AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu hagi MS-Monteerijate Grupp OÜ ja A.P vastu kahju hüvitamiseks ning viivise ja sissenõudmiskulu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.05.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
MS-Monteerijate Grupp apellatsioonkaebused
Kaebuse hind
3138,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): AB “Lietuvos draudimas“ (väliriigi registrikood 110051834) AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829), lepinguline esindaja H.Z
OÜ
ja
A.P
Kostja I (apellant): MS-Monteerijate Grupp OÜ (registrikood 11374614), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja II (apellant): A.P (isikukood lepinguline esindaja Erki Casar Asja läbivaatamine
XXX),
Kohtuistungil 13.06.2025
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 03.05.2024 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
2-22-9000 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB “Lietuvos draudimas“ esitas 16.06.2022 Harju Maakohule MS-Monteerijate Grupp OÜ ja A.P vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2845,61 eurot ja alates 17.06.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus hageja mõista kostjalt I välja seisuga 16.06.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 21,81 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sellelt viivise alates 16.06.2022 kuni võla sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hageja on kindlustusandja ja on kindlustanud sõiduki Škoda Octavia (registreerimismärgiga 000XXX) (edaspidi sõiduk) ALD Automotive Eesti AS grupikindlustuse poliisiga nr XXXXXX3846. Sõiduki omanik on ALD Automotive Eesti AS, vastutav kasutaja on Amecon OÜ. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 190 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta.
3.22.12.2021 toimus sõidukiga kahjujuhtum aadressil /aadress/. Sõiduk oli pargitud /aadress/ parklas ja sellele sõitis otsa tõstuk. Tõstukijuhi selgituse kohaselt jäi tõstukile gaas peale ja tõstuk sõitis sõidukile otsa, lükates selle üle äärekivi teise poolega vastu ladustatud tellinguid. Kahjustada sai sõiduki parem esimene ja parem tagumine uks, kriimustada said paremal poolt tagumine stange, vasak tagumine velg ja vasakpoolne stange. Tõstukit juhtis kostja II, kes on kostja I töötaja.
4.OÜ Hiteh Autoteenindus parandas sõiduki ja esitas kindlustusvõtjale remondiarve 3035,61 eurot (käibemaksuta). Hageja hüvitas sõiduki parandamise kulu 2845,61 eurot. Omavastutus 190 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
5.Kostjad vastutavad tekkinud kahju eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel. Hagejale on VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle kahjustatud sõidukiomaniku nõue kostjate vastu. Hageja esitas 28.04.2022 kostjale I kohtuvälise kahju hüvitamise nõude ning palus kahju hüvitada hiljemalt 12.05.2022. Kostja I hagejale kahju ei hüvitanud.
2
2-22-9000 Kostjate vastuväited
6.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Sõidukijuht rikkus ehitusplatsil asukohaga /aadress/ sisekorraeeskirju, parkides sõiduki rasketehnika tööterritooriumil (p 2.6.4 kohaselt on ehitusobjektil keelatud autoga omavoliline sissesõitmine ja parkimine). Seega ei ole hagejale tekkinud kahju kostjate süül. Kannatanu käitumine on käsitatav tahtliku teona. Tavaliselt ei põhjusta tõstuki libisemine liiklusõnnetust, kui rasketehnika tööterritoorium on tühi ning seal ei paikne keelatud objekte, sh valesti pargitud sõidukeid. Ebatõenäolise sündmuste ahela põhjustas kannatanu käitumine, kes parkis oma sõiduki rasketehnika tööterritooriumile, kuhu parkida ei tohi.
8.Hageja ei ole tõendanud kahju suurust, mh põhjuslikku seost väidetava kahju suuruse ja kohustuse rikkumise vahel. Arvest ei selgu, mis varuosadest on jutt, miks on neid vaja ja kuidas kujunes hind. Plekitööde maht 20 tundi ei ole mõistlik. Hagist ei selgu, mida vahetati ja miks. Samuti ei ole võimalik mõista, millest tingituna on värvitööde mahuks 25 tundi ja mida selle ajaga tehti. Selgusetu on, millest koosneb abimaterjalide maksumus ja millest moodustub värvimaterjali hind 626,61 eurot. Kostja II pöördus remonditöid teostava ettevõtte poole, mille pakkumise kohaselt on tööde maksumuseks üksnes 1295 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2845,61 eurot, viivise 564,31 eurot ja põhinõudelt 2845,61 eurot viivise alates 04.05.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks mõistis maakohus kostjalt I hageja kasuks välja viivise 21,81 eurot ja võla sissenõudmiskulu 40 eurot ning sellelt viivise kohtuotsuse tegemise seisuga 7,93 eurot ja alates 04.05.2024 kuni võla sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.
10.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: 22.12.2021 toimus sõidukiga kahjujuhtum aadressil /aadress/; sõiduk oli pargitud /aadress/ parklas; pargitud sõidukile sõitis otsa tõstuk; toimunud liiklusõnnetuse (otsasõidu) tulemusena sai sõiduk kahjustada; tõstukit juhtis kostja II, kes on kostja I töötaja; liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduk kindlustatud; hageja hüvitas sõiduki parandamise kulu 2845,61 eurot.
11.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Kostjad ei vaidlusta deliktilise vastutuse eeldustest teo ja kahju olemasolu (kostja II poolt juhitava tõstuki poolt pargitud sõidukile otsasõitu ja sõiduki kahjustumist), kuid seavad kahtluse alla kostja II tegevuse õigusvastasuse ja süülisuse ning põhjusliku seose kostja II poolt juhitava tõstuki tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Lisaks on kostjad seisukohal, et kostja II käitumine ei ole põhjuslikus seoses kahjuga, kuna kahju põhjustas kostja II arvates kannatanu enda tegevus.
12.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta pole kahju tekkimises süüdi. Järelikult saab VÕS § 1050 alusel kostja II süüd eeldada. Kostja II ei ole tõendanud oma süü puudumist ega vastutust välistavate asjaolude olemasolu.
13.Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et sõiduki juht oleks soovinud, et sõiduk saaks kahjustatud. Seega ei esine VÕS § 1057 lg-s 3 sätestatud vastutusest vabanemise aluseks olevaid asjaolusid. 3
2-22-9000
14.Vaidlust pole selle üle, et kostja II on kostja I töötaja. Seega vastutab kostja I käesoleval juhul tema poolt kasutatud tõstukijuhi (kostja II) tekitatud kahju eest VÕS § 1054 alusel.
15.Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt on kahjustusi saanud sõiduki parem esimene ja parem tagumine uks. Kriimustada said paremal pool sõiduki stange, parem ja vasak tagumine velg ning vasakpoolne stange. Seega on tekkinud kahjustused tõendatud. Hageja on kahju suurust tõendanud hagiavaldusele lisatud OÜ Hiteh Autoteenindus 31.03.2022 arvega, millest nähtuvad vajalikud tööd kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks. Hageja on selgitanud, et sõidukil vahetati ja värviti parem esiuks ning parem tagauks, parem küljekarp vahetati osaliselt, vahetati parema ja vasaku küljekarbi kivikaitseteibid ja vasak tagumine porikumm, parem esitiib vajas värvihajutust, tagastange värviti, vasak tagatiib remonditi ja värviti ning värviti kaks velge. Tunnistaja X.R ütlustega on leidnud kinnitust sõidukil eelnimetatud kahjustuste esinemine. Samuti andis tunnistaja ütluseid selle kohta, kuidas on toimunud sõiduki hinnakalkulatsiooni koostamine ja millised tööd oli vaja teha. OÜ Hiteh Autoteenindus poolt teostatud parandustööd olid vajalikud ja nende tööde maht oli põhjendatud.
16.VÕS § 139 ega VÕS § 140 alusel kahjuhüvitise vähendamiseks ei ole alust. Kostjate väited, et sõiduk rikkus ehitusplatsil eeskirju, parkides rasketehnika tööterritooriumil, on paljasõnalised ja tõendamata. Tõendatud ei ole, et sellel objektil oleks parkimiseks kehtestatud piiranguid. Kohtu ette pole toodud asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et kostjatele kahju hüvitamise kohustuse panemine oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu.
17.Kostja I kahju hüvitamise kohustus muutus sissenõutavaks 13.05.2022. Kostja II vastu on hagejal viivise nõue alates hagi esitamisest, s.o alates 16.06.2022.
18.Vaidlust pole selle üle, et kostja I on majandustegevuses tegutsev isik. VÕS § 113 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja I apellatsioonkaebus
19.Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
20.Kohus ei ole märkinud, millisest tõendist tulenevalt on kostja II kostja I töötaja. Maakohus ei ole andnud õiguslikku hinnangut sellele, et sõiduki kasutaja rikkus ehitusplatsi eeskirju. Ehitusobjektile oli keelatud autoga omavoliline sissesõitmine ja seal parkimine. Pole tõendatud, kes lubas üldse sõidukit konkreetsesse kohta parkida. Sõidukile kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses kannatanu enda tegevusega. Kannatanu käitumine on käsitatav tahtliku teona.
21.Kahju ei ole tõendatud. Fotod olid tehtud teadmata ajal ja teadmata kohas. OÜ Hiteh Autoteenindus 31.03.2022 arve on osaline. Esitatud kalkulatsiooni kuupäevad ei sobitu vaidlusalusesse ajaraami. Kostja II apellatsioonkaebus
22.Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. 4
2-22-9000
23.Hageja ei ole kahju suurust tõendanud. Pelgalt arve ei saa olla tõendiks kahju suuruse kohta. Kohtu seisukoht, et OÜ Hiteh Autoteenindus poolt teostatud parandustööd olid vajalikud ja nende tööde maht oli põhjendatud, ei põhine asjas kogutud tõenditel. Hageja poolt esitatud hinnakalkulatsioon ei ole terviklik, sest kogu hinnakalkulatsioonist, mis on kuni 9 lk, on esitatud üksnes üks lehekülg. Kohus oleks pidanud jätma antud tõendi tähelepanuta.
24.Kalkulatsioon on eelduslik, see ei näita tegelikku kulu. Tegelik kulu selgub hiljem, st kui teostatakse remonditöid. Eluliselt ei ole usutav, et kalkulatsioon ühtib 100% hilisema tulemusega. Antud juhul ühtivad arvel ja kalkulatsioonis märgitud töömahud minutilise täpsusega, näiteks värvitöö 25,59 tundi ja komplekteerimine (kalkulatsioonil plekitöövahetus) täpselt 18,39 tundi.
25.Kohtuotsusest ei selgu, mis põhjusel ei arvesta kohus kostja II poolt esitatud tõenditega, mis tõendavad, et kahjustuste kõrvaldamise mõistlik suurus on 848 kuni 1295 eurot. 16.11.2023 esitatud tõend (Monza Auto OÜ vastus päringule) on koostatud sama programmi kohaselt, mida kasutas OÜ Hiteh Autoteenindus ja mille kohta andis selgitusi hageja tunnistaja, aga erinevalt hageja poolt esitatud tõendist, on kostja II poolt esitatud tõend terviklik.
26.Kohus on jätnud arvestamata kostja II väitega ja seda kinnitavate tõenditega, mille kohaselt oleks kohus pidanud arvestama kahjuhüvitisest maha kahe kahjustatud ukse väärtuse, kokku 300-400 eurot. Vastustaja seisukoht
27.Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ja palub jätta need rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata.
29.Maakohus lahendas käesoleva asja lihtmenetluses. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus on lugenud tõendatuks sõidukile kahju tekitamise kostja II poolt ja hageja esitatud tõendite alusel ka kahju suuruse, kuid on jätnud hindamata kostja II väite selle kohta, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata kahe kahjustatud ukse väärtus. Maakohus peab TsMS § 442 lg 8 esimese lause ja TsMS § 444 lg 2 mõtte kohaselt lihtmenetluses tehtavas otsuses märkima, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei lugenud ning missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvestanud (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Ehkki maakohus on menetlusnorme rikkunud, ei tähenda see, et maakohtu lõppjäreldus oleks ebaõige. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus siiski õigele järeldusele, et hagi tuleb tervikuna rahuldada ja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hagiavalduses nõutud summad välja mõista. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimused otsuse põhjendamisel käesoleva otsusega kõrvaldada ja esitada puuduolevad põhjendused. Ülejäänud ulatuses nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus neid põhjendusi ei korda.
5
2-22-9000
30.Pooled ei vaidle, et 22.12.2021 toimus sõidukiga kahjujuhtum aadressil /aadress/ ning pargitud sõidukile sõitis otsa tõstuk, mida juhtis kostja II. Samuti ei olnud maakohtus vaidlust selle üle, et toimunud liiklusõnnetuse (otsasõidu) tulemusena sai sõiduk kahjustada. Vaidlus on sõidukile tekkinud kahjustuste ulatuse ja kahju suuruse üle.
31.Maakohus leidis õigesti, et hageja nõude õiguslikuks aluseks kostjate vastu saab olla VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 ning lisaks vastutab kostja I VÕS § 1054 lg 1 alusel. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kahju tekitamine on mh eelduslikult õigusvastane, kui kahju tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1). Vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt tekitanud isik tõendama kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk välise hoolsuse järgimist. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (RKTKo 12.12.2016, 3-2-1-132-16 p 14). Käesoleval juhul on hageja tõendanud kahju tekkimise, põhjusliku seose kostja II teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kostjad ei ole süü puudumist tõendanud.
32.Kostja I apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt ei ole kahju tõendatud, kuna pole teada, millal ja kus on tehtud kohtule esitatud fotod. Ringkonnakohus kostja I väitega ei nõustu. Hageja poolt kohtule esitatud fotodelt nähtub kuupäev 22.12.2021. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et tegemist on ebaõige kuupäevaga. Fotodelt nähtub, et sõiduk on pargitud ehitusobjektil (sõiduk on vastu tellinguid ja selle kõrval seisab tõstuk) (tl 73–74, 76– 77). Samuti nähtub fotodelt, et sõiduki parem külg on kahjustatud (tl 74–76, 78–87) ja kahjustatud on ka sõiduki vasaku külje tagumine osa (see, mis oli vastu tellinguid) (tl 88–93). Fotode tegemise aeg ja koht on seega seostatav kahjujuhtumiga ning sõidukile tekkinud kahjustustega. Lisaks on sõidukile tekkinud kahjustused tõendatud tunnistaja X.R ütlustega (tl 103 pöördel–133 pöördel).
33.Kostja I on apellatsioonkaebuses pidanud arusaamatuks maakohtu järeldust, et kostja II on kostja I töötaja. Maakohus leidis, et kostja II on kostja I töötaja, kuna selle üle polnud vaidlust. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kostja I ei esitanud maakohtu menetluses vastuväidet selle kohta, et kostja II on kostja I töötaja ega selle kohta, et kostja I kasutas kostjat II oma majandustegevuses. Seega ei pidanud maakohus oma järeldust rohkem põhjendama ega tõendeid hindama. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja II on esitanud hagejale kirjaliku seletuse, milles ta on kinnitanud tõstuki juhtimist ja on märkinud selles kostja I ärinime (tl 12) ning kostja I juhatuse liige on 13.05.2022 vastuskirjas hagejale kinnitanud, et kostja I on kindlustusjuhtumis osalenud tõstuki valdaja (tl 31). Seega on ka nendest tõenditest tulenevalt õige maakohtu järeldus, et kostja I vastutab käesoleval juhul tema poolt kasutatud tõstukijuhi (kostja II) tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 1 alusel.
34.Ebaõige on kostja I väide, et maakohus ei ole andnud õiguslikku hinnangut sellele, et sõiduki kasutaja rikkus ehitusplatsi eeskirju. Maakohus vastas kostja I väitele otsuse põhjendava osa p-s 54 ja leidis, et kostjate väited ehitusplatsi eeskirjade rikkumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et ehitusplatsil oleks kehtestatud piiranguid sõidukite parkimiseks. Kohtule esitatud väljavõte ehitusobjekti eeskirjadest (tl 31 pöördel) ei tõenda seda, et sõiduki valdaja rikkus neid eeskirju. Seega leidis maakohus õigesti, et kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 järgi ei ole alust. 6
2-22-9000
35.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kahju 2845,61 eurot on tõendatud hageja esitatud kalkulatsiooni (tl 13) ja arvega (tl 14) ning tunnistaja ütlustega. Kalkulatsioon on koostatud 06.01.2022, seega kahjujuhtumi järgselt. Asjaolu, et kalkulatsioon on üksnes 1leheküljeline, ei muuda seda tõendit ebausaldusväärseks. Ehkki kalkulatsioonis ei ole märgitud detailselt, milles seisnes pleki-, kere- ja värvitöö ja mis materjale oli kasutatud, nähtub 31.03.2022 arvest nr 2221330 täpsem tööde maht ja kasutatud materjalid (tl 14). Lisaks on sõiduki kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud tööd tõendatud tunnistaja X.R ütlustega (tl 103 pöördel–133 pöördel). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga II, et maakohus on kostja II esitatud tõendid kahju suuruse kohta jätnud tähelepanuta. Maakohus on kostja II tõendile viidanud, kuid on lugenud kahju tõendatuks hageja poolt esitatud tõenditega. Maakohus peab TsMS § 442 lg 8 esimese lause ja TsMS § 444 lg 2 mõtte kohaselt lihtmenetluses tehtavas otsuses märkima, missuguseid poolte väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei lugenud ning missuguseid poolte esitatud tõendeid ei arvestanud. Seega ei pidanud maakohus lihtmenetluses tehtavas otsuses põhjendama, miks ta kostja II tõenditega ei arvestanud. Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja II apellatsioonkaebusele, et kostja II tõendist (Monza Auto OÜ kalkulatsioon) nähtuvalt on sõiduki kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike tööde maht kokku 17,19 tundi maksumusega 1017,6 eurot (käibemaksuga), kuid selles ei ole arvestatud sõiduki vasakpoolse külje kahjustustega (tl 65–69). Kohtule esitatud fotodelt ja tunnistaja ütlustest nähtub, et kahjustada olid saanud ka sõiduki vasak tagumine tiib, velg ja stange (tl 88–93 ja tl 103 pöördel–133 pöördel). Seega ei saa kostja II esitatud tõendist teha kostja II soovitud järeldust, et selles märgitud tööde maht on vajalik sõiduki kõigi kahjustuste kõrvaldamiseks. Hageja esitatud arvel on märgitud, et tööde hulka kuulusid ka vasakpoolse tagumise tiiva plekitööd (2h) ja värvimine (tiib + katuseäär ja tagastange) (tl 14). Seda on kinnitanud ka tunnistaja X.R oma ütlustes (tl 103 pöördel–133 pöördel). Seega ei kajasta kostja II tõend kõiki vajalikke töid, mistõttu ei saa kahju suurust selle alusel tuvastada.
36.Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja poolt esitatud kalkulatsioonis ja arvel märgitud tööde mahu kokkulangevus ei ole selliseks asjaoluks, mis annaks alust järeldada hageja väidetud kahju suuruse põhjendamatust. Tunnistaja X.R ütluste kohaselt on sõiduki kahjustuste hindamiseks kasutusel eraldi programm, kuhu sisestatakse vajalikud tööd. Need andmed sisestab meister, kes on sõiduki üle vaadanud. Programm arvutab välja tööde jaoks vajaliku aja ja materjali kulu. Arve koostatakse selle aja ja materjali kulu alusel ning juhul, kui selguvad varjatud puudused ja on vajalikud täiendavad tööd, kooskõlastatakse see kliendiga (tl 103 pöördel–133 pöördel). Seega on hageja esitatud kalkulatsioon koostatud sõiduki kahjustused üle vaadanud meistri poolt programmi sisestatud andmete alusel ning sellest lähtudes on koostatud ka arve. Sellest tulenevalt ei saa ka järeldada, et kalkulatsioonis märgitud tööde maht ja materjalide kulu peaksid tingimata olema arvel märgitust erinevad (väiksemad). Seda, et arvel märgitud tööde maht ja materjalide kulu oleks pidanud olema väiksem kui kalkulatsioonis märgitu, ei ole kostjad tõendanud. Seejuures on kostja II esitatud kalkulatsioon koostatud sama programmi kasutades ning kostjate seisukohtadest ei nähtu, et selle programmi kasutamine kalkulatsiooni koostamiseks oleks ebaõige.
37.Ringkonnakohus nõustub kostjaga II, et maakohus on jätnud arvestamata kostja II väitega ja seda kinnitavate tõenditega, mille kohaselt oleks kohus pidanud arvestama kahjuhüvitisest maha kahe kahjustatud ukse väärtuse. Samas ei nõustu ringkonnakohus kostjaga II, et maakohus oleks pidanud sellest tulenevalt tegema teistsuguse otsuse. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kostja II väitel on kahjuhüvitisest vaja maha arvata kokku 300-400 eurot. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, põhjusel, et kostja II ei ole tõendanud kahjustatud (sõidukilt eemaldatud) uste sellist väärtust. 7
2-22-9000 Kostja II tugineb Monza Auto OÜ 14.03.2024 vastusele, milles on Monza Auto OÜ kostja II 13.03.2024 päringule vastates märkinud, et „Ukse hind võiks orienteeruvalt olla 2022. a 150200 eur“ (tl 116). Monza Auto OÜ on märkinud oma vastuses mitte kahjustatud (olemasoleva) ukse hinna, vaid kahjustuste kõrvaldamiseks vajaliku ukse hinna. See järeldub kostja II poolt Monza Auto OÜ-le 13.03.2024 tehtud päringust, milles on küsitud kahjude kõrvaldamiseks vajalike materjalide maksumuse kohta (tl 113) ja Monza Auto OÜ kalkulatsioonist, milles on taastamiseks vajaliku ukse maksumuseks märgitud 250 eurot (tl 65–69). Seega ei saa nendest tõenditest järeldada, et sõidukilt eemaldatud kahjustatud ukse väärtuseks on 150-200 eurot. Muid tõendeid kahjuhüvitisest maha arvamise kohta ei ole kostja II esitanud.
38.Kuna apellatsioonkaebuseid ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt apellantide kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.