendatud, sest vastavat kokkulepet ei ole sõlmitud. Seega puudub hagejal üürivõlg. Üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, sest üürileandja esitas ülesütlemisavalduse 17.10.2017 ehk enne otsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-15-3047. Hageja tõsteti välja eluruumist 09.08.2018
2(7)
ebaseaduslikult, sest hageja oli üürikomisjoni otsuse kehtivalt vaidlustanud maakohtus (tsiviilasjas nr 2-18-6575).
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.Maakohus keeldus 10.12.2019 määrusega menetlusse võtmast hageja hagi kostja I ja kostja II vastu üürivaidluses TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel ning jättis menetluskulud hageja kanda. Hagiavaldus on perspektiivitu ning sellega ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus märkis, et Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-18-6575, milles kohus käsitles sama üürivaidlusasja. Harju Maakohus jättis 22.01.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-186575 hagi läbi vaatamata, sest kohtu hinnangul oli tegemist perspektiivitu hagiga. Lisaks läbis tsiviilasi nr 2-18-6575 määruskaebemenetluse Tallinna Ringkonnakohtus, kes jättis maakohtu määruse muutmata ja Riigikohtus, kes jättis hageja määruskaebuse menetlusse võtmata. Maakohus möönab, et kuivõrd kohus jättis tsiviilasjas nr 2-18-6575 hagi läbi vaatamata, siis olenemata sellest, et läbi vaatamata jätmise määrus on jõustunud Riigikohtu määrusega 06.11.2019, oleks hagejal iseenesest õigus sama hagiga kohtu poole pöörduda. TsMS § 426 lg 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Maakohus märkis, et jääb 22.01.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-18-6575 väljendatud seisukoha juurde ning leidis, et ka praeguses tsiviilasjas esitatud täiendused ei muuda praeguses asjas hagiavaldust perspektiivikaks ning esitatud hagiga ei ole jätkuvalt võimalik hageja eesmärke saavutada. Üürikomisjon tegi üürivaidlusasjas nr 11-1/90/17 14.05.2018 otsuse, millega rahuldas hageja ja kostja I nõuded osaliselt. Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-18-6575 tähtaegselt samad nõuded, mille üürikomisjon jättis rahuldamata. ÜVLS § 21 lg 3 järgi, kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile. Seega oli tsiviilasjas nr 2-18-6575 kohtu menetluses hageja nõue tuvastada A 17.10.2017 poolt hagejale esitatud eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, kanda korteriomandi kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud üürilepinguga YY, isikukood XXXXXXXXXX, kasuks tähtajaga kuni 31.12.2048“ ning alternatiivselt märge: „korteriomand on koormatud tähtajatu üürilepinguga YY, isikukood XXXXXXXXXXX, kasuks.“ Üürikomisjon rahuldas osaliselt kostja nõuded. ÜVLS § 21 lg 4 kohaselt kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool. Maakohus selgitas, et hageja ei esitanud kohtule tähtaegselt, s.o 20 päeva jooksul otsuse kättesaamisele järgnevast päevast alates ÜVLS § 21 lg 4 kohast taotlust, et kohus vaataks hagimenetluse korras hagina uuesti läbi üürileandja poolt üürikomisjonile esitatud nõuded, mille üürikomisjon rahuldas, mistõttu jõustus üürikomisjoni otsus osaliselt. Tallinna Üürikomisjoni 14.05.2018 otsus üürivaidluses nr 11-1/90/17 jõustus 20 päeva jooksul hageja poolt otsuse kättesaamisele järgnevast päevast alates osas, millega kohustati hagejat lubada kostjal üle vaadata eluruum XXX Tallinnas, kohustati hagejat vabastama XXX Tallinnas asuv eluruum, juhul, kui hageja ei vabasta XXX Tallinnas asuvat eluruumi, määrata otsuse täitmise viisiks hageja eluruumist väljatõstmine koos seda kasutavate isikutega. Maakohus selgitas, et kuivõrd selles osas on Tallinna Üürikomisjoni 14.05.2018 otsus üürivaidlusasjas nr 11-1/90/17 jõustunud juba 2018. aasta juunis, ei saa hageja
3(7)
enam esitada kohtule taotlust, et kohus vaataks komisjonile esitatud kostja avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Nõude aegumine saab hagi esitamisega peatuda vaid nende nõuete puhul, mis on kohtule esitatud ja menetlusse võetud, kuid hageja ei esitanud tähtaegselt ÜVLS § 21 lg 4 kohast taotlust, et kohus vaataks hagimenetluse korras hagina uuesti läbi üürileandja poolt üürikomisjonile esitatud nõuded, mille üürikomisjon rahuldas, seega ei saanud nimetatud nõude aegumine ka peatuda. Üürikomisjoni otsuse jõustumine ei saa aeguda või otsuse aegumine peatuda. Hageja ei vaidlustanud tähtaegselt üürikomisjoni otsust osas, milles komisjon rahuldas kostja esitatud nõuded. Üürikomisjoni (ja/või kohtu) tehtud lahend jõustub kui lahendit seaduses sätestatud kindla tähtaja jooksul ei vaidlustata, ning pärast jõustumist ei saa lahendit enam vaidlustada ega muuta. Otsus omandab õigusjõu ning menetlusosalised on jõustunud osas lahendiga seotud. Vaid lahendi vaidlustamine peatab selle jõustumise. Ka üürikomisjoni otsus saab õigusjõu vaidlustamata osas edasikaebetähtaja möödumisel. Samuti muutub lahend jõustumisega täidetavaks, st saab nõuda lahendi sundtäitmist. Nii tsiviilasjas nr 2-18-6575 tõid pooled kui ka käesolevas hagis tõi hageja esile, et tsiviilasja nr 2-18-6575 menetluse ajal üürikomisjoni 14.05.2018 otsus täideti sundkorras ja hageja tõsteti eluruumist välja 09.08.2018. Hageja käesoleva hagi eesmärgiks on tuvastada, et tema ja kostja vahel on jätkuvalt üürisuhe. Seda ei ole võimalik üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudega võimalik saavutada. Isegi juhul, kui kohus tuvastab üürilepingu ülesütlemise tühisuse, on hageja elamispinnalt sundkorras väljatõstetud. Üürnikul ei ole õiguslikku huvi märke kohta kinnistusraamatus üüripinna suhtes, mida üürnik ei valda. Kuivõrd hageja väljatõstmine on toimunud jõustunud üürikomisjoni otsuse alusel, ei saa kostja olla hageja suhtes omavoliliseks või ebaseaduslikuks valdajaks. Seega ei saa hageja taotleda kostjalt eluruumi ebaseadusliku valduse üleandmist hagejale.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Hageja esitas maakohtu 10.12.2019 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja märgib, et maakohus ei ole põhjendanud, miks elamispinna vabastamise ja väljatõstmise osas on üürikomisjoni otsus jõustunud 2018. aasta juunis. Hageja viitab, et Tallinna Ringkonnakohus luges üürikomisjoni otsuse 04.06.2018 esitatud hagi täiendusega tähtaegselt vaidlustatuks. Hageja on seisukohal, et nõude aegumine oli peatunud kuni 06.11.2019 ja hageja ei ole üürikomisjoni otsuse vaidlustamise õigust kaotanud. Hageja märkis, et eelmises kohtuasjas sai määravaks see, et hageja ei esitanud elamispinna valduse taastamise nõuet. Hageja esitas eelnimetatud nõude uue asjana, mida menetletakse käesolevas asjas. Hageja on seisukohal, et nõue on tähtaegne, sest alates 04.06.2018 oli nõude aegumine peatunud.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
4.Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
6.Ringkonnakohus küsis üürikomisjonilt üürivaidlusasja toimiku, mis on kohtule esitatud 27.02.2020.
4(7)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et üürikomisjoni 14.05.2018 otsus üürivaidlusasjas nr 111/90/17 on tervikuna jõustunud.
8.1.TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
8.2.Hageja on seisukohal, et ta ei ole üürikomisjoni otsuse vaidlustamise õigust kaotanud.
8.3.Üürikomisjoni toimikust nähtub, et 11.12.2017 määrusega võttis üürikomisjon menetlusse järgmised hageja nõuded (üürivaidlusasja tl 93): - Tuvastada A poolt 17.10.2017 hagejale esitatud XXX Tallinnas asuva korteriomandi üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisus aluse puudumise tõttu või alternatiivselt pikendada eluruumi üürilepingut 30 aasta võrra ehk kuni 2048. aasta maini (nõude täpsustus üürivaidlusasja tl 158) . - Tuvastada A pandiõiguse puudumine hageja varale. Üürikomisjoni 03.05.2017 istungil märkis hageja, et on eelnimetatud nõuded esitanud menetlemiseks ka maakohtule. Üürikomisjoni 03.05.2017 istungil esitas kostja I üürikomisjonile menetlemiseks järgmised nõuded (üürivaidlusasja tl 158): - Välja mõista hagejalt 30.04.2018 seisuga üürivõlg 16 598 eurot. - Kohustada hagejat vabastama korteri valdus ning määrata otsuse täitmise viisiks väljatõstmine. - Võimaldada kostjal I üle vaadata korteri seisukord. Üürikomisjon võttis kostja I nõuded menetlusse (üürivaidlusasja tl 158). Üürikomisjoni istungil arutati nii üürniku kui ka üürileandja nõudeid (üürivaidlusasja tl 157-161). Üürikomisjon rahuldas 14.05.2018 otsusega hageja ja kostja I nõuded osaliselt (üürivaidlusasja tl 167). Komisjon kohustas hagejat lubama kostjal I üle vaadata eluruum XXX Tallinnas. Samuti kohustas komisjon hagejat vabastama XXX Tallinnas asuv eluruum, komisjon määras otsuse täitmise viisiks hageja eluruumist väljatõstmise koos seda kasutavate isikutega, kui hageja ei vabasta XXX Tallinnas asuvat eluruumi. Komisjon tuvastas, et kostjal I puudub otsuse tegemise ajal pandiõigus hageja varale.
8.4.Üürivaidluse lahendamise seaduse (ÜVLS) § 21 reguleerib samas üürivaidluses kohtusse pöördumist. ÜVLS § 21 lg 3 sätestab, et kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile. ÜVLS § 21 lg 4 sätestab, et kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool.
5(7)
Kui nii üürnik (hageja) kui ka üürileandja (kostja I) esitasid üürikomisjonile avaldused ja hageja soovib vaidlustada ka üürileandja avalduse osas tehtud otsuse, siis tuleb maakohtule ÜVLS § 21 lg 4 järgi esitada taotlus, et kohus vaataks üürileandja poolt komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Tsiviilasjas nr 2-18-6575 nähtub, et hageja esitas 26.04.2018 maakohtule hagi järgmistes nõuetes: - Tuvastada A 17.10.2017 poolt hagejale esitatud eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. - Kanda korteriomandi kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud üürilepinguga hageja kasuks tähtajaga kuni 31.12.2048“. Alternatiivselt, kui kohus ei nõustu, et hagejal on õigus vastavalt üürilepingule korterit kasutada kuni 31.12.2048, siis kanda XXX Tallinnas asuva korteriomandi kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud tähtajatu üürilepinguga hageja kasuks.“ Hageja esitas 04.06.2018 tsiviilasjas nr 2-18-6575 maakohtule hagi täpsustuse, milles märkis, et üürikomisjon jättis hageja tuvastusnõude rahuldamata. Hageja märkis, et jääb 26.04.2018 hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja leidis, et korteri üürilepingu ülesütlemine kostja poolt 17.10.2017 esitatud põhjendustel on vastuolus hea usu põhimõttega. 26.07.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-6575 jättis maakohus läbi vaatamata hageja hagi kostja I vastu üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatusse üürilepingu märke kandmiseks hageja kasuks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu 26.07.2018 määruse ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märkis, et asja materjalidest nähtub, et 04.06.2018 esitas hageja maakohtule menetlusdokumendi pealkirjaga hagi täiendus, millest tuleneb hageja soov vaidlustada maakohtus üürikomisjoni 14.05.2018 otsus, millega jäeti hageja nõuded üürivaidlusasjas rahuldamata. See, millised nõuded hageja maakohtule menetlemiseks esitas, nähtub hageja poolt esitatud menetlusdokumentidest. Hageja on 08.08.2018 määruskaebuses asjas nr 2-18-6575 märkinud, et ta esitas 04.06.2018 kohtule hagi täienduse, millega vaidlustas üürikomisjoni otsuse ÜVLS § 21 lg 3 alusel. See, et hageja vaidlustas komisjoni otsuse ÜVLS § 21 lg 3 alusel, nähtub ka nimetatud menetluses esitatud nõuetest. Hageja esitas eelnimetatud asjas maakohtule hagiavalduse tervikteksti 16.11.2018, milles tõi välja samad nõuded, mis olid esitatud 26.04.2018 hagis. Asjas nr 2-18-6575 ei nähtu, et hageja oleks esitanud maakohtule taotluse ÜVLS § 21 lg 4 järgi, et kohus vaataks üürileandja poolt komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Samuti ei nähtu, et hageja oleks esitanud nimetatud tsiviilasjas vastuväiteid üürikomisjoni otsusele osas, milles komisjon kohustas hagejat lubama kostjal I üle vaadata eluruumi XXX Tallinnas ja kohustas hagejat vabastama XXX Tallinnas asuva eluruumi ning määras otsuse täitmise viisiks hageja eluruumist väljatõstmise koos seda kasutavate isikutega (kostja I rahuldatud nõuded üürivaidlusasjas). Hageja sai komisjoni otsuse kätte 14.05.2018 (üürivaidlusasja tl 175). Seetõttu jõustus üürikomisjoni otsus 04.06.2018 osas, milles komisjon lahendas üürileandja (kostja I) eelnimetatud nõuded (komisjoni otsuse resolutsiooni punktid 2, 3 ja 4).
6(7)
Hageja esitas maakohtule nõude ÜVLS § 21 lg 4 järgi alles praeguses asjas hagi esitamisega 25.11.2019. Kuna hageja tähtaegselt ÜVLS § 21 lg 4 alusel taotlust ei esitanud, siis jõustus otsus ÜVLS § 22 lg 2 kohaselt osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga.
9.ÜVLS § 22 lg 1 esimene sätestab, et komisjoni otsus jõustub, kui otsuse kättesaamise päevast alates 20 päeva jooksul ei ole maakohtusse esitatud hagi samas vaidlusasjas. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud sättes sätestatud edasikaebetähtaja puhul tegemist menetlustähtajaga, millele aegumise peatumise sätted ei kohaldu. Kuna tsiviilasjas nr 2-18-6575 jäi hageja hagi läbivaatamata, siis TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Sellest tulenevalt ei ole hageja järginud ka üürikomisjoni otsuse vaidlustamise tähtaega. Seetõttu jõustus üürikomisjoni otsus ülejäänud osas 06.11.2019, kui Riigikohus ei võtnud asjas nr 2-18-6575 määruskaebust menetlusse. Eeltoodust tulenevalt tuleb järgmised hageja nõuded jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel: vaadata hagimenetluses läbi hageja üürikomisjonile üürivaidlusasjas nr 11-1/90/17 esitatud avaldus ja üürikomisjoni 14.05.2018 otsus, millega kohustati hagejat vabastama aadressil XXX Tallinnas asuv korteriomand (eluruum) ning määrati otsuse täitmise viisiks hageja eluruumist väljatõstmine koos seda kasutavate isikutega; tuvastada A poolt 17.10.2017 hagejale esitatud eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. Hageja nõue märke kandmiseks kinnistusraamatusse on esitatud koos tuvastusnõudega. Kuna kohus jätab tuvastusnõude menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, siis ei ole hagejal ainuüksi märke kandmise nõudega võimalik taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu tuleb hageja nõue märke kandmiseks kinnistusraamatusse jätta menetlusse võtmata TsMS §-i 371 lg 2 p 2 alusel.
9.Hageja esitas kohtule ka järgmised nõuded: kohustada kostjat II jätkama hagejaga eluruumi üürilepingut; välja nõuda eluruum ebaseaduslikust valdusest ja kohustada kostjat II andma see eluruum üle hageja valdusesse. Need nõuded tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Need nõuded on sisult samad (olgugi vastassuunalised) komisjoni poolt rahuldatud kostja nõudega, millega komisjon kohustas hagejat vabastama XXX Tallinnas asuva eluruumi. Eluruumi vabastamise eelduseks on pooltevahelise üürilepingu lõppemine.
10.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt hageja kanda. Kostjal ei ole määruskaebemenetluses esindaja kaudu osalenud, mistõttu ei ole määruskaebemenetluses kostjal menetluskulusid tekkinud. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin, Ele Liiv, Peeter Pällin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.