Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses PlusPlus Capital AS hagi V. S.i vastu võlgnevuse 22 446 euro, lisanduva viivise ning 1 420 euro menetluskulu nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on Swedbank AS ja kostja vahel 19.12.2017 sõlmitud väikelaenuleping nr. 17-150163-VL, mille kohaselt võimaldas Pank kostjale laenusumma 19 500 euro kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 478,66 eurot alates 10.01.2018 kuni viimase osamakseni 10.12.2022 summas 478,60 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 16% aastas. Kostja asus Panga poolt

võimaldatud laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingu p.4.1 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 10.07.2018 osamaksest. 18.01.2019 a. loovutas Pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja põhivõlgnevus kokku 18 058,78 eurot, intress 892,82 eurot, võla sissenõudmise kulud 35 eurot ja viivis põhinõuetelt summas 3 459,40 eurot perioodi 02.10.2018-12.12.2019 eest. Peale võlgnevuse summas 22 446 eurot palus hageja kostjalt alates 13.12.2019 välja mõista lisanduva protsendina 0,043836% päevas põhivõlgnevuselt (18 058,78 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni, menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

ASJA KÄIK

Hagiavalduses on kostja elukohana märgitud elukoht xxx xx-xx, xxx LO, xxx, xxxxx IdaVirumaa. Maksekäsu kiirmenetluse 27.11.2019 määruse nr. 2-19-xxx kohaselt kostja antud aadressil ei ela. Kostja isa vastuse kohaselt elab poeg Venemaal, aadressi ei tea. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente nimetatud aadressil kätte toimetada. Kohus teostas päringu Politsei ja Piirivalveametile (PPA). PPA 31.01.2020 vastuse kohaselt puuduvad politseil andmed kostja tegeliku elukoha kohta. Hageja esindaja esitas hagiavalduses kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seoses sellega, et kostja V. S.i tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 04. veebruaril 2020. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, TsMS § 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 22 446 eurot, samuti alates 13.12.2019 viivis protsendina 0,043836% päevas põhivõlgnevuselt (18 058,78 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja V. S.i kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 1 420 eurot, sh riigilõiv summas 1000 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur, käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on 2,5-l leheküljel, millest sisulist teksti on 1,5 lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tunni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei ole neil õigust saada käibemaksu tagastust. Antud asjaolust lähtuvalt mõistab kohus õigusabikulu välja koos käibemaksuga. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 1 120 eurot (1 000+120). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 1 120 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (1 120 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Helgi Vinni Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.