Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Hageja esitas 23.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 895,74 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 14.10.2019 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 05.12.2019 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude hagimenetluses jätkamiseks üle Viru Maakohtule. Harju Maakohus keeldus 10.12.2019 hagiavalduse menetlusse võtmisest ja edastas kohtualluvusel hagiavalduse menetlemiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale. 12.12.2019 jättis Viru Maakohus kohtumäärusega avalduse käiguta ja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, s.o 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest tuli hagejal esitada menetluskulude nimekiri, oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuda täiendavat riigilõivu. 18.12.2019 esitas hageja kostja vastu hagiavalduse võlgnevuse nõudes. 19.12.2019 kohtumäärusega võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 18.02.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (05.03.2020) hagile vastanud. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. 2(4)

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista võlgnevuse 918, 61 eurot, sh põhivõlgnevus 719,97 eurot, intress 44,90 eurot, haldustasu 6 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 4,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 103,63 eurot, põhinõudelt 719,97 eurolt alates 19.12.2019 jooksev viivis 19,90% (päevas 0,055%) arvestatuna kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 81,39 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja põhivõlgnevuse 719,97 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot, haldustasu 6 eurot, intressi 44,90 eurot (periood 10.09.2018 kuni 10.03.2019), sissenõutavaks muutunud viivise 107,74 eurot (viivis 4,11 eurot periood 10.10.2018 kuni 29.03.2019 ja viivis 103,63 eurot periood 30.03.2019 kuni 18.12.2019) ja alates 19.12.2019 viivise 19,90% aastas (päevas 0,055%) põhinõudelt 719,97 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 81,39 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud summas 195 eurot sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot (hageja poolt tasutud 24.09.2019) ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 130 eurot (hageja poolt tasutud 17.12.2019), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, kokku 195 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda ning kohus mõistab kostjalt menetluskulu 195 eurot hageja kasuks välja. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate 3(4)

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.