(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-19-126500
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. märts 2020, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS PlusPlus Capital hagi V. S.i vastu võlgnevuse 544,46 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 582,09 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja:
Hageja esindaja:
Kostja:
PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress: Tartu mnt 83-6001, Tallinn) Carlo Kask (volikirja alusel, e-post: xxx) V. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxx xx-xx, xxx LO, xxx, xxx Ida-Virumaa, e-post xxx, tegelik elukoht teadmata)
Viru Maakohtu menetluses PlusPlus Capital AS hagi V. S.i vastu võlgnevuse 544,46 euro, lisanduva viivise ning 545 euro menetluskulu nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on Swedbank AS ja kostja vahel 26.07.2017 sõlmitud krediitkaardileping nr. 18-112933-KE, mille kohaselt võimaldas Pank Kostjale krediidilimiidi 500,00 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud krediidi ja intressi tasuma igakuiselt 1.-ks kuupäevaks. Kostja asus panga poolt võimaldatud krediidisummat kasutama ja kohustus tagastama järgmise kuu 1-ks kuupäevaks lepingus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingu p.6.3 ning ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu alates 01.09.2018. 18.01.2019 a. loovutas Pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hagi
esitamise seisuga moodustab kostja põhivõlgnevus kokku 470,34 eurot, võla sissenõudmise kulud 30 eurot ja viivis põhinõuetelt summas 44,12 eurot perioodi 02.10.2018-03.12.2019 eest. Peale võlgnevuse summas 544,46 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast (so alates 04.12.2019) VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras, menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Hagiavalduses on kostja elukohana märgitud elukoht xxx xx-xx, xxx LO, xxx, xxx IdaVirumaa. Maksekäsu kiirmenetluse 27.11.2019 määruse kohaselt kostja antud aadressil ei ela. Kostja isa vastuse kohaselt elab poeg Venemaal, aadressi ei tea. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente nimetatud aadressil kätte toimetada. Kohus teostas päringu Politsei ja Piirivalveametile (PPA). PPA 31.01.2020 vastuse kohaselt puuduvad politseil andmed kostja tegeliku elukoha kohta. Hageja esindaja esitas hagiavalduses kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide kättetoimetamiseks avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seoses sellega, et kostja V. S.i tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 04. veebruaril 2020. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, TsMS § 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 544,46 eurot, samuti alates 04.12.2019 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (470,34 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.
Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja V. S.i kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 520 eurot, sh riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur, käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud summas 420 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on 2,5-l leheküljel, millest sisulist teksti on 1,5 lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tunni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane, seega ei ole neil õigust saada käibemaksu tagastust. Antud asjaolust lähtuvalt mõistab kohus õigusabikulu välja koos käibemaksuga. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 245 eurot (125+120). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 245 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (245 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.