Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised: hageja ostis auto MB 657 BLM 26.augustil 2019. Sai sõita umbes 200 km, kui mootor minestas (või lõi kepsu välja). Autol pidid olema ainult vead: 1. õhkpadi – remont 160 eurot; 2.tahmafiltri andur – 60 eurot. Hagejale ei öeldud, et mootor on vigane. Hageja maksis auto eest 6500 eurot. Auto kordategemise tuleb maksta 3000-4000 eurot. Auto läks katki Tartu linnas sõites 50 km/h. Samuti oli autol armatuuri pandud vale läbisõit 260000 km. Hageja on oma nõudega pöördunud kostja poole. Kostjat see ei huvitanud. Hageja soovib kostjalt välja mõista autoremondiraha 4000 eurot. Kostja poolt esitatud asjaolud ja väited on kokkuvõtlikult järgmised: ebaõige on hageja väide, et ta on enne hagi esitamist kohtusse pöördunud kostja poole auto parandamiseks raha saamiseks. Hageja käis küll ühel korral tugevalt joobes olekus kostja juures, kuid väidetavast katkisest mootorist ei rääkinud ta sõnagi. Hagi ei ole hagis selgelt väljendanud, millest koosneb esitatud nõue 4000 eurot. Kostjale ei ole teada, kas, kes ja mis asjaoludel on auto mootori lahti võtnud. Kui müüja on mootori väidetavas purunemises süüdi, siis esmane hageja kohustus on rikkest teatada ning kostja kohale kutsuda. Hageja ei teavitanud väidetavast mootori purunemisest koheselt kostjat, vaid monteeris või lasi monteerida selle lahti, siis ta võttis kostjalt ära võimaluse ise või spetsialisti abiga vahetult tekkinud olukorraga tutvuda ja koheselt vastuväiteid esitada. Hageja sai korras sõiduauto. Kohtule esitatud fotodest ei selgu, millal ja millise auto kohta antud fotod on tehtud. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata, sest tema ei ole hagejale vigast autot müünud ja ka ei ole hageja hagimenetluses tõendanud neid asjaolusid, millele tugineb tema nõue 4000 euro saamiseks kostjalt. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena 260 eurot. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Hageja ja kostja sõlmisid 26.08.2019 müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki MB, VIN koodiga WDD2193221AO47992, registreerimismärgiga 657 BLM. Sõiduki müügihind oli 6900 eurot. Müügilepingu kohaselt hageja kinnitas, et on auto vigadest teadlik ja sai remondiraha hinnast alla, õhkpadi 160 eurot ja tahmafiltri andur 60 eurot (tl 3). Hageja on tasunud kostjale 26.08.2019 kokkulepitud ostuhinna 6500 eurot (tl 4). Sõiduki puudused ilmnesid vahetult peale müügilepingu sõlmimist. Hagi on esitatud 5.09.2019.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale üle antud auto vastas lepingutingimustele või mitte. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt, otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 218 lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada. VÕS § 222 lg 1 alusel kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS § 222 lg 4 ja 5 kohaselt müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus on kutsunud hageja 5.märtsil 2020 eelistungile, hoiatades, et kohtusse seadusliku takistuseta mitteilmumise võimalikuks tagajärjeks on muuhulgas jätta hagi läbi vaatamata. Hageja eelistungile ei ilmunud. Kostja esindaja esitas istungil taotluse asjas sisulise otsuse tegemist olukorras, kus hageja on istungist teadlik ja ei ole eelistungile ilmunud, samuti taotles asja arutada eelistungi jätkuna kohtuistungil.

Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust. Hageja poolt esitatud asjaolud, mille kohaselt väidetavalt oli mootorsõiduki mootor mittekorras, ei leidnud kinnitust olukorras, kus kostjal puudus hageja tegevuse ja tegevusetuse tulemusena võimalus varakult ja koheselt kontrollida temale tehtud etteheiteid. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada nõude suuruse summalist põhjendatust. Paljasõnaline viide remondiks kuluvale summale ei võimalda hinnata esitatud kahju suurust. Hagejal on esitamata asjaolud, mis puudutavad mootori väidetava purunemise põhjuseid, mida saab kostjale ette heita. Samuti on hageja poolt esitamata asjaolud, millest saaks järeldada põhjusliku seose olemasolu kostja tegevuse või tegevusetuse ja mootori väidetava purunemise vahel. Puuduste loetelu lepingul (tl 3) ei välista muude nähtamatute puuduste olemasolu olukorras, kus mootorsõidukit on varem aastaid kasutatud. Ka tõendid on hageja poolt esitatud puudulikult, sest neist ei nähtu ka esitatud asjaolude olemasolu. Fotolt tl 27 nähtub mootorsõiduki esiosa avatud kapotikaanega, sellel fotol ei nähtu mingisuguseid kahjustusi, samas fotodelt 22-25 ja 28-29 ei nähtu seost fotol tl 27 nähtuva mootorsõidukiga, samuti ei nähtu seost väidetava mootori purunemise ja kostja tegevuse või tegevusetuse vahel. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus loeb kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindaja õigusabikulu 260 eurot põhjendatuks ja vajalikuks. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kostja õigusabikulu 260 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.