AS Hekotek avaldus välisriigi kohtusse esitatava hagi tagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.11.2019 määrus hagi tagamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Uddevalla Kraft AB määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Hekotek (registrikood 10112941), lepingulised esindajad vandeadvokaat Liis Könn ja vandeadvokaadi abi Mailis Meier Kostja: Uddevalla Kraft AB (Rootsi registrikood 5560107004), lepinguline esindaja vandeadvokaat Diana Minumets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde kõik määruskaebemenetluses poolte poolt esitatud tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 15.11.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja teha asjas uus, millega jätta AS Hekotek 14.11.2019 hagi tagamise taotlus rahuldamata.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulud jätta AS Hekotek kanda.
5.Rahuldada Uddevalla Kraft AB avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista AS-lt Hekotek Uddevalla Kraft AB kasuks välja määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulud 2225 eurot (sh õigusabikulud 2175 eurot ja riigilõiv 50 eurot).
7.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS-l Hekotek tasuda Uddevalla Kraft AB-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2225 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Selgitused Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtule esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.AS Hekotek (hageja) esitas 14.11.2019 Harju Maakohtule avalduse välisriigi kohtusse esitatava hagi tagamiseks.
2.Hagi tagamise taotluse kohaselt sõlmisid hageja ja Rootsi äriühing Uddevalla Kraft AB (kostja) 12.01.2015 töövõtulepingu nr PF04-UK2014-15-22, mille kohaselt kohustus hageja kostja tellimusel valmistama ja paigaldama puidupelletite tehase sisseseade. Töövõtulepingu kohaselt oli töö maksumus 93 625 000 Rootsi krooni (8 756 303 eurot). Hageja taotlusel andis AS SEB Pank kostjale garantiikirja nr 2016017865 summas 9 362 500 Rootsi krooni (ca 900 000 eurot) tähtajaga 06.07.2020. Hageja tegi töövõtulepingus kokku lepitud tööd ning andis kostjale 06.07.2017 tehase üle. Kostja on tööd vastu võtnud ning on hagejale tasunud töövõtulepingus kokkulepitud summad kinnitades sellega, et kostja on lepingust tulenevad kohustused täitnud. 07.11.2019 esitas kostja ootamatult AS-ile SEB Pank garantiikirja täitmise nõude, milles väitis üldsõnaliselt, et hageja on töövõtulepingut rikkunud ning nõudis garantiikirja alusel endale 9 362 500 Rootsi krooni väljamaksmist. Kostja garantiinõue on alusetu, kuna hageja ei ole töövõtulepingut rikkunud ja kostjal ei ole töövõtulepingu alusel hageja vastu nõudeid, millest tulenevalt garantii väljamaksmist nõuda. Samuti esinevad garantiinõudes puudused. Hageja kavatseb esitada kostja vastu hagi töövõtulepingus ettenähtud kohtusse (Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi vahekohus), milles palub tuvastada, et hageja on töövõtulepingut nõuetekohaselt täitnud ja ei ole töövõtulepingut rikkunud ning kostjal ei ole töövõtulepingu ega garantiikirja kohaselt õigust nõuda garantii väljamaksmist.
3.Hageja taotles, et kohus keelaks AS-il SEB Pank kostjale garantiikirja alusel väljamakse tegemise (TsMS § 377 lg 2, § 378 lg 1 p 4). Garantii realiseerimine on vastuolus töövõtulepinguga. Kostja on garantiinõudes paljasõnaliselt väitnud, et nõuab garantiisumma tasumist, kuna hageja on väidetavalt jätnud täitmata tehnilised garantiid ja kõrvaldamata tehasega seotud puudused (täpsustamata, mida hageja on tegemata jätnud). Kostja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele rikkumisele, lepingupunktile ega kostja väidetava nõude suurusele (summale või selle arvutuskäigule). Garantii realiseerimine kostja poolt on vastuolus töövõtulepingus kokkulepituga, sest hageja ei ole töövõtulepingut rikkunud ja garantiisumma väljanõudmiseks puudub alus. Hageja
ei ole jätnud täitmata tehnilisi garantiisid. Hageja ei ole rikkunud puuduste kõrvaldamise kohustust. Kostjapoolne pangagarantii sissenõudmine juba kõrvaldatud puuduste osas või enne hagejat puudustest teavitamist ning nende kõrvaldamiseks tähtaega andmata, on vastuolus töövõtulepinguga ja hea usu põhimõttega.
4.Lisaks ei vasta kostja garantiinõue ka garantiikirjast tulenevatele formaalsetele nõuetele, kuivõrd garantiinõue ei sisalda ühtegi viidet konkreetsele töövõtulepingu punktile, mida hageja väidetavalt rikkunud on. Samuti ei leia garantiinõudest väidetavate rikkumiste faktilist kirjeldust, rikkumise toimepanemise aega, sisu, tagajärgi, kostja oletatavat nõude summat (ega selle nõude arvutuskäiku) vm kirjeldust, mis võimaldaks saada aru, millise nõudega kostja arvates üldse on tegu või milles hageja väidetav rikkumine peaks seisnema.
5.Garantii väljamaksmise peatamine on vajalik, et ära hoida hagejale pöördumatute negatiivsete tagajärgede ja olulise kahju tekkimist. Hagi tagamata jätmine põhjustab hagejale olulist kahju, sest garantii kostjale väljamaksmise korral tekib AS-il SEB Pank hageja vastu garantiilimiidilepingu alusel tagasinõudeõigus väljamakstud summa ning sellelt arvestatava intressi ja kõrvalnõuete ulatuses. Arvestades garantiisumma suurust (ca 900 000 eurot) halvaks sellise nõude ootamatu tekkimine hageja majandustegevuse ja tekitaks hagejale makseraskuseid (sh võimekust maksta töötajatele palkasid, riigile riiklikke makse, tasuda alltöövõtjate/tarnijate arveid, täita kolmandate isikute ees muid kohustusi vm), mis omakorda võib viia hageja püsivate makseraskuste tekkimiseni. Lisaks on garantiisumma väljamaksmise korral AS-il SEB Pank garantiilimiidilepingu kohaselt õigus garantiisumma (ca 900 000 eurot) ulatuses debiteerida hageja arvelduskontod (s.t blokeerida hageja kontod garantiisumma ulatuses). Kuna AS SEB Pank on hageja n-ö põhipank, kus toimuvad kõik hageja igapäevased arveldused, siis tähendaks kontode blokeerimine sellisel viisil hageja majandustegevuse halvamist. Kui hagi jääks tagamata ja AS SEB Pank maksaks kostjale garantiisumma välja, siis selle tagasisaamine kostjalt oleks raskendatud (sellisel juhul esitaks hageja kostja vastu hagi alusetult saadud garantiisumma kostjalt väljamõistmiseks). Kostja on Rootsi ettevõte, kellelt garantiisumma tagasinõudmine on keerukas, kulukas ja aeganõudev protsess. Isegi kui hagejal õnnestub saada enda jaoks positiivne kohtulahend kostjalt alusetult saadud summa väljamõistmiseks, ei ole garanteeritud, kas kostja on suuteline nimetatud summa hagejale tasuma (arvestades, et kohtuvaidlus võib võtta mitu aastat aega). Garantii väljamaksmise keelamine ei ole kostja suhtes ülemäära koormav, garantii väljamaksmise keelamine lükkab väljamaksmist üksnes edasi. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohtu 15.11.2019 määrusega avaldus hagi tagamiseks rahuldati ning keelati hagi tagamise korras AS-il SEB Pank Uddevalla Kraft AB-le garantiikirja nr 2016017865 alusel väljamakse tegemine summas 9 362 500 Rootsi krooni. Maakohus kohustas hagejat esitama vahekohtule hagiavaldus hiljemalt 16.12.2019 ning samaks tähtajaks teavitama hagi esitamisest või esitamata jätmisest.
7.Maakohus viitas TsMS §-le 720, § 377 lg-le 6 ja § 382 lg-le 3 ning märkis, et esitatud dokumentidest nähtub, et kõik töövõtulepingust tulenevad või töövõtulepinguga seotud vaidlused lahendatakse Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi vahekohtus Rootsi õiguse alusel. Garantiikirja väljastanud panga AS SEB Pank asu- ja tegevuskoht on Eestis, garantiikiri on väljastatud Eesti äriühingule ja Eesti seaduse alusel. Vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu taotletakse, asub Harju Maakohtu tööpiirkonnas, mistõttu on maakohus pädev hagi tagamise taotlust lahendama.
8.Maakohus viitas TsMS § 377 lg-le 2 ja § 378 lg-le 4 ning märkis, et hagi tagamise taotlus on veenvalt põhistatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi tagamise taotlusest
tuleneb, et pank peab 5 tööpäeva jooksul alates garantiinõude saamisest, antud juhul hiljemalt 18.11.2019, garantii välja maksma või tagasi lükkama. Garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi ja võib tekitada hagejale võimalikke makseraskuseid ning garantii realiseerimise peatamine ei ole kostja huve arvestades ebaproportsionaalne. Kostja ei kaota väljamaksete tegemise keelamise tõttu võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata. Hagi tagamise korras garantiisumma väljamaksmise keelamine lükkab selle väljamaksmise üksnes edasi. SEB Pank AS on võimeline kostjale garantiisumma tasuma ka pärast hageja ja kostja vaidluse lõplikku lahendamist. Tulenevalt eelnevast ei ole nimetatud hagi tagamise abinõu kostja suhtes ülemäära koormav ning seda võib pidada hageja huvisid ja asjaolusid arvestades mõistlikuks ning põhjendatuks. Hageja on vastaspoolele võimaliku kahju hüvitamise tagamiseks maksnud kohtu deposiiti 32000 eurot. Määruskaebus
9.Kostja palub 02.12.2019 määruskaebuses maakohtu määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
10.Hagi tagamiseks puudub vajadus ja kahjuliku tagajärje oht. Hageja näol on tegemist äärmiselt eduka ja iga-aastaselt suurt kasumit teeniva äriühinguga, kellele ca 900 000 eurose panga regressnõude tasumine ei tekita märkimist väärivaid raskusi.
11.Garantiinõude esitamine ei olnud üllatuslik ega riku kuidagi lepingut. Hageja on teadlik kõigist lepingu esemeks olevas tehases esinevatest mahukatest puudustest ja probleemidest, mis on tänaseni lahendamata. Garantii näol on tegemist hageja garantiiaja kohustuste täitmist tagava tagatisinstrumendiga, mistõttu tööde lõplik vastuvõtmine, vastuvõtu testide läbiviimine ja lepingutasu viimase osamakse tasumine kostja poolt ei oma puutumust ega tõenda kuidagi garantiiajal ilmnenud puuduste mitteesinemist või nende kõrvaldamist hageja poolt. Eksitavad on ka hageja väited selle kohta, justkui ei oleks kostja garantii väljamaksmise nõudes hageja lepingurikkumisi üldse selgitanud ega oma kahjunõude olemasolu põhjendanud.
12.Hagi tagamine õõnestab garantii tagatisväärtust ja eesmärki, milleks see kostjale esitati. Samuti kahjustab hagi tagamine kostja huve, kuna kostja ei saa kasutada garantiiga ettenähtud rahalisi vahendeid tehase puuduste kiireks kõrvaldamiseks.
13.Garantii realiseerimine ei kahjustaks ülemääraselt hageja huve, kuna hageja majanduslik seisund on silmapaistvalt hea ning hagejal on alati võimalik garantii alusetu realiseerimise korral nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kostja näol on tegemist Rootsi Uddevalla linnale kuuluva energiaettevõttega, kelle maksevõimes kahtlemiseks puudub alus ning sellisele asjaolule ei ole ka hageja ise oma taotluses tuginenud. Kostja maksesuutlikkust tõendab ainuüksi asjaolu, et kostja on nõuetekohaselt tasunud hagejale kogu lepinguga ettenähtud tasud – s.t kokku 93 625 000 Rootsi krooni ehk u 8,8 miljonit eurot. Kostja „avaliku“ iseloomu ja munitsipaalomandi suhte tõttu puudub igasugune põhjus kahelda, et kostja ei oleks võimeline tasuma garantii alusetu realiseerimisega hagejale tekitatud võimalikku kahju, juhuks kui vahekohus peaks sellise hageja nõude rahuldama. Menetluse edasine käik
14.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada.
17.Riigikohus on leidnud, et mitterahalise haginõude korral (vaidluses, kus palutakse tuvastada, et kostjal ei ole õigust nõuda garandilt garantii väljamaksmist) on hagi tagamise korras põhimõtteliselt võimalik keelata kolmandast isikust garandil väljamaksete tegemine kostjale, seda TsMS § 378 lg 1 p 4 alusel. Riigikohus on selgitanud, et garantiist tulenevate väljamaksete tegemise peatamine võib olla mõistlik, kui garantiil on käimasoleva vaidlusega tihe side (kui sellega tagatakse vaidluses lahendatavaid nõudeid), garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi ning garantii realiseerimise peatamine ei oleks kostjate huve arvestades ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostjad ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata (vt RKTKm nr 3-2-1-74-10, p-d 11−14).
18.Samuti on Riigikohus selgitanud, et hagi tagamine garantii väljamaksmise peatamise teel võib olla põhjendatud ainult siis, kui garantii realiseerimine kostja poolt oleks hageja ja kostja vahelises suhtes vastuolus töövõtulepingus kokkulepituga, s.t kostja rikuks garantii esitamisega töövõtulepingut. Kui hageja toetub hagiavalduses nimetatud asjaolule, tuleb kohtul TsMS § 378 lg-st 4 tulenevalt poolte huve kaaluda. Selleks tuleb hinnata hagi tagamisest või tagamata jätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Kui kostja suudab hagejale garantii realiseerimisest tingitud võimalikud negatiivsed tagajärjed (nt garandi tagasinõue, intressi maksmise kohustus) hüvitada (sh ei ole kahtlust kostja maksevõimes) ja garantii realiseerimine ei põhjusta tõenäoliselt hageja maksejõuetust ega olulisi makseraskusi, ei tuleks vähemalt üldjuhul garantii kui mitteaktsessoorse õigusinstrumendi olemuse säilitamise huvides eelistada hageja huve, ja selline hagi tuleb jätta tagamata. Kaalumiseks vajalikud asjaolud peab esitama hageja, vajaduse korral võib hagi tagamiseks ära kuulata ka kostja seisukoha (vt RKTKm nr 3-2-1-7-12, p-d 12−13).
19.Käesoleval juhul on hageja hagi tagamise taotluses selgitanud, et ta kavatseb esitada kostja vastu hagi Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraažiinstituudi vahekohtule, milles palub tuvastada, et hageja on töövõtulepingut nõuetekohaselt täitnud ja ei ole töövõtulepingut rikkunud ning kostjal ei ole töövõtulepingu ega garantiikirja kohaselt õigust nõuda garantii väljamaksmist. 13.12.2019 esitas hageja tõendid selle kohta, et ta on esitanud avalduse vahekohtumenetluse algatamiseks.
20.Hagi tagamise taotluses on hageja tuginenud sellele, et kostja rikub garantii realiseerimisega pooltevahelist töövõtulepingut. Nimelt on hageja hagi tagamise taotluse p-s 12c selgitanud, et kostjapoolne pangarantii sissenõudmine juba hageja poolt kõrvaldatud puuduste osas või enne hagejat puudustest teavitamist ning nende kõrvaldamiseks tähtaega andmata, on vastuolus töövõtulepinguga.
21.Kuivõrd hageja on tuginenud töövõtulepingu rikkumisele, siis tuleb kohtul kaaluda TsMS § 378 lg-st 4 tulenevalt poolte huve. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigesti hinnanud hagi tagamisest või tagamata jätmisest pooltele tekkida võivaid negatiivseid tagajärgi. Ringkonnakohus märgib, et kostja on määruskaebuses välja toonud, et 2018. a. majandusaasta aruande kohaselt on hageja bilansiliste varade maht seisuga 31.12.2018 üle 41 miljoni euro, millest likviidsed vahendid, s.t raha ja finantsinvesteeringud moodustavad üle 19 miljoni euro. Hageja omakapital on üle 9,5 miljoni euro, millest on jaotamata kasumit üle 4,8 miljoni euro. Hageja teenis 2018. aastal kasumit üle 4,6 miljoni euro, millest hageja maksis 2019. aastal oma aktsionäridele omanikutulu dividendide näol 2,7 miljonit eurot (tl 116, 117 pöördel). Hageja 2016-2019. a. majandusaasta aruannetest nähtub, et hagejal on pangakontodel
raha ja finantsinvesteeringuid (s.t likviidseid raha ekvivalente) majandusaasta lõppude seisuga keskmiselt üle 11,67 miljoni euro (2016: 5,8 milj eurot; 2017: 9,8 milj eurot ja 2018: 19,4 milj eurot) (tl 116 pöördel). Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus veenvaks hageja väiteid selle kohta, et garantiisumma väljamaksmine halvaks tõenäoliselt hageja majandustegevuse ja tekitaks hagejale makseraskusi. Lisaks märgib ringkonnakohus, et garantii andmisel tuli hagejal põhimõtteliselt arvestada ka võimalusega, et garantii realiseeritakse ning tal tuleb garantiisumma koos sellele lisanduvate võimalike kõrvalnõuetega garantii andjale tagastada.
22.Ringkonnakohus leiab, et puudub alus kaheleda kostja maksevõimes garantii realiseerimise õigusvastasuse korral. Kostja on määruskaebuses selgitanud, et kostja näol on tegemist Rootsi Uddevalla linnale kuuluva energiaettevõttega, kostja „avaliku“ iseloomu ja munitsipaalomandi suhte tõttu puudub põhjus kahelda, et kostja ei oleks võimeline tasuma garantii alusetu realiseerimisega hagejale tekitatud võimalikku kahju, juhuks kui vahekohus peaks hageja nõude rahuldama. Vastuses määruskaebusele ei ole hageja ka vastupidist väitnud. Vastuses määruskaebusele on hageja möönnud, et kostja on maksejõuline äriühing, kes on võimeline oma kohustusi täitma (p 11c).
23.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus poolte huvide kaalumisel, et kostja on põhistanud, et ta suudab hagejale garantii realiseerimisest tingitud võimalikud negatiivsed tagajärjed hüvitada (sh ei ole kahtlust kostja maksevõimes) ja garantii realiseerimine ei põhjusta tõenäoliselt hageja maksejõuetust ega olulisi makseraskusi. Seetõttu tuleb garantii kui mitteaktsessoorse õigusinstrumendi olemuse säilitamise huvides eelistada käesoleval juhul kostja huve ning jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata (RKTKm nr 3-2-1-7-12, p-d 12−13). Hageja põhjendus, mille kohaselt hoiab garantii väljamaksmise peatamine ära alusetust garantii väljamaksmisest tekkivad täiendavad kohtuvaidlused, ei ole eeltoodud Riigikohtu seisukohti arvestades vaidluse all oleva abinõu rakendamiseks piisav.
24.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu poolte poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd käesoleva määruse puhul on tegemist asja lõpetava lahendiga, sest asja menetlus jätkub välisriigi kohtus, siis määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude jaotuse. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu ja jätab hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
26.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
27.03.02.2020 on kostja esitanud määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude nimekirja. Esitatud nimekirja kohaselt on kostja esindaja õigusabitoimingud seoses määruskaebemenetlusega järgnevad: 1) maakohtu määruse ja vaidlustamise perspektiivi analüüs, e-kirjavahetus kliendiga – 34 min; 2) kliendi esindajale vaidlustamisperspektiivi ja Eestis määruskaebemenetluse osas ülevaate koostamine - 52 min; 3) määruskaebuse koostamine, töötamine materjalidega ja lisade komplekteerimine – 12 h ja 51 min; 4) määruskaebuse vastuse analüüs, e-kirja koostamine kliendile – 13 min. Kostjale on määruskaebemenetluses õigusabi osutatud tunnihinnaga 150 eur/h. Kokku on kostja menetluskulud osutatud õigusabi eest 2175
eurot (14 h ja 30 min x 150 eurot/h). Nimetatud kulule lisandub määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Seega on kokku menetluskuluks 2225 eurot (2175 + 50). Kostja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja palus vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist.
28.Hageja lepingulised esindajad vastuväiteid kostja menetluskulude nimekirjale ei esitanud.
29.Ringkonnakohus, tutvunud kostja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 2225 eurot hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Tehtud toimingud (eelkõige maakohtu määrusega tutvumine, määruskaebuse koostamine, määruskaebuse vastusega tutvumine) ja neile kulunud aeg on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud. Kuivõrd esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm nr 3-2-1-48-16, p 13), siis on ringkonnakohtu hinnangul ka kliendisuhtlusele kulunud aeg põhjendatud. Kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 150 eurot võib pidada põhjendatud tasuks, mis ei ole üleliia kõrge. Arvestada tuleb mh asjaoluga, et ajakirjanduses avaldatu kohaselt 2008.a advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot on aastatega eelduslikult tõusnud (vt RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 14). Ka määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot on põhjendatud kulu. Vastavalt kostja taotlusele määrab ringkonnakohus, et kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis (TsMS § 177 lg 4).
30.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.