2-19-16902/9 - Võlaõigus - Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud) - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - la

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused AS Eesti Gaas esitas 30.10.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse I. J.i vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohtu 04.11.2019 määrusega võeti hagi menetlusse. Hagiavalduses märkis hageja kostja elukohaks xxx xx-xx xxx xxx. Hagimaterjalid tagastati 02.11.2019 ja 28.11.2019, 06.12.2019, 11.12.2019 selgitusega „saaja ei onud kohal, välisukse fonolukk puudub, saata Omnivaga“. Kohus saatis hagimaterjalid aadressile xxx xx-xx xxx, mis tagastati 14.11.2019, 20.11.2019 selgitusega „ei ela/asu sellel aadressil“. Politsei teatas 10.12.2019, et isik elab aadressil xxx xx-xx xxx, hagimaterjalid tagastati 12.12, 17.12. 23.12., 28.12.2019, 21.01, 24.01.2020 selgitusega „saaja ei olnud kohal“. Kostja kinnitas 20.01.2020 telefoni teel, et elab xxx xx-xx, xxx. 10.02.2020 kohtumäärusega toimetas kohus kostjale tsiviilasjas nr 2-19-16902 04.11.2019 menetlusse võtmise kohtumääruse ja kirjaliku vastuse nõude koos hageja poolt esitatud hagiavalduse ja lisadega. Kätte toimetatavad menetlusdokumendid hoiustati kohtumaja kantseleis (TsMS § 327 lg 1) ja kostjale saadeti kirjalik teade hoiustamise kohta ning dokument loeti kätte toimetatuks kolme päeva möödumisel teate edastamisest. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (05.03.2020) hagile vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub välja mõista kostjalt hagis põhivõlgnevus 80,70 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 24,71 eurot perioodi 15.05.2018 kuni 30.10.2019 eest ning alates 31.10.2019 viivised põhinõudelt 80,70 eurolt 0,06% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab välja kostjalt võlgnevuse 135, 41 eurot ja viivise 0,06% päevas põhiosalt 80,70 eurolt alates 31.10.2019 kuni põhinõude s.o 80,70 euro täitmiseni. TsMS § 136 lg 4 kohaselt tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus menetles hageja põhivõlgnevuse 80,70 euro, sissenõudmiskulu 30 euro ja viivise 24,71 euro ning alates 31.10.2019 edasise viivise 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni nõudeid. Kohtu hinnangul on nimetatud nõude hagihinnaks 153,13 eurot (põhivõlgnevus 80,70 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 24,71 eurot ja aastane lepingujärgne viivis 17,72 eurot). TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 153,13 eurot (80,70 eurot + 30 eurot + 24,71 eurot + 17,72 eurot). Hagilt hinnaga 153,13 eurot kuulub RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasumisele 75 eurot. Hageja on vastavas summas riigilõivu kohtule tasunud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 315 eurot sh riigilõiv 75 eurot ning õigusabikulu 240 eurot käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Riigilõivu loeb kohus põhjendatud kuluks. Riigikohus on 06.05.2015. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 p 13 selgitanud, et: „Väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu“. Käesolevas asjas ületab hageja õigusabikulu (240 eurot) hagihinda (153,13 eurot). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 120 eurot (käibemaksuta). Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulu 195 eurot (75+120) hageja kasuks välja. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.