Määruse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2025, Tallinn Tsiviilasja number
2-25-104539
Tsiviilasi
Bondora AS hagi P.C vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Bondora AS (registrikood lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja P.C (isikukood XXX)
11483929),
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada Bondora AS (hageja) ja P.C (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
1.Kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 2022,34 eurot (põhivõlgnevus 1323,57 eurot, riigilõiv 423,77 eurot, õigusabikulud 330 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, millest on maha arvestatud kostja poolt teostatud 2025. aasta juunikuu makse 75 eurot), mille korrektse täitmise korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-25-104539 täidetuks.
2.Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise selliselt, et kostja tasub võlgnevuse hageja arveldusarvele XXX märkides saajaks Bondora AS, viitenumbriks xxx ning selgitusse P.C. Võlgnevus tasutakse maksegraafiku alusel 23 osamaksega järgmiselt:
Kostja tasub hagejale perioodil 15. juuli 2025 kuni 15. juuni 2026 igakuiselt 15. kuupäevaks 75 eurot;
Alates 15. juunist 2026 tasub kostja igakuiselt 15. kuupäevaks 100 eurot;
Viimane osamakse tuleb tasuda 15. mail 2027 suuruses 97,40 eurot.
3.Kui kostja ei tasu p-s 1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 7 päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Maksegraafiku rikkumise korral lisandub nõudele viivis (tagastamata krediidisummalt ehk põhiosalt) poolte vahel kokkulepitud määras (24% aastas).
4.Kui kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma
pooled üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone.
5.Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
6.Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.
7.Pooled kinnitavad, et kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.
8.Pooled kinnitavad, et nad on kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) kompromissi sõlmimiseks kompromissis toodud tingimustel.
2.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-104539 kompromissi kinnitamisega.
menetlus
seoses
poolte
sõlmitud
3.Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda kompromisslepingus toodud ulatuses. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad poolte kokkuleppel poolte endi kanda.
4.Tagastada Bondora AS-ile pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 241,23 eurot Bondora AS arvelduskontole nr XXX selgitusega „Tsiviilasi nr 2-25104539, P.C, riigilõivu osaline tagastamine“ ning viitenumbriga xxx. Määruse edastamine Toimetada määrus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Määruse punkti 4 peale ei saa esitada määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt. Ülejäänud osas võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Bondora AS (hageja) hagi P.C (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15. juulil 2022 tarbijakrediidilepingu XXX, mille alusel võimaldati kostjale laenu 4572 eurot. Lepingu sõlmimisel tasus kostja laenusummast lepingutasu 272 eurot ning seega kanti kostjale üle 4300 eurot.
22.mail 2025 saabus kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping. Kohus selgitas 13. juunil 2025 hagejale, et hagiavalduses esitatud asjaoludest järelduvalt on kohtu hinnangul hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu ei saa kohus tõenäoliselt esitatud kompromissi kinnitada, kuna see on vastuolus heade kommetega. Kohus andis hagejale võimaluse esitada kompromiss selliselt, et arvestatud on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega.
3.juulil 2025 saabus kohtule poolte kompromiss selliselt, et hageja on kõik kostja poolt tasutud summad arvestanud välja makstud laenusumma katteks (teostatud on ümberarvestus) ning loobunud kõikidest kõrvalnõuetest (so intress, haldustasu, viivis, sissenõudmiskulud, lisateenused). Esitatud on kompromiss järgneva sisuga: 2
1.Kostja tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 2022,34 (2097,34-75) eurot, pärast mida korrektse täitmise korral loetakse kõik kohustused, mis tulenevad tsiviilasjast nr 225-104539, täidetuks.
2.Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõivu 482,47 eurot, millest 241,23 eurot taotleb Hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda Hageja (Bondora AS) arveldusarvele nr XXX (LHV Pank), märkides viitenumbriks xxx ja selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-104539, P.C, riigilõivu osaline tagastamine“. Ülejäänud riigilõivu tasub Kostja Hagejale. Nimetatud kulu on juba arvestatud p-s 1 välja toodud võlgnevuses.
3.Pooled on leppinud kokku p-s 1 võlgnevuse tasumise selliselt, et Kostja tasub võlgnevuse Hageja arveldusarvele XXX, märkides saajaks Bondora AS, viitenumbriks xxx ning selgitusse P.C. Võlgnevus tasutakse maksegraafiku alusel 23. osamaksega:
3.3.Viimase osamakse suuruseks (15.05.2027) on 97,4 eurot.
4.Kui Kostja ei tasu p-s 1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 7 (seitse) päeva, on Hagejal õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist Kostjalt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Maksegraafiku rikkumise korral lisandub nõudele viivis (tagastamata krediidisummalt ehk põhiosalt) poolte vahel kokkulepitud määras (24% aastas).
5.Kui Kompromissi täidetakse vastavalt kokkulepitud tingimustele ei oma pooled üksteise osas mingeid nõudmisi ega pretensioone.
6.Pooled kinnitavad kompromissi sõlmimisel vastastikku, et nad ei ole oma nõudeid loovutanud kolmandale isikule. Vastava kinnituse ebaõigsuse korral peab kinnitust rikkunud Pool tasuma kõik sellise nõude loovutamise tegelemise kulud ning kahju.
7.Käesolev kompromiss on käsitletav kompromissina VÕS § 578 mõistes ja käesoleva kompromissi sõlmimisega loobuvad Pooled oma nõuetest ning omandavad kompromissi alusel uued õigused.
8.Pooled kinnitavad, et Kompromissis tulenevad poolte õigused ja kohustused on mõistlikus tasakaalus, arusaadavad ning Kompromissi tingimused vastavad täielikult nende tahtele.
9.Pooled kinnitavad, et nad on Kompromissi allkirjastamisel teo- ja otsustusvõimelised ning neil on kõik õigused (sh esindusõigus) Kompromissi sõlmimiseks Kompromissis toodud tingimustel.
10.Pooled on teadlikud, et:
10.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle;
10.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;
10.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest;
10.4.Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. 3
Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lgd 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, sh lähtuvad kompromissi tingimused võlaõigusseaduse § 4034 lg-s 7 sätestatust. Samuti on kompromissi võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. Poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud kostja kanda kompromisslepingus toodud ulatuses (TsMS § 168 lg 3). Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. Pooled on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Riigilõivu tagastamise nõue ei ole TsMS § 150 lg 6 alusel lõppenud. Seega tuleb hagejale tagastada riigilõiv 241,23 eurot. Vastavalt poolte kokkuleppele ja tuginedes TsMS § 64 lg-le 2 ja § 661 lg-le 4 lühendab kohus kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani. Riigilõivu tagastamise osas ei saa esitada määruskaebust TsMS § 150 lg-st 8 tulenevalt.