Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused (02.01.2020, 16.01.2020) Hageja ja kostja 1 sõlmisid 12.05.2017 arvelduslaenulepingu nr EExxx (edaspidi arvelduslaenu leping). Arvelduslaenu lepingu alusel võimaldas hageja kostjal 1 kasutada arvelduslaenu kuni 14 000 eurot. Hageja andis kostjale 1 arvelduslaenu tähtajaga kuni 11.05.2018. Hageja ja kostja 1 on 11.05.2018 sõlminud arvelduslaenu lepingu muudatuse nr 1, millega mh pikendati arvelduslaenu tähtaega kuni 10.05.2019. Hageja ja kostja 1 on 10.05.2019 sõlminud arvelduslaenu lepingu muudatuse nr 2, millega mh pikendati arvelduslaenu tähtaega kuni 10.07.2019. Hageja ja kostja 1 on 11.07.2019 sõlminud arvelduslaenu lepingu muudatuse nr 3, millega mh pikendati arvelduslaenu tähtaega kuni 10.09.2019.

Arvelduslaenu leping lõppes tähtaegselt 10.09.2019. Arvelduslaenu lepingu lõppemisel on kasutanud ära kogu arvelduskrediidi limiit. Arvelduslaenu lepingu p-i 1 kohaselt võimaldas hageja kasutada kostjal 1 arvelduslaenu, mis oli ühendatud kostja 1 arvelduskontoga. Arvelduslaenu lepingu p 2.2 kohaselt oli kostjal 1 õigus kasutada arvelduslaenu limiiti ulatuses, mis oli arvelduslaenu lepingu p 2.1 kohaselt 14 000 eurot. Kostjal 1 oli õigus kasutada arvelduskrediiti arvelduslaenu lepingu p-i 9.1 alusel kuni 10.09.2019. Arvelduslaenu leping lõppes tähtaja möödumise tõttu. Arvelduslaenu lepingu punkti 9.4 alusel oli kostja 1 kohustatud hagejale hiljemalt lepingu lõppemise päeval tasuma võlgnetava arvelduslaenu ja viimase intressiarvestusperioodi eest arvestatud intressi ning limiiditasu. Hageja võlgnevus kostja 1 ees moodustab 21.11.2019 seisuga 14 495,36 eurot. Hageja nõue kostja 1 vastu sisaldab nii põhinõuet kui ka kõrvalnõudeid. Hageja õigus nõuda kostjalt 1 lisaks põhinõude tasumisele ka kõrval nõuete tasumist tuleb seadusest ning arvelduslaenu lepingust. Intressi tasumise kohustus ning arvutamise alused tulenevad arvelduslaenu lepingu p-st 3. Arvelduslaenu lepingu p-i 3.1 alusel arvestas hageja limiidi kasutatud osalt intressi, lähtudes iga pangapäeva lõppsaldost laenusaaja arvelduskontol. Arvelduslaenu lepingu p 3.3 kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkel arvelduslaenu intressimäär 14 % aastas. Lepingu lõppemise seisuga oli hageja arvestanud arvelduslaenu lepingu p-s 3.3 märgitud intressimääraga intressi kokku summas 473,48 eurot. Arvelduslaenu lepingu p-i 4.1 alusel tuli kostjal 1 maksta hagejale limiiditasu, mis oli 2 % arvelduslaenu limiidist aastas. Kostja 1 võlgnes hagejale lepingu lõppemise seisuga limiiditasu 18 eurot. Vastavalt arvelduslaenu lepingu p-le 5.1 on hagejal õigus arvestada viivist iga lepingujärgse makse tasumisega viivitamisel tähtaegselt tasumata summalt määraga 25% aastas. Hageja on arvestanud põhiosa summalt viiviseid peale lepingu lõppemist kuni 21.11.2019 summas 3,88 eurot. Hageja on edastanud kostjale 1 meeldetuletuse kostja 1 kohustusest tasuda hagejale kasutatud arvelduskrediit. Hoolimata meeldetuletusest, ei ole arvelduslaenu lepingust tulenevaid võlgnevusi hagejale tasutud. Hageja nõue kostja 1 vastu oli hagi esitamise ajal 02.01.20 kokku 14 495,36 eurot (sh põhiosa võlgnevus 14 000 eurot, intressivõlgnevus 473,48 eurot, pangatasud 18 eurot ning viivisevõlgnevus 3,88 eurot). 2 (5)

Lähtudes eeltoodust, VÕS § 108 lg 1 ja § 401 lg 1 ning arvelduslaenu lepingu p-st 9.4 tuleb kostjal 1 tasuda hagejale arvelduslaenu lepingust tulenevad nõuded kokku summas 14 495,36 eurot. Hageja ja R. J. (edaspidi kostja 2) on 12.05.2017 sõlminud käenduslepingu arvelduslaenu lepingu tagamiseks maksimaalselt 18 200 euro ulatuses. Käenduslepingu alusel vastutavad kostja 1 ja kostja 2 solidaarselt arvelduslaenu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Kostja 2 vastutab käenduslepingu p-i 3 alusel laenulepingust ja nõudest tulenevate laenusaaja maksekohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid siiski mitte suuremas summas kui käenduslepingu punktis 4 näidatud käendaja vastutuse rahaline ülempiir. Hageja nõudis kostjalt 2 kui solidaarvõlgnikult arvelduslaenu lepingust tulenevate võlgnevuste summas 14 495,36 euro ulatuses tasumist. Esialgses hagis 02.01.2020 palus hageja enda kasuks välja mõista kostjatelt Doortech OÜ ja R. J. solidaarselt 14 495,36 eurot. 16.01.2020 dokumendis täpsustas nõuet, kuna pärast hagiavalduse koostamist on kostja 1 arvelduskontole toimunud laekumiste arvelt täies ulatuses tasutud 02.01.2020 hagiavalduses näidatud intresside, viiviste ja pangatasude võlgnevus. Samuti on osaliselt (s.o summas 474,04 eurot) tasutud arvelduslaenu põhiosa võlgnevust. Seisuga 16.01.2020 on arvelduslaenulepingust nr EExxx tulenev põhiosa võlgnevus (tähtajaks tagastamata arvelduslaenu limiit) 13 525,96 eurot. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja tagastamata arvelduslaen summas 13525,96 eurot ja jätta kõik menetluskulud, milleks on lõiv 650 €, solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad tunnistasid hagi (04.03.2020), palusid menetluskulud jagada võrdselt. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 3 II lause kohaselt hageja võib esitatud nõudest loobuda ja kostjal on õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Pooled käesolevas tsiviilasjas kompromissi ei sõlminud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 401 lg 1 kohaselt kui üks isik annab teisele isikule käsutusse rahasumma (krediidi), siis kohustub krediidisaaja tasuma saadud krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, mida käendaja tagab, on võlausaldajal õigus nõuda rikutud kohustuse täielikku või osalist täitmist põhivõlgnikult või käendajalt ühiselt, mõlemalt või kummaltki neist eraldi. 3 (5)

VÕS § 143 järgi on tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik, lg 2 sätestab, et tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 144 lg 2 sätestab, et tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. VÕS § 65 lg 1 ja 2 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustust solidaarselt. Kostjad esitasid kohtule 04.03.2020 hagi õigeksvõtmise avalduse, kuna ei esine TsMS § 440 lg 4 nimetatud alust õigeksvõttu mitte vastu võtta. Kohus kontrollib vaid kostja 2 käenduse kehtivust ja leiab, et käendusleping kostjaga 2 on kehtiv, kuna kostja on selle alla kirjutanud ehk see on sõlmitud kirjalikult ja selles on märgitud kostja 2 vastutuse maksimumsumma 18200 € (lepingu p 4) VÕS § 143 lg 1, § 144 lg 2 järgi. Kostja ei ole loobunud kaebeõigusest, pooled ei ole kompromissi enne otsuse avaldamist saavutanud, kohtule ei ole teatatud, et kostjad oleksid kohutuse täitnud. Eetloodu alusel leiab kohus, kostjad on rikkunud lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust, sj kostja 2 on rikknud oma käenduskohustustust hageja ees, hageja nõue on muutunud kostjate vastu sissenõutavaks ja on põhjendatud ning kuulub VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 7, § 101 lg 1 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 142 lg 1, 145 lg 1, § 143 lg 1, 2, § 144 lg 1, § 65 lg 1, 2 rahuldamisele. Kostjatelt tuleb solidaaarselt hageja kasuks välja mõista hageja ja kostja 1 vahel 12.05.14 sõlmitud arvelduslaenulepingust EE4017000170042564901 tulevat laenuvõlga 13525,96 eurot. Õigeksvõtul põhinev otsus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotus TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab kohe hagi õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kuigi kostjad on küll võtnud koheselt hagi õigeks, kuid ei ole enne ega peale hagi esitamist oma kohustust täitnud, mistõttu oli hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, ja on kohus 4 (5)

seisukohal, et menetluskulud käesolevas tsiviilasjas tuleb eeltoodust tulenevalt jätta kostjate kanda. Hageja menetluskuluks on käesolevas asjas riigilõiv summas 650 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 650 eurot, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõisa lõivu 650 €. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.