Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2025. a, Tallinn Kohtuasja number
2-22-148540
Kohtuasi
PARKIT OÜ hagi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.12.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
PARKIT OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): PARKIT OÜ (registrikood 12135716), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli
K.W
vastu
leppetrahvi
Kostja (vastustaja): K.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina Meldjuk Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta PARKIT OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 20.12.2024 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-148540 menetlusse võtmata ja tagastada kaebus selle esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud PARKIT OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.PARKIT OÜ (hageja) esitas 15.12.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.W (kostja) vastu. Maksekäsuosakond tegi 19.12.2022 võlgnikule makseettepaneku. Seoses võlgniku vastuväitega anti hageja nõue Harju Maakohtule üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 06.02.2023 Harju Maakohtule hagivalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvid 140 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 37,36 eurot, tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 367 kohase viivise 11,20 eurot, sissenõudmiskulud 4 eurot ja postikulud 3,96 eurot.
2.1.Kostja on Transpordiametilt saadud andmete kohaselt sõiduki VOLKSWAGEN GOLF (VIN: XXX) numbrimärgiga 123ABC (edaspidi sõiduk) omanik.
2.2.Parkimine KÜ Kivila 16 ja KÜ Kivila 18 territooriumidel on lubatud üksnes kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumile on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi. Lisaks on paigaldatud liiklusmärgid, mis teavitavad eraparklasse sisenemisest. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus tasuda leppetrahvi kuni 35 eurot.
2.3.Kostjale on koostatud parkimistingimuste rikkumiste tõttu – sõidukil parkimisluba eksponeeritud ei olnud – järgmised leppetrahvinõuded: 08.04.2019 leppetrahvinõue nr 21290039197 summas 35 eurot Kivila 16 KÜ parklas; 01.07.2019 leppetrahvinõue nr 89490002021 summas 35 eurot Kivila 18 KÜ parklas, 23.10.2019 leppetrahvinõue nr 45490008580 summas 35 eurot Kivila 16 KÜ parklas ja 10.06.2020 leppetrahvinõue nr 45490025097 summas 35 eurot Kivila 18 KÜ parklas.
2.4.Kostjat teavitati leppetrahvinõuete esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Kostja on jätnud tasumata leppetrahvid kokku 140 euro ulatuses. Kostja on leppetrahvide tasumisega viivituses. Viivise suurus seisuga 05.02.2023 on kokku 37,36 eurot. Sissenõudmiskulude hüvitis on 4 eurot. Hageja postikulu on 3,96 eurot.
2.5.Hageja teatas 22.11.2024 seisukohas, et ta ei taotle kostja asendamist. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusaluste leppetrahvinõuete tegemisel ajal hageja opereeritavatesse parklatesse keegi muu kui kostja. X.R (edaspidi kostja poeg) omaksvõtt sõiduki kasutamise fakti osas 08.042019, 18.04.2020, 15.08.2020 ja 16.09.2022 kuupäevadel ei tõenda, et ta oli ühtlasi isik, kes sõiduki leppetrahvidel märgitud kellaaegadel ja kohtades parkis.
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja palus kohaldada aegumist leppetrahvinõuete nr 21290039197, 89490002021 ja 45490008580 osas ning jätta menetluskulud hageja kanda.
3.1.Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostja ei juhtinud sõidukit leppetrahvide tegemise ajal. Kostja andis sõiduki kasutada pojale ja tema abikaasa S.R (edaspidi kostja poja abikaasa). Kuna kostja ei kasutanud sõidukit leppetrahvide saamise ajal, siis ei vastuta ta hagiavalduses esitatud nõuete eest.
2
2-22-148540
3.2.Korteri /aadress 1/, Tallinn omanikule, mis kuulus vaidlusaluste leppetrahvinõuete tegemise ajal kostja poja abikaasale, oli väljastatud parkimisluba KÜ Masti hallatavatel kinnistutel, aadressil Kivila 16 ja Kivila 18 asuvatel parkimisaladel parkimiseks. Siiski jäi sõiduki armatuurlauale parkimisluba panemata.
3.3.Hageja postikulude nõue on tõendamata. Kuna hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata sissenõudmiskulude ja viivise nõuded.
3.4.Kostja esitas 01.10.2024 dokumentaalse tõendina kostja poja kinnituse, et tema kasutas sõidukit perioodil 2019-2020 vastavalt kokkuleppele kostjaga, sh vaidlusalustes leppetrahvinõuetes märgitud kuupäevadel. Maakohtu otsus
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja põhjendatud menetluskulud 405 eurot ning menetluskuludelt edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
5.Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja tõendas, et tema ei kasutanud sõidukit leppetrahvide saamise ajal ega ole sõlminud hagejaga suulist parkimislepingut. Puudus vaidlus selle üle, et kostja on sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Seega sai hageja eeldada, et sõidukit juhtis ja parkis hagis viidatud ajal kostja, kuni kostja ei tõendanud, et autot juhtis muu isik. Kostja tõi esile, et andis sõiduki oma poja ja pojanaise kasutusse. Kostja esitas oma poja ja pojanaise ühise kinnituse, et nemad kasutasid sõidukit hagis märgitud parkimistrahvide määramise ajal. Kostja esitas lisaks ka oma poja kinnituse, et poeg kasutas sõidukit hagis märgitud parkimistrahvide määramise ajal. Kuna kostja ei sõlminud hagejaga parkimislepingut, siis ei rikkunud kostja lepingut ning hagejal puudub alus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Apellatsioonkaebus
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
7.Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja see on mõjutanud asja lahendit. Kostja ei ole tõendanud, kes oli isik, kes parkis sõidukit leppetrahvides märgitud ajal ja kohas. Esiteks samastas maakohus põhjendamatult sõiduki kasutamise leppetrahvides märgitud kuupäevadel sõiduki parkimisega leppetrahvides märgitud aegadel ja kohtades. Teiseks, kuigi tõene võib olla kostja poja ja tema abikaasa väide, et sõiduk oli leppetrahvides märgitud kuupäevadel nende kasutuses, võis samadel kuupäevadel sõiduki kasutajaid olla ka teisi või sõidukit võis leppetrahvides märgitud ajal ja kohas parkida keegi kolmas isik. Lisaks on ühiskinnitus sõnastatud mitmuses ehk sõidukit kasutasid leppetrahvide määramise kuupäevadel nii kostja poeg kui ka tema abikaasa. Ühiskinnitusest ei nähtu kumb neist kasutas sõidukit ning kumb neist parkis sõiduki leppetrahvinõuetel märgitud aegadel ja kohtades. Ka kostja poja 01.10.2024 kinnitus ei tõenda, et kostja poeg parkis sõiduki leppetrahvinõuetel märgitud aegadel ja kohtades. See kinnitus tõendab üksnes üldiselt, et leppetrahvinõuetel märgitud kuupäevadel oli sõiduk kostja poja kasutuses, kuid kostja poja kasutus ei välista teiste või kolmandate isikute poolt sõiduki kasutamist.
3
2-22-148540
8.Maakohus järeldas ebaõigesti, et kostja tõendamiskoormis piirdub kohustusega tõendada, et kostja ei parkinud ise sõidukit leppetrahvides märgitud aegadel ja kohtades. Kostja kohustus on tõendada, kes oli see isik, kes parkis sõidukit leppetrahvides märgitud ajal ja kohas.
9.Maakohus rikkus selgitamiskohustust. Kohus oleks pidanud hagejale selgitama, et kohus pidas kostja esitatud tõendeid kostja tõendamiskoormise täitmiseks piisavaks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohtu kolleegium leiab üksmeelselt, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 koosmõjus § 405 lg-ga 1 keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
11.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja leppetrahvid kokku 140 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 37,36 eurot, TsMS § 367 kohase viivise 11,20 eurot, sissenõudmiskulud 4 eurot ja postikulud 3,96 eurot. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
12.Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795, p 11; RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15).
13.Olles tutvunud maakohtu otsusega, hageja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS § 637 lg 21 järgi alust. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega selgelt rikkunud menetlusõiguse normi. Samuti ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Otsuse edasikaebamiseks maakohus luba ei andnud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist.
13.1.Apellatsioonkaebusest nähtuvalt ei vaidlusta hageja maakohtu tuvastatud faktilist asjaolu, et kostja on sõiduki numbrimärgiga 123ABC omanik või vastutav kasutaja. 4
2-22-148540 Riigikohus on selgitanud, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui nimetatud isik ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik (RKTKm 11.09.2024, 2-22-130552/18 p 14 ja RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Seega pidi kostja tõendama, et sõiduki parkis leppetrahvinõuetel märgitud kuupäevadel ja kohtades teine isik.
13.2.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusest nähtuvalt jätkuvalt selle üle, et kostja ei ole tõendanud, et kostja poeg parkis sõidukit leppetrahvinõuetel 21290039197, 89490002021, 45490008580 ja 45490025097 märgitud aegadel ja kohtades, s.o parkimiskorra rikkumiste ajal. Kolleegiumi hinnangul järeldas maakohus tõendeid kogumis hinnates õigesti, et kostja ei parkinud sõidukit leppetrahvinõuetel märgitud aegadel ja kohtades, vaid seda tegi kostja poeg. Kostja esitas 18.09.2024 kostja poja ja tema abikaasa ühiskinnituse, et nad kasutasid sõidukit perioodil 2019-2020, sh leppetrahvides nr 21290039197, 89490002021, 45490008580 ja 45490025097 märgitud kuupäevadel (dtl 101). Maakohus selgitas 23.09.2024 istungil kostjale, et kostjal tuleb konkreetselt märkida, kes kasutas sõidukit leppetrahvide koostamise ajal. Kostja esitas istungi järgselt kostja poja digitaalselt allkirjastatud kinnituse, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalustel aegadel KÜ Kivila 16 ja KÜ Kivila 18 territooriumidel asuvatesse parklatesse kostja poeg (dtl 108). Kolleegium on seisukohal, et kostja 18.09.2024 ja 01.10.2024 esitatud kinnituste põhjal sai maakohus järeldada, et kostja sõidukit vaidlusalustel päevadel ei kasutanud ja sõiduki parkis kostja poeg.
13.3.Kolleegium ei nõustu ka apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus rikkus selgitamiskohustust. Kohus selgitas 23.09.2024 istungil korduvalt, et kui hagi on esitatud vale kostja vastu, siis tuleb kostja asendada (dtl 105 ajamärge 00:03:01; dtl 106 ajamärked 00:04:43 ja 00:10:05). Hageja pidi istungil antud selgitustest järeldama, et kui kostja esitab konkreetse isiku kinnituse, siis on see piisav tõend, et sõiduki parkis teine isik ning hageja otsustada on, kas asendada kostja või mitte. TsMS § 4 lg 2 sätestab, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste esitamise. Maakohus ei pidanud rohkem hagejale selgitama, et kostja esitatud kinnitus on piisav selleks, et taotleda kostja asendamist.
13.4.Eeltoodust tulenevalt on maakohus kõiki poolte väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Samuti selgitas maakohus pooltele tõendamiskoormist 23.09.2024 istungil ning tagas hagejale võimaluse taotleda kostja asendamist.
14.Hageja vaidlustas ka menetluskulude jaotuse maakohtus. Maakohus jaotas menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi. Kuna ringkonnakohus ei muuda hagi rahuldamise ulatust, puudub ringkonnakohtul ka seaduslik alus teha teistsugune otsustus maakohtu menetluskulude jaotuse osas. Muu hulgas ei sisalda apellatsioonkaebus ka ühtki väidet, miks välja arvatud põhjusel, et hageja hinnangul tuleks jätta hagi rahuldamata, tuleks maakohtu menetluskulude jaotuse osas teha teistsugune otsustus.
15.Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses, järelikult ka osas, millega kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks määrati 405 eurot ja mõisteti see summa hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja. Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi väidet kostja maakohtus kantud menetluskulude põhjenda(ma)tuse kohta. Sealhulgas pole hageja väitnud, et mõni kostja menetlustoiming oleks olnud ebavajalik või kostja lepingulisel esindajal selleks kulunud aeg oleks olnud ebamõistlikult suur, samuti pole hageja vaidlustanud kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise 5
2-22-148540 lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Eelnevast tulenevalt ei oleks ringkonnakohtul võimalik hageja apellatsioonkaebuses toodud väidete põhjal apellatsioonkaebust maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas rahuldada. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka mingeid olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi, mis olenemata apellatsioonkaebuse põhjendusest võiks anda alust tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas. Samuti ei ole maakohus eksinud menetluskulude kindlaksmääramisel materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda ka menetluskulude kindlaksmääramise osas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kui maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud küll 280 eurot ületavas ulatuses, mistõttu on apellandil TsMS § 178 lg 2 järgi õigus vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et maakohus on temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatut (vt RKTKm 19.01.2022, 2-2014547, p-d 13–15). Seega tuleb ka menetluskulude kindlaksmääramise osas keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel.
16.TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle kostjale vastamiseks edastamist, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
17.Hageja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kuna apellatsioonkaebus jääb menetlusse võtmata, siis on hagejal õigus nõuda sellelt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi. Riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada vastavasisuline avaldus.
18.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.
19.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
(Allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.