2-19-5427 Proffsistem OÜ hagi Falco Ehitus OÜ vastu kahju hüvitamiseks/Falco Ehitus OÜ vastuhagi Proffsistem OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
Hagihind 10 606, 68 eurot/vastuhagi hind 6852, 23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja): Proffsistem OÜ, registrikood 11911414 Lepinguline esindaja: jurist Maksim Fedotov, Maksim Fedotov Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx Kostja (vastuhagis hageja): Falco Ehitus OÜ, registrikood 14145771 Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko, JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post: xxx
Asja läbivaatamine
09.01.2020 kohtuistungil; istungil osalesid hageja seaduslik esindaja Yuri Sokolov, lepinguline esindaja Maksim Fedotov, kostja seaduslik esindaja Vitalina Kulakevitš, lepinguline esindaja Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Jätta Proffsistem OÜ hagi rahuldamata.
2.Jätta Falco Ehitus OÜ nõudest 2621,77 eurot läbi vaatamata (alus: TsMS § 423 lg 1 p 2).
3.Rahuldada Falco Ehitus OÜ vastuhagi.
4.Välja mõista Proffsistem OÜ-lt Falco Ehitus OÜ kasuks võlgnevus 6852, 23 eurot.
5.Jätta Falco Ehitus OÜ menetluskulud Proffsistem OÜ kanda. Jätta Proffsistem OÜ menetluskuludest 27, 67% Falco Ehitus OÜ kanda.
6.Välja mõista Proffsistem OÜ-lt Falco Ehitus OÜ kasuks menetluskulu 3025 eurot ning Falco Ehitus OÜ-lt Proffsistem OÜ kasuks menetluskulu 705, 58 eurot.
7.Tasaarvestada poolte menetluskulud ja mõista Proffsistem OÜ-lt Falco Ehitus OÜ kasuks välja menetluskulu 2319, 42 eurot.
8.Välja mõista Proffsistem OÜ-lt Falco Ehitus OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (2319, 42 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
9.Jätta OÜ Falco Ehitus taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja seisukohad ja hageja nõue
1.Hagi kohaselt sõlmisid OÜ Proffsistem (edaspidi nimetatud hageja) ja Falco Ehitus OÜ (edaspidi nimetatud kostja) 08.09.2017 töövõtulepingu nr 08/09/2017. Töövõtulepingu esemeks oli ehitustööde teostamine objektil Kunda Ühisgümnaasium aadressiga Kasemäe tn 22, Kunda, LääneViru maakond. Tööde põhitellijaks oli Kunda Linnavalitsus. Töövõtulepingu alusel pidi kostja teostama kooli katuse remondi. Hageja oli põhitöövõtja ja kostja alltöövõtja. Lepingutingimuste täitmisel tekkisid kostjal töökvaliteediga seonduvad probleemid, mis seisnesid selles, et kooli katusel tekkisid korduvalt lekked kohtades, mida eelnevalt oli remonditud kostja esindajate poolt. Katuselekked toimusid 06.10.2017 ja mitmeid kordi ajavahemikus 15.10-23.10.2017, mille tulemusel olid kooli siseruumid (spordisaal, hall, arstikabinet, treenerite ruum) üle ujutatud veega ja mille tagajärjel sai kahjustusi kooli ruumides olev sisustus. Pärast esimese lekke toimumist, s.o 06.10.2017 teavitati juhtunust kostjat, kuid vaatamata pöördumistele antud lubadusele kostja puuduseid ei kõrvaldanud. Kostja lubas, et veelekked kõrvaldatakse lähiajal, kuid edasisi sündmusi ei toimunud. Kostja ei järginud etteantud tööde tähtaegu ja viivitas oluliselt tööde täitmisega. Hageja oli sunnitud lõpetama kostjaga koostöö ja katkestama poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kehtivuse. Hageja, kui põhitöövõtja rikkus seeläbi omakorda lepingulisi kohustusi põhitellija Kunda Linnavalitsuse ees. Kostja poolt tööde mittekohasest täitmisest tingituna võisid kaasneda trahvid hagejale ja viimane oli sunnitud kandma lisakulusid kahjude kõrvaldamiseks. Hageja kulud
kahjude likvideerimiseks moodustasid kokku 9821 eurot. Hageja leiab, et kostjal lasub vastutus VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel ja vastavate sätete kohaselt on kostja kohustatud hagejale tekitatud kahju (kulud) hüvitama. 04.02.2019 edastas hageja kostjale pretensiooni kahjunõudes, kuid kostja pretensioonile ei vastanud.
2.Hageja jäi oma 07.06.2019 vastuses hagiavalduses toodu juurde ja taotles hagi rahuldamist. Vastuhagi palus hageja jätta rahuldamata. Hageja märkis, et ta ei pidanud katuse karkassile vihmakaitset paigaldama, selline kostja väide ei vasta tegelikkusele ja sellist kokkulepet lepingus, sh eelarves sisalduvalt ei ole kokku lepitud. Kostja töötas objektil 12.09 kuni 23.10.2017 ja sellel ajavahemikul kostja hagejale vastavat nõuet ei esitanud. Kostja osales kõigil seitsmel ehituskoosolekul ja kostja esindaja ei tõstatanud küsimust, sh ka hilisemalt katuse karkassi puudumise kohta, kui alles hagis. Kostjaga sõlmiti töövõtuleping 12.09.2017, lekked toimusid 06.10.2017 ja vahemikus 21.10.-23.10.2017, mis annab põhjuse kahelda kostja väidetes, sest kostja oli teadlik valitsevatest ilmastikuoludest ja viimase kohustus oli rakendada vajalikke meetmeid lekete kõrvaldamiseks. Kostja ei ole tõendanud, kuidas katusel toimunud lekked ja ruumide üleujutus oleks seotud graafikujärgsete tööde viivitusega. Pigem oli tegemist kostja töötajate hooletusega (süüga), sest töötajad jätsid katuse avatuks pärast vana katuse eemaldamist, kuid pidanuks katuse katma ajutise presendiga, mille tulemusena ei oleks 06.10.2017 leket ja kahju tekkinud. Ehitusprokollides on tuvastatud, et kostja töötajad ei taganud lekke välistamiseks katusele piisavat kaitset. Kui kostjaga oli töövõtuleping lõpetatud, toimus leke objektil vaid ühel korral s.o ööl vastu 25.10.2017. Sel korral ei tunginud vesi kaugemale ning siseruumides kahju ei tekkinud, sest hageja laotas katusele kaitsekatte (täiendava kilekihi). Hageja sõlmis CAR lepingu 05.09.2017 kindlustusandjaga ADB Gjensidige Eesti filiaal. Kindlustusandja tingimustest lähtuval peeti toimunut isiku enda süüks ja oli suur tõenäosus, et hüvitise maksmisest keeldutakse, misjärel otsustas hageja likvideerida kahju tagajärjed ise, sh katta kahjud omavahenditest. Hageja poolt kostjale esitatud ehitustööde päeviku järgi töötasid kostja töötajad objektil 5,5 päeva (16.1023.10.2017), perioodil 14.09-14.10.2017 töötati objektil 22 päeva, millise aja jooksul täitis kostja tööde mahust 20% (katuse esimene osa) summas 4620 eurot. Hageja väitis aga, et töid teostati 5,5 päeva jooksul 9474 euro eest (24% kogu tööde mahust), st kaks korda rohkem kui 14.0914.10.2017 ajaperioodil, mis on ebareaalne ega vasta tööde aktile. 05.12.2017 tööde aktid nr 2 erinevad vormi, formaadi, sisu ja summade poolest, mistõttu hageja poolt esitatud arve nr 42 ei vasta tegelikkusele ning tegemist on alusetu nõudega.
3.30.08.2019 täpsustatud hagiavalduses märkis hageja, et kostja oma kohustuste mittekohase täitmisega ja hageja nõuete ignoreerimisega tekitas hagejale materiaalse kahju, mille hageja oli sunnitud kõrvaldama. Hageja palus kostjal hüvitada kulud ehk kahju summas 9821 eurot, mida ta kandis siseruumide üleujutuse tagajärgi kõrvaldades. Hageja tugines sellele, et pooled juhindusid „Ehituse töövõtulepingute üldtingimuste (ETÜ 2013)” nõuetest, mida kohaldatakse lepingule ka juhul, kui pooled ei ole üldtingimusi eraldi dokumendina allkirjastanud. Kostja rikkus oluliselt töövõtulepingu § 29 tingimusi ja eelviidatult ehituse üldtingimusi § 12.1.1, § § 7.1, mille kohaselt kostja viivitas tööde teostamisega ja ei järginud tööde graafikut, mille saatis 20.09.2017 kostja esindaja aga ise. Ettevalmistustööd pidid graafikujärgselt algama 07.09.2017 ja eeldati, et kostja veab kohale seadmestiku ja paigaldab ehitusplatsile tara ning töid alustatakse kostja poolt 08.09.2017, kuid seda ei toimunud. Objektile ilmusid töötajad alles 12.09.2017 ja tööde graafikust oldi maas juba 5 päeva. Mahajäämusest teavitas hageja kostjat 06.10.2017, selleks hetkeks oli viivitus juba 3 nädalat (21 päeva). 09.10.2017 ehituskoosolekul osales ka kostja esindaja A. M., kes eeltoodud fakti tunnistas, kuid tööde graafikut edasiselt ei järgitud. Esimesest läbijooksust teavitati kostjat. Kostja jättis vana katuse eemaldamisel paigaldamata ajutise katuse katte, mistõttu tekkisid vihmastel päevadel läbijooksud, puuduseid kostja ei kõrvaldanud ning lekked jätkusid 2123.10.2017.
23.10.2017 saatis hageja kostjale töövõtulepingu teate lepingu ülesütlemise kohta. Kostja vastutab VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 ning ETÜ 2013 § 12.1.2. alusel. 04.02.2019 pretensiooni kahjunõude osas sai kostja kätte 04.02.2019, millele vastatud ei ole.
4.Hageja nõudeks on kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 9821 eurot ja viivis kahju summalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses (II kd tl 37-43, III kd tl 39pöördel).
5.28.11.2019 esitas hageja seisukoha. Hageja leidis, et täiendavate tööde tegemine kostja poolt ei saanud segada põhitööde tegemist. Puuduvad ka tõendid, et kostja oleks täiendavaid töid teinud. Hageja oli valmis vastavalt tööde teostamise graafikule esitama kostjale tööde tegemiseks vajalikud ehitusmaterjalid, kuid kostja ei täitnud tööde graafikut. Hageja täitis kostja tarne (ehitusmaterjal, seadmestik) tellimused operatiivselt. Ehitusmaterjalide puudumise tõttu tööseisakuid ei esinenud, kui vaadelda ehituspäevikuid. Katuse ehitusprojekti muutmine ei seostunud tööde viivitamisega, sest katuse algprojekt oli ümber vaadatud juba pärast seda, kui töövõtuleping oli lõpetatud. Katuse algprojektis avastatud ebatäpsused ei olnud seotud kostja poolt täidetavate töödega. See et hageja ja Kunda Linnavalitsus muutsid tööde üleandmise lõpptähtaega, ei tähenda, et hageja ja kostja oleksid samuti pidanud seda tegema. Ehituskoosolekute protokollide järgi oli kostjal juba eelnevalt tööde teostamises olulised viivitused (kostja alustas töid 5- päevase hilinemisega, edasi töögraafikust maha jäämine kasvas, seisuga 09.10.2017 oli viivitus 3 nädalat, 23.10.2017 seisuga 4 nädalat). Kostja esitas kohtule parandatult 23.10.2017 e-kirja, kostja on kirjast eemaldanud teksti, kus hageja tuletas kostjale meelde, et nende süül tekitatud kahju tuleb hüvitada, ehituspäevikud ja tööde aktid tuleb korrastada. Kostjal puudusid objektiivsed põhjused ehitustööde tähtaegselt täitmata jätmiseks. Kostja arvestas ka neid päevi, kui kostja töötajad ei saanud objektil halbade ilmaolude tõttu töötada.
6.27.12.2019 esitas hageja kohtule TsMS § 267 lg 1 alusel taotluse hageja seadusliku esindaja vande all ülekuulamiseks. Isiku ütlustega soovis hageja tõendada kostja poolt tekitatud kahju suurust ja kinnitada hagiavalduses esitatud fakte ning selgitada haginõuet. 09.01.2020 kohtuistungil loobus hageja eeltoodud taotlusest (III kd tl 51 pöördel). Kostja vastuväited ja vastuhagi
7.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja kinnitas, et poolte vahel on 08.09.2017 sõlmitud töövõtuleping nr 08/09/2017 ja lepingu objektiks oli ehitustööd aadressil Kasemäe tn 22, Kunda, Lääne-Viru maakond, s.o Kunda Ühisgümnaasiumi hoone katuse rekonstrueerimistööd. Hageja ülesandeks jäid töö korraldamisega seotud küsimused (s.o dokumentatsiooni vormistamine (sh ehituse koguriskikindlustuse (CAR) lepingu sõlmimine); ehitusmaterjalide tarnimine; piirdeaia, tellingute ja kaitse paigaldamine; ehituslahenduste kooskõlastamine jne). Lepingu hinnaks oli ilma käibemaksuta 32 596,50 eurot (lepingu p 1.32) ja lepingu p 1.29 alusel pidi kostja ehitustööd lõpetama 31.10.2017. Hageja sai ehitusobjekti hanke korras ja tellijaks oli Kunda linn. Poolte vahel sõlmiti töövõtuleping ja kostja oli alltöövõtja. Kostja ei saanud töid tähtaegselt alustada, kuna hageja poolt ei olnud paigaldatud piirdeaedu ja töid alustati 12.09.2017 ning tööde teostamise ajal tekkisid hagejal viivitused ehitusmaterjalide tarnimisega, mis mõjutasid tööde täitmise aega. Kostja töötajad tuvastasid, et projektis olid ebakõlad (katusekonstruktsioonid ei vastanud olukorrale), mis kajastusid ehitusprotokollides ja aeg-ajalt tekkisid muudatused projektis, millega kaasnesid olulised viivitused ehitustööde teostamisel ja tööde mahu suurenemine. Ehitustööd teostati vihmasel ja tuulisel ajal sügisel ning vihmasel ajal (tellija poolt fikseeriti 3 vihmapäeva) ei olnud võimalik ehitustöid katusel teha. Kuna projektijärgsete katusekonstruktsioonide mittevastavuse osas kahtlusi ei olnud kõrvaldatud, siis tellis tellija ekspertiisi. Ekspert FIE Jekaterina Kriis (ehitusinsener 8 tasemega) järelduste kohaselt
oli Zoroaster OÜ poolt koostatud projektis arvutuslikud vead metallfermi tugevusarvutustes ning sellest tingituna oli vajalik võimla katuse ümberprojekteerimine. Kostja ei ole hagejalt saanud ühtegi pretensiooni tööde kvaliteedi või täitmise viivitamise kohta. 14.10.2017 ehitustööde aktist tulenes, et teostatud on esimene osa ehk 20% tööde mahust ning kostja 20.10.2017 arve nr 39 summas 4620 eurot tasus hageja 20.10.2017. Hageja kohustus peatöövõtjana paigaldama katusele karkassi vihmakaitse kattega, mida hageja ei teinud ja seetõttu oli kostja sunnitud katma katuseosad, kus kostja tegi ehitustöid tentidega. Hageja teavitas kostjat kahel korral, s.o 06.10.2017 ja 19.10.2017, et katusel on läbijooksud, mis tekkisid ilmaolude tõttu, kuna tugev tuul viis tendi pealt. Kostja reageeris hageja teavitustele ja rakendas vajalikke meetmeid läbijooksu vältimiseks ja muid pretensioone seoses sademete läbivoolamisega kostja hagejalt ei ole saanud. Hagejal oli sõlmitud ehituse koguriskikindlustus (CAR), mis pidi katma tekkinud kahju. Kostja leidis, et hageja poolt esitatud töövõtulepingu ülesütlemisavaldus oli alusetu ning tühine, sest tööde viivitamine ei sõltunud kostjast, vaid see oli tingitud tööde mahtude suurendamisest, ilmastikust, ehitusprojektis esinevatest probleemidest ja hagejapoolsest ehitusmaterjalide tarnimisega seotud viivitusest. 25.10.2017 esitas kostja hagejale omapoolse töövõtulepingust ülesütlemise avalduse eksperdi järeldustest lähtuvalt tööde mahtude suurenemise tõttu. Hageja ei nõustunud lisatööde eest maksma ega pikendama ehitustööde lõppkuupäeva ja alates 24.10.2017 kostja objektil töid ei teostanud. Kostja 09.11.2017 arvet nr 42, faktiliselt tehtud tööde eest, mis olid kinnitatud tööde aktidega, hageja ei tasunud. 15.11.2017 esitas hageja kostjale vastuse arvele nr 42 ja aktile nr 2, milles vaidlustas üksnes arve summa, muid vastuväiteid kostja arvele nr 42 ei esitatud. Arve tasumata jätmise kohta esitas kostja hagejale korduvad meeldetuletused, kuid arvet nr 42 tasutud ei ole. Ka ei ole hageja kostjale ehitustööde käigus tekkinud kahjust teavitanud ja kahjunõuet kostjale ei ole esitanud ning tööde parandamist ei nõutud. Kostja leidis, et hagiavalduses esitatud kahjunõue on tõendamata ja kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma kohustused jätnud täitmata ja et kostja on lepingulised kohustused hageja ees täitnud ning tööde kvaliteedi suhtes hageja pretensioone ei esitanud. Kostja otseseks kohustuseks ei olnud katuse kaitse (katuse karkassi vihmakaitse) paigaldamine, seda pidi tegema hageja, seejuures ei olnud töövõtulepingus selles kokku lepitud.
8.17.09.2019 esitas kostja omapoolse vastuse hageja 30.08.2019 hagiavalduse täpsustusele. Kostja leidis, et hagi täienduses toodud seisukohad on põhjendamatud ja tõendamata ning hageja kahjunõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja osundas, et jääb oma 17.05.2019 vastuses esitatu juurde. Kostja märkis, et ta ei tegelenud faktiliselt tara paigaldamisega ning tal puudus selline kohustus ja sellist kohustust ei tulene töövõtulepingust, selle lisast 2. Kostja kordas varasemalt esitatud vastuväiteid, mille kohaselt oli tal tööde viivitamise põhjuseks objektiivsed põhjused, mis ei sõltunud otseselt kostjast ja need olid mahtude suurendamine, ilmastik, probleemid ehitusprojektis ning hagejapoolne viivitus ehitusmaterjalide tarnimisel. Kostja juhtis tähelepanu sellele, et hageja 30.08.2019 hagi täpsustuse lisas 13 olevas e-kirjavahetuses saatis kostja esindaja täiendavate tööde eelarve (täiendavate tööde maksumus oli 2120 eur+ käibemaks). Kostja esitas omakorda hageja vastuse 10.10.2017 e-kirjale, kus hageja vastas kostjale 23.10.2017 kell 09:11 ja sellest nähtuvalt aktsepteeris hageja, kostja täiendavaid ehitustöid mahus 2120 eur, millele lisandub käibemaks. Seejuures nähtub hagiavaldusest, et sama kuupäeva teisel poolel muutis hageja oma arvamust ning otsustas töövõtulepingust taganeda seoses ehitustööde viivitamisega. Kostja esitas oma väite, mis baseerus sellel, et eksperdi poolt tuvastatult projektijärgsed konstruktsioonid ei vastanud olukorrale (seeläbi töömaht suurenes), tõendina Riigihangete Registris oleva info (viitenumber 189940) järgmise info (vt. https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/717431/notices/notice/1596205/changes). Veebilehel kajastuvalt suurenes projekti muudatustega tööde maht 33 292,51 euro võrra ja ehitustööde valmimise tähtaega pikendati 31.01.2018 ning muudatuse vajadus tulenes olukorrast, kus hoolas hankija ei saanud ette näha Zoroaster OÜ ehitusprojektis olevatest olulistest puudustest
(katusekonstruktsioonide tugevusarvutused, millele tähelepanu ei pööratud). Edaspidiste tööde teostamine pidi toimuma FIE Jekaterina Kriisi tugevusarvutusi arvestades. Lõplik ehitusprojekt esitati alles 19.12.2017 ja see sisaldas täiendavaid konstruktsiooni sõlmjooniseid. Kunda Linnavalitsuse ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingust nähtus, et lepingu täitmise tähtaeg oli 01.11.2017 (osa 1 p 29 ja osa 3), seda pikendati eeltoodud põhjustel 31.01.2018, kuid poolte vahelises töövõtulepingus oli täitmise ajaks 31.10.2017. Kostja pidas mõistlikuks, et sellisel juhul pidanuks poolte vahelises töövõtulepingus sätestatud tähtaega pikendama ning seetõttu ei olnud hageja etteheited kostjale tööde tähtaegade järgimata jätmise kohta ja lepingust taganemine põhjendatud. Arvestades seda, et hageja ja Kunda Linnavalitsuse vahelises töövõtulepingus suurendati lepingu hinda 33 292,51 euro võrra (lepingu hind oli 117 608,91 eurot) ja poolte vahelise lepingu hind oli 32 596,50 eurot, siis ei olnud mõistlikud/põhjendatud hageja väited, et kostja oli kohustatud lahendama töö korraldamisega seotud küsimusi (tara paigaldamine, katusekatted). Hageja ei esitanud vastavalt kohtunõudele hageja ja Kunda Linnavalituse vahelise töövõtulepingu lisa nr 2, millest saanuks tuvastada hageja kohustused ja kostja väidet, et hageja ülesandeks oli objektil töö korraldamisega seotud küsimused (dokumentatsiooni vormistamine, koguriskikindlustuse (CAR) lepingu sõlmimine, ehitusmaterjalide tarnimine; piirdeaia, tellingute ja kaitse paigaldamine; ehituslahenduste kooskõlastamine). Hageja ei tõendanud, et CAR kindlustus ei hüvitanud tellijale ehitustööde käigus tekkinud kahju, kahju tekitamise fakti, põhjust, kahju tekkimise perioodi, ulatust (mis ruumid said kahjustatud) ja kahju suurust. Kostja osundas, et hagivalduse lisas 6 toodud kalkulatsioon on arvestatud käibemaksuga, mis on alusetu. Hageja on käibemaksukohuslane ja saab kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
9.Vastuhagi nõudena palub kostja hagejalt välja mõista võlgnevus 9 474 eurot. Kostja nõuab poolte vahel 08.09.2017 sõlmitud töövõtulepingu nr 08/09/2017, 09.11.2017 arve nr 42 ja ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2 (faktiliselt teostatud ja kaetud tööd) ning VÕS § 8 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 635 lg 1, § 655 lg 1, ehituse töövõtulepingu üldtingimuste p 12.5.1 alusel tekkinud põhivõlgnevuse summas 9 474 eurot tasumist. Vastuhagis tugines kostja hagivastuses toodud põhjendustele. Hageja ei ole arve nr 42 osas kostjale mõjuvaid põhjuseid tasumata jätmise osas ja tehtud tööde suhtes pretensioone esitanud ning kostja korduvatele meeldetuletustele hageja ei reageerinud.
10.30.08.2019 esitas kostja vastuhagi täpsustuse, mille kohaselt palus kostja hagejalt välja mõista võlgnevus summas 6852,23 eurot. Kostja vähendas vastuhagi nõude suurust. 14.10.2017 oli hageja poolt koostatud teostatud ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Aktist tulenes, et teostatud on 1.osa (s.o 20 % tööde mahust) ehitustöödest. Antud akti alusel oli hageja poolt 20.10.2017 tehtud arve nr 39 summas 4 620 eurot, mis oli kostja poolt samal päeval (s.o 20.10.2017) tasutud. Tööde lõpetamise momendil s.o 23.10.2017 ei tasunud hageja kostjale tehtud tööde eest, mis olid kaetud tööde aktidega. Kostja koostas 09.11.2017 arve nr 42 ja teostatud ehitustööde üleandmisevastuvõtmise akti nr 2 ning esitas need hagejale arve tasumiseks.15.11.2017 esitas hageja kostjale vastuse arve ja akti nr 2 kohta, milles vaidlustas faktiliselt üksnes arve summa. Muid vastuväiteid ei ole hageja kostjale esitanud ning arvet nr 42 pole hageja tasunud. Arve nr 42 koostamisel lähtus kostja töövõtulepingus kindlaks määratud tasude suurustest. Kostja ei soovinud hagejaga vaielda teostatud tööde maksumuse osas ja otsustas vähendada tööde maksumuse mõistliku ulatuseni ning kostja tegi uue arvestuse. Kostja tegi uue arvestuse (seejuures kasutas kostja programmi, mis oli ettenähtud hinnapakkumiste koostamiseks ja oli kättesaadav veebilehelt http://www.networking.ee/projects/14rus.html) ning esitas 05.12.2017 kostjale muudetud arve nr 42 koos parandatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 2. Vastavalt muudetud arvele nr 42 kuulus tasumisele 6 852,23 eurot. Kostja sai muudetud arve nr 42 kätte ning vastuväiteid ja pretensioone tehtud tööde suhtes ei ole esitatud. Kostja leidis, et kui hageja lepingu lõpetamist tõlgendada korralise ülesütlemisena, siis kostja nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 655 lg 1 ja ETÜ
p 12.5.1 alusel, mille kohaselt on töövõtjal õigus nõuda tasu kõikide akteeritud tööde eest ning muude põhjendatud ja tõendatud kulude hüvitamist kaasnevad töövõtjale seoses lepingu ülesütlemisega tellija poolt. Kostja leidis, et hageja taganemisavaldus on tühine, kuna taganemiseks formaalsed ja materiaalsed eeldused ei olnud täidetud ning kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud. Kuivõrd hageja taganemisavaldus on tühine, siis ei ole poolte vahelised lepingulised suhted lõppenud hageja 24.10.2017 avaldusega. Kostja esitas 25.10.2017 töövõtulepingust ülesütlemise avalduse ja seda põhjusel, et tööde mahud, eksperdi järeldustest tulenevalt tööde mahud oluliselt suurenesid, mis oli aluseks tööde maksumuse suurendamiseks ja tööde täitmise lõppkuupäeva edasilükkamiseks. Hageja ei nõustunud lisatööde eest maksma ega pikendama ehitustööde lõppkuupäeva. Lepingulised suhted lõppesid 25.10.2017 kostja ülesütlemisavaldusega. Kui kohus leiab, et lepinguline suhe lõppes hageja taganemisega, siis on kostjal õigus VÕS § 652 lg 2 ja arve nr 42 alusel saada tasu. Kostja poolt tehtud tööd on puudusteta ja aktsepteeritud hageja poolt, tööde kvaliteedi ja mahu osas pretensioone ei esitatud. Hageja ei ole kostjale esitanud ehitustööde puuduste täpse kirjeldamisega pretensiooni käesoleva ajani. Sellepärast kostja on arvamusel, et hagejal puudub võimalus tugineda ehitustööde võimalikele puudustele. P-s 4.2.3 avaldas kostja, et kui kohus leiab, et kostja vastuhagi ei saa rahuldada eelpool nimetatud õiguslikel alustel, siis palus kostja kohtul kontrollida ja tuvastada, kas kostja vastuhagi oleks võimalik rahuldada muul õiguslikul alusel (nt alusetu rikastumisest võlasuhtest tulenevalt).
11.06.12.2019 kohtuistungil teatas kostja, et esialgne nõue oli 9474 eurot ja vastuhagis olevaks nõudeks jääb 6852,23 eurot. Nõude 2621,77 euro osas võttis kostja nõude tagasi (III kd tl 39 pöördel). Täpsustatud vastuhagi p-s 4.2.3 esitatust kostja loobus, millest tulenevalt jääb vastav osa tähelepanuta (III kd tl 41). Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et Proffsistem OÜ hagi tuleb jätta rahuldamata ning Falco Ehitus OÜ vastuhagi nõudest 2621,77 eurot tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel ja vastuhagi nõue summas 6852, 23 eurot tuleb rahuldada.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
14.Käesoleva vaidluse lahendamisel käsitleb kohus esmalt hagi ja seejärel vastuhagi. Kohus märgib, et käsitleb kohtuotsuses läbivalt Proffsistem OÜ-d hagejana ja Falco Ehitus OÜ-d kostjana. Kohus asub esmalt hindama, kas hageja poolt kostjale 24.10.2017 esitatud avalduse näol on tegemist ülesütlemise või taganemisega, kas lepingu lõpetamiseks olid hagejal formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ja lõpetuseks hageja nõude põhjendatust.
15.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel on 08.09.2017 sõlmitud töövõtuleping nr 08/09/2017. Töövõtulepingu esemeks oli katuse rekonstrueerimistööde teostamine objektil
Kunda Ühisgümnaasium, aadressiga Kasemäe tn 22, Kunda, Lääne-Viru maakond (töövõtulepingu p 4, 5, 6). Tööde põhitellijaks oli hanke korras Kunda Linnavalitsus ja peatöövõtjaks oli hageja ning alltöövõtjaks kostja. Töövõtulepingu hinnaks oli 32 596,50 eurot (käibemaksuta), s.o ehitustööde maksumus (töövõtulepingu p 32). Ehitustööde lõpptähtajaks oli töövõtulepingu p 29 järgi määratud 31.10.2017.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Samas näeb VÕS § 655 lg 2 ette, et lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Seega tuleb tellija poolsel lepingu ülesütlemisel tuvastada, kas töövõtja rikkus lepingut või mitte, sest sellest sõltuvad edasised tagajärjed. VÕS § 116 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Muuhulgas on olulise lepingu rikkumisega tegu siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2). Olulise lepingu rikkumisega on tegu ka siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida (VÕS § 116 lg 2 p 5). Samuti tuleneb VÕS § 116 lõikest 4, et üldjuhul ei ole lepingust taganemine lubatud ilma täiendavat tähtaega andmata. VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda temalt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 189 lõikest 2 punktist 1 aga tuleneb, et taganemise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. VÕS § 189 lg 3 näeb ette, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS § 189 lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kui tellija töövõtulepingust taganemine oli põhjendatud, tuleb selle tulemusena tagasitäitmise nõude esitamisel hinnata, milline oli üleantu väärtus ehk tegelikult teostatud tööde väärtus, lähtudes seejuures kokku lepitud lepingu hinnast. Riigikohus on leidnud, et töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 kohaselt on erinevad õiguslikud tagajärjed. Taganemise korral võib kumbki pool nõuda üleantu tagastamist või üleantu väärtuse hüvitamist (RKTKo nr 32-1-64-11, p 12 ja RKTKo nr 3-2-1-79-16, p 13). Pooltel on töövõtulepingust taganemise korral võimalik nõuda üleantu tagastamist. Samuti on Riigikohus leidnud, et kui töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud, mis andis tellijale õiguse lepingust taganeda, kohalduvad lepingust taganemise üldsätted (RKTKo nr 2-13-40856, p 11). Seega lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, s.t taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 188 lg 1).
17.Kohus tuvastas, et hagiavaldusele on lisatud lepingu ülesütlemise avaldus (I kd tl 22). Avalduses tugines hageja „Ehituse töövõtulepingu üldtingimuste (ETÜ 2013)“ (I kd tl 130 kuni 172) p-idele 12.5.2, mille kohaselt on tellijal õigus leping erakorraliselt üles ütelda järgmistel juhtudel: p
12.5.2.2.töövõtja tegevusest või tegevusetusest tingitud mahajäämus ajagraafikust on 20 (kakskümmend) tööpäeva või rohkem, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, ja töövõtja ei ole mahajäämust likvideerinud ka tellija antud mõistliku lisatähtaja jooksul, mis ei ole siiski pikem kui 10 (kümme) tööpäeva; 12.5.2.4. töövõtja ei täida lepingus kokku lepitud nõudeid või on tema tegevus muul viisil vastuolus lepinguga ja töövõtja ei ole rikkumist kõrvaldanud ka tellija antud mõistliku lisatähtaja jooksul; 12.5.2.6. töövõtja pole võimeline täitma lepingut ega suuda anda usaldusväärset tagatist lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise kohta tellija määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kostja vastutuse alustena viitas hageja ETÜ 2013 punktidele 12.1.1, 12.1, 7 ja 7.1, mis sätestavad, et pooled on kohustatud rakendama kõiki abinõusid vältimaks poolele kahju tekitamist ja töövõtja kohustus tööd lõpetama ja need tellijale üle andma kokku lepitud tähtajaks. Hageja märkis lepingu ülesütlemise avalduses, et kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud, kuna ei ole rakendanud kõiki abinõusid, et vältida teisele poolele kahju tekitamist ja vähendada tekkinud kahjusid, mahajäämus oli töögraafikust 20 tööpäeva või rohkem. Kostja ei täitnud lepingus kokku lepitud nõudeid. Hageja lõpetas lepingu 23.10.2017 seoses kostjapoolse olulise lepingu rikkumisega, mis põhines sellel, et kostja viivitas tööde täitmisega ja kostja ei täitnud nõuetekohaselt töögraafikut ja tekitas hagejale tööde mittevastavusest tulenevalt kahju. Hagiavalduses (I kd tl 4), 07.06.2019 vastuses (II kd tl 6), 30.08.2019 täiendatud hagiavalduses (II kd tl 37-41) ja 28.11.2019 seisukohas (III kd tl 30-34) on hageja tuginenud sellele, et kostja poolt tööde mittekohasest täitmisest, s.o kostja poolt katusele veekatte panemata ja veelekete kõrvaldamata jätmisest ning tööde viivitamisest tingituna oli ta sunnitud töövõtulepingu lõpetama. Kohtupraktikas on leitud, et põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist saab tuvastatud asjaoludel vaadelda konkludentse taganemisena lepingust (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-31-08, p 16). Kohus asub seisukohale, et hageja 23.10.2017 töövõtulepingu lõpetamise avalduse näol on tegemist taganemisavaldusega ja hageja on lepingust taganenud, kuivõrd hageja nõuab hagiavaldusest nähtuvalt põhikohustuse täitmise asemel VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 alusel kahju hüvitamist.
18.Kohtu hinnangul on hageja lepingust taganenud. Kohus tuvastas, et hageja on kooskõlas VÕS § 188 lg 1 esitanud taganemisavalduse kostjale ja kostja on hageja 23.10.2017 taganemisavalduse kätte saanud 24.10.2017 e-kirja teel kell 13:21 (I kd tl 105-108), mille osas kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust järelduvalt on kostja hageja töövõtulepingust tuleneva taganemisavalduse kätte saanud ja avaldus on TsÜS § 1 ja § 69 lg 1 kohaselt kehtiv ning formaalne eeldus on sellega täidetud.
19.Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja taganemisavalduse materiaalsete eelduste täitmise kohta. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud ka sisulised (materiaalsed) eeldused, s.t taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 lg 1 mõttes.
19.1.Hageja tugines lepingust taganemisel olulisele lepingurikkumisele, milleks oli esiteks kostja poolt töögraafiku mittetäitmine ehk tööde teostamisega oluline viivitamine. Hageja märkis, et ettevalmistustööd pidid graafikujärgselt algama 07.09.2017 (kostja kohustuseks oli piirdeaedade panek) ja põhitööd 08.10.2017, kuid töödega alustati alles 12.09.2017. Töögraafiku tähtaegselt mittetäitmisest teavitas hageja kostjat 06.10.2017 (viivitus oli selleks hetkeks juba 3 nädalat, so 21 päeva). 09.10.2017 ja 23.10.2017 ehituskoosolekutel osales kostja esindaja A. M., kes oli töögraafikujärgsetest viivitustest teadlik ja tunnistas seda, kuid tööde graafikut edasiselt ei järgitud.
Kostja väitis aga, et tööde alustamisega viivitamine oli põhjustatud hagejast, sest hageja ei pannud õigeaegselt piirdeaedu, töödega alustati alles 12.09.2017. Tööde teostamise ajal tekkisid hagejal viivitused ehitusmaterjalide tarnimisega, mis mõjutas tööde täitmise aega (tekkis viivitamine). Juba tööde alustamisel tuvastasid kostja töötajad ehitusprojektis olevad ebakõlad (katusekonstruktsioonid ei vastanud olukorrale), millised häired olid kajastatud ehitusprotokollides. Tööde teostamise ajal tekkisid aeg-ajalt muudatused projektis, mis mõjutasid omakorda tööde mahtu (tööde maht suurenes) ja seeläbi tekkisid viivitused tööde teostamises ja töögraafiku järgimises. Töid ei olnud võimalik teostada vihmasel ajal (tellija poolt oli seisuga 23.10.2017 fikseeritud 3 vihmapäeva). Tööde teostamise käigus telliti ekspertiis katusekonstruktsioonide osas ja 23.10.2017 esitas ekspert järelduse, mis nõudis võimla osas katuse ümberprojekteerimist. Esialgse ehitusprojekti oli koostanud Zoroaster OÜ hageja tellimusel. Zoroaster OÜ projektis olid arvutuslikud vead metallfermi tugevusarvutustes. Kostja teostas töö ja ei saanud hagejalt ühtegi pretensiooni seoses töö kvaliteedi või täitmise viivitamisega.
19.2.Hageja tugines lepingu lõpetamisel teisele olulisele lepingurikkumisele, milleks oli tööde mittevastavus, mis seisnes vana katuse eemaldamisel ajutise katusekatte paigaldamata jätmisel. 06.10.2017, 21-23.10.2017 toimusid objektil katuse läbijooksud, mille tagajärjel olid kooli siseruumid (spordisaal, hall, arstikabinet, treenerite ruum) üle ujutatud ja kahjustusi sai kooli ruumides olev sisustus. Hageja teavitas eeltoodud juhtumitest kostjat e-kirja teel ja palus kõrvaldada puudused. Kostja puuduseid ei kõrvaldanud. Hageja märkis, et ajutise katusekatte paigaldamine veelekete ärahoidmiseks, sh ettevalmistustööde raames ehitusobjektile piirdeaedade panemine oli hageja kohustus, mida kostja ei täitnud ja misläbi oli hageja sunnitud töövõtulepingu lõpetama. Kostja mittekohasest tegevusest tingituna tekkis hagejale kahju, kuna viimane oli kohustatud likvideerima veeläbijooksudest tulenevad katuse parandustööd. Kostja leidis seevastu, et hageja oli peatöövõtjana kohustatud paigaldama katusel karkassi vihmakaitse kattega, kuid hageja seda ei teinud. Tööd viibisid ka seetõttu, et kostja oli sunnitud tegema täiendavat tööd (vihmakaitse katte paigaldamine), mis ei olnud tema kohustus, st katma katuseosad, kus ta tegi ehitustööd tentidega. Kostja kinnitas, et hageja teavitas teda kahel korral (06.10.2017 ja 19.10.2017), et läbijooksud tekkisid ruumidesse katuse kaudu. Kostja reageeris hageja teavitustele ja rakendas vajalikke meetmeid läbivoolamise vältimiseks. Muid pretensioone seoses sademete läbivoolamisega kostja hagejalt saanud ei ole ja hageja ei ole tõendanud kostja poolseid lepingurikkumisi.
19.3.Pooled on 08.09.2017 töövõtulepingus kokku leppinud, et leping sisaldab üldtingimusi ja eritingimusi. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täpsustusi, täiendusi ja muudatusi. Üldtingimustena on käsitletavad „Ehituse töövõtulepingu üldtingimused (ETÜ 2013)“, mida kohaldatakse lepingule ka juhul, kui pooled ei ole üldtingimusi eraldi dokumendina allkirjastanud. Seega on pooled lepingu sõlmimisel kokku leppinud ETÜ 2013 kohaldamises. ETÜ 2013 lk 13 punktis 1.39 (I kd tl 142) toodud mõiste kohaselt on töövõtjaks, tellija ehk Kunda Linnavalitsuse poolt valitud juriidiline isik, kes teeb tööd töövõtjana, selleks on antud juhul hageja. Juhul kui leping sõlmitakse riigihanke tulemusena, käsitatakse töövõtjana ka hankedokumentides pakkujana nimetatud isikut. Töövõtjat võib esindada tema seadusjärgne või volitatud esindaja. ETÜ 2013 lk 10 punktis 1.1 (I kd tl 139) on sätestatud mõiste, mille kohaselt on alltöövõtjaks töövõtja poolt valitud juriidiline isik, keda on pakkumuses või lepingus alltöövõtjana nimetatud või isik, kes töövõtja juhtimisel ja korraldusel teeb alltöövõtuna tööd või selle osa. Alltöövõtjat võib esindada tema seadusjärgne või volitatud esindaja. Hagiavalduse lk 2 (I kd tl 4) on hageja selgelt väljendanud, et hageja esines objektil põhitöövõtjana
ja kostja alltöövõtjana. Ka kostja on 17.05.2019 vastuse lk 2 punktis 3.2 kinnitanud, et tellijaks oli Kunda Linnavalitsus. Hageja sõlmis kostjaga töövõtulepingu nagu alltöövõtjaga. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostjat käsitleti alltöövõtjana, kellega hageja sõlmis töövõtulepingu. Töövõtulepingu p-is 1 tingimuse määratluse ja sõnastuse tabelis (I kd tl 9) on märgitud hageja ning kostja töövõtjateks, millest järeldub, et hagejat käsitleti peatöövõtjana ja kostjat alltöövõtjana. Ka nähtub hagile lisatud 09.10.2017, 16.10.2017 ja 23.10.2017 ehitusprotokollidest nr 5, 6 ja 7 (I kd tl 33-38), et hagejat käsitletakse töövõtjana ja 23.10.2017 ehitusprotokolli osavõtjate lahtris on märgitud: „A. M., alltöövõtja Falco Ehitus OÜ“, sõltumata sellest, et 23.10.2017 toimunud ehituskoosolekul kostja seaduslik esindaja ei osalenud. Hageja on 10.06.2017 ja 19.10.2017 ekirjades andnud kostjale (I kd tl 39) korralduse rakendada kõiki võimalikke meetmeid, sh läbivoolamiste vältimiseks, olemasolevate probleemide võimalikult kiireks kõrvaldamiseks. Seega tegutses kostja hageja, kui peatöövõtja juhtimisel ja korraldustel. Eelmärgitu põhjal käsitleb kohus ETÜ 2013 mõistes kostjat alltöövõtjana ja hagejat töövõtjana. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-is 11 (viide ETÜ tingimuste p 4.1.8) (I kd tl 10) on sätestatud, et tööde ajagraafiku esitamine toimub 5 tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. ETÜ 2013 tingimuste p 4.1.8 kohaselt kohustub töövõtja (hageja) välja töötama ja tellijaga (Kunda Linnavalitsusega), sh vajaduse korral alltöövõtjate (kostjaga) ja kõrvaltöövõtjatega, kirjalikult kooskõlastama tööde ajagraafiku hiljemalt 20 (kahekümne) tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Ajagraafik allkirjastatakse poolte poolt ning vormistatakse lepingu lisana. Juhul kui töövõtja (hageja) tegevusest või tegevusetusest tulenevalt jäädakse kokkulepitud ajagraafikust maha, kohustub töövõtja (hageja) esitama mõistliku aja jooksul selgitused meetmete kohta, mida töövõtja (hageja) kavatseb võtta mahajäämuse likvideerimiseks ning koostama ja kooskõlastama tellijaga (Kunda Linnavalitsusega) (vajaduse korral alltöövõtjate ja kõrvaltöövõtjatega) uue ajagraafiku, et tagada tööde tähtaegne ja nõuetekohane tegemine. Hageja ja kostja ei ole vastavalt töövõtulepingu p-is 11 ja ETÜ 2013 p-is 4.1.8. sätestatult tööde ajagraafikut poolte kokkuleppel kooskõlastanud ja ajagraafikut ei ole poolte poolt allkirjastatult lepingu lisana vormistatud. Kohus märgib, et poolte vahel puudub kehtiv tööajagraafik, mida kostja kohustus täitma. Hageja etteheited kostjale töögraafikust mahajäämise osas on põhjendamatud, sest ajagraafiku koostamise, sh allkirjastamise ja täitmise kohustus oli vääramatult hagejal (ETÜ 2013 p 11 ja töövõtulepingu p 11). 16.10.2017 ehitusprotokollist nr 6 lk 2 (I kd tl 35) nähtub, et hageja, kui peatöövõtja esindaja on tööde viivituse osas märkinud, et „Oleme nõus, et oleme graafikust maas 2-3 nädalat, kuid püüame tööde edaspidist teostust kiirendada“. Hageja väide, et kostja esindaja tunnistas töögraafikust mahajäämust, on ebatõene, sest eeltoodult on seda tunnistanud hageja, aga mitte kostja. Teisalt ei ole ka 20.09.2017 tööde kalendergraafiku (II kd tl 92-93) ega töövõtulepingu põhjal ega muude asjas esitatud tõendite pinnalt tuvastatav, et kostja kohustuseks oli ehitusobjektile piirdeaedade paigaldamine. Kohus tuvastas, et ETÜ 2013 lk 17 punktide 4.1.6. ja 4.1.6.1. (I kd tl 146) kohaselt oli hageja, kui töövõtja kohustatud tegema ettevalmistööd, sh hankima töö tegemiseks vajalikud ajutised seadmed (nt tellingud jm seadmed), võttes arvesse sellega kaasnevaid kulusid. ETÜ 2013 lk 17 p 4.1.7.9. (I kd tl 146) järgi pidi hageja korraldama vajaduse korral ehitusplatsi piirdega eraldamise, et tagada ohutus ehitusplatsil. Hageja ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt asjas esitanud tõendeid selle kohta, et ehitusobjektile piirdeaedade paigaldamine olnuks kostja kohustuseks, ka puudub sellekohane kokkulepe
töövõtulepingus. Hageja kohustus oli tõendamiskoormusest tulenevalt tõendada lepingu rikkumisega seotud asjaolusid, milleks oli kostjal piirdaedade paigaldamise kohustus, kuid hageja seda teinud ei ole. Seega tuleb nõustuda kostja väitega, et kostja kohustuseks ei olnud ehitusobjektile piirdeaedade paigaldamine ja seeläbi teostas kostja täiendavat tööd, mida ta ei pidanudki tegema. 09.10.2017 nr 5 lk 2 p 10 (I kd tl 34), 16.10.2017 nr 6 lk 2 p 10 (I kd tl 36), 23.10.2017 nr 7 lk 2 p 8 (I kd tl 38) ehitusprotokollides on omanikujärelevalve märkustena märgitud, et piirdeaiad on paigaldamata, kuid hageja ei ole peatöövõtjana sellele ühtegi märkust teinud või seisukohta võtnud. 06.10.2017 dateeritud fotost (I kd tl 24) ja eeltoodud tõenditest nähtub vastuolu. Nimelt olid piirdeaiad fotol märgitult 06.10.2017 seisuga objektile paigaldatud. Järelduvalt, kui hageja väitel pidanuks piirdeaiad olema paigaldatud tööde alustamisel 08.09.2017, siis oli hageja piirdeaedade paigaldusega viivituses juba ligi 20 tööpäeva ja hageja ise ei täitnud ETÜ 2013 lk 17 p-ide 4.1.6 ja 4.1.6.1 toodud ettevalmistöödena ettenähtud kohustusi õigeaegselt. Väärib esile toomist, et asjas puuduvad tõendid ka selle kohta, et hageja oleks piirdeaedade paigaldamata jätmisest tingitud viivituse kohta pretensioone kostjale esitanud. Täheldavalt ei pidanud hageja tegelikkuses piirdeaedade paigaldamisega seotud viivitust asjakohaseks ja lepingu olulist rikkumist ei esinenud. Arvestades eeltoodud põhjendusi, siis on kohus seisukohal, et ehitusobjektile piirdeaedade paigaldamisega seonduvat viivitust ei saa omistada kostjale lepingu rikkumisena. Hageja on muus osas konstanteerinud korduvalt ja üldsõnaliselt, et töögraafikut ei täidetud ja töödega oldi viivituses, kuid täpsemalt, milliste töödega oldi viivituses ei ole hageja asjas esile toonud, mistõttu ei saa kohus ise asjaolusid sisustada ja neid hinnata. Küll aga on kostja väitnud, et tööde teostamise ajal tekkisid hagejast tingituna viivitused ehitusmaterjalide tarnimisel, ehitusprojektis olevate ebakõlade ja ehitusprojekti muudatuste ja töömahu suurenemise ning vihmaste päevade tõttu ning kõik eelnev mõjutas tööde täitmise aega (tekkisid viivitused töögraafiku järgimises). Kostja ei saanud hagejalt ühtegi pretensiooni seoses töö kvaliteedi või täitmise viivitamisega. 09.10.2017 ehitusprotokolli nr 5 (lk 2) p 4 ja 5 (I kd tl 34) nähtub, et tööde teostuse parendamiseks ja kiirendamiseks saadeti projekteerijale 15.09.2017 projekti kohta muudatusettepanekud. Tellija märkuste kohaselt peeti vajalikuks tellida kõikidele projektimuudatustele ekspertiis 11.10.2017. Eeltoodu näitab seda, et projekt oli puudustega ja see vajas muutmist ning projektimuudatustele telliti omakorda ekspertiis. 11.09.2017 ehitusprotokollist nr 2 (I kd tl 82-83) kajastub Kunda Linnavalituse märkus: „Vastuseks tänasele töövõtja väitele, et tegelikkus ei vasta projektile, teatame, et töid peab tegema vastavalt projektile Zoroaster, töö 2106/2016PP, mis on läbinud ekspertiisi“. 25.09.2017 ehitusprotokollis nr 4 lk 1 (I kd tl 86-87) on tellija osundanud, et „Töid peab tegema vastavalt projektile Zoroaster, töö 2106/2016PP, mis on läbinud ekspertiisi, 15.09.2017 on saadud töövõtjapoolne muudatusettepanek projekteerijale. Kui projekteerija kinnitab töövõtja poolt algatatud muudatusettepaneku oleme sellega nõus, tingimusel et lepingu summa ei suurene vaid pigem väheneb. Projekteerija peab kindlasti kinnitama projektimuudatuses, sh soojustusmaterjalide muudatussoovi, mis on algatatud Tellija poolt. Teeme projekteerijale sellekohase järelepärimise hiljemalt 19.09.Teeme vajadusel järelpärimise 27.09.2017 ja palume kiirendada katuse sõlmede muudatus, mis on esitatud enne ehitushanget Tellija soovil“. Omaniku järelevalve märkus: „Koostada tööohutusplaan, esitamata, see tehakse hiljemalt 19.09.2017, pole saanud, ootan meilile 26.09.17“.
Tõendatud on, et projektijärgsed katusekonstruktsioonid ei vastanud olukorrale ja seetõttu telliti ekspertiis (I kd tl 33-38), Zoroaster OÜ poolt tehtud projektis olid arvutuslikud vead metallfermi tugevusarvutustes (I kd tl 37) ja võimla osas oli vajalik katuse ümberprojekteerimine, millega kaasnevalt muutusid töömahud. 09.10.2017 ehitusprotokolli nr 5 (lk 2) p 7 (I kd tl 34) on tellija aktsepteerinud hageja vihmapäevi (06.10.2017 ja 09.10.2017, 2 päeva). Ehituskoosoleku protokollist nr 7 (I kd tl 37-38) on tuvastatav, et pooled aktsepteerisid seda, et vihmasel ajal ei olnud võimalik ehitustöid katusel teha ja seisuga 23.10.217 fikseeriti hageja poolt 3 päeva, mil tööd ei tehtud. Töövõtuleping ei kajasta klausleid kostja kohustuste kohta, mis puudutavad ehitusprojekti ja selle muudatustega kaasnevat. ETÜ 2013 lk 15 p 3.1 ja 3.1.1 (I kd tl 144) on sätestatud, et tellija vastutab selle eest, et ehitusprojekt vastaks kõikidele kehtivatele õigusaktidele, sh selle eest, et ehitusprojektile oleks tehtud ekspertiis. Ehitusprojekt peab olema koostatud sellises mahus ja kvaliteediga, mis võimaldaks tööde nõuetekohast tegemist ilma täiendavate projekteerimistööde ja ekspertiisideta. ETÜ 2013 lk 16 p 3.2 ja 3.2.1 (I kd tl 145) sätestab, et projekteerimis-ehitustööde lepingu korral peab töövõtja poolt või korraldusel koostatav ehitusprojekt vastama tellija poolt enne lepingu sõlmimist kirjalikult esitatud ning lepingus sätestatud nõuetele ja tingimustele, sh kõikidele kehtivatele õigusaktidele. Kui see on vajalik ehitusprojekti koostamiseks ja tööde tegemiseks, kohustub töövõtja tegema ka kõik asjaomased uuringud. Eeltooduga on kostja väited tõendamist leidnud. Ehitusprojektis olevate ebakõlade ja ehitusprojekti muudatuste, ekspertiisi teostamise ja töömahu suurenemise, sh ohutusjuhendi puudumise ning vihmaste päevade tõttu viibisid tööde teostamised. Osundavalt oli ehitusprojekti ja selle muudatustega, sh ekspertiisiga seonduv tellija/hageja vastutusalas, mistõttu tööde viibimine ei olnud tingitud kostjast. Ehitusmaterjalide tarnimisega seotud viivitused ei leidnud tõendamist.
19.4.Teiseks kostja oluliseks lepingu rikkumiseks VÕS § 116 mõistes pidas hageja vana katuse eemaldamisel ajutise katusekatte paigaldamata jätmist. Hageja leidis, et kostja kohustus oli paigaldada ajutise katuse katte. 06.10.2017 ja 21-23.10.2017 toimusid objektil katuse läbijooksud, mille tagajärjel olid kooli siseruumid (spordisaal, hall, arstikabinet, treenerite ruum) üle ujutatud ja kahjustusi sai kooli ruumides olev sisustus. Hageja teavitas eeltoodud juhtumitest kostjat e-kirja teel ja palus kõrvaldada puudused. Kostja puuduseid ei kõrvaldanud ja hageja oli sunnitud läbijooksudest tingitud kahjustused ise likvideerima ning sellest tekkis hagejale kahju 9821 eurot. Kahju hüvitamisel tugineb hageja VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 sätestatule ning kalkulatsioonile (I kd tl 23). Vastavalt kahjustuste likvideerimise kalkulatsioonile oli vaja taastada spordisaali siseviimistlus (kahjustunud seinte siseviimistlus, pinna osaline krohvimine, pahteldamine ning üle värvimine, aknapõskede viimistluse taastamine), halli siseviimistluse taastamine (kahjustunud seinte ja lae siseviimistlus, pinna osaline krohvimine, pahteldamine ning üle värvimine, aknapõskete viimistluse taastamine), arsti kabineti siseviimistluse taastamine (kahjustunud seinte ja lae siseviimistlus, pinna osaline krohvimine, pahteldamine ning üle värvimine, aknapõskete viimistluse taastamine), treeneri ruumi siseviimistluse taastamine (kahjustunud seinte ja lae siseviimistlus, pinna osaline krohvimine, pahteldamine ning üle värvimine, aknapõskete viimistluse taastamine), muude kulude all on märgitud transpordikulud (kuivati rendikulud, ehitustellingute rent, objekti koristus pärast siseviimistlustööde taastamist), kogusummas 9821 eurot (8184,17 + 1636,83 eur km=9821eur). Hageja esitas kahjunõude saamiseks kostjale pretensiooni. Kostja vastuväidete kohaselt oli hageja peatöövõtjana kohustatud paigaldama katusel karkassi vihmakaitse kattega, kuid hageja seda ei teinud. Tööd viibisid, kuna kostja oli sunnitud tegema täiendavat tööd, mis ei olnud tema kohustus, st katma katuseosad, kus ta tegi ehitustööd tentidega.
Kostja kinnitas, et hageja teavitas teda kahel korral (06.10.2017 ja 19.10.2017), et läbijooksud tekkisid ruumidesse katuse kaudu. Kostja reageeris hageja teavitustele ja rakendas vajalikke meetmeid läbivoolamise vältimiseks. Muid pretensioone seoses sademete läbivoolamisega kostja hagejalt saanud ei ole ja hageja ei ole tõendanud kostja poolseid lepingurikkumisi. Kostja leidis, et kahjunõue on alusetu ja tõendamata ning see tuleb jätta rahuldamata. Töövõtulepingu puhul tuleb lepingu olulise rikkumise korral lisaks VÕS §-s 116 sätestatule arvestada VÕS §-ga 647 kui erisättega. VÕS § 647 lg 3 sõnastus annab lisaks võimaluse lugeda rikkumine oluliseks ka juhul, kui töövõtja ei paranda töös esinevaid puudusi mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Eeldusel, et poolte vahelise töövõtulepinguga ei ole töövõtja vastutust või tellija õiguskaitsevahendite kasutamist kokkuleppeliselt piiratud, on kostja taganemisõiguse hindamisel keskseks küsimuseks, kas ja millal on hageja kostjat taganemise aluseks olevatest puudustest teavitanud ning kas töövõtja parandas vastavad puudused mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (RKTKo 3-2-1-145-14 p 25). Pooled vaidlevad selle üle, kelle kohustuseks oli katusel ajutise vihmakaitse katte paigaldamine ja kas ajutise katuse katte paigaldamisega kaasnenud mittevastavused kõrvaldati. Töövõtulepingus puuduvad sätted, mis kohustaksid kostjat paigaldama ajutist katuse katet. ETÜ 2013 lk 18 p 4.3 ja 4.3.1 (I kd tl 147) sätestab töövõtja kohustused peatöövõtjana. Hageja kohustus oli juhtida, koordineerida ja korraldada lepinguliste tööde tegemist ehitusplatsil, kas ise või alltöövõtjate abil. ETÜ 2013 lk 18 p 4.3.4 (I kd tl 147) järgi kohustus hageja korraldama ja tegema tööd ja sellega seotud ülevaatusi. Hageja kohustuseks oli tagada, et tema alltöövõtjate teostatud tööd on tehtud nõuetekohaselt ning hageja on need üle vaadanud enne, kui need esitatakse üle vaatamiseks tellijale või omanikujärelevalve tegijale. ETÜ 2013 lk 19 p 4.4 ja 4.4.1 (I kd tl 148) kohaselt vastutab hageja tellija ees kõikide alltöövõtjate tehtavate tööde eest. ETÜ 2013 lk 36 p 12.1.8 (I kd tl 165) sätestab, et hageja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest tellija hangitud ehitustoodete puudustest või kolmanda isiku (v.a töövõtja alltöövõtja) eeltöödest, kui töövõtja kontrollis piisavalt juhiseid, ehitustooteid või eeltöid ja juhtis kirjalikult tellija tähelepanu sellega kaasnevatele võimalikele ohtudele. Hagejal on õigus nõuda, et tellija hüvitaks talle kõik selliste puudustega seoses kantud või kandmisele kuuluvad vajalikud kulutused ning pikendaks täitmisaega tähtaja võrra, mille ulatuses on tööde tegemine tulenevalt puuduste kõrvaldamisest takistatud. ETÜ 2013 lk 17 p 4.1.6. ja p 4.1.7.3. (I kd tl 146) tuleneb, et hageja on kohustatud tegema peale lepingus sätestatud ehitustööde ka nendega kaasnevad ettevalmistus- ja abitööd. Kaitsma ning hooldama kõiki ehitusseadmeid- ja tooteid ning ehitusplatsi, sh asjasse puutuvat ehitist või selle osi, mille valduse on tellija kas aktiga või eraldi kokkuleppega töövõtjale üle andnud. Eeltoodud punktides esile toodust järeldub, et hageja kohustuseks oli teostada ehitusobjektil ettevalmistustööd ja abitööd, kaitsta tema valduses olevat ehitusobjekti või selle osi (nt katust). Kohus märgib, et ETÜ 2013 punktide 4.1.6 ja 4.7.3 kohaselt oli ajutise katuse katte paigaldamise kohustus seega hagejal. Hageja vastutab alltöövõtja tööde teostamise eest. Ühestki kohtutoimikus olevast tõendist ei ole võimalik tuvastada, et hageja oleks kostjale enne tööde alustamist (so nt ajutise katusekatte paigaldamist või vana katuse eemaldamist), sh tööde ajal andnud kostjale juhiseid tööde teostamise kohta või et hageja oleks kontrollinud tööde teostamist. Hageja on andnud korraldusi üksnes siis, kui väidetavad katuse läbijooksud olid juba tekkinud, mis ei olnud piisav, hageja juhtimis-, kontrolli- ja koordineerimis kohustusi arvestades. Võib järeldada, et kontrollfunktsiooni täitmata jätmisest, puudulikust juhtimisest, korraldamatusest lepinguliste tööde tegemisel ehitusplatsil olid tingitud hageja tegevusetusest. Kui hageja oleks teinud
järjepidevalt ülevaatusi ja teostanud kontrolli ning andnud regulaarselt juhiseid/ korraldusi alltöövõtjale, ei oleks hageja poolt märgitud või väidetud läbijookse katusel tekkinud. Hagejal lasuvast kohustusest ja ETÜ sätetest tulenevalt pidanuks hageja mõistma, et alltöövõtja teostatud tööd peavad olema tehtud nõuetekohaselt ning hageja pidanuks need üle vaatama enne, kui need oleksid jõudnud tellijani või omanikujärelevalve tegijale. Hageja vastutab antud juhul kõikide alltöövõtja tehtud ja tegemata tööde eest, sest hageja ei täitnud eeltoodud põhjendusi arvestades omapoolseid kohustusi. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja oli peatöövõtjana kohustatud paigaldama katusele karkassi vihmakaitse kattega, kuid hageja seda ei teinud, mh sellekohased tõendeid hageja esitanud ei ole. Ka oli kostja jaoks tegemist täiendavaga tööga, misläbi võis hageja kohustuse täitmata jätmisel esineda tööde teostamisel viivitusi. Arvestades, et kohus on eeltoodust tulenevalt tuvastanud, et ajutise katusekatte paigaldamine oli hageja kohustus, siis ei oma hageja 06.10.2017 ja 19.10.2017 e-kirja teel kostjale edastatud teavitused asja lahendamisel tähtsust ja kohus jätab need tähelepanuta. VÕS § 116 lg 2 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui p 2 järgi rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, p 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu, p 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kohus leiab, et VÕS § 116 lg 1, lg 2 p 2, 3 ja 4 sätestatud eeldused ei olnud täidetud. TsMS § 230 lg 1 alusel ei ole kostja lepinguliste kohustuste rikkumised tõendatud. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et hageja 24.10.2017 taganemine oli lubamatu. Seda põhjusel, et lepingu rikkumised (töögraafikujärgsete töödega, ehitus objektile piirdeaedade paigaldamisega viivitamine ja ajutise katuse katte paigaldamine) olid tingitud hageja enda kohustuste täitmata jätmisest ja viivitustest tööde teostamisel.
19.5.VÕS § 101 lg 1 p 3 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 2 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. VÕS § 115 lg 3 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 järgi. See
tähendab, et tellija võib juhul, kui ta on järginud VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatut, nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimuste vastavusse viimiseks kantud või kanda tulevaid kulutusi ka siis, kui ta on VÕS § 118 lg 1 järgi kaotanud õiguse lepingust taganeda (RKTKo 27.11.2013, 3-21-126-13, p 13). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-16 selgitanud, et sellise nõude esitamisel ei ole oluline, et kulud oleks kantud (vt ka nt Riigikohtu 28. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11, p 10). Sel juhul tuleb aga kindlaks teha kõik kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 järgi (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15; 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11). Kahju hüvitamise eeldusteks on: 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 115 lg 1); 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, töövõtulepingu korral VÕS §-d 642-645); 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-21- 173-12, p 15; otsus nr 3-2-1-5-12, p 27). Kuivõrd kahju hüvitamise nõude on esitanud hageja, siis lasub hagejal TsMS § 230 lg 1 mõistes kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude ja eelduste osas tõendamiskoormus. Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu rikkumisega seoses tekitatud kahju hüvitamist summas 9821 eurot ja põhinõudelt 9821 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatult viivist kuni põhinõude täitmiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on lepingut rikkunud ning kas kostja kohustub kahju hüvitama. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et ETÜ 2013 lk 17 p 4.1.6, 4.7.3, lk 19 p 4.4 ja 4.4.1 ja lk 36 p 12.1.8 kohaselt lasus ajutise katuse katte paigaldamise kohustus hagejal ja kostja ei vastuta ajutise katuse katte paigaldamise või paigaldamata jätmise, sh võimalike paigaldamisest tingitud mittevastavuse eest. Hageja on kahjunõude tõendamiseks kohtule esitanud: -kalkulatsiooni (I kd tl 23), milles kajastuvad siseruumide (arsti kabinet, võimla, hall, treenerite ruum) kahjustuste likvideerimise kulud kogusummas 9821 eurot; - fotod (I kd tl 24, 25, 27, 28); -06.10.2017 K. Veski (Kunda linnapea) e-kiri (I kd tl 26), milles viimane kinnitab, et 06.10.2017 toimusid võimlas läbijooksud (võimla sissepääsu juures, tütarlaste riietusruumi ukse juures ning samas seinas teise ja kolmanda akna juures), vihm sajab võimla seina ja soojutusmaterjali vahele; - 12.10.2017 T. M. e-kiri (I kd tl 29), milles kajastuvalt sadas võimla esmaspäeva pärastlõunal uuesti läbi samamoodi nagu reedel, 12.10.2017 tilgub vett hoovipoolselt seinalt ja laest, seinal mitmest kohast värv kobrutamas; -16.10.2017 T. M. e-kiri (I kd tl 30), milles kirjutatakse, et õuepoolse seina värvikahjustused on laienenud tervele seinale, täna tuli vesi läbi ka vastasseinast, katuselt lükati vett maha, kuidas tegelikult oli ei oska hinnata; - 18.10.2017 T. M.i e-kiri (I kd tl 32), kus märgitakse, et eile õhtul hakkas võimlas jälle läbi sadama, nüüd ka keset võimla laest keskelt. Täna varahommikul voolas vesi tervet hoovipoolset seina mööda, vastasseina nurgast ventilaatori kõrvalt ja laest keskelt, läbijooks oli tugev, haldustöötaja on käinud ämbritest vett ära valamas ja põrandat kuivatamas eile õhtul hilja, täna varahommikul ja kell 8 tuli ikka veel laest vett; -ehituskoosoleku protokollid nr 5 (I kd tl 33-34), nr 6 (I kd tl 35-36), nr 7 (I kd tl 37-38), milles käsitletakse läbijooksudest tekkinud tagajärgi ja sellega seonduvaid tööde teostamisi; -19.10.2017 J. S.i e-kiri (I kd tl 40), millest nähtub, et spordisaali üleujutus on toimunud;
-04.02.2019 hageja pretensioon (kahjunõue koos kalkulatsiooniga) kostjale ja e-kiri (I kd tl 4145). Kohus, tutvunud kogumis ülaltoodud tõenditega leiab, et kahjunõue ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendatud. Kohus nõustub kostja väitega, et kahjunõude osas pretensiooni ei ole talle esitatud, kuivõrd hageja 04.02.2019 e-kirjast (I kd tl 45) ei nähtu, et kostja oleks selle kätte saanud või kinnitanud kättesaamist. Samas on kostja hilisemalt tunnistanud, et ta on e-kirja kätte saanud (III kd tl 53pöördel). Oluliseim on see, et viidatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada katuse läbijooksusid, siseruumide üleujutusi ega siseruumides, sh sisustusel olevaid kahjustusi vastavalt kalkulatsioonis toodud loetelule (I kd tl 23). Esitatud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik veenduda ja täpselt kindlaks teha kahju olemust ja ulatust, tekke põhjustest tingitud tagajärgi, st millistes siseruumides või hoone välised kahjustused esinesid ning sellest lähtuvalt jõuda järeldusele, millises ulatuses on kahjunõue põhjendatud või mitte. Ilmnevalt ei saa kohus võtta seisukohta ega lugeda kahjunõuet tõendatuks nt e-kirja põhjal, mis käsitleb üldsõnaliselt üksnes seda, et spordisaalis toimus üleujutus (I kd tl 40) või e-kirjade alusel määratleda, millisest seinast, laest või katuse osast läbijooksud toimusid, kui eeltoodut kinnitavad tõendid täielikult puuduvad. Kostja märkis, et hagejal oli sõlmitud ehituse koguriskindlustuse CAR leping, mille raames oli hagejal võimalik saada kahju hüvitatud. Kuna hageja ei ole asjas kindlustuslepingut tõendina esitanud ja tõendanud, et ta oleks saanud kindlustushüvitist, siis on kohus seisukohal, et kindlustuslepinguga seonduv ei oma antud asjas tähtsust ja seetõttu jätab kohus kostja vastava seisukoha tähelepanuta. Kokkuvõtvalt, kostjale omistatud lepinguliste kohustuste rikkumised ei ole asjas leidnud tõendamist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei vastutanud piirdeaedade ja ajutise katuse katte paigaldamiste, sh töödega viivitamiste ja tööde mittevastavuse eest. Hagejal kahju tekkimist, kostja poolt kohustuste rikkumist ning põhjuslikku seost rikkumise ja tekkinud kahju vahel ei ole võimalik tuvastada ega tõendatuks lugeda. Seega hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi kahju hüvitamiseks summas 9821 eurot jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus ei rahulda hagi põhivõla väljamõistmiseks, ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõue viivise väljamõistmiseks.
20.Järgnevalt asub kohus hindama, kas kostja lepingust ülesütlemine on kehtiv (formaalselt ja materiaalselt) ja seejärel kostja nõude põhjendatust.
21.Kostja esitas 17.05.2019 kohtule vastuhagi (I kd tl 176-183). Kostja palus hagejalt välja mõista võlgnevus 9474 eurot. 30.08.2019 esitas kostja vastuhagi täpsustuse (II kd tl 138-147). Kostja palus täpsustatud ehk vähendatud nõudena hagejalt välja mõista võlgnevuse 6852,33 eurot. Kostja esitas 25.10.2017 e-kirja teel (I kd tl 109) hagejale ülesütlemisavalduse (I kd tl 110-111) ja seda põhjustel, et ekspertiisi ja muude asjaoludega kaasneb tööde mahajäämus veelgi, kostja jaoks suureneb tööde maht, lisatööde eest ei olnud hageja nõus kostjale maksma ja ei pikendanud tööde lõpetamiseks lõppkuupäeva. VÕS § 116 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Muuhulgas on olulise lepingu rikkumisega tegu siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2). Olulise lepingu rikkumisega on tegu ka siis, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s
114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida (VÕS § 116 lg 2 p 5). Samuti tuleneb VÕS § 116 lõikest 4, et üldjuhul ei ole lepingust taganemine lubatud ilma täiendavat tähtaega andmata. Seega lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, s.t taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 188 lg 1). Kohus märgib siinjuures, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates 24.10.2017 kostja objektil enam tööd ei teinud. Kostja on (kostja 17.05.2019 vastuse p 4.3, I kd tl 77) kinnitanud, et lõpetas ehitustööd objektil 23.10.2017 ja pärast seda jätkas ehitustöid hageja. Kohus leiab, et ka kostja avaldus on käsitletav lepingust taganemisavaldusena. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on 25.10.2017 kostja avalduse kätte saanud, millest tulenevalt loeb kohus kostja taganemisavalduse TsÜS § 1 ja § 69 lg 1 kohaselt kehtivaks ja formaalse eelduse täidetuks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tööde teostamisega kaasnev viivitus, ekspertiisi ja projekti muudatuste vajadus, mahtude suurenemine oli põhjustatud hageja tegevusetusest. Niisamuti ei pikendanud hageja tööde lõpuni viimiseks lõpptähtaega, olles ise saanud tellijalt täiendava tähtaja pikenduse. Seega loeb kohus ka kostja lepingust taganemise materiaalsed eeldused täidetuks, sest hageja rikkus VÕS § 116 mõttes oluliselt lepingut, mis andis kostjale õigusliku aluse töövõtulepingust taganeda. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hagejalt võlgnevuse tasumist nõudnud ning hageja ei ole kostjale võlgnevust tasunud.
22.VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest, lg 4 kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (RKTKo 03.06.2016, 3-2-1-18-16, p 14. Vt ka RKTKo 14.10.2015, 3-2-1-93-15, p-d 11–13). Seda, kas tellijal oli õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest, saab hinnata alles siis, kui on tuvastatud, et tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks (RKTKo 02.03.2015, 3-2-1-145-14, p 16). Seega tuleb tasunõude sissenõutavuse hindamiseks esmalt tuvastada, kas töövõtja ja tellija vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Olenevalt sellest võivad tasunõude sissenõutavuse eeldusteks olla esiteks töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5) (RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851/38, p 16). Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638. Selle sätte järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul (RKTKo 27.05.2015, 3-2-1-44-15, p 13). Töö etapiviisilisel tegemisel on töövõtja tasunõude hindamiseks vajalik tuvastada, milliseid töid etapp hõlmas, millised tööd sellest etapist olid tegemata ning milline oli selle etapi eest ettenähtud tasu. Kui tööd tehakse etapi kaupa, toob see kaasa erisused tasu sissenõutavuses, sest etapi tööde vastuvõtmise eeldusi tuleb hinnata
eraldi (RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851/38, p 17). Kuigi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks nii juhul, kui tellija on tööd vastu võtnud, kui ka siis, kui tööd loetakse vastu võetuks, on eristus oluline tõendamiskoormise jaotamiseks. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (RKTKo 18.04.2018, 2-14-61484/71, p 18).
23.Kostja esitas 09.11.2017 hagejale arve nr 42 summas 9 474,00 eurot (I kd tl 116), arve tasumise tähtajaks oli 5 päeva so 14.11.2017, hageja arvet tasunud ei ole. Arve nr 42 aluseks on faktiliselt teostatud ja kaetud ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 2 (I kd tl 117-120). Hageja ei nõustunud arves nr 42 esitatud summaga, muid vastuväiteid esitanud. Vaidlust ei ole selles, et 20.10.2017 arve nr 39 summas 4620 eurot on akti nr 1 alusel hageja poolt tasutud (I kd tl 103-104). Kostja esitas vastuhagi täienduses hageja vastu vähendatud tasunõude 6852,23 euro saamiseks. Kohus tuvastas, et kostja esitas hagejale 05.12.2017 e-kirja teel muudetud arve nr 42 ja arve koostamiseks ajaks on märgitud 09.11.2017, tasumise tähtajaks 30 päeva (II kd tl 150-152) koos parandatud teostatud tööde üleandmise vastuvõtmise aktiga nr 2 (II kd tl 153-154). Eeltoodust nähtuvalt on hageja kostja arve nr 42 ja üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2 05.12.2017 e-kirja teel kätte saanud. Ka nähtub toimikust (I kd lk 124-126), et kostja on hagejale esitanud korduvaid (07.06.2018, 05.11.2018, 24.01.2018) pretensioone võlgnevuse kohta. Hageja leidis, et kostja tasunõue ei vasta tegelikkusele, nõue on tõendamata ning kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid tasu sissenõutavaks muutumise osas. Hageja on täpsustavalt 06.12.2019 kohtuistungil kinnitanud, et kostjal on muudetud arve nr 42 alusel õigus saada tasu. Hageja kinnitas, et sai kostjalt arve nr 42, akti nr 2 ja ehituspäevikud kätte 09.11.2017 (III kd tl 40). Aktis nr 2 loetletud tööde kvaliteedi osas ja selles, et akt nr 2 on hageja poolt allkirjastamata, pooltel vaidlust ei ole, millest järelduvalt loeb kohus aktis nr 2 sisalduvad tööd kvaliteetselt teostatuks. Kohus märgib, et hageja ei ole omapoolset tasunõude arvestust kohtule esitanud ja teostatud või teostamata tööde loetelu esile ei ole toonud. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et pooled leppisid kokku tööde valmimises etapiviisiliselt, ja et hageja pidi kostjale tasuma ositi. Eeltoodut, st pooltevahelist praktikas kehtivat käitumist tõendab omakorda arve nr 39 (1. osa tehtud tööde) eest tasumine. Aktis nr 2 teostatud 2. etapi tööde loetelu ühtib poolte vahel töövõtulepingu lisas 2 tooduga, mistõttu ei nõustu kohus hageja väitega, et kostja nõue ei vastanud tegelikkusele. Kohus leiab, et kostja poolt koostatud arvete nr 39 ja 42 aluseks olevad aktid nr 1 ja 2 on eristatavad. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et aktis nr 2 toodud tööde maht oli näidatust väiksem ja seeläbi pidanuks arves nr 42 märgitud summa olema väiksem. Samuti ei ole hageja tõendanud, et aktis nr 2 toodud tööd olid teostatud tööde 1. etapis ja, et aktis nr 2 tööde eest oleks tasutud. Seega ei saa kohus nõustuda hageja väitega, et kostja nõudis arvega nr 42 tööde eest n.ö topelt tasu, mis teostati väidetavalt tööde 1 . etapis (akt nr 1) ja olid makstud arvega nr 39. 2. etapi tööde kogusumma on arves nr 42 oluliselt väiksem (6852,23 eurot), kui lepingu lisas 2 märgitu (12 002,50 eurot). Seega olid pooled lepingu lisas 2 kokku leppinud 2. osa etapi töödes ja nende tasustamises, mis kajastusid omakorda aktis nr 2. Kostja on tõendanud, et ta on arve nr 42 ja akti nr 2 kostjale edastanud. Hageja on kinnitanud, et sai 09.11.2017 arve nr 42, akti nr 2 ja ehituspäevikud kätte. Tööde kvaliteedile ja tööde teostamise/valmimise osas ei ole hageja pretensioone esitanud. Samuti ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millistest nähtuks, et arve maksmata jätmine on põhistatud. Kostjal tekkis hageja käitumisest tulenevalt põhjendatud arusaamine, et hageja nõustus arves nr 42 ja aktis nr 2 tooduga.
Kostja on andnud tööd hagejale akti nr 2 alusel üle 09.11.2017. Seevastu ei ole hageja menetluses esitanud seesuguseid vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku või annaks õiguse selle täitmisest keelduda. Kostja muutis arves nr 42 maksetähtaega, millest järelduvalt on hageja andnud kostjale kohustuse täitmiseks ka täiendava tähtaja vastavalt VÕS § 114 lg 1 ja tasumise tähtajaks oli 30 päeva (maksetähtaeg 09.12.2017). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hageja on saanud kätte kostja poolt teostatud töö, siis on tasunõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal tuleb kostjale tasuda 6852, 23 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagi summas 6852, 23 eurot rahuldada ja Proffsistem OÜ-lt Falco Ehitus OÜ kasuks välja mõista võlgnevus 6852, 23 eurot.
24.17.05.2019 esitas kostja vastuhagi 9474 euro saamiseks, riigilõivu tasus kostja vastavalt nõudelt 550 eurot (I kd tl 176-184). Kostja vähendas 30.08.2019 vastuhagi täpsustuses oma nõuet 2621,77 euro võrra (II kd tl 138-147) ning võttis nõudest 2621,77 eurot tagasi ning esitas taotluse enamtasutud riigilõivu 100 eurot tagastamiseks (III kd tl 39pöördel). Riigikohus on selgitanud, et haginõude vähendamise puhul saab menetluslikult olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata või menetlus lõpetada (vt nt Riigikohtu 20.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-14-61508, p 17). Kohus jätab kostja vastuhagi nõudest 2621,77 eurot läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Kostja taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Käesoleval juhul on kostja vastuhagi nõude osaliselt tagasi võtnud, mistõttu tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud. Hageja esitas 28.01.2020 (III kd tl 75-77) menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 600 eurot ja kandnud esindajakulusid 1950 eurot (käibemaksuta) so 19,5 tundi, tunnitasuga 100 eurot. Kokku on menetluskulud 2550 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et asja keerukust ja mahtu arvestades on hageja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Kostja esitas 29.01.2020 (III kd tl 83-85) menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja tasunud riigilõivu 450 eurot ja kandnud esindajakulusid 2575 eurot (käibemaksuta) so 25,75 tundi, tunnitasuga 100 eurot. Kokku on menetluskulud 3025 eurot. Hageja kostja menetluskuludele
vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et asja keerukust ja mahtu arvestades on ka kostja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Kohus jätab Proffsistem OÜ hagi rahuldamata, seega tulenevalt TsMS § 162 lg 1 tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud täies ulatuses, so 3025 eurot. Kuna kostja on esialgsest nõudest so 9474 eurost tagasi võtnud 2621, 77 eurot, so 27, 67% nõudest, siis tuleb kostjal kanda 27, 67% hageja menetluskuludest ehk 705, 58 eurot (2550x27, 67%/100). Kohus tasaarvestab poolte menetluskulud ja mõistab Proffsistem OÜ-lt Falco Ehitus OÜ kasuks välja menetluskulud 2319, 42 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele ka viivis menetluskuludelt (2319, 42 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.