Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Tsiviilasi nr 2-17-8618

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Interwin Group OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule 1. juunil 2017 hagi Manuflex Ehitus OÜ (kostja) vastu põhivõla summas 8198,40 eurot ning viivise 1876,94 eurot ajavahemiku 01.07.2014 - 01.06.2017 eest ja edasi alates 02.06.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, saamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja nimetas hagihinnaks 10 731,21 eurot. Hagiavalduse kohaselt hageja osutas kostjale transporditeenused kalluriga SCANIA P82HL 6X2LI 42KKL reg. mark xxx ehitusobjektidel Narvas perioodil 11.03.2014-28.07.2014. Kostja esindajaks tööde tellimisel oli X X. Tööde teostamise eest oli tasu suurus 32 eurot/tund, millele lisandus käibemaks 20%. Tööde teostamise aja fikseerisid pooled transpordilehtedes. Hageja esitas kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest maksmiseks. Kostja jättis tasumata järgmised hageja arved: Arve nr

Arve kuupäev

Arve summa

Arve tasumise tähtaeg

01.06.2014 01.07.2014 01.08.2014

3398,40 eurot 2246,40 eurot 2553,60 eurot Kokku 8198,40 eurot

30.06.2014 31.07.2014 31.08.2014

Tasutava teenuse osutamise periood mai 2014 juuni 2014 juuli 2014

Kuna ei ole kostja tasunud hageja nõuetekohaselt osutatud teenuste eest, nõuab hageja tasu käsundi täitmise eest väljamõistmist kostjalt summas 8198,40 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 on hageja arvestanud kostja tähtaegselt tasumata summadest viivised, mis hagiavalduse esitamise päeva seisuga moodustavad kokku 1876,94 eurot. Hageja tõi välja ka arvete numbrid ja nendest arvestatud viivise summad, mille kohaselt 01.06.2014 arvelt nr 7 viivise summa on 799,13 eurot, 01.07.2014 arvelt nr 8 - 512,69 eurot ja 01.08.2014 arvelt nr 9 - 565,12 eurot.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS §-st 123 tulenevalt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

2(13)

Tsiviilasi nr 2-17-8618

Hageja nõudeks, mis on võetud kohtu menetlusse, mõista kostjalt välja põhivõlg summas 8198,40 eurot ning viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras hagi esitamise päeva seisuga summas 1876,94 eurot kuni põhinõude tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Põhinõude suurus on 8198,40 eurot, hagi esitamise päeva (01.06.2017) seisuga viivise suurus on 1876,94 eurot ning viivis ühe aasta eest summalt 8198,40 eurot on 655,87 eurot (8198,40 x 8% aastas x viivitatud päevi 365). Seega on tsiviilasja hind 10 731,21 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED (kd 1, tl 31-33) Kostja ei võta hagi õigeks, vaidleb hagile vastu ja leiab, et see on alusetu ja tõendamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt tasaarvestada hageja nõue kostja vastunõudega kattuvas ulatuses, menetluskulud jätta hageja kanda. Hagi vastuse kohaselt hageja väidab, et osutas perioodil 11.03.2014-28.07.2014 kostjale transporditeenuseid kalluriga Scania P82HL 6X2LI 42KKL reg märk xX ehitusobjektidel Narvas ja kostja esindajaks tööde tellimisel oli X X, kes on allkirjastanud hageja transpordisaatelehed. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, nagu oleks kostja hagejalt transporditeenuseid tellinud ja leiab, et see hageja väide on tõendamata. Negatiivset asjaolu s.o. lepingu puudumist ei ole vaja eraldi tõendada. Kostjal oli vaidlusalusel perioodil kaks juhatuse liiget – Z z ja Z Z. Tehinguid kostja kui osaühingu nimel saavad teha ainult juhatuse liikmed ning kostja väidab, et Z Z ega Z Olt ei ole kostja seaduslike esindajatena hagejalt väidetavaid transporditeenuseid tellinud. Tõendamata on kokkulepped nii teenuse sisu, koguse, hinna kui ka tasumise tingimuste kohta. Samuti ei ole hageja tõendanud väidetava teenuse kostjale üleandmist. Hageja poolt esitatud transpordisaatelehtedel puuduvad kostja juhatuse liikmete allkirjad. X Xil puudus õigus kostja nimel hagejalt teenust tellida ning ka väidetavat teenust vastu võtta. Kostja selgitas seda asjaolu hagejale 30.12.2014 saadetud vastuses hageja 18.12.2014 saldoteatisele ja kostja nõude esitamisel alusetult saadud 8102,40 euro tagastamiseks. Kostja vaidleb hageja viiviste nõudele vastu ja leiab, et see on alusetu ja tõendamata. Olukorras, kus kostja ja hageja vahel puudub üldse lepinguline suhe ning hageja põhinõue on alusetu, on täies ulatuses alusetu ka viiviste nõue. Seoses eeltooduga vaidleb kostja nii hageja põhinõudele kui ka viivise nõudele täies ulatuses vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Alternatiivne vastuväide ja tasaarvestuse avaldus 3(13)

Tsiviilasi nr 2-17-8618

Kostja tasus perioodil 23.04.2014-21.08.2014 ekslikult hageja poolt esitatud arved nr 5/310314 ja nr 6/050514 kogusummas 8102,40 eurot. Hageja sai eksimusest teada 2014 sepxbris, kui selgus, et hageja poolt esitatud arved olid alusetud, kuna kostja ei olnud hagejalt transporditeenuseid tellinud ega teenust saanud ning ei olnud kohustatud arveid nr 5/310314 ja nr 6/050514 tasuma. X X ei saanud hageja nimel väidetavaid lepinguid, mille alusel hageja arved nr 5/310314 ja nr 6/050514 esitas, sõlmida, kuna tal puudusid selleks volitused. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on esindusõigusta tehtud tehing tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 1027 ja VÕS § 1028 lg 1 kohaselt juhul võib isik, kes on teisele isikule midagi andnud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, selle tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja esitas hagejale 30.12.2014 nõude 8102.40 euro tagastamiseks hiljemalt 05.01.2015 ning ühtlasi esitas ka viivisenõude VÕS § 113 sätestatud määras. Hageja ei ole kostjale alusetult saadut tagastanud ega tasunud ka viivist. Perioodil 06.01.2015 kuni 19.06.2017 on hageja seadusejärgne viiviste võlgnevus 1595.41 eurot. Kokku on hageja võlgnevus 9697.81 eurot. VÕS § 197 lg 1 järgi juhul, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda xa kohustuse täitmist. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele ning tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus) juhuks, kui kohus teise poole nõude rahuldab. Eeltoodust tulenevalt teeb kostja alternatiivselt protsessuaalse tasaarvestuse avalduse hageja põhinõudele summas 8198.40 eurot ja viiviste nõudele summas 1876,94 eurot ning juhul, kui kohus rahuldab hageja nõude kostja vastu, tasaarvestab kostja selle oma vastunõudega kostja vastu summas 9697.81 eurot kattuvas ulatuses. Hagi vastuses esitas kostja taotlused edastada tsiviilasi menetlemiseks vastavalt kohtualluvusele Harju Maakohtule, kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis summas 1560 eurot ning juhul, kui hageja ei anna kohtu poolt määratava tähtaja jooksul tagatist, jätta hagiavaldus läbi vaatamata. Taotlused olid jäetud rahuldamata kohtu 19. sepxbri 2017 määrusega (kd 1, tl 97-98).

Tsiviilasi nr 2-17-8618

Samuti puudub mõistlik seletus, miks pidi kostja alltöövõtja OÜ S juhatuse liige X X tellima väidetavalt kostja nimel kalluri transporditeenused x objektile hagejalt, kes ei tohtinud ega saanud tasulist transporditeenust osutada, kelle põhitegevus 2014 majandusaasta aruande tegevusaruande kohaselt oli jae- ja hulgikaubandus ning tegevuskoht asus Tallinnas. Veelgi enam, sama tegevusaruande kohaselt ei olnud hagejal 2014 mitte ühtki töötajat. Eeltoodust tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et tunnistajana ülekuulamisele kutsutav Z Z oli hageja töötaja. Hageja 2014 majandusaasta aruande kasumiarunde kohaselt oli kogu hageja 2014 aasta müügituluks summas 13584 eurot tulu väidetavalt kostjale osutatud transporditeenuse eest. Hageja väljastas väidetava teenuse eest 31.03.2014 arve nr 5/310314 summas 3328 eurot (ilma käibemaksuta), 05.05.2014 arve nr 6/050514 summas 3424 eurot (ilma käibemaksuta), 01.06.2014 arve nr 7/010614 summas 2832 eurot (ilma käibemaksuta), 01.07.2014 arve nr 8/010714 summas 1872 (ilma käibemaksuta) ja 01.08.2014 arve nr 9/010814 summas 2128 eurot (ilma käibemaksuta). Arvutus: 3328+3424+2832+1872+2128 =13 584. Kuna hageja ei saanud ise transporditeenust osutada, pidi ta selle teenuse ostma mõnelt tasulise veoseveo luba ja sõidukit omavalt ettevõtjalt. Hageja 2014 majandusaasta aruande kasumiaruandest nähtub, et hageja kulutused väidetava teenuse eest olid üksnes 5149 eurot (ilma käibemaksuta) sealhulgas kütusekulud summas 2895 eurot ja transpordikulud 2254 eurot. Kostjale teadaolevalt on Scania P82HL töötava mootori minimaalne kütusekulu 10 liitrit tunnis ning sõidu ajal 25-40 l tunnis, seega keskmiselt mitte vähem kui 11-12 liitrit tunnis. Kuna diislikütuse hind 2014 aastal oli 1,0792 eurot liitri eest, siis isegi juhul, kui arvestada kütusekulu 11,5 liitrit tunnis, oli võimalik vaidlusaluse veokiga töötada maksimaalselt 233 tundi (arvestuskäik 2895: (1,0792x11,5) = 233). Kalluri rendi turuhind (ilma kütuseta) oli kostjale teadaolevalt 10 eurot tunnis, mistõttu sai hageja vaidlusalust kallurit rentida maksimaalselt 225 tundi (arvestuskäik 2254:10=225,4). Kostja kasutas x objektil vaidlusalusel perioodil kahte ekskavaatorit – Liebherr perioodil 02.02.30.06.2014 ja Kobelco perioodil 11.02-07.04.2014. Mõlemal ekskavaatoril olid peal GPSseadmed, mis salvestasid sekundi täpsusega ekskavaatori tegeliku tööaja. Kalluri kasutamine objektil eeldas kaevetööde tegemist. Kuna 2014 juulis ühtki ekskavaatorit x objektil ei olnud, siis ei saanud sellel objektil vajalik olla ka kalluriga veoteenus, millest tulenevalt on ilmne, et hageja poolt väidetavalt 2014 juulis teostatud veoteenus 66,5 tundi ei saanud mingil juhul olla seotud x objektiga. Kostja soovib eeltoodud asjaolusid täiendavalt tõendada kostja seadusliku esindaja Z Zi vande all antavate ütlustega. Eeltoodust tulenevalt ei saanud x objektil kalluri kasutamise tegelik maht ületada 200 tundi (pigem oli see 233-66,5=166,5 tundi). Isegi, kui võtta tunnihinnaks 32 eurot, milles kostja ei ole kunagi hagejaga kokku leppinud, oleks teenuse maksumus 200x32=6400 eurot so koos käibemaksuga 7680 eurot (arvestuskäik 6400x1,2=7680). Seetõttu isegi juhul, kui selle teenuse oleks tellinud hagejalt kostja (millega kostja ei nõustu), puuduks hagejal kostja vastu nõue, kuna kostja on tasunud hagejale ekslikult 8102.40 eurot sh hageja arve nr 5/3100314 summas 3993.60 eurot (koos käibemaksuga) ning arve nr 6/ 050514 summas 4108.80 eurot (koos käibemaksuga) Seega on kostja tasunud hagejale ca 400 eurot rohkem, kui oli tegelik veoteenuse kohalik keskmine turuhind. Hageja 2015 ja 2016 majandusaastal tegevus sisuliselt puudus ning 2017 majandusaasta aruannet ei ole hageja seni äriregistrile esitanud. Eeltoodust tulenevalt kostja leiab, et hageja puhul on tegemist nn. riiulifirmaga, kes üritab väidetavalt X Xiga sõlmitud kokkuleppele tuginedes kostja arvel alusetult rikastuda. 5(13)

Tsiviilasi nr 2-17-8618

Hageja viited kohtulahenditele ja hageja kassatsioonkaebusele tsiviilasjas 2-15-5885 ei ole asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta. Hageja 26.07.2017 menetlusdokumendis väitnud et tsiviilasjas 2-15-5885 kohtud leidsid, et X X rentis tehnikat Manuflex Ehitus OÜ nimel ning on esitanud maakohtu ja ringkonnakohtu otsused ning Riigikohtu määruse. Kostja leiab, et tsiviilasjas 2-15-5885 kohtute poolt tehtud järeldus, mille kohaselt Narvas Koolipõik 3 objektil Manuflex Ehitus OÜ-le projektijuhtimisteenust osutanud OÜ S esindaja X Xi poolt Koolipõik 3 objektile tellitud tehnika kasutamise eest pidi tasuma peatöövõtja, mitte alltöövõtja, ei oma tähendust käesolevas tsiviilasja õigel lahendamisel. Käesoleva tsiviilasja asjaolud on erinevad eelnimetatud kohtulahendites käsitletutest ning seetõttu ei saa hageja poolt esitatud tsiviilasja 2-15-5885 kohtulahendid olla tõenditeks käesolevas tsiviilasjas ja tuleb jätta tähelepanuta. Samuti on hageja 26.07.2017 menetlusdokumendile lisanud Manuflex Ehitus OÜ kassatsioonkaebuse tsiviilasjas 2-15-5885, mille punktiga 2 soovis hageja tõendada asjaolu, et kostja oli seotud ehitustöödega x OÜ tehases. Kostja leiab, et viidatud kassatsioonkaebuse punktis 2 on kostja tegelikkuses väitnud hoopis seda, et E objektile tellis tehnikat kostja seaduslik esindaja Z Z. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja seaduslik esindaja ei ole E objektile hagejalt tehnikat tellinud, sest hageja väitel tellis xalt transporditeenuse X X. Seetõttu ei ole ka hageja viide kostja kassatsioonkaebusele tsiviilasjas 2-15-5885 asjakohane ja tuleb jätta tähelepanuta. X Xil puudus volitus sõlmida kostja nimel lepinguid. TsÜS § 116 lg 2 ei kohaldu. Hageja on 26.07.2017 menetlusdokumendi väitnud, et X X, kes osutas kostjale projektijuhtimise teenust, tellis kostja jaoks transporditeenused kalluriga. Kostja selgitab, et X X ei osutanud kostjale projektijuhtimise teenust. X X oli kostja alltöövõtja OÜ S juhatuse liige. OÜ S osutas hagejale x E objektil üksnes töötajate juhendamise teenust. OÜ-l S ega ka X Xil ei olnud õigust tellida tehnikat Narvas x E objektile. Kostja kasutas sellel objektil peamiselt enda tehnikat ning osaliselt ka OÜ x tehnikat ning kostja nimel tellis kostja objektidele tehnikat kostja juhatuse liige Z Z. X X sai tehnikat rentida üksnes iseenda või OÜ S nimel, mitte kostja nimel. Ka hageja esindaja ei saanud kuidagi eeldada, et X X oleks saanud kostja nimel tehnikat tellida, kuna kostja ei vastuta OÜ S ega ka X Xi eest ning TsÜS § 116 lg 2 seetõttu ei kohaldu. Veelgi enam, kostjale on saanud hiljem teatavaks, et X X oli Viru Maakohtu 21.03.2013 otsusega kriminaalasjas 1-104106 karistatud kriminaalkorras selle eest, et ta oli korduvalt, ilma omamata volitust tegutseda juriidilise isiku nimel, teostanud juriidilise isiku juhatuse liikmega kooskõlastamata tehinguid juriidilise isiku kahjuks.

6(13)

Tsiviilasi nr 2-17-8618

Samuti on tõendatud, et isegi juhul, kui Interwin Group OÜ oleks osutanud kostjale 2014 aastal veoteenust (millega kostja ei nõustu) , ei saanud selle teenuse maht ületada 25,5 -30,6 tundi ning arvestades seda, et hageja väitel oli tasu suurus 32 eurot tund, ei oleks tasu suurus saanud ületada 816 -979.20 eurot (arvestus 25,5x32=816 ja 30,6x32=979.20). Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et hageja sõlmis kostjaga 2014 aastal veoteenuse osutamise lepingu ning seda lepingut ka reaalselt täitis.

Tsiviilasi nr 2-17-8618

poolt esitatud dokumendid, on asjakohased ka kostja esitatud dokumendid, kuna lõppotsuses on kohus asunud seisukohale, et D. Xil puudus volitus kostja esindamiseks. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA (kd 1, tl 59-60) Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta hageja on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja leiab, et kostjal puudub nõue hageja vastu, millega ta võib tasaarvestada hageja nõude xa vastu. Kostja vastuväited hageja nõudele ja kostja vastunõue põhinevad väitel, et kostja töötaja X X ei saanud Manuflex OÜ nimel teenuseid tellida. Kostja vastusest ei ole tuvastatav kostja seisukoht, kas kalluri SCANIA P82HL 6X2LI 42KKL reg. mark xX oli kasutusel kostja ehitusobjektidel või ei. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Antud juhul tellis X X, kes osutas kostjale projektijuhtimise teenust, hagejalt kostja jaoks transporditeenused kalluriga. Nimetatud teenus on seotud kostja majandustegevusega, sest kostja osutas objektil ehitusteenused. Kõik, ka hageja esindaja, aktsepteerisid X Xi poolt tehnika tellimist, kuna pidasid teda kostja esindajaks, kellel on õigus kostja nimel tehnikat tellida. Kostja poolt arvetega 5/310314 ja 6/050514 tasutud transporditeenused (kostja väidab, et tal puudus kohustus neid arved tasuda) oli osutatud kostjale X X tellimusel, so kostja nimel. Kostjal puudub nõudeõigus hageja vastu seoses eelnimetatud arvete tasumisega. Hageja on seisukohal, et ei ole eluliselt usutavad kostja väited, et ta tasus arved 5/310314 ja 6/050514 ekslikult ja tuvastas eksimus 2014. sepxbris. Lisaks palub hageja kohaldada kostja vastunõudele aegumist. Kohtule 7. oktoobril 2019 esitatud menetlusdokumendis (kd 2, tl 45) ümberlükkamiseks kostja vastuväidet, et X Xil puudus volitus sõlmida kostja nimel tehingu, esitas hageja 04.01.2016 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas nr 2-15-5885 ja Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 2-15-4716. Hageja on seisukohal, et protokollist on tuvastatav X Xi ütlused tunnistajana kohtuistungil. X X ütles, et „2014 aastal tegeles tööde juhtimisega x Manuflexis“. Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2016 otsuse p-s 9.3 ringkonnakohus asus seisukohale, et „kostja (Manuflex Ehitus OÜ) ja D. Xi vahel eksisteeris tegelikkuses seos (x objekti projektijuhtimine), mille olemasolu õigustab eeldust, et D. Xile oli antud kostja poolt volitus rentida x objektil tööde tegemiseks vajaminevat tehnikat. Kostja teadis (pidi teadma), et D. X, rentides hagejalt x objektil tööde tegemiseks vajaminevat tehnikat, tegutses xa nimel esindajana ja talus isiku sellist tegevust. Lähtudes kõigest eeltoodust leiab ringkonnakohus, et allkirjastades vaidlusalused transpordisaatelehed, tegutses D. X kostja nimel (TsÜS § 118 lg 2 kohane volitus) ning sellest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda arvete nr 81, nr 82, nr 88, nr 95 ja nr 111 alusel hagejale kokku 2880 eurot“.

Tsiviilasi nr 2-17-8618

veoauto Scania P82HL 6X2LI 42KKL reg. märk xX vahetas omaniku 2014. a alguses ja lõpus ning seega veoauto oli omandatud pärast 2014. aruandeaasta algust ja müüdud enne aruandeaasta lõppu, veoauto kajastamine hageja 2014. majandusaasta aruandes ei olnud vajalik. Hageja esitas kohtule 26.07.2017 menetlusdokumendi lisana 2 veebilehest www.maps.google.ee pilt (tehtud juulis 2014.a) tõendamaks, et 2014. a juulis aadressil x asuv x OÜ tehas oli ehitusstaadiumis. Esitatud väljatrükilt on näha, et sel aadressil on pargitud veoauto. Hageja esitab sama pildi suurendatud kujuga, millisel on nähtav, et territooriumil pargitud veoauto märgiga Scania, mille kabiini värvus on sinine. Maanteeameti andmetest on tuvastatav, et hagis nimetatud veoauto Scania P82HL 6X2LI 42KKL reg. märk xX kere värvus on sinine. Hageja esitab kohtule veebilehest www.auto24.ee väljatrükk kulutusega maanteeameti andmetega sarnase veoauto Scania P82HL väljalaskeaasta 1984 müümise kohta. Fotode võrdlemisel on tuvastav, et 2014. a juulis territooriumil x oli pargitud veoauto Scania P82HL 6X2LI 42KKL reg. märk xX väljanägemisel sarnane auto (mark, mudel, väljalaskeaasta). Kuna on näha, et isegi pildil 2 oleva veoauto kabiini värvus (sinine) vastab maanteeametis olevatele andmetele veoauto Scania P82HL 6X2LI 42KKL reg. märk xX kohta, on hageja hinnangul tõendanud, et aadressil X 74 Narva oli pargitud veoauto Scania P82HL 6X2LI 42KKL reg. märk xX. Tunnistaja Z Z ütles, et veoauto oli pargitud „seal, kus värvitehas on“, so x Narva territooriumil. Eelnevaga on ümberlükatud kostja vastuväide, et hagejal ei olnud 2014. aastal veoautot (kallurit). Tunnistaja Z Z ütles ülekuulamisel, et veoautot osaliselt tangiti objektil (Xil oli objektil naftatooted), osaliselt tõi diislit Z Z. Kostja müüs hagejale diislikütust (DK) 1000 liitrit veoauto Scania P82HL 6X2LI 42KKL reg. märk xX jaoks (kostja 30.04.2014 arve nr 2014077. Seega on ka tõendatud, et veoauto Scania P82HL 6X2LI 42KKL reg. märk xX on seotud kostja objektiga X x. Kostjalt ostetud diislikütuse eest arve nr 2014077 summas 1306,80 eurot kostja tasumise nõue oli tasaarvestatud hageja nõudega, mis tuleneb 31.03.2014 arvest 5/310314. Kostja tasus arve 5/310314 osaliselt summas 2586,80 eurot (23.04.2014 ja 12.05.2014) ning arve jääk summas 1306,80 eurot (hageja nõue) oli tasaarvestatud kostja nõudega hageja vastu summas 1306,80 eurot arve 2014077 alusel. Hageja on seisukohal, et asja lahendamiseks ei oma tähendust kostja vastuväide hagejal tasulise veoseveo tegevusloa puudumise kohta. Eelkõige vaidlusaluse asjaolude perioodil kehtis Autoveoseaduse § 41, millega oli sätestatud tegevusloata riigisiseste veosevedude võimalus. Samuti tegevusloa olek ei oma hageja hinnangul tähendust kostja kohustuste määramisel. Kostja esitas kohtule Viru Maakohtu 20.04.2017 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-4716 ja Tartu Ringkonnakohtu 08.08.2017 määrus samas asjas. Hageja on seisukohal, et kostja esitatud kohtulahendid ei ole seotud poolte vaidlusega. Nagu nähtub kostja esitatud Viru Maakohtu 20.04.2017 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-15-4716 (osa: asjaolud ja menetluse käik), et Viru Maakohus 19.11.2015 rahuldas hagi osaotsusega renditehnika kasutamise eest objektil x. Maakohtu lahend on selles osas jõustunud. Maakohus jätkas menetlus osaotsusega rahuldatud nõuet täiendavas osas, so objektil Koolipõik (soojustrassid). Seega kostja esitatud kohtulahendid ei ole seotud x Narva objektiga.

KOHTUISTUNGID

9(13)

Tsiviilasi nr 2-17-8618

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad xa nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Hageja nõue tuleneb poolte vahel väidetavalt sõlmitud käsunduslepingust, mille alusel on hageja osutanud kostjale Narva ehitusobjektidel perioodil 11.03.2014-28.07.2014 transporditeenused kalluriga SCANIA P82HL 6X2LI 42KKL reg-märgiga xX. Tööde tellimisel oli kostja esindajaks X X. Tööde teostamise eest oli tasu suurus 32 eurot/tund, millele lisandus käibemaks 20%. Tööde teostamise aja fikseerisid pooled transpordilehtedes, millistele on andnud allkirja D. X kui kostja esindaja. Hageja esitas kostjale igakuiselt arved osutatud teenuste eest maksmiseks. Kostja jättis tasumata kolm hageja arvet: 1) 01.06.2014 nr 7 2014. a mais teostatud tööde eest summas 3398,40 eurot, tasumise tähtajaga 30.06.2014; 2) 01.07.2014 nr 8 2014. a juunis teostatud tööde eest summas 2246,40 eurot, tasumise tähtajaga 31.07.2014 ja 3) 01.08.2014 nr 9 2014. a juulis teostatud tööde eest summas 2553,60 eurot, tasumise tähtajaga 31.08.2014. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei tellinud ta hagejalt transporditeenuseid. D. X’il ei olnud õigust kostjat esindada, hagejalt teenust tellida ega väidetavat teenust vastu võtta. Hageja ei võinud transporditeenuseid osutada. Hageja ei ole tõendanud, et olevat osutanud transporditeenused märgitud perioodil kostja objektidel.

Lepingu olemasolu Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 alusel kohustub üks isik (käsundisaaja) käsunduslepinguga vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamisega ja sellele nõusoleku andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. 10(13)

Tsiviilasi nr 2-17-8618

Käsunduslepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad xa nõuded ja vastuväited. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja tasus hageja poolt varem esitatud kaks arvet: 5/310314 ja 6/050514 samade tööde eest (kd 1, tl 63, 63 pöördel – 64, 84, 84 pöördel - 85 pöördel, 48, 49), mille eest väljastati vaidlusalused arved. Kostja selgitab arvete maksmist eksimusega ja hagi rahuldamise korral nõuab arvete alusel tasutud summade tasaarvestamist. Transpordisaatelehtedel (kd 1, tl-d 6 pöördel, 7, 7 pöördel, 8 pöördel, 9, 10, 10 pöördel, 63 pöördel, 64, 84 pöördel, 85, 85 pöördel) märgiti „Ehitusmasinate rent“. Transpordisaatelehtedel, mis said aluseks vaidlusaluste arvete ja arve nr 5/3103114 esitamiseks (kd 1, tl-d 6 pöördel, 7, 7 pöördel, 8 pöördel, 9, 10, 10 pöördel, 63 pöördel, 64), on rentnikuks märgitud Manuflex Ehitus OÜ, objektiks E Narva, x ja kontaktisikuks D. X. Vaidlusalustes arvetes ning arvetes nr 5/310314 ja 6/050514 on märgitud a/m SCANIA regmärgiga x X – tööd, hinnaks märgitud 32 (euro). Äriregistri andmetel (kd 1, tl 61) x OÜ aadressiks on x, Narva linn. Äriühingu juhatuse liikmeks on X X. X X on 7. novembri 2018 kohtuistungil ärakuulamisel (kd 1, tl 162-163) seletanud, et tehasehoone aadressil x, Narva linn hakati xa firma jaoks ehitama aastal 2013 ja tehase ametlik avamine toimus 2014. a detsembris. Peatöövõtja nime ta ei mäletanud, ei osanud nimetada ka firmasid, millega said sõlmitud muud lepingud. Perekonnanimed Z ega X ei räägi xale mitte midagi. Tunnistaja Z Z seletas (kd 1, tl 163-165), et ta oli 2014. aastal hageja juhatuse liige kuni 2015. või 2016. aastani. Hageja firma soetas X x ́ilt isekallutaja Scania, mis on hageja firma bilansil olnud. Tunnistaja sai D. X ́iga tuttavaks 2014. a veebruari lõpus või märtsil, neid tutvustas X. X ütles, et D. X ́il on vaja isekallutajat tehase hoone ehitades mulla vedamiseks. Tunnistaja leidis isekallutajale autojuhi. Tunnistaja täpselt ei mäleta, millises teenuse osutamise summas oli D. X ́iga kokku lepitud, aga kuskil 25 või 30 eurot/tund, see oli turuhind. Tunnistaja teada on D. X töötanud kostja firmas, tehtud töö arved väljastati kostja firmale. Tehase hoone ehitamisel on hageja firma töötanud umbes kolm-neli kuud. Transpordisaatelehtedel olevate tundide arvu ja kuupäeva täitis tunnistaja autojuhi andmete alusel, ülejäänud osas täitis D. X. Paar esimest arvet tasuti nõuetekohaselt ära, edaspidi tekkisid probleemid. Autot (isekallutaja) pargiti sinna, kus ehitus käimas oli. Tunnistaja X X (kd 1, tl 165-166 pöördel) seletas, et ta tutvustas 2014. aastal S. Z ́it, kellel oli kallur, ja D. X ́it, kellele oli vaja tööde jaoks kallurit. D. X ́i sõnul töötas ta kostja firmas projektijuhina ja ta võib teha otsused. D. X ́ile oli vaja kallurit viia maapinna ja liiva välja ehitusobjektilt. Tunnistaja sai teada S. Z ́i ja D. X ́i sõnadest, et nad sõlmisid lepingu. Tunnistaja käis objektil, nägi seal nii S. Z ́it kui ka D. X ́it, nägi kallurit töötamas. Kui kalluril oli midagi katki, palus S. Z tunnistajal varuosasid tuua ja kallurit remontida. Tehnilise passi (kd 2, tl 107-109) kohaselt registreeriti 17.02.2014 kallur SCANIA, sinine, registreerimismärgiga xX, omanikuks Interwin Group OÜ. 11(13)

Tsiviilasi nr 2-17-8618

Kohus leiab esitatud arvete, transpordisaatelehtedega ja tunnistajate ütlustega tõendatuks, et poolte vahel sai sõlmitud käsundusleping kalluriga Scania hageja poolt teenuse osutamiseks kostjale E OÜ ehitusobjektil aadressil x, Narva ja kokku lepitud tasus 32 eurot/tund. X Xi õigus kostja esindamiseks Kostja väidab, et D. Xil ei olnud õigust kostja esindamiseks ja xa nimel lepingute sõlmimiseks, s.h tehnika rentimiseks ja transpordisaatelehtedes allkirjastamiseks. D. X ei olnud kostja juhatuse liige ega olnud volitatud kostja esindamiseks muul viisil. Tunnistajate S. Z ja M. X seletustest 7. novembri 2018. a kohtuistungil tuleneb, et D. Xi sõnade kohaselt ta oli kostja firmas projektijuht ja tal oli õigus otsuste vastuvõtmiseks. D. X andis ülesandeid ja kontrollis nende täitmist, kirjutas alla transpordisaatelehtedele, mille alusel olid kinnimakstud arved. Kui tekkisid probleemid vaidlusaluste arvete tasumisega, soovitati probleemi lahendada kostja ja D. Xi vahel. TsÜS § 115 lg 1 sätestab õigust teha tehingu ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 117 lg 2 järgi võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). TsÜS § 118 lg-st 1 tulenevalt annab esindatav volituse tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse või avalikkusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab lugeda volituse antuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb xa nimel esindajana ja, talub selle isiku sellist tegevust. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei volitanud D. Xit tehinguga (volikirja andmisega) esindama kostjat suhetes hagejaga seoses käesoleva asja esemega, s.h lepingu sõlmimiseks kalluri rentimiseks, E OÜ territooriumil tööde tegemiseks ja transpordisaatelehtede allkirjastamiseks. Kohus leiab, et ka ei ole tõendatud kostja poolt X Xile volituse andmine TsÜS § 118 lg 2 järgi. Pooled on äriühingud, kes oma majandustegevuses peavad täitma ka hoolsuskohustust, mille hulka kuulub teise lepingupoole volituste olemasolu ja selle ulatuse kontrollimine. Jättes volituse kontrollimata, peab hageja tõendama D. Xi volituste olemasolu. Kohus leiab, et hageja tunnistajate ütlustega ei saa lugeda tõendatuks D. Xi volituse olemasolu kostja esindamiseks. Kohus on seisukohal, et ka kostja poolt arvete 5/310314 ja 6/050514 tasumine ei anna alust hagi rahuldamiseks vaidlusaluste arvete osas. Tulenevalt TsÜS § 129 lg-st 1 teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja ei kiitnud heaks D. Xi poolt hagejaga sõlmitud lepingut teenuse osutamiseks, seega ei olnud D. Xil kostja esindusõigust lepingu sõlmimiseks ja transpordisaatelehte allkirjastamiseks. Sellest tulenevalt vaidlusalused leping ja transpordisaatelehed on tühised, kuna kostja pole neid heaks kiitnud.

12(13)

Tsiviilasi nr 2-17-8618

Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtuotsused teistes asjades. Kohus leiab, et varasem kohtuotsus on küll kasutatav dokumentaalse tõendina, kuid seega on ta vaid üks kogumis hinnatavatest tõenditest. Kõigest eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ja jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus tähelepanuta kohtule esitatud muud väited, vastuväited ja kohtuotsuses käsitlemata jäetud tõendid. Kohus on seisukohal, et ei ole alust tasaarvestada kostja nõuet, kuna hageja nõue jäi rahuldamata.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kannab menetluskulud hageja. Hageja kanda jäävad kostja menetluskulud ja hageja enda menetluskulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lg 4 esimese lause järgi kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.