Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Hageja esitas 27.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 1143,51 euro saamiseks. Kohus tegi 22.10.2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 26.11.2019 kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude hagimenetluses jätkamiseks üle Viru Maakohtule. 28.11.2019 jättis Viru Maakohus kohtumäärusega avalduse käiguta ja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, s.o 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest tuli hagejal esitada oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuda täiendavat riigilõivu. 18.12.2019 esitas hageja kostja vastu hagiavalduse võlgnevuse nõudes. 19.12.2019 kohtumäärusega võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 12.02.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (16.03.2020) hagile vastanud. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. Kohtu hinnangul IPF Digital Estonia OÜ (Credit 24) ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingu tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, millest tulenevalt võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. 2(4)

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 750 eurot, intress 133,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 340,20 eurot, põhinõudelt 750 eurolt alates 19.12.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise kuni põhinõude täitmiseni, sissenõudmiskulu 50 eurot. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 750 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot ning alates 19.12.2019 põhinõudelt 750 eurolt VÕS§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise nõue on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud intress 133,20 eurot ja viivis 340,20 eurot on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud intressi põhinõudelt 750 eurolt alates 09.07.2018 kuni 04.12.2018, 0,12% päevas summas 133,20 eurot; sissenõutavaks muutunud viivist põhinõudelt 750 eurolt alates 05.12.2018 kuni 18.12.2018, 0,12% päevas summas 340,20 eurot. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise ja intressi nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 0,12% päevas, sest lepingujärgne intressi ja viivisemäär on tühine. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivise/intressikokkulepe, kus viivise/intressimäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivise/intressimäära. Ebaproportsionaalselt suure intressi ja viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist ja intressi vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-125-16 lahendi p 13). Kohus on seisukohal, et lepingus kokkulepitud viivise- ja intressimäärad 0,12% päevas on tühised, sest need ületavad kolmekordset seadusjärgset määra. Käesolevalt tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatult seadusjärgset viivise ja intressimäära ning vähendada hageja esitatud viivise- ja intressinõuet. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis ja intress viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: põhinõudelt 750 eurolt alates 09.07.2018 kuni 04.12.2018 24,49 eurot (intress); põhinõudelt 750 eurolt alates 05.12.2018 kuni 18.12.2019 62,30 eurot (viivis). Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 750 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevuse 62,30 eurot, sissenõutavaks muutunud intressi võlgnevuse 24,49 eurot ja viivise põhiosalt (750 eurolt) alates 19.12.2019 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatult seadusjärgses 3(4)

määras. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud summas 200 eurot sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 155 eurot, kokku 200 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 30,36% ulatuses ja kostja kanda 69,64 % ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 200 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 139,28 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.