AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu hagi MS-Monteerijate Grupp OÜ ja V. M. vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3134,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht on J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) kaudu Hageja lepinguline esindaja: A. L. (e-post: XXX) Kostja I: MS-Monteerijate Grupp OÜ (registrikood 11374614) Kostja I esindaja: vandeadvokaat Kaimo Räppo (Advokaadibüroo Bjork Legal OÜ, e-post: [email protected]) Kostja II: V. M. (isikukood XXX, aadress: XXX) Kostja II lepinguline esindaja: E. C. (e-post: XXX)
Asja läbivaatamine
03.04.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista MS-Monteerijate Grupp OÜ-lt ja V. M.’lt solidaarselt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks põhivõlg 2845,61eurot.
3.Välja mõista MS-Monteerijate Grupp OÜ-lt ja V. M.’lt solidaarselt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks viivised summas 564,31 eurot ja alates 04.05.2024 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 2845,61 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Välja mõista MS-Monteerijate Grupp OÜ-lt AB “Lietuvos draudimas“ kasuks viivis summas 21,81 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
5.Välja mõista MS-Monteerijate Grupp OÜ-lt AB “Lietuvos draudimas“ viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskulult (40
eurot) 7,93 eurot ja alates 04.05.2024 kuni võla sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus
6.Jätta AB “Lietuvos draudimas“ menetluskulud solidaarselt MS-Monteerijate Grupp OÜ ja V. M. kanda.
7.Jätta MS-Monteerijate Grupp OÜ ja V. M. menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.AB “Lietuvos draudimas“ (edaspidi hageja) esitas Harju Maakohule MS-Monteerijate Grupp OÜ (edaspidi kostja 1) ja V. M. (edaspidi kostja) vastu hagi, milles palus kohtul: -
mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt välja hageja kasuks 2845,61eurot;
-
mõista kostjalt 1 ja kosjalt 2 solidaarselt välja hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 17.06.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni;
-
mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt välja hageja menetluskulud;
-
mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja viivis põhinõudelt seisuga 16.06.2022 summas 21,81 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot;
-
mõista kostjalt 1 hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskulult (40 eurot) alates 16.06.2022 kuni võla sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud sõiduki Škoda Octavia (XXX), ALD Automotive Eesti AS grupikindlustuse poliisiga nr XXX. Sõiduki Škoda omanik on ALD Automotive Eesti AS, vastutav kasutaja on Amecon OÜ. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 190 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta. Kuna poliisiga XXX on kindlustatud kogu ALD Automotive Eesti AS sõidukipark, siis Škoda Octavia (XXX) suhtes väljastas hageja sõidukikindlustuse tootejuht tõendi.
3.Hageja sai kindlustusvõtjalt teate kahjujuhtumist sõidukiga Škoda. Kahjuteate kohaselt toimus 22.12.2021 sõidukiga Škoda (XXX) kahjujuhtum aadressil Pargi 2, Keila. Sõiduk oli pargitud Pargi 2 koolihoone parklas. Pargitud sõidukile sõitis otsa tõstuk. Tõstukijuhi selgituse kohaselt jäi tõstkile gaas peale ja tõstuk sõitis Škodale otsa, lükates selle üle äärekivi teise poolega vastu ladustatud tellinguid. Kahjustada sai Škoda parem esimene ja tagumine uks, kriimud tagumisel stangel paremal pool, vask tagumine velg ja vasakpoolne stange kriimustatud.
4.Toimunud liiklusõnnetuse (otsasõidu) tulemusena sai Škoda kahjustada. Tõstukit juhtis kostja 2 (V. M.), kes on kostja 1 (MS-Monteerijate Grupp OÜ) töötaja. Sõidukijuhid vormistasid sündmuskohal liiklusõnnetuse teate.
5.Škoda kahjustusi oli võimalik parandada. Kahjustuste parandamiseks koostas kalkulatsiooni Hiteh Autoteenindus OÜ summas 3642,73 eurot. Hiteh Autoteenindus OÜ parandas sõiduki Škoda kahjustused ja esitas kindlustusvõtjale remondiarve summas 3035,61
eurot ilma käibemaksuta. Hageja hüvitas Škoda parandamise kulu summas 2845,61 eurot. Omavastutus summas 190 eurot jäi kindlustusvõtja kanda (3035,61-190=2845,61).
6.Põhjusel, et kahju põhjustas mootorsõidukiga kostja 1 töötaja (kostja 2), esitas hageja 28.04.2022 kostjale 1 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 12.05.2022. Kostja 1 sai kahjunõude kätte, kuid hagejale kahju ei hüvitanud.
7.Hageja hinnangul on kostja 2 põhjustanud oma teoga lepinguvälise õigusvastase kahju. Kostja 2 valduses olnud laadur sõitis otsa pargitud sõidukile Škoda, mille omanikuks on ALD Automotive Eesti AS.
8.Hageja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle kahjustatud sõidukiomaniku nõue kostja vastu. VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja on kindlustusandja ja hageja on hüvitanud kahju summas 2845,61 eurot, siis järelikult on hagejale läinud üle kahjustatud sõidukiomaniku nõue kostjate vastu 2845,61 euro ulatuses.
9.Hageja hinnangul on kostja 2 teo ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Kostja 1 ja kostja 2 vastutavad kahju eest solidaarselt VÕS § 137 lg 1 alusel (3-2-1-19-08 p 11).
10.Hageja nõuab kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt 2845,61 eurot (kahju) hüvitamist. Hageja saatis 28.04.2022 kostjale 1 kohtuväliselt kahjunõude, milles andis talle mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 12.05.2022. Hageja nõuab kostjalt 1 viivist alates 13.05.2020 ja kostjalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude t summas 2845,61 eurot täieliku tasumiseni.
11.Kostja 1 on majandustegevuses tegutsev isik. VÕS § 113 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt 1 võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot ja viivist alates 16.06.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni sissenõudmisekulu täieliku tasumiseni. Kostjate 1 ja 2 seisukoht
12.Kostjad ei tunnistanud hagi ja vaidlesid sellele vastu.
13.Kostjate vastuse kohaselt hageja on vastusolus TsMS §-s 202 lg 1 ja §-s 328 lg 1 sätestatuga varjanud hagiavalduses asjas tähtsust omavat asjaolu, et: kindlustanud sõiduk Škoda Octavia (XXX) (edaspidi: sõiduk) rikkus ehitusplatsil asukohaga Pargi 2, Tallinn eeskirjade täitmist, parkides rasketehnika tööterritooriumil. Vastavalt lepingu punkti 2.6.4 kohaselt on ehitusobjektil keelatud autoga omavoliline sissesõitmine ja parkimine. Kostja 1 teavitas sellest hagejat oma 13.05.2022.a vastuskirjas.
14.Eeltoodust tulenevalt, ei ole hagejale tekkinud kahju kostja 1 ja kostja 2 süül.
15.Kostjad leiavad, et sõidukile kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses kannatanu enda tegevusega. Tõstukit juhtinud isik, kelle kontrolli all oli suurema ohu allikas, ei saanud kannatanu käitumist mõjutada. Kannatanu rikkus ehitusplatsi eeskirju, mis keelavad sõiduki omavolilise parkimise rasketehnika tööterritooriumil. Kannatanu käitumine on tõstukijuhi suhtes käsitatav kannatanu tahtliku teona.
16.VÕS § 1057 lg 3 kohaselt mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu.
17.Hageja hinnangul on kostja 2 käitumise ja kindlustatud sõiduki omanikul tekkinud kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja 2 ei oleks tõstukiga vastu sõidukit Škoda
sõitnud, ei oleks ka sõiduk Škoda kahjustada saanud. Kostja 2 leiab, et need mõlemad sündmused olid teineteisest põhjustatud. Kuid sellest ei teki kahju hüvitamise kohustust. Tavaliselt ei põhjusta tõstuki libisemine liiklusõnnetust kui rasketehnika tööterritoorium on tühi ning seal ei paikne keelatud objekte sh valesti pargitud sõidukeid. Ebatõenäolise sündmuste ahela põhjustas kannatanu käitumine, kes parkis oma sõiduki rasketehnika tööterritooriumile, kuhu parkida ei tohi.
18.Seega ei vastuta tõstuki valdaja kannatanu ees põhjusliku seose puudumise tõttu tema käitumise ja kahju vahel.
19.Kannatanu käitumist sõiduki parkimisel rasketehnika territooriumil võib nimetada kannatanu tahtlikuks teoks VÕS § 1057 lg 3, mis vabastab suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutusest.
20.Kostja 2 leiab täiendavalt, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust, mh ka põhjuslikku seost väidetava kahju suuruse ja kohustuse rikkumise vahel
21.Kostja 2 leiab, et hageja nõue põhineb arvel. Arvest ega hagist ei selgu, mis varuosadest on jutt, miks on neid vaja ja kuidas kujunes hind. Arvestades kahju ja plekitööde mahtu 20h, on ilmne, et tööde maht ei ole mõistlik. Hagist ei selgu, mida vahetati ja miks. Samuti ei ole võimalik mõista, millest tingituna on värvitööde mahuks 25h ja mida selle ajaga siis tehti. Millest koosneb summa, abimaterjalide eest. Puudub info, kui suure koguse moodustab värvimaterjali hind 626,61- eurot.
22.Kostja 2 pöördus remonditöid teostava ettevõtte poole, kes saatis oma pakkumise, kus on tööde maksumuseks üksnes 1295.- eurot Kohtuotsuse põhjendused
23.Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
24.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).
25.Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
22.12.2021 toimus sõidukiga Škoda (XXX) kahjujuhtum aadressil Pargi 2, Keila. Sõiduk oli pargitud Pargi 2 koolihoone parklas. Pargitud sõidukile sõitis otsa tõstuk. Toimunud liiklusõnnetuse (otsasõidu) tulemusena sai Škoda kahjustada. Tõstukit juhtis kostja 2 (V. M.), kes on kostja 1 (MS-Monteerijate Grupp OÜ) töötaja.
Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduk Škoda Octavia (XXX) kindlustatud ALD Automotive Eesti AS grupikindlustuse poliisiga nr XXX. Sõiduki Škoda omanik on ALD Automotive Eesti AS, vastutav kasutaja on Amecon OÜ. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 190 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta (tlk 8-9).
Kuna poliisiga XXX on kindlustatud kogu ALD Automotive Eesti AS sõidukipark, siis Škoda Octavia (XXX) suhtes väljastas hageja sõidukikindlustuse tootejuht tõendi (tlk 10).
Hageja hüvitas sõiduki Škoda parandamise kulu summas 2845,61 eurot (tlk 13-15). Omavastutus summas 190 eurot jäi kindlustusvõtja kanda (3035,61-190=2845,61).
26.Hageja palub kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt välja mõista kahju hüvitis summas 2845,61 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 2845,61 eurot alates 17.06.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Lisaks palub hageja
kosjalt 1 välja mõista viivis 16.06.2022 seisuga summas 21,81 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskulult (40 eurot) alates 16.06.2022 kuni võla sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni.
27.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. VÕS § 1043 on sätestatud, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Mootorsõiduki valdaja vastutab kahjustatud isiku ees VÕS § 1057 alusel või õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Hageja kui kindlustusandja kahjunõude aluseks on ka VÕS § 492 lg 1, millest tulenevalt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
28.Poolte vaidlus seoses hageja nõudega keskendub kolmele suuremale teemale: 1) esiteks, kas delikti koosseis hageja kahjunõude esitamiseks on täidetud; 2) teiseks, kas kahju tekkimise ulatus ja suurus on tõendatud; 3) kolmandaks, kui kostja siiski vastutab hagejale kahju tekitamise eest, kas sellisel juhul on alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel. Kohus käsitleb alljärgnevalt nimetatud vaidlusküsimusi vastavalt kohtuotsuse osades (I), (II) ja (III) ning lõpetuseks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse (IV) ja otsustab menetluskulude jaotuse (V). I
29.Käesoleval juhul on VÕS § 1043 alusel tekkiva süül põhineva vastutuse aluseks delikti üldkoosseis, mille elementideks on: 1) objektiivne teokoosseis – tegu (kostja 2 töötaja kostja 1 poolt tõstukiga sõidukile Škoda otsasõit); - kahjulik tagajärg (kahju); - teo ja kahju vaheline põhjuslik seos; 2) õigusvastasus (VÕS § 1045 lg 1 p 5); 3) süü.
30.Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kahju tekitamine on mh eelduslikult õigusvastane, kui kahju tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1). Vastutusest (st kahju hüvitamise kohustusest) vabanemiseks peab kahju õigusvastaselt tekitanud isik tõendama kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist või VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse täitmist ehk välise hoolsuse järgimist. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt Riigikohtu 12.12.2016.a lahend tsiviilasjas 3-2-1-132-16 p 14).
31.Kostjad ei vaidlusta deliktilise vastutuse eeldustest teo ja kahju olemasolu (kostja 2 poolt juhitava tõstuki poolt pargitud sõidukile Škoda otsasõitu ja Škoda kahjustumist), kuid seavad kahtluse alla kostja 2 tegevuse õigusvastuse ja süülisuse ning põhjusliku seose kostja 2 poolt juhitava tõstuki tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Lisaks on kostjad seisukohal, et kostja 2 käitumine ei ole põhjuslikus seoses kahjuga, kuna kahju põhjustas kostja 2 arvates kannatanu enda tegevus (VÕS § 127 lg 4 eeldus on täitmata).
32.Kuna kostja 2 juhitav tõstuk sõitis otsa pargitud sõidukile Škoda, lükates selle üle äärekivi teise poolega vastu ladustatud tellinguid, mille tulemusena sai kahjustada sõiduki Škoda esimene ja tagumine uks, tekkisid kriimud stangel paremal pool, kriimustada sai vasakpoolne tagumine stange ja vasak tagumine velg, siis eelduslikult on tegemist õigusvastaselt tekitatud kahjuga. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui
see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtu hinnangul seisneb tegevus kostja 2 pargitud sõidukile Škoda otsasõidus.
33.VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta pole kahju tekkimises süüdi, järelikult VÕS § 1050 alusel saab kostja 2 süüd eeldada. Kohus märgib, et kostja tsiviilõigusliku vastutuse puhul ei ole nõutav, et kahju oleks tekitatud tahtlikult või läbi raske hooletuse. Deliktilise vastutuse tekkeks on piisav ka lihtsalt hooletus VÕS § 104 lg 3 mõttes.
34.Riigikohtu 26.10.2021 otsuse nr 2-19-7379, p 18.4. kohaselt saab õigusvastase teo toimepannud isik vastutusest vabanemiseks VÕS § 1050 lg-te 1 ja 2 järgi muu hulgas tõendada, et talle ei saa hooletut käitumist ette heita, kuivõrd mõistlikult võttes ei olnud tal võimalik ette näha põhjuslikku seost oma teo ja kahju vahel (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Seejuures juriidiline isik ei saa vabaneda vastutusest VÕS § 1050 lg-s 2 ja § 1052 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude tõttu (vt selle kohta Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 26).
35.Kostjad tuginevad VÕS § 1057 p-le 3, mille kohaselt mootorsõiduki otsene valdaja vastutab mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatatud tahtliku tegu. Kostjate väitel sõiduk Škoda rikkus ehitusplatsil asukohaga Pargi 2, Tallinn eeskirjade täitmist, parkides rasketehnika tööterritooriumil.
36.Kostja 2 väidab, et tavaliselt ei põhjusta tõstuki libisemine liiklusõnnetust kui rasketehnika tööterritoorium on tühi ning seal ei paikne keelatud objekte sh valesti pargitud sõidukeid.
37.Kohus märgib, et VÕS § 1057 p 3 mõttes on kannatanud tahtluseks enesekahjustamise taotlus, mitte üksnes tahtliku teo toimepanemine, mis põhjusta kahju. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et sõiduki Škoda juht oleks soovinud, et sõiduk Škoda saaks kahjustatud. Seega ei esine VÕS § 1057 sätestatud vastusest vabanemise aluseks olevaid asjaolusid.
38.Eeltoodust järeldub kokkuvõtlikult, et kostja 2 tegevus antud juhul oli õigusvastane ja süüline. Kostja 2 ei ole tõendanud oma süü puudumist ega kostja vastutust välistavate asjaolude olemasolu. Kostja 2 on olnud hooletu aadressil Pargi 2, Keila tõstukiga sõites ja on sõitnud otsa sõidukile Škoda.
39.VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Seega kui isiku käitumine täidab deliktiõigusliku vastutuse eeldused, ei vabane ta kahju hüvitamise kohustusest pelgalt seetõttu, et kahjustatud isikul on õigus nõuda sama kahju hüvitamist mõnelt teiselt isikult lepingulisel alusel.
40.VÕS § 1054 lg 1 sätestab, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Vaidlust pole selle üle, et kostja 2 on kostja 1 töötaja. Seega käesoleval juhul vastutab kostja 1 tema poolt kasutatud tõstukijuhi (kostja 1) tekitatud kahju eest VÕS § 1054 alusel. VÕS § 65 lg 1 kohaselt võib solidaarvastutuse puhul võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võib hageja nõuda kohustuse täitmist mõlemalt solidaarvõlgnikult.
41.Kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on deliktilise kahju hüvitamise eeldused täidetud. Hageja on tõendanud kostja teo, teo õigusvastasuse, kahju ning põhjusliku
seose kostja teo ja kahju vahel. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt Riigikohtu 12.12.2016.a lahend tsiviilasjas 3-2-1-132-16 p 14). Kostja oma süü puudumist tõendanud ei ole. II
42.Järgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas kahju tekkimise ulatus ja suurus on tõendatud. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõiduki Škoda parandamise kulud olid 3035,61 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on hüvitanud kahjustatud sõiduki Škoda parandamise kulu summas 2845,61 eurot. Omavastutus 190 eurot jäi kindlustusvõtja kanda (tlk13-15).
43.Hageja kahjunõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 132 lg 3. VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus on 26.10.2021 otsuse nr 2-19-7379 p-s 20 selgitanud, et „VÕS § 132 lg 3 kohaldamisel tuleb arvestada üldisi tõendamiskoormise jagunemise reegleid. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 18 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17). .... Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Samas ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-155-11, p 13 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17).“
44.Kostja 2 väidab, et kahju tekkimise ulatus ja suurus on tõendamata ning liialdatud.
45.Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt said kahjustusi Škoda parem esimene ja parem tagumine uks, kriimustada sai sõiduki stangel paremal pool, vask tagumine velg ja vasakpoolne stange, 2 velge (tlk 74-93). Seega on tõendatud sõidukile Škoda tekkinud kahjustused.
46.Kostja 2 väitel ei olevat hageja tõendatud kahju suurust ning paranduskulude mõistlikkust ja põhjendatust. Kohus ei nõustu kostjaga, nagu poleks hageja kahju suurust tõendanud. Hageja on kahju suurust tõendanud hagiavaldusele lisatud OÜ Hiteh Autoteenindus 31.03.2022 arvega, millest nähtuvad vajalikud tööd kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks (tl 13-14). Hageja on selgitanud, et sõidukil Škoda parem esiuks vahetati ja värviti, parem tagauks vahetati ja värviti, parem küljekarp vahetati osaliselt, vahetati parema ja vasaku küljekarbi kivikaitseteibid ja vasak tagumine porikumm, parem esitiib vajas värvihajutust, tagastange värviti, vasak tagatiib remonditi ja värviti ning kaks velge värviti. Tunnistaja Kristjan Palmet poolt 03.04.2024 toimunud kohtuistungi antud ütlustega on leidnud kinnitamist sõidukil Škoda eelnimetatud kahjustuste esinemine (tlk 130 pöördel- 131 pöördel).
47.Hageja poolt esitatud arvest nähtuvalt on teostatud alljärgnevad tööd: Plekitöö - vahetus, maht 18,4h, hind 570,09 eurot; keretöö-plekitöö maht1,39h, hind 48,65 eurot; luksepatöö, maht 0,8 tundi, hind 28 eurot; varuosa hind 1038,74 eurot; värvitöö maht 25h, hind 1228,3 eurot ; värvimaterjali hind 626,61 eurot, roostetarvikud hind 4,65 eurot; abimaterjal 64,67 eurot. Kostja 2 on väitnud, et ta pöördus remonditöid teostava ettevõtte poole, kes tegi pakkumise 1295 eurot (tl 65-69).
48.Tunnistaja K. P. on 03.04.2024 toimunud kohtuistungi andnud ütluseid kuidas on toimunud sõiduki Škoda parandustööde mahu ja hinnakalkulatsiooni koostamine ja millised tööd tuli teostada (tl 131 pöördel-133). Kohus leiab, et OÜ Hiteh Autoteenindus poolt teostatud parandustööd olid vajalikud ja nende tööde maht oli põhjendatud.
49.Kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud kindlustusjuhtumi tagajärjel kahju tekkimise summas 2845,61 eurot. III
50.Kostja 2 esitas VÕS § 139 kohaldamise taotluse, paludes vähendada kahju hüvitamist. Järgnevalt hindab kohus seda, kas on alust hageja poolt kostjalt nõutava kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 ja VÕS § 140.VÕS § 139 lg 1 on sätestatud, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Tulenevalt VÕS § 139 lg 2 kohaldatakse VÕS § 139 lg-s 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda kostja poolt esiletoodud asjaoludest.
51.Kostjad leiavad, et kahju tekkis VÕS § 139 lg 1 tulenevalt kannatanu enda tegevuse tagajärjel.
52.Riigikohtu 26.10.2021 otsuses nr 2-19-7379, p-s 24 on selgitatud, et VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ei hinnata seda, kas kannatanu oli hooletu või mitte, st et kahjuhüvitist saab nimetatud sätte alusel vähendada ka siis, kui kannatanu polnud süüdi kahju tekkimises (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 16 ja 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 16). Selleks, et lugeda kannatanu tegevust kahjuhüvitist vähendavaks asjaoluks VÕS § 139 järgi, peab kannatanu tegevuse ja kahju vahel esinema põhjuslik seos (vt Riigikohtu 8. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-58942/229, p 34).
53.Kostjate väitel sõiduk Škoda rikkus ehitusplatsil asukohaga Pargi 2, Tallinn eeskirjade täitmist, parkides rasketehnika tööterritooriumil. Kostja 2 väidab, et tavaliselt ei põhjusta tõstuki libisemine liiklusõnnetust kui rasketehnika tööterritoorium on tühi ning seal ei paikne keelatud objekte sh valesti pargitud sõidukeid.
54.Kohus on seisukohal, et paljasõnalised ja tõendamata on kostjate väited, et sõiduk Škoda rikkus ehitusplatsil asukohaga Pargi 2, Tallinn eeskirjade täitmist, parkides rasketehnika tööterritooriumil. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et Pargi 2, Tallinn oleks kehtestatud piiranguid sõidukite parkimiseks ja sõiduk Škoda ei tohtinud seal parkida.
55.Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et kahju oleks tekkinud täielikult või osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel.
56.Eeltoodust tulenevalt ei esine käesolevas asjas aluseid kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel, sest kohtu ette pole toodud asjaolusid, mis võimaldaks
järeldada, et kostjale kahju hüvitamise kohustuse panemine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. IV
57.Arvestades käesoleva kohtuotsuse osades (I) – (III) tuvastatud asjaolusid ja kohtu põhjendusi kuulub hagi rahuldamisele. Kohus mõistab kostjatel 1 ja 2 solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 2845,61eurot.
58.Hageja on esitanud kostjate vastu viivise nõue. Kohus leiab, et hagejal on õigust kostjatelt viivist nõuda. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi.
59.Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalusest kahjujuhtumist tulenev kostja 1 kohustus muutus sissenõutavaks 13.05.2022. Hageja saatis kostjale 1 kohtuvälise kahjunõude, milles andis kostjale 1 mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ja palus kahju hüvitada hiljemalt 12.05.2022. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning kostja 1 ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 13.05.2022. Hagejal on VÕS § 113 lg 2 tulenevalt kostja 2 suhtes viivise nõue alates hagi esitamisest so 16.06.2022.
60.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajal (03.05.2024) sissenõutavaks muutunud viivise 564,31 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja alates 04.05.2024 viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 2845,61 eurot kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Lisaks mõistab kohus kostjalt 1 välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 21,81 eurot.
61.Hageja on palunud kostjalt 1 välja mõista võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskulult (40 eurot) alates 16.06.2022 kuni võla sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni.
62.Vaidlust pole selle üle, et kostja 1 on majandustegevuses tegutsev isik. VÕS § 1131 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Kohus tuvastab, et hageja on esitanud 28.04.2022 kostjale 1 kahjunõude (tlk 10). Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja nõude kostja 1 vastu sissenõudmiskulude hüvitamiseks vastavalt VÕS § 1131 lg 1 ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu summas 40 eurot ja kuna kostja 1 ei ole hagejale sissenõudmiskulusid hüvitanud, siis kohus mõistab kostjalt 1 välja hageja kasuks viivise VÕS § 1131 lg 1 teises lauses sätestatud määrus võla sissenõudmisekuludelt (40 eurot) alates hagi esitamisest so 16.06.2022 kuni võla sissenõudmiskulu täieliku tasumiseni. V
63.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud
solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus rahuldab hagi ja kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt, siis tuleb hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostja 1 ja kostja 2 kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.
64.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
65.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.